Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna ja Me jätkame randu selles Ida-Aafrika riigis Keenias, kus loodus on olnud erakordselt helde lausa uskumatult helde. Ja täna vaatame tõtt sealsete kiskjatega. Põhiliselt jah, liha sööjatega. Ja tegelikult peaks veel natukene vastu kajadest rääkima eelmiste saadete kohta, et siin kuulajad on märku andnud, et kuidas on loomaaias nende Keenia loomadega, et Tallinna majased, keda seal on ja keda ei ole ja siis täpsustuseks nii palju, et et flamingod, kellest me rääkisime siin kui ühest suurest linnust, kes Keenias ka elab, Tallinna loomaaias ei ole, ta on küll seal nimekirjas, aga ta on antud ära kostile teisi eurole, Pole omadusest, loomingut tahavad alati kambaga koos olla ja seal ta tunneb ennast paremini ja suurtest ütleme lindudest on marapuu küll olemas Tallinna loomaaias ja siis eelmises saates rääkisime Keenia suurtest rohusööjatest, siis nendest saab Tallinna loomaaias vaadata aafrika elevanti, teravmokk-ninasarvikut ja aafrika pühvlit ehk kahvlit. Nii et, et need suured elukad on seal täitsa olemas. Aga nüüd siis rändame juba tõsiselt sinnamaale, kus need ja nende sööjad, lihasööjad, loomad, savannides elavad, kuulame kõigepealt ühte häält. No see hääl oli isegi Kus ja kui ta seda teeb, siis ta tõstab niimoodi koonu, samal ajal ja jäänide keeles on see kutse süüd, ta vihkab nüüd kõiki oma sugulasi. Et tulge ligi, leidsin saagi, son, jäänide keele tõlge. Ja üldse jaanid on häälekad, loomad. Kas sa vandes ringi rännata siis kõige sagedamini, tõenäoliselt võib Justki kuulda läänide hääl ja need on väga erinevad ja eriti jääb nagu mällu see, kui sa öösel seal telgis oled ja siis järsku kuulajad, et kuskil savanni sügavuses keegi laginal naerab. Aga see ei ole niisugune naer, mis ennast ka naerma ajaks, vaid see on pigem niisugune nagu sihuke hauatagune või sihukene õõnes, niukene naer. Ja tegelikult jälle Jaanide keeles on see rünnaku signaal, see tähendab, et nad peavad öösel jahtinud, on sellised loomad, kes jahivad öösel ja sel ajal see rühm siis ründab saaki ja see on nagu sõjahüüdtegelikult. Nii lärmakalt annavad oma rünnakust märku, muidu ma olen aru saanud, et üldiselt ikkagi loomad katsuvad ennast hästi vaikseks teha, et seda saabki efektiivsemalt tabada, aga siin on suisa vastu. Ta pidi ja fännid on, on karjaloomad, nad ühed ründavad ühiselt rihmana ja see annab meile siis nagu nagu julgust juurde. Teinekord õige sarnane hääl tuleb ka siis, kui hoopis ühendab põgenema, kui keegi teda taga ajab, nii et, et kokkuvõttes on see umbes niuke hüüded läks jamaks. Ja ükskõik kumba pidi. Aga, aga see on noh, jah, niisugune alarm. Ja jääme, jälgisime päris pikalt kohe binokliga selles rohusa vannis, kus oli hästi avar vaade. Kõigepealt me nägime ühte emalooma suure koera suurune kollakat värvi tumedate tähnidega aga tal on niisugune tohutu suurt pea. Ühelgi koeraliigil ei ole kehaga võrreldes nii suurt pead. Ja noh, kui me oleks lähedalt veel vaadanud Ta suhu, siis, siis tal on ka väga võimsat kihvad ja selline võimas pea võimsad kihvad. See viitab asjatundjale selle kohta, et see loom on väga kange purustama suuri krunte vägevate kihvadega ja mäletame oma reisu poole peal. Austraalias oli Tasmaania kukkurkurat selline tegelane, kellel olid tohutud kihvad ja suur pea. Samamoodi see näitab, et ta on surnud loomade peal elaja ehk siis ta toitub peamiselt raibet ja tal on vaja saada see kõik see, need kondid ja luud viimseni kätte ja sellepärast on tal võimsad hambad suur pea. Ja ta on kõige suurem lihasööja selles