Uuno rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Küllatu võiks meie maailmapuude sarja juures lõputult vaielda, et milline kõnealustest on suurem, milline väiksem haruldus ja milline enamvähem tavaline. Kui vaidlejaid oleks päris mitu ja igaüks kaitseks tuliselt oma seisukohta, oleks neist igalühel ka kindlasti omamoodi õigus. Aga ma miskipärast arvan, et Nad nõustuksid seejuures üsna üksmeelselt faktiga, et meil tuleb juba teist saadet järjest juttu tõelisest imest. Kui eelmises saates oli selleks hõlmikpuu, siis täna räägime eukalüpti. Jah, Yokol on Austraalia tunnuspuu ja sealt on ta levinud üle maailma. See kummaline laul kõlas Lääne-Austraalia elaniku pill anda haara suust ja ta laulis seda Vunnanbuulige üles. See on siis üks paljudest Austraalia aborigeeni hõimudest ja eks see maa, kus tema elab, on ka kuduma tegelikult eukalüpti. Eukalüpti on niivõrd kummalised puudete, et ma julgeksin alustada klassikut tsiteerimisega. Nimelt kui Charles Darwin käis ümber maailmareisil aastatepikkusel reisil, siis ta jõudis ka eukalüpti-ide juurde ja Alex eukalüptimetsa ja kuidas ta seda kirjeldab. Hobused, härjakarjad ja vankrid võisid vabalt liikuda hõredalt kasvavate puude vahel. Siin polnud läbipääsmatud tehnikuid ega mahalangenud tüvesid, mida oleks pidanud puhastama rändur, tule rauaga. Roheline vaip puude all, rohelised varjud ülal kõrgete tüvede kauge perspektiiv, vilu varju, peaaegu täielik puudumine, kummaline valgustus. Valguskiired oleksid tulnud nagu läbi hõreda riide. Kõik see andis metsale ebatavalise välimuse, mis ei sarnane millelegi vana ja uue maailma metsadest. Varju puudumine jahukaleptide tihedate okstel on seletatav kummalise ise ärasusega lehtede asetuses. Nad on päikese poole pöördunud mittepinnaga vaid servaga. Seepärast vilguvad päikesekiired läbi eukalüpti lehestiku, nagu läbi kardina purestiku. Niimoodi kirjutas siis Darwin üle 100 aasta tagasi. Päris ebamaine tunne tekkis seda kuulates, jah, see mets. Milles sõnast eestlane peab küll kohtama. Itaalias just nimelt ja see mets, ma ütleksin eestlase pilgule esialgu tundub kindlasti väga sõbralik, sellepärast et seal all on palju Valgust. Seal puud kasvavad väga korrapäraselt ja algul tundub otse uskumatuna, et see on looduslik mets, ta näeb välja nagu väga ilus park. Nii et kui võrrelda teda mõne euroopametsaga, siis on pöögimetsad, on midagi sarnast Euroopas, kus ka puud kasvavad väga korrapäraselt, väga ühesuguselt, nagu mingi ilus sammastik. Ja ta on kuidagi väga niisugune kerge ja, ja hästi vastuvõetav iga inimesele, sest seal all on hästi mugav liikuda. Ainult minul jäi natukene häirivalt kõrva selle eukalüptimetsad. Puhujad vilu varju ei ole, just see on ka tõsi. Et vahel, kui on meeletu kuumus, siis varju selle alt ei saa ja see on omamoodi kummaline ja natukene noh, ütleme nimepanijate poolt natuke viltu pandud, et kreeka keelest eukalüpti, et kui seda niimoodi lahti harutada, siis see tähendab, et varjab hästi. Ei varja ta midagi, midagi ta ei varja ja, ja Charles Darwin toriseb, et, et selle koha peal, kes pani selle nime, ta vist ikka ei olnud seda õhkrüpti näinud. Töö päris leitsakuga sinna eukalüptimets, kes ikka eriti kuumust ei kannata, ei ole mõtet kolama minna, eks ole? Nojah, ta on, ütleme tõesti vähe varju andev, aga teistpidi