Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna meierend mööda Indoneesia, et maailma suurimat saareriiki jätkub. Ja kui sealne rahvas võib uhke olla, et inimene liikus nende mail ringi juba kaks miljonit aastat tagasi, siis varsti saame teada, kuidas on lood loomadega, sest täpsemalt öeldes tänase saate teema kõlabki ju selgrootud ja roomajad ehk siis pisemad lennud Indoneesias just. Selliselt kõlasid siis Kalimaltani saare džunglihääled ja ega nad ikka Eesti looduse häältele sarnased ei ole. Ja kummaline on see, et nende lauljate hulgas ei ole üldse linde vaid ühed põhilised lauljad on puukonnad, kes elavad puu otsas ja teised on putukad ja põhiliselt Kilgid siis meie Ahjutaguse kilgi kauged sugulased, aga neid on seal tohutu palju ja igaüks teeb natukene isemoodi muusikat jagub, kui on selles Kalimantoni džunglis neid selgrootuid kümneid tuhandeid. Ja natukene ju öösiti. D võib ka hirmutunne tekkida, seal pimedas džunglist tundmatu elukate hulgas oled ja neid natukene ohtlikke elukaid on ka selgrootute hulgas, üks nendest kannab õige vägevat nimes tiiger 100 jalg. Ja nimi on sellepärast, et ta ongi triibuline nagu tiiger ja meie sajajalgse sugulane, aga tohutult palju suurem, paarikümne sentimeetrine elukas sihukene, hästi kirevat värvi, Vägo koleda välimusega ja tema küünised on mürgised. Ta on võimeline püüdma näiteks kunni ja surma oma neid ja, ja hiiri ja neid ta saagiks püüabki. Stele inimeseta meeldivad inimese peale satub ta kogemata kuhugi, mõni rändur näiteks juhtub ööbima, siis võib-olla telki ronib ja ja kui ta üle palja naha tuleb, siis need mürgised küünised tekitavad lihtsalt niukse punase lööbe. Aga midagi hullemat ka just ei juhtu, aga inimesed ei maitse talle, ei, ta võtab natukene väiksemaid elukaid. Ja, aga on muidugi nisukesi, kes päris inimesi tahavad ja noh, need on need vereimejad ja nendest päevasel ajal on kõige hullemad sääsed ja kaanid ja sääsed on meie metsadestki eestlasele tuttavat kuskilt jaanipäeva paiku, kui need vereimejad. Millegipärast me nimetame neid troopilisi sääski, moskiitod, eks teelt ikka needsamad sääsed, väga lähedased sugulased, meie sääskedel, aga, aga orkaanid on niimoodi, et meil Eestis on ju hobukaan elab looduslikult mõnedes järvedes, aga sealne kaan on roninud maismaale ja see on nimi ongi maakaan. Ja kuna seal on niivõrd niiske, siis ei olegi vahet, kas sa oled vees või veest väljas ja seal ta ootab ja vaatab oma saaki ja ta on niisuguses asendis, et et ta on nagu ooteasendisse, et tal see esimene iminapp on niimoodi püsti seal kuskil oksa peal või või rohu peal. Ja kui sa sealt mööda lähed, siis ta naksti nagu võtab iminapaga kinni ja siis, kui keegi juba liigub, siis tõenäoliselt seal soojaga vereline ja tal on ükskõik, kas mõni loom või inimene, aga igal juhul seal subverd ja see on päris suur nuhtlus, näiteks meie olime aprillikuus seal dzunglis ja, ja seal oli, ütleme, kaanidega oli rohkem jama kui, kui sääskedega. Ja selleks, et need kaanid ei tuleks sul mööda jalga niimoodi ülespoole. Põhiliselt nad kuskilt põlvest altpoolt nagu klammerduvad selle külge, siis tuleb panna niuksed kiled endale jalgade ümber, et nad ei saaks sinna külge haakuda. Aga vaenud ikka ronivad