mõttes, et teda hansa vannides kõige rohkem võrreldes teiste lihasaajatega ja see, keda me nägime, see oli neljast liigist, keda siis maailmas on nendest kolm elavad Aafrikas. See kõige suurem tähnik seal ikka ikka tõesti suure koera suurune võimas loom. Ja seal ta siis seisis ja järsku ilmus maalt sõna otseses mõttes välja üks tume pea ja see oli siis nii kutsiks, sest tema pesa onurgudes maa sees ja see tuli sealt välja, see oli üleni tume, siis oli selge, et see niukene vähem kui pooleteist kuune, sest siis annan veel tumedad ja varsti ilmus välja teine. See oli natukene kopsakam ja see oli juba sama värvi nagu ema. See oli siis selge, et see oli juba mitmekuune kutsikas. Tavaliselt tal on neid kolm seal pesakonnas ja ema hoolitseb nende eest väga ennastsalgavalt, ta terve aasta hoolitseb selle eest, et, et pojad ei peaks ise üldse jahil käima. Algul annab ainult piima, pärast hakkab tooma juba natukene liha ja konte. Ja siis, kui juba see saani poeg on saanud välimuselt täiesti täiskasvanuks suuruse poolest siis hakkab ta nagu iseseisvalt elama. Ja üldse nad peavad jahti suure karjaga. Ja emad on need juhid alati selle asja juures. Ja nende nisugune Atlus on, on lausa legendaarne. Et nad söövad korraga suur kari ühe looma kallal ja et kui kiiresti ta suudab ära hävitada ühe murtud looma. Eksteadlane võttis stopperiga aega ja siis ta sai rekordajal niimoodi, et 30, kaheksas jääni olid murdnud ühe sebra ja 15 minuti, seepärast ei olnud sellest sõbrast muud järel kui kabjad. Et ühesõnaga nad erinevalt teistest disketest pistavad nahka kõik ühesõnaga kuuske, kõik naha viimseni ja sellepärast on neil ka neid tugevaid hambaid vaja. Selle neid oli ka 38. Kui palju, eks ole. Et kui oleks neid kolm või kaheksa, oleks selline aeg. Siis võib-olla neil ongi see, et nad väga tihti on suures karjas ja, ja väga tihti on nad ikka väga näljas ka. Aga nende nagu põhiteema elu küsimus on, on sa vannis alati see, et nad on võimelised ka ise loomi murdma enda toiduks, aga nad on võimelised ka väga häbitult teiste eest varastama, kui vähegi saab. Ja selles mõttes nad satuvad nüüd ühte niisugusse nišši lõvidega, lõvid umbes samamoodi murravad ja söövad ja nüüd enamasti on küll niimoodi, et Päeval peab rohkem lõvijahti ja öösel peab rohkem hean jahti aga igal juhul nii kui on juhuseid, enamasti on see niimoodi sõnnid varastavad ikka lõvi tagant. Aga õige sageli on ka seda täheldatud, et on ka vastupidi, et hüäänid on öösel mingi looma murdnud, pole jaksanud kõike sisse pukkida ja nii kui tuleb päev, nii tulevad need lõvid ja siis algab see noh, jõukatsumine, mis ei tähenda seda, et veri lendab ja laibad taga. Aga nad lihtsalt määravad omavahel õige kiiresti vahekorra ära. Näiteks looduseuurijad on märganud, et, et kui on näiteks üks lõvi, siis ei suuda ühe nende käest ära võtta seda saaki ja neid minema peksta, ise sööma hakata. Aga kui on juba kaks lõvi, siis väänik taanduvad ja niimoodi see igapäevast päeva niimoodi see omavaheline võitlus käib. Aga kui vaadata ta jälle nagu savanni, kui suurt elukooslust, siis seal ütleme, lihasööjad, sest on nii-öelda kõige suuremad tegijad on hüäänid, kuigi nad ei ole kasvult kõige suuremad, sest neid on lihtsalt kõige rohkem. Selle tõttu nad määravad kogu seda savanni elukoosluse rütme väga palju. Ja et selles mõttes, kes on nad kõige tavalisemad, keda kõige sagedamini näed ja kuuled sa vannis. Ja muide, on ka niimoodi, et fännid on selles mõttes paindliku eluviisiga, et on küllalt palju juhuseid, kui nad näiteks külade ümber õpivad õige kiiresti jälle