on ta muidugi ikkagi parem kui päris ilma metsata. Ja kolmandat pidi on veel niimoodi, et tuul liigub seal all päris hästi. Et selles mõttes tuule liikumist on seal metsa all hästi, sest põõsaid pole. Ja ma lihtsalt pidasin seda silmas, et kes tõepoolest kuumust ei kannata ja siis seal niimoodi keel vesti peal selles metsas ringi käia ja kuumaga võidelda, et parem minna siis kui on sobilikum, ilmnes, saad täiega sellest metsast rõõmu tunda, seda imetleda. Jah, vot eukalüpti sellised puud, et neid on kokku üle 600 liigi ja see, see kujutlus ilmselt tekkis inimesele, et sa nüüd troopiline eukalüptimetsseal on võimalik. Aga ta kasvab ka lähistroopilistel alal ja peaaegu ka parasvöötme alal. Nii et, et see on tohutu suured alad Austraalias. Igas ilmakaares kasvavad eri eukalüptiliigid, igalühel on mingi oma nisugune välimus, oma iseloom ja küll me nendest siin veel jõuame kõike rääkida. Ja igal juhul on nende kõrguste vahed väga meeletud, näiteks kõrbes Austraalia kõrbetes kasvavad eukalüpti-id, mis on ainult põõsa kõrgusest ja maailma kõrgeim lehtpuu on samuti eukalüpti. Ja see kasvab siini lähedal ja praegu kasvab kõige kõrgem maailmalehtpuu on 97 meetrine ja tema nimi on valitsev eukalüpti ja varasemal ajal on mõõdetud ka 130 meetriseid. Nii et, et see on vaieldamatud, too maailmarekord. Sellelt liigilt siis? Jaa, sellel eukalüpti on on mitmesuguseid kummalisi jooni, aga üks on vaieldamatult lõhn. Kui sa oled eukalüptimetsas. Ma olin kolm nädalat tagasi eukalüptimetsas ja siis ma võtsin neid lehti ja hõõrusin neid sõrmede vahel ja nuusutasin seal uskumatult tugev aroom, mis sealt tuleb. Ja kui sa kõnnid seal metsa all, siis sa tunned juba silmad kinni, et sa oled eukalüptimetsas. Ta on eeterlikest aurudest küllastunud. Teie vaherepliik pani kindlasti tähelepanelikum kuulaja kõrvu kikitama, et kas te olite siis kolm nädalat tagasi Austraalias võigustapsust. Täna ja ma ei olnud mitte eukalüpti kodumaal, vaid ma olin Madagaskaril ja seal kasvatatakse eukalüpti väga suurtel aladel, sest kliima on sama. Meil tuleb sellest Madagaskari sõidust ka ühel või teisel moel juttu mõnes hilisemas saates, aga nüüd siis eukalüpti-ist edasi. Ja eukalüptimetsal on siis väga tugev lõhn. Aga peale selle on eukalüptipuudel üks kummaline omadus. Kui nad on noored, siis neil on ühtemoodi lehed ja kui nad saavad vanemaks, siis neil on teistmoodi leht. Nii et noore leukoletil kasvavad lehed paarikaupa koos, nii et nad on peaaegu nagu nagu otsapidi koos, kuigi tegelikult see ikkagi see oks või võrse on seal vahel. Nad kasvavad nagu kaks suurt laia lehte seal niimoodi nagu kaksikud. Ja kui seesama puu peal umbes paarikümne aasta pärast on lehed muutunud tundmatuseni, nad kasvavad vaheldumisi piklikud umbes nagu meie hõbepajud väga sageli, aga kui eukalüpti erinevatel liikidel on küll väga erinevad lehed, aga väga paljudel on sellised piklikud lehed ja vot siis nad on nagu päikese suhtes nagu viltu ja sageli ka veel klapolegaardunud ja siis nad nagu eriti päikse eest ei varja. Aga eukalüptimets on muidugi väga rikas elustikust ja ma arvan, et kuulajale on kuidagi riisi vähemalt kõrvu jäänud, kui mitte silma ette. Üks loom, kelle nimi on koaala, koaala on, on imearmas. Ta on nagu mängukaru karu sugulane ta tegelikult ei ole. Ja tema nimi tõlkes tähendab ei