ülespoole. Ja kuidas sul niimoodi juba kuskilt hakkab seda verd võtma, siis sa ei tunnegi teda. Ükskord ma käevarrel leidsin ühe tüübi, kes oli, istu, hulk aega seal juba olnud. Mingit midagi sai, tajusid kõdi ei ole ja imeb seal oleks seda verd ja lahti, saadan teda kole raske sealt seda, nii nagu meie kaanidki, et ega ega ikka hakkad sikutama, venib nagu kummipaelaga, ega ta lahti ei lase. Siis on 100 võtet, 100 nipli, kuidas see ikka vabatahtlikult pidulaua äärest ära tulema ja jah, kõht ei ole ju täis. Et kuidas neist lahti ikka saada, et, et noh, meie küll vaatasime oma lihtsalt, tegime oma meelest avastuse, et tegelikult seesama sääsetõrjevahend mõikab talle ka päris hästi, nii et ütleme, saba peale, piserdavad seda ja ja siis ta paneb minema, laseb silmapilk lahti. Aga, aga see paik, kus verd imes, sealt ei veri seisma, tohutu kaua voolab sealt edasi. See on see, et nad eritavad aineid sinna, et, et siis veri oleks vedel, kogu aeg, saaksin ta kõhud võimalikult punni. Need on, need on niisugused, aga, aga muidugi putukaid on pööraselt ja näiteks liblikad, liblikad. See on esimene mulje niukses troopilises suurest liblikas on niimoodi, et labakinnas on lendu läinud. Laperdab seal niimoodi ikka meie väikeste lindude suurused on need liblikad, nad lendavad väga kiiresti, aga niimoodi laperdades seal õhus. Ja eks nad otsivad mingeid õisi, kuhu minna. Nii et see on väga harv juhus, kui sa saad teda lähedalt niimoodi vaadelda, et seal õie peal kuskil on. Puud on ju kohutavalt kõrged nagu kirikutornid ja ja nad on kuskil seal üleval või kuskil söömas. Aga kui ta lendab, siis see käib väga kiiresti ja vot nende liblikate hulgas on fantastilisi putukaid, näiteks maailma kõige suurem liblikas elab just Indoneesia Malaisia metsades. Tema nimi on atlas, paabu silm. Meil on Eestis siin ka paabu olemas, päevapaabu on see kõige tavalisem, tal on niisugune sinine laik mõlemal pool tiiva peal nagu kaks silma. Ja vot see, et tegelikult on tema sugulane täitsa atlas, paabusilm on 25 sentimeetrise tiibade ulatusega, et see on noh, ikka ikka väikestest lindudest palju suurem. Ja ta on tohutult ilusat värvi. Värvid on tagasihoidlikud, seal on valged, pruuni ja musta, aga nad on niisuguse. No võiks öelda, et kellelgi üldse on nagu värvi ja mustrimaitset, siis on atlas paabusilmal on niivõrd ilus, et seda peaks lausa matkima mustrite tegemisel. Aga kaunis ja Nende putukate hulgas on veel ja üks, kes on maailmarekordiomanik selle poolest, et ta teeb kõige kõvemat häält kõikidest putukatest tema hääl, kui ta üksi laulaks sisse, kostaks rohkem kui kilomeetri kaugusele. Aga neid on seal päevases metsas sageli tohutult palju. Ja nad noh, sõna otseses mõttes lõugavat kõrvad lukku. Ja see on, see on uskumatu, kuidas putukas Niukest häält teha. Otsisin niukse tegelase üles, täitsa lähedal on ja hoiab peaaegu sõrmi kõrvades ja siis lähed sinna ligidale, ta on umbes niux sõrmeküünepikkune, sihuke Kolnukse kujuga läbipaistvat tiivad. Ja tema häält tuleb niimoodi, et ta kuskil tavakeha juures on ta noh, põhimõtteliselt nagu mingid trummipulgad ja nendega noh, uskumatult kiiresti trummeldab. Ja siis tagakeha nagu võimendab seda kõike kokku, tekib ikka nisugune hääl. Et