jäätmetest toituma ja siis nad muutuvad õige selliseks inimkartmatuks ja muidu nad ei ründa siis kunagi, vaid nad on pigem niimoodi, et õige sõbralikud inimene sõnaga teda kaera ja siis nad on peaaegu nagu nagu kodustatud hüveneid jäämine on üldse ka kerge kodustada, need ongi kodustatud Aafrikas üsna sageli. Nii et see on niisugune huvitav, paindliku sobitusvõimega loom. Mida see kodustatud siis ka kasuliku majapidamises teeb? Ta on uhkuse asi olnud ja sa seal umbes ma ei tea, võib-olla Euroopas tõukoer või midagi taolist, et näiteks hõimude juhtidel või siis näiteks nendel šamaanidel Neil olid näiteks paar jääni, Need olid siis nagu niuksed, jõu ja uhkuse sümbolit, nendele, kes hoidsid enda juures ja teised väga austasid neid, sest see oli noh, sedasorti mõtteviis nagu lootuses usundis on, et et siis osa sellest Fiaani väest ja ja hingejõust kuulub ka sellele, kes on ta kodustanud midagi taolist. Ei no selge see, eks koerigi ju väga palju hoitakse lihtsalt sõbra poolest ja ja ta ei teegi mitte midagi kasulikku, eks ole, eriti linnades on see sedapidi, aga et seal on siis ka võimeline olema täiesti heatahtlik ja lapsigi hoidma ja nii edasi ja nii edasi. Ja, ja noh, selles mõttes, et ta ei ole nüüd mitte just päris kodukoera moodi, aga kindel on see, et ta inimesega harjub ja on võimeline inimese juures elama, kui inimene teda toidab ja, ja inimene ja jään on, on võimelised kenasti läbi saama, kui mõlemad pooled seda tahavad. Kuulame nüüd ühte järgmist häält. No esimese hooga tundus, et keegi naerab, aga pärast ma mõtlesin ümber, seal oli midagi ähvardavat ka ikka sees. Ja see oli kõige õige tige lörin ja tõenäoliselt oli, oli see need leopard parajasti saagi kallal ja kahtlustas, et keegi järsku tahab ka seda saaki, midagi taolist oli, oli selles jutus kuseda kida ja erinevalt jaanist on leopard savannides tohutu haruldane. Nii et omandades ütelda, sagedamini näha ja näiteks ka Tallinna loomaaias on muide mitte just Aafrikast pärit, aga Iraanist ja suurimat pärit leopardi aga, aga sa vannistada näha, see on tõesti suur haruldus ja ma pean tunnistama, et mina nägin sa vannis ainult leopardi saba selga, vedas, vedas, vedas, ja ma olen väga rahul ja õnnelik. Ja see oli suur elamus. Et me liikusime usas parajasti ja teejuht läks ees ja, ja siis niimoodi vaikselt näitas. Leopard me vaatame, no ei ole mingit leopardi. Ja siis niimoodi näitab käega nüüd ülevalt alla, siis me näeme, et tõesti seal võsas ripub üks saba, sihuke meetri pikkune kollakat värvi, jäme ja nihukest tumedate sellist ümarat Niukest ringidega kaetud saba. No kahtlemata oli see leopard. Ja, ja siis me natuke vaatasime teda seal ja ka siis talle miski ei meeldinud. Ja siis niimoodi nagu vari kadus murdosa sekundiga ja hääletult vaikselt ja oli läinud, kui palju teid oli seal? Olime kuuekesi, aga me olime autos. Selge, seega just jäi hetkeks mõttesse ja kes ma sain ise oma mõtte rumalusest aru, nii et nii et lõi pelgama? Ja ta inimeste suhtes ikkagi tema loomuses on üldse see, et, et ta on selline erak. Tegelikult, kui mõelda kassi, koera vahekord ka midagi taolist. Seda autot olnud, siis oleks ilmselt ikkagi tõenäoliselt ka samamoodi käitunud. Ka ta ei ründa niisama maailma ajaloost on küll teada inimsööjad, leopard, aga see on no umbes nagu inimesele hunt, kes on ainult inimeste söömisele spetsialiseerunud, seal on ikka täielik noh, kõrvalekalle ja erand. Barton pikkuse poolest, noh, nii meeter või kaks ja saba on tal ska niukene meetrine ja selles mõttes on suur loom, aga, aga inimeses eest läheb ta ikkagi minema, kui ta on terve ja normaalne loom. Ja Ta tunnuseks ongi, et temale lemmikpaik on, on puu otsas olla erinevalt sealt näiteks teistest kaslastest. No jään muide ei ole muidugi üldse kaslane, tema sarnaneb natuke koerale, aga tegelikult on ta sugulane hoopis nendele Siibet lastele. Meil rääkisime seal kuskil Madagaskaril nendest imelistest Siibetitest. Et ta ei ole õieti ei siis koera ega kassilähedane sugulane, aga, aga noh, leopard on ikka kaslane ja ta siis on puu otsas, päeval lihtsalt puhkab väga sageli niimoodi. Noh, me oleme filmidest näinud. Et kõhuli kuskil seal puuoksa peal ja kõik neli käppa niimoodi ripuvad sealt üle ääre ja ja magab seal lihtsalt. Ja siis, kui tuleb, siis ta hakkab ja läheb jahile ja, ja ta peab jahti ja ta on niisugune varitsus kuskil ja kui ta siis mõni loom satub piisavalt lähedale, siis siis paari hüppega haarata kinni murrab ja tirib selle pood ja paneb sinna puu otsa ilusasti rahulikult ära oma saagi, teinekord see võib-olla mõni anti loppis, kaalub vaat et sama palju kui ta ise. Aga ta teeb selle raske töö ära, sest siis on kindel, et teised, kes seal maa peal ringi sebivad, need ei tule ära võtta. Lõvi ei roni sinna üles ja hea. Ainult teine leopard, ainult teine leopard, aga leopardid elavad hästi eraldi, üksteisest hästi kaugel. Nad ei taha teisest mitte midagi teada ega kuulda, neil on sõnaga niisugune väga eraklik, niisugune isandlik eluviis, tühesteetlik püüame jah, igaüks on omaette ja, ja siis ta sellepärast ei pea ka nii palju jahti pidama, et teised loomad ei söö taist toitu ära tema püüdnud. Ja selle tõttu ta siis satub natukene rohkem nii-öelda pausi pidada ja ei tule nii palju rabelema. Et selline elab aristokraatlik elu just. Ja kui mõelda, et kui ta kuulub kaslaste hulka, siis maakeral on kõikidest kaslastest tal kõige suurem levila. Nii et alates Aafrikast ja lõpetades avasele terve Aasia kuni Kaug-Ida, nii välja, sinna kuskile suurimale välja sama liik, erinevad alamliigid, mõned suuremad, mõned väiksemad näiteks isegi Indoneesias oli seda leopardi, sealt rändasime, läbisin mõned tagasi oma saadetega, aga Indoneesia leopard on palju väiksem kui, kui Aafrika või näiteks. Nonii, leopard, aga üldiselt igal pool, neid on hästi vähe ja, ja üldiselt tänapäeval pannud ka looduskaitse all. No siis on üks kaslane, kes välimuse poolest on Neupordiga üsna sarnane, aga teda võib-olla teatakse rohkem. Ta on võib-olla populaarsem tegelane, isegi gepard gepard kuid välimust vaadata ta on enam-vähem sama suur kui leopard. Aga kollakat värvidel on tumedad tähnid peal. Aga tal on hästi pikad jalad ja tema küüniseid, ta ei saa oma küüniseid sisse tõmmata, nii nagu enamik kaslasi. Ja juba see niisugune Vilajas keha saledad jalad ja sellised küünised Need kõik viitavad sellele, et ta ja sprinter ta on loom, kes on avatud maastikel, osav kütt selles mõttes, et ta kõikidest kõige kiirem kõikidest maismaa imetajatest on gepard kõige kiirem. Seda on ka hoolega mõõdetud ja uuritud ja tariga vaadatud ja ühesõnaga mingi maxima reaalne kiirus, mida ta arendab, on kuskil 114, mõnedel andmetel isegi 120 kilomeetrit tunnis. Ja noh, näiteks lõvi läheb umbes 50 kilomeetrit tunnis ja, ja kiiremad Inti loobid lähevad seal kuskil 80 kilomeetrit tunnis, nii et ühesõnaga saab kõikidest Kiirema hoo sisse. Aga üks asi on küll, et ta ei saa seda pikka aega teha. Tan sprinter, nii et ta jookseb alla minut sellise tempoga ja selle ajaga ta peab juba selle saagi kätte saama. Aga, aga üldiselt ta saab sellepärast et selle ajaga ta läbib ikka päris