seal täitsa uskumatu, et looduses selline hääl kõlab, ta on tal liiga võimas, liiga selline, võiks öelda. Lame niukene tehislik, ta ajab kõrvad lukku, ta tüütab su ära. Täielikult. Nii et pisike mehike, hääl on võimas, hakkas talle ohtlikuks, ei saa. Otse vastupidi, see on, tema meelest on see maailma kõige ilusam laul. Ja ilus küll, aga keegi sööb ära, kui ta nii massiivselt endale Oleme tõmbab, see džungel on putukaid nii paksult täis, et et seal hääle järgi keegi neid püüdma ei hakka, et kui linnud neid püüavad, siis mingite teiste tunnuste järgi. Ja, ja nad ikkagi tegelikult kogu see häälitsemine on ikka nende omavaheline keel. Need on siis tsikaadid ja tšikaatide omavahelised sõnumid põhiliselt ikkagi need armusõnumid. Me võime tegelikult siit kuulata seda salvestist, et kuidas see kõlab. No see oli kõike muud kui looma häälitses, jah, tõepoolest mingi mingi mootorratta käivitamise, heli või auto ei lähe külmaga käima. Igale mootorsaega võetakse parajasti metsasaega metsa jah, et, et seda on nagu kirjeldatud nagu üldiselt umbes niimoodi nagu mingi ketassae hääl või kreissae hääl ja kütet hästi lähedalt lindistada, siis tuleb tõesti niukene näiliselt täiesti tehislik helivälja. Aga kui nüüd minna natukene suuremate vendade juurde ja nende roomajate juurde, kes seal Indoneesias igal pool looduses on, siis neid on ka seal kohutaval hulgal ja ja liike sadu. Ja nende hulka kuuluvad ka 35 kilpkonnaliiki kilpkonnadest. Kõige põnevamad on tegelikult need kõige suuremad ja need elavad vees, nad elavad ookeanis ja, ja me käisime just vaatamas kohe, ainult sellepärast sõitsime õige palju maad maha, et Smeerubatiiri rahvuspargis siis vaadata seda kilpkonnade jaoks erakordselt tähtsad rituaali, kui nad, kes munemas seal kalda peal. Ja, ja noh, see see kallas oli, oli niisugune, et ideaal alsemat lääs nagu ei oska ette kujutada, puhas liiv, helesinised lained, ere päike ja meie saated niimoodi, et, et siia ei tohi mingil juhul ujuma minna, et see surmalõks. Sest see vesi läheb liiga järsku sügavaks selle koha peal ja kui sa sinna sattudes ei saa sealt enam välja. Lained murravad tagasi kogu aeg. Aga samal ajal kilpkonnadel ongi see just tähtis, sest tema tuleb sealt oma põhielukeskkonnast veest siis see laine viskab selle suure kilpkonna natuke. Ta viskab selle mürakiniga mingi kivi sinna kaldale ja sinna ta siis jääb. Olgu ankrusse kinnisena liiva peal ja me tulime siis tagasi õhtul ja passisime seal tundide kaupa neid ja kedagi ei tulnud, aga me teejuhid ei kaotanud lootust, sest rannas oli näha nagu väikeste kõikide jälgi niuksed poolemeetriste vahedega. Roomikud olid seal edasi-tagasi käinud, selle kindel, et kilpkonnad on eelmistel öödel käinud siin munemas. Ja, ja siis ühel hetkel nagu mingi nõiaväel olid, kuu paistis, see oli jumala pime muidu. Ja järsku oli sellel täiesti tühjal liivarannal üks üks surnust müraks ja see liks kilpkonn. Ja siis tuli olla täiesti liikumatult siis tema väga aeglased. Ta liikus mist väga lähedalt mööda, läks sinna põõsaste juurde see minek 100 meetrit, otsis ta pool tundi aega, siis ta kaevas sinna pool tundi koobast. No ühesõnaga, seal sa pead unustama kella ja unustama selle, et, et sa tahad kuhugile jõuda. Sa tahad millendigi välja jõuda, sa pead lihtsalt olema unustama, et lennuk läheb ja et isale ei, et kuskil on Eesti või, või et mingitel üldse toimub kõik, ühesõnaga aeg seisab paigal. Ja see ongi selle kõige väärtusse on, selle väärtus, on seesama, mida Eesti metsades, kui sa vahel näiteks fotoaparaadiga. Ma olen varitsenud mõnda loomatundide kaupa, Paet, et see on sama tunne, et, et muu kaotab kõik nagu tähendused, sõda ainult sellele hetkele, mis kestab tunde. Kontsentreerunud noh, ja, ja vot siis, kui ta on juba ära munenud munadele peale lükanud, et siis võib nagu lähemale minna, et, et siis ta muidugi ei ole muud, kui ta oma meelest väga kiiresti rutta ookeani tagasi ja siis ta jõuab jälle 100 meetri läbida umbes poole tunniga jõuab siis tagasi sinna, kust ta põhiliselt elab ja noh, see liik oli, see oli rohekilpkonn ja kõige maailma kõige suurem kilpkonn üldse on, nahk on ja see on kahe tripikkune jurakas. Aga seda veel ei olnud, sest me olime aprillis, tema pidi tulema kuskil mai lõpus sinna munema. Nahkkilpkonnarüüd, ma olen näinud jaapani rannikul, see oli lihtsalt juba kilpkonn, ise oli juba nii-öelda ammu-ammu kadunud, aga, aga see rüü oli veel alles ja see oli nagu niisugune hiigelsuur selline pada kahemeetrise läbimõõduga. Aga nahkkilpkonnad on jah, maailma suurimad ja üldiselt noh, nende puhul võib öelda, et ega siis Indoneesia ei ole ainus ranniku, kus nad käivad. Nende jaoks on kogu maailma maailmameri nagu kodu ja nad käivad igal pool troopikas munemas aga kõige rohkem Indoneesia saartel, kes siin on ikkagi veel nii palju puutumatut randu ja kohalikel on jäänud see komme, mis nüüd tänapäeva looduskaitsega üldse kokku ei lähe, et nad enamik, kui nendest munadest kühveldad halastamatult välja söövad, need nagu kanamune seal ja kuna nad on sajandeid niimoodi teinud, siis nad tahavad seda ka edasi teha, nii et see annab seletada neid looduskaitsjatele, et muu maailma looduse pärast, Teie peate oma kombed siin nüüd lõpetama. Aga, aga see on huvitav, see on Indoneesia on üldse selline paik, et, et ühtpidi on seal tohutud loodusrikkused ja teistpidi ütleme looduskaitsetase on suhteliselt algeline ja ometi tähendab ka kilpkonnade poolesson, kõige rikkamad kilpkonnade munemise paigad kogu maailmas asuvad seal Selle ühesõnaga need prioriteedid on siis miskil põhjusel mujal, et ei ole liiga palju jõukust, et seda loodushoidu nagu paremaks arendada. Või ei ole teadlikkust või. Ja seal on ikka mingisugused ajaloolismajanduslikud põhjused, me ju selles mõttes on. Venemaa on väga sarnane Indoneesia Te ei ole peaaegu rikkamat maad maailmas, eks ole, ja, ja samas noh, ühiskond ei saa, ei saa, eks ole, jalgu alla, noh selles mõttes mingi sarnasus on Indoneesia ja Venemaal. Aga nendest roomajatest on veel üks naljakas seltskond Indoneesias, ütleme kala, Malaisias, keda mujal maakeral kunagi ei ole, kes mitte ainult ei uju, vaid ka lendavad. Ja, ja kujutleda lendavat roomajad, noh, see on peaaegu nagu draakon ja, ja mõnede Langinen nimeks draakonid. Aga üks nendest on näiteks lendav madu tegelikult tema teaduslik nimi on puumadu. Aga ta on umbes niukene meetri pikkune, tumedat värvi kollaste tähtedega. Ja, ja ta tõesti on, on võimeline