mitusada meetrit ja enne seda ta hiilib oma saagile lähedale ja siis teeb oma kuulsa niisuguse maailma rekordilise lindi ja, ja igal juhul saab ta saagi kätte. Tema põhisaak on, ütleme, anti loobid, kes on temast väiksemad ja mutt pisikesed loomad, kellest ikka jagu saab. Ja üks asi, mis on tal veel väga eriline, et tal on tohutult terav nägemine. Seda on ka jällegi kohe uuritud, et kui kaugele ta siis märkab näiteks looma, keda ta peab oma võimalikuks saagiks. Ta näeb viie kilomeetri kaugusel, minul on küll uskumatu ja, ja see ongi kogu tema niimoodi elu pant, tegelikult ta väga kaugelt lagedatel aladel märkab seda imeväikest täppi, ta saab aru, noh, see on see näiteks Tommy Thomsoni gasell tavalisemaid pisike anti loope seal ja siis ta hiilib selles kõrges savanni rohus niimoodi madalal, et selg välja ei paista talle ligi ja, ja siis teeb selle jooksu. Ja selle järel kohe sööb oma saagi sealsamas hästi kiiresti. Et keegi avastaks, et ta kedagi kätte saanud ja tuleks temaga seda seal jagelema, sellepärast. Ja, ja teistpidi ta jällegi noh, selles mõttes nagu kuninglikult, et ta ei pista, nii nagu ajan kõik koos naha ja karvadega nahka vaid jätab alati järgis skeletti ja üsna palju liha ja muud, nii et teised loomad pärast seda, kui ta on juba läinud, saavad sealt veel hulga toitu tagantjärele ka omamoodi aristokraat. Jah, jah. Ja tema leviala on ka väga suur olnud varasemal ajal ja mingitest võib olla raamatutest ma isegi mäletan, et et on olnud näiteks jahi gepardid vanasti Indias ja kes olid siis nagu koolitatud jahimeeste abilisteks jahil. Aasia kandis ta praktiliselt on täiesti hävinud, praegusel ajal teda Aafrikas ainult praktiliselt järel, praegusel ajal ja, ja sealgi kipub tema käekäik üsna kehva olema. Juurde teda ei tuletanud, nimelt gepardi pojad hukkuvad väga kergesti, kui nad on noored, kui neil ei ole veel veel neid väledaid jalgu kuskil viiekuuselt on ta suuteline juba nii kiiresti lippama, et, et elu ei ole ohus, aga enne seda on ohus ja gepardi ema väga tihti viib oma pesakonda jälle uude paika, et kiskjad ei avastaks, et ta niisugused pisikesed on. Aga kui mõni kiskunud avastab, siis see ja ta on suurem siis ühesõnaga gepard poegade suremus on on väga suur ja selles ongi see põhjus, miks neid ka nii kangesti vähe on. Aga kuulame nüüd veel ühte häält. No, ma ei ütle enam midagi. Jah, see oli midagi sellist. Autoriteetset kõla suhteliselt vaikselt, aga väga oluliselt öelda, nii et auk maas. Eks ta jah, see loomade kuningas ikka ise seal natukene tegi häält küll. Vahepeal oli nagu notsu vaja, see ajas mind ikka lõplikult segadus, jah, see oli hästi-hästi lähedal ja see oli hästi vaikne hääl, aga see kahe kuni kolme meetrine ja, ja üle 100 kilo kaaluv lõvi võib teha väga erinevaid hääli. Ja kui ta sellist häält teeb. Ja siis ta tavaliselt on parajasti mingi toidu kallal ja noh, iseasi on nüüd seda siit niimoodi kuulata kuskilt helisalvestistelt, aga me olime seal vooru rahvuspargis ja läksime telki ja läks pimedaks ja ja siis me kuulsime Niukest häält. Et siis lummav olla, siis tuli veel meelde, et sellel kämpingud ei ole aed ümber ja valvurid läksid kaera, kui pimedaks läks nemadki enam, eks. Aga siis, kui veel pimedamaks läks, siis, siis nad jäid vait ja kuidagiviisi tuli see oomika siis ikka lõpuks ja meie me kõik ilusti ellu ja hommikul küsisime seletust ja ja siis öeldi, et noh, et kaks lõvi olid seal murdnud kahvli pühvli seal teisel pool jõge, et no mis asja te muretsete, et jõgi oli vahel, et, et, et nad on teisel pool jõge, et, et seal lihtsalt õhtul