õhus hõljuma. Muinasjututegelased on ikka elust pärit ja nad on kusagil alles kusagil nad on olnud kellal, on jätkuvalt olemas ja, ja, ja mõnikord annavad veel muinasjututegelastele silmadeta. Jah, absoluutselt jah. Et eks see madu siis lendab niimoodi, noh, lendab, liugleb tegelikult deta, tõmbab ennast nagu kellavedru seal kuskil okste vahel spiraali ja siis lükkab enda järsku sirgu nagu nool. Selle hooga ta läheb liikuma ja ta liigub sirgelt läbi õhu nagu nool ja ta noh, nii-öelda tõmbab kõhu sisse, nii et temas tekib niisugune noh, nagu ütleme, niisugune kehal tekivad nagu kaks sellist suurt niisugust noh, toru või pooleks lõigatud toru võiks öelda, niisugused õõnsad nagu bambusevars oleks lõhestatud ja laiali lükatud. Tänu sellele ta saab õhus pikalt hiljudes ja on mõõdetud, et täiesti ütleme, kui inimese käekõrguselt ta lendu tõuseb või liikuma läheb oksa pealt, siis ta läheb niimoodi otsejoones kuus meetrit edasi. Aga kui ta kõrgemad puuvõrast nagu allapoole tuleb, seal liuglemist läheb veel palju pikemaks. Inimesele, ta ei ole ohtlik, tal on niuksed mürgihambad, mis mõne sisaliku ja linnukese nagu surma omad, aga mitte inimese. Aga siis on üks teine lendav roomaja, kelle nimi on tõesti lenddraakon. Ja see on näiteks üks maailmakuulus lendaja, tõepoolest, temal on niimoodi, et tal on siin külje peal kahel pool on on noh, võiks öelda lihtsustatult nagu kokku lapitud tiivad ja kui ta sealt ülevalt poorast lendu läheb, siis ta lükkab nagu need tiivad nagu laiali. Ja siis keha keskele tekib tagumiste esimeste jalgade vahel niisugune suur kollane nagu mingi taldrik või, või sihukene, tohutu niukene hõljumis aparaat, fantastiline värv on juba väga imelik, sihuke kollane. Ealine Ta on ja, ja noh, ausalt öeldes, ta on ühepealine ja pisikene. No ta on siis 20 sentimeetri pikk niukene aga, aga ta lendab, on mõõdetud näiteks 30 meetrit, ei ole mingi küsimus liuelda niimoodi teise poolt. Nii et see väike kere on südi, annab talle Kui öeldakse jõudu ja jaksu selleks väljumiseks ja ta on niivõrd imeliku kujuga, kui ta taldrik seal avaneb, selg kõhu all, et et selle loodussõbrad käivad teda ikka teisest maailma nurgast, vaata ainult, sest mujal niisugusi ei ole, aga seal on neid 15 liik sealkandis. Ja siis on üks niisugune tegelane, kelle nimi on lend Getko ja tema liugleb siis jalgade küljes olevate lestade abil. Lestad on nii laiad, et tänu nendele püsib õhus aega ja, ja tal on ka keha, mis nagu seal on nagu kuidagi lamedaks lennu ajal ja saba muutub ka lamedaks. Ja selline tüüp on, on noh siis ka lendab ikka seal kümneid meetreid. Hinge Kekkosid, ma mäletan Egiptusest, paar tükki tulid meile hotellituppa külla. Vat Kekkodega on üldse niisugune lugu, et ma arvan, kõik, kes on käinud soojadel maadel ja kusagil ööbinud siis see on kõige tavalisem lugu, et, et sinu aknaklaasi peale näiteks tulevad niuksed, kiibid, niuksed pisikesed ja, ja mõni oli suurem ka krokodilli suur. No mitte nüüd just päris nii, aga aga hääl olin, tegid nad häält ei vist ei teinud, nad olid ise sama ehmunud kui mina. Aga üldiselt neile meeldib turistide lähedast, sellepärast et seal on sageli süüa. Sellepärast nad sinna tulevad ja ega nad ei taha su leivatüki just käest