natukene sõid ja see oligi söömise juurde kuuluv hääl. No aga tegelikult, kuidas see ikkagi võimalik on küsimina arg püksilikult, et kui ei ole aeda ja ei ole valvet ja kas siis lõvil ei või tekkida tahtmine see jõgi ületada ja see see. Ei ole, ühesõnaga reaalne see võib-olla ainult seiklusjuttudes ja jaa jaa, jaa, toredatesse jahimeeste lugudes, aga, aga tegelikkuses Lõvi ei tule iialgi inimesele niisama kallale. Eriti veel siis, kui tal on toitu juba olemas. Et see väga, kui ta ei ole nagu toitu ei ole, siis ta leiab selle toidu, sest lõvi ongi vannide loom, sellepärast et seal on talle kõige rohkem toitu. Ja sellepärast on ta aastatuhandeid savannitööks põhiline kiskja olnudki. Et see on kooslus, mis talle sobib ja kus ta nälga jää. Tihti oleme mingites kõikidest nagu saanud nagu umbes niisuguse sõna nagu kõrbelõvi või niisugune, aga tegelikult ega, ega Lõvi päris kõrbes elab tänavikese vannis, sest seal on piisavalt ringi jooksvat liha, keda ta kätte saab. Ja inimest ta üldiselt ikka pelgab ja hoiab eemale. Teiseks on lõvisid üleüldse jäänud väga väheks, praegusel ajal need tõtt-öelda see oli, endal oli küll niisugune tunne rohkem, et see oli nagu niisugune tore mälestus. Tore jahitrofeed mälestuseks, aga nihukest nihukest tunnet, et ta sulle kallale tuleb, seda küll ei olnud, ausalt öeldes ja põnev oli küll, muidugi ja ja siis järgmisel päeval läksime juba lõvisid otsima. Kas samamoodi selle safariauto, aga, ja ja teejuht seal kuskil mitme tunni pärast, siis näitas seal põõsaste vahel, palun väga. Ja ega ma tuleksin teda eriti märganud Talleggist kollakat värvi, ta oli väga lähedal tegelikult kuskil 50 meetri pikutes emalõvi ja muuta identiku, pikutasime, vaatasime teda sealt autost ja, ja selle aja sees, kui me vaatasime pikka aega, siis ta ainult liigutas, tegi aeg-ajalt ajas oma lõuad pärani ja haigutas ja siis pikut selle edasi. Ja siis ma teda vaatasin ja püüdsin pilti teha, siis ma sain nagu sellele saladusele ka pihta, kuidas teha üürgama lõvi pilti. Seal mingi hetk, kui ta teeb suu lahti, need tohutud kihvad paljastuvad ja siis ta paljastab veel oma igemed ka hetkeks. Ja kui sa sellel hetkel teed pildi, siis jääb mulje pildi pealt, et ta möirgab hirmsa häälega. Just ja üldse oli väga ohtlik olukordade, riskisid eluga ja ei vaja öelda, et haiguseks. Ta suutis ja ega tegelikult tehtud, sest tal on kõht täis seedib parajasti ja, ja tal on lihtsalt laseb leiba, luusse. Ja siis me läksime natuke veel edasi, võib-olla üks, sadakond meetrit ja siis me nägime juba emalõvi kahe lapsega. Noh, need lapsed olid ka ikka õnneks meie mõistes koera suurused, aga ema pikutas seal ja, ja lapsed hullasid ja katsusid seda emaga mängu tõmmata, emalt ei viitsinud jälle katsesse lapsi vahepeal kaenlasse tõmmata ja neid niimoodi kasida. Ülela see jälle ei meeldinud poegadele sõprugi katseid lahti rabelda ja nii nad ei teinud vist suuremat välja midagi seal ja jälle teejuht ütles muidugi, et neil on kõht täis praegu ja kõik on korras ja ja et miks nad peaksid kellestki midagi välja tegema. Kindel oli, et kui me nüüd juba seal kahte lõvi nägime, siis tegelikult ümberringi oli neid siin ja seal veel ja et lõvid on selles mõttes huvitavad kaslased, et üldiselt öeldakse kass, kes kõnnib omapead. Lõvid On on karjades ja neid nimetatakse praidideks ja seal on umbes nii, et seal on terve hulk ema loomi, terve hulk poegi ja siis mõned üksikud isad ja see üks lõvi rühmise praid, see võib-olla isegi 20 looma ja mõnikord isegi 30 looma. Aga noh, sul ei pruugi neid kõiki korraga märgata, aga meil omal on kogu aeg side olemas ja nad peavad ennast ühtseks kogukonnaks. Ja seal on väga huvitav nende oma sisemised, need suhted, mis seal lõvi broidis valitsevad. Et üldiselt on jälle kindel värk, et, et valitsevad on emad ja emad. Teistpidi hoiavad väga, kui omavahel hoolitsevad üksteise eest, seal on, võivad olla noh meie mõistes siis näiteks ütleme tädid ja, ja tütred ja, ja niuksed, nad, sugulased omavahel. Ja, ja näiteks, kui kellelgi ema lõvidest tuleb pesakond poegi siis sageli olla, et, et emad vaheldumisi näiteks toidavad neid poegi, nad ei tee erilist numbrit, kui, kui teise pere laps tuleb tema juurde sööma ja, ja tema laps läheb teise juurde. Ja need emad väga agar, niuksed sõbralikud omavahel, aga samal ajal on ka huvitav reegel veel see, et, et me mõtleme, kui mõtleme teiste loomakarjade peale, siis rääkisime kael kirjakutest näiteks kus, kus on väga kindel hierarhia, et kes on kõige tähtsam, kes on tähtsuselt teine, kes on kolmas, kes, milles lõvikarjas on täheldatud, et sellist asja ei ole. Et see on, see on väga huvitav. Et noh, mingi inimlikus keeles siis noh, mingi teatud demokraatia varitseb seal, et küll aga on nisugune jaotused kui nad näiteks lõvise praid läheb jahile. See käib umbes sedamoodi, et et emad on kõige osavamad jahtijad, kütjad ja nad leiavad paraja saaklooma, keda tuleb hakata jälitama ja siis nagu piiravad ta sisse ja hakkavad seda saaklooma ajama teatud kindlas suunas. Aga selle suuna peal, kuhu ta aetakse, on juba varitsuses kaks emalõvi ees. Ja ühesõnaga niuke organiseeritud läbi mõeldud jaht. Ja sellega nad siis saavad ka olla väga edukad ja saavad tihti selle looma kätte. Aga kui see loomunud tuntud, siis tekib obsi huvitav seis. Et kuigi emalõvid murravad 80 protsenti saagist, siis põhiliselt, kes liha söövad, on isa loomad. Et ja, ja ka ebaõige muidugi, aga seal on küll kahjuks see reegel, et kumb on suure ja isalt lihtsalt tulevad ja muide, jahti pidama ei ole isalõvid nii osavad sellepärast, et, et nad on suured ja nad on selle tõttu ka kohmakamad. Aga siin nad panevad oma suuruse maksma, ta lihtsalt tuleb, keegi ei kakle omavahel vahel lihtsalt emad vaatavad, et ahah Ta tuli ja isad söövad nii palju, kui nad tahavad ja siis astuvad kõrvale, söövad kõik emad. Ja selle järel söövad pojad need, kes liha söövad, niukene kindel kord on sealt. Ja siit sedasi võib muidugi mõelda seda väljendit, mis meie eesti keeles tihti kasutama, et võttis lõviosa või sai lõviosa, et mida see tähendab. Lõvide endi seas tähendab see, et sai niipalju kui tahtis, aga mitte just seda nagu melist mõtleme, kui me kasutame seda nagu mingi fraasime eesti keeles, et et sai suurema osa võtab nii palju kui vaja ja siis jätab järgmistele. Ja niimoodi see lõvi Braitsel elab ja ja muidugi nad ei ela sugugi hästi selles mõttes, et, et iga Lõvi täiskasvanute huvi peaks päevas sööma mingi viis kuni seitse kilo liha. Aga kaugeltki iga päev ei saa nad oma saaki kätte ja siis, kui jälle saadakse, siis süüakse ikka nii, et ikka on nii, et üksluised kuskil 30 kilo seda liha endale sisse. Aga selle järel on ta muidugi ka täiesti oimetu ja siis ta ongi nii nagu need lõvid, keda meie seal nägime, et ta lihtsalt pikutab päevakese ja kaks vahepeal käib ainult joomas ja ainult tegeleb oma toidu seedimisega ja sedamoodi nad umbes seal elavad ja ja veel oli huvitav vaadata seda, mis filmides on nähtud, aga mis tundus uskumatuna, et needsamad lõvid kui nad seal pikutasid, siis noh, nende eest kõndis noh, sõna otseses mõttes nina eest kõndisid läbi mõned anti loobide sebrad