krahmata, aga, aga seal on sageli kärbseid, kärbseid, nad püüavad. Ja nad teevad ka sageli häält ja seal Malaisias ja Indoneesias ma olen kuulanud, see on siuke võrdub peamisi vaheldusrikkaid, helisid ja vahel mõtled, et huvitav, et kas taskutelefon hakkas, oi, äratuskell hakkas mingid niuksed, elektroonilised, kummalised helid, et ei oska arvatagi, et see pisikene sisalik seal aknaklaasi peal seda teeb. Ja et sellepärast maailmale otsuurijad on nad nimetanud lobisevad sisalik, eks nad teevad palju erinevaid hääli. Aga ükskord me kuulsime ikka sellist häält, et, et gaasime keset tööd tähendab, kõrva ääres umbes seal bambusest katuse juures meetri kaugusel tuli niisugune heli. Ja tegelikult see on hääl, mida kõik Indoneesia põliselanikud väga hästi tunnevad, kuulame seda. Ma loodan, et ma ei solva seda suursugust elukat, kui ma ütlen, et esimene assotsiatsioon tekkis mul vanade põrandalauda Võta ta üles võtmisega ja kui ta sul Pealtmeetri kauguselt niisugust häält teeb, siis ausalt öeldes meie ematasime kangeks ennast üldse aru, mis toimub, et oma meelest oled nagu pungalased, kõik on väga turvaline, järsku kangutatakse naelud katusest välja. Aga selle eluka välimus on ka ikka päris ise korralik, tan sinakat värvi punaste suurte laikudega ja kui ta sellist häält teeb, siis tal on suu, on hästipärane ja silmad on niuksed, hästi suured punnsilmad on ööloom ja tema nimi iga Indoneesia elanik teab, et see on toki Kekko ja okei. No väga tun jutud ja, ja temaga seoses on igasuguseid rahvalugusid. Algselt Ta on see Gekko elanud ikka metsas, aga üldiselt on kohanenud ka inimeste juures elamisega ja ja üldiselt, kui ta nihukese hääli teeb, siis seda peetakse näiteks igasuguste enne Te ennustuste loomaks umbes nagu meil kägu. Et igasugu asju küll, et meheleminek, kutt ja eluiga ja kõike, mille järginud nende häälte järgi ennustavad. Ja, ja teistpidi ükskord, kui me olime ühes köögis, siis järsku see kokk hakkas väga kirglikult seina peal kedagi taga ajama ja see oli täpselt seesama, et kui kätte saadakse, pannakse patta ka, et, et selleks kõlbab ka, ühesõnaga ta on niisugune täiesti äärmiselt tuntud, kõige rohkem tuntud, võib-olla kõikidest sisalikudest üldse seal Indoneesias ja pidi temaga seostub igasuguseid lugusid. Ja muide, teda saab pidada ka koduloomale, nii et, et maailma ulatuses on, on ta nagu tuntud koduloom tegelikult nendele, kes selliste asjadega tegelevad. Ja kas teda siseakendataksega kodus nii-öelda ühiskondlik kasulikele töödele või on ta lihtsalt iluasjakese, ehtsa, eriti nisugune, p. Nips, loomakene, ütleme niimoodi, eriti valitud terrariumid pidajatele, et see väike rindlika hindab hirmsasti seda, seda punase tähnilist, sinist värvi, pisikest sisaliku, eks ole, ja kes paneb pataja, kes hoiab kui maailma rariteetsemat iluloomakest ja tehtud see ongi, et tema sisekuulub nende hulka, keda saab nagu jälle panna omal niimoodi koju, niimoodi tera Harjumaal siis ette ka paljusid ei saagi sealt džunglist välja vedada, ütles, et ta ei ole selleks võimeline. Aga sisalikudest, tema on niisugune 30 sentimeetrine niukene sisalik, kõige suurem sisalik, keda ma seal nägin, oli ükskord džunglis niisugune pruun meetri pikkune hoolakas ja hästi kiiresti läks niimoodi nagu vingerdada nagu madu, mõnes mõttes aga oli näha, et tal olid jalad all, suurt jäme saba taga, seal ei vöötwaraan, varaanid elavad ja kasvavad väga suureks, need on, need varaanid on kõige suuremad sisalikud maailmas, näiteks vöötwara kasvab kahe meetri pikkuseks. Ehk siis noh, suure mehe pikkuseks, aga see ei ole veel kaugeltki rekord ja see maailmarekord elab samuti Indoneesias ja inglise keeles ja paljudes keeltes ongi ta nimi jälle Draakon. Komodo tra hakkan noh, eesti keeles öeldakse ikka Komodo varaan, Komodo sisalik. Aga see elukas on, on siis priskelt üle kahe meetri pikk, võib kaaluda umbes 100 kilo. Teda käiakse siis vaatamas Indoneesia nendest rohkem kui 10-st 1000-st saarest siis neljal saarel elab ta ja modo on see keskne saar ja seal ümbert teda on ka, sest ta on hea ujuja. Ta võib Me vähes lühikesi vahemaid okeanis ületada ja naabersaartel elada. Sellest loomast on nii pööraselt palju kirjutatud ja teda nii palju pildistatud on kindlasti üks maailma kõige fantastilisemaid loomasid täiesti igasuguste elevantide ja lõvide ja ninasarvikute kõrvale niukene paras panna. Ja teda saab seal ka vaatamas käia, see, see on noh, täiesti turistide jaoks korraldatud seal see ligipääsemine, välimus on tal ka päris niisugune noh, nagu mingi monstrum selles mõttes, et tal on hästi jäme kael, hästi jämedad jalad. Kui selline elukas on tublisti üle kahe meetri pikk, see on siis tõesti nagu mingi mingi saurusteaegne muinasjutuloom, siis seal ringi koldade ja tema käitumine on kummaline selles mõttes, et ta on ikkagi sisalik. Eks tal ole ka siis sisaliku kombed ja aru näiteks ta võimeline väga kiiresti jooksma see sajakilone elukas, joosta 20 kilomeetrit tunnis, kui hoo sisse saab, ta on võimeline väga hästi ujuma ja noorest peast on ta võimeline ka väga hästi puu otsa ronima. Aga siis, kui ta läheb priskemaks, siis ta enamasti ei jaksa. Ja see on jällegi noortele Komodo varajane, selle ainus võimalus ellu jääda, sest nad pistavad oma väiksemaid vendi lihtsalt pintslisse, kui kõht tühjaks läheb, ilma igasuguse hetkelise kõhklematagi. Ja samal ajal ta kogu tema jahiviis on näiteks selline, et ta Ta võib näiteks püsida liikumatult tund aega, nii et ilmet pea korrakski nõksataks ja, ja siis jälle tormama edasi mõnikümmend meetrit tohutu kiiresti ja kogutama. Jahi taktika ongi tegelikult nagu varitsuse peal, et ta on hästi liikumatu ja kui ta näeb, et mõni loom satub talle piisavalt lähedale, siis ühe hüppega ta püüab ta nagu maha lükata. Ta ja tema saagiks on ikkagi päris suured loomad, ikkagi naised, hirved ja sead ja sihukesed elukad. Ja siis ta lihtsalt krahmame jõhkralt niukse suure tüki selle looma ihust endale hammaste vahele. See on. See on nii jube šokk enamikule loomadele, et nad jäävad paigale. Ja ta lihtsalt võib nad niimoodi elusast peast niimoodi tasapisi niimoodi amps amps, niimoodi ära süüa. Ja ta õgib meeletult, nii et on võimeline sööma tublisti rohkem kui kui pool tema kehakaal. Ja nii nad seal elavad ja sageli tekib selline tunne siis inimestele, et kuidas see turistidele, et kas see siis nagu ohtlik ei ole etes kogutud tabu, nagu mõne turistiga õnneks. Seal on üks juhtum, see on väga täpselt teada aastal 1982 seal Karel Komodo saarel ei tohi üldiselt liikuda omapäi liikuda rühma juhi saatel. Nihuke vanem mees jäi natuke rühmast maha ja rohkem teda keegi enam ei näinud. Küll aga mõne päeva pärast letis selle koha pealt müts ja üks skandaal. Et noh, et nüüd nad tõesti nad söövad oma ohvri täielikult, Nad neelavad kõigega nahaga koos ja koos riietega, mis, kus inimene. Ta lihtsalt õgib selle niimoodi tükkhaaval sisse, sihuke seedimine olema ja kõik läheb, jah. Seal on, vahel on näiteks kirjeldatud, et kui ta on ahminud endale ühe hirvejala endale suhu aga see on tõesti nii suur, et see ei lähedal kuidagi kurgust alla terve jalg. Siis ta raevukalt raputab pead mõlemas suunas ja siis irve jalgendatel uuesti suust välja. Hammustab selle kaheksakümneil kahe korraga nagu alla. Aga, aga jah, selle turistinimi oli Baron Rudolf von Reding, Bibereck ja temal on pandud seal ilus valge hauarist. Ja see on siis ka hoiatuseks nendele turistidele, kes seal ringi kolavad, et nad liiga ülbeks ei muutuks, aga üldiselt seal süsteem on niisugune, et igal kolmapäeval on niisugune võrega piiratud ala ja sinna tuuakse üks kodukitse korjus ja siis need tulevad sinna kokku, et kui moodu varaanid ja, ja siis võivad turistid neid vaadata, selle pildistada. Et see on niisugune niukene, ohutu süsteem. Ja, ja mõnes mõttes noh, kogu see asi, kui mõelda, et siis kogu maamunal on paar pisikest saart, kus elab nihuke fantastiline olevus. Et kuidas ta seal vastu peab, et kuidas tema ainus pisike kodu hävib. Et siis ta ei saaks nagu kusagil looduses nagu elada tõesti niimoodi, et ta on elanud seal aastatuhandeid ja ta on täitnud kõigi nende kiskjate rollinud Lootuses mujal võivad olla need muud kiskjad, aga seal on ainult tema üksi. Ja seal on niisugune nii-öelda looduse elukoosluses on tal seal oma sihuke kindel ja kõigutamatu koht olnud. Ja praegu paistab sedamoodi, et, et turistide hulk seal käib, et kui need hoitakse parajalt seal tasakaalus, et, et siis on võimalik siiski, et, et need varaanide hulk seal ei vähene. Aga ikkagi peab väga hoolikalt jälgima, et see tõesti selle selle hiigel sisaliku viimane elupaik maakeral lõplikult ei häviks kunagi varematel aegadel on tal olnud ka sugulasi sealtsamast kandist on, on leitud näiteks niisugune sihukese eluka luustik, kes oli siis kuus, mehed pikk ja kaalus kaks tonni ja oli ka sellesama varani sugulane tegelikult nagu rang ja see oli täitsa uskumatu, aga, aga teda enam ei ole. Aga need nüüd see, kes seal on, et tõesti inimene kujutab talle kindlasti väga suurt ohtu ainult selle tõttu, et tal liiga palju seal käib. Aga, aga praeguse hetkega paistab küll, et, et see noh, reguleeritud sinna viimine ja kohutavalt kallid hinnad, muide, mis, mis selle eest tuleb maksta turistidele, et näha teda seal lootuses. Et see kõik võib-olla aitab seda Komodo varaanivil siiski edaspidi säilitada ja ega siin muudkui kuulame lõpuks veel öise džunglihääli, kus võib peituda veel mõnigi inimesele siiani isegi tundmatu loom. Selline oli siis tänane saade Indoneesia selg, rootutest ja roomajatest, millest räägime järgmises saates läheme siis külla Indoneesia lindudele ja imetajatele. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.