ja mitte kumbki absoluutselt ei, ei nagu Poleks olemaski. Test ei tee üldse välja. Imelik, et üks asi on, et mille järgi see anti, lootnud aru saab, et et see lõvi teda ei taha ja ja kuidas üldse inimene, arusaadav, et lõvil kõht täis on, et siis võid ka nagu võib-olla patsutama. No meie jaoks jäigi täiesti arusaamatuks, kandiloobilion selge antiloobil on selge ja meie teejuhil oli ka selge, tema oli kohalik, ta mõtlesin, neil on kõhud täis ja mina ei tea, kust ta sellest aru sai. Aga kindel on see, et, et kogu see suhete süsteem on seal siiski väga teistsugune, kui, kui meie metsas nagu, ütleme mõttes mingisugust hunt. D ja jänkut meie metsas, siis on ikka niimoodi, et kui on kuskil põõsa taga on ikka hunt ja jänku korrakski määrt, siis ta paneb nii kaugele ja nii kiiresti, kui ta vähegi saab, ilma igasuguse mõtlemiseta. Ühesõnaga käib varitsemine, käib suletud maastikul salatsemine, vannis on kõik avatud, et kõik on lahtine, kogu see väli, see eluvõitluse lava on avatud kõigile ja mängitakse nii-öelda lahtiste kaartidega. Ja selle tõttu on nendel loomade suhted väga teistsugust kui meie meie metsloomade suhted. Ja niimoodi ta songija ja seda võib ju vaadata kas või filmides, kui savanni elu näidatakse, et väga tihti on niimoodi, et tõesti justkui paradiisiaed kõik sõbralikult ja kõrvuti, keegi teiste ründaga, aga ühel hetkel järsku see kõik muutub, mängureeglid muutuvad ja vot siis pead ise aru saama, millal see üks mängureegel on ja, ja millal on see teine lõvide kohta üldse, noh, on ju imelik mõelda, kui tähtsad nad on inimeste jaoks sümbolina, et ma olen tihti mõelnud, et Eesti riigivapil lõvid, Gustav meie metsast siis elab. Tallinna loomaaias on küll lõvi, aga seegi on aasia lõvi aafrika lõvi, aga, aga ikkagi Meie vägevuse vägevuse märk ja, ja kuidas see siis on, et, et ma olen vaadanud, et kui paljude maade vappidele ikka lõvi ja lõvi jälle otsast peale üks lõvi, üks lõvipea mõõgaga lõvi soomlastelgi lõvi, eks ole, nad elavad veelgi põhja pool. Et et seal huvitav, kuidas üks loom, keda võib-olla enamik selle maa inimesi pole elu sees oma silmaga näinud, on kõige tähtsam sümbol selle riigi jaoks, aga, aga noh, see on just see jah, et ta on niisugune saanud võimsuse sümboliks ja kogu ütleme Euroopa kultuuri on ta tegelikult väga algsetel aegadel mõjutanud kõik, sellepärast et Lõvi elas ka kunagi Lähis-Idas ja isegi Lõuna-Euroopas Kreekas oli ta täiesti looduses olemas kunagi. Kreeka antiik-Kreeka on ju ka aluste panija Euroopaga tuurile ja sealtkaudu siis on kunagises suur lõvide kummardamine ja lõvisümboolika vohamine alguse saanud. Tegelikkuses on lõvi käpp üsna täbaras käinud, et et näiteks Aasiast, Euroopast rääkimata ka Aasiast on ta ka praktiliselt kadunud, et ainult Indias ühel kaitsealal annan natukene lõvisid alles, et Aasias praktiliselt enam lõvisid ei ole. Ja oma aedade loomadest on huvitav, et, et just need Aasia lõvisid loomaaedades rohkem just sellel põhjusel, et nad on rohkem väljasuremisohus ja siis püütakse neid sellega vot elus hoida. Aga Aafrikas on ka ikka lõvisid tohutult palju vähemaks jäänud ja ja selleks, et lõvi näha vabana looduses, pead sa ikka väga täpselt teadma, kuhu sa oma sammud sead ja millisel maal ja millise maa rahvuspargis sa neid otsima asud. Seda loomade kuningat näha ja kuulata seda kuninglikku häälitsust, mida me siia lõppu veel korraks siis kuulan. Selline oli siis saade Keenia kiskja loomadest millest räägime järgmises saates süveneme geen ja värvikasse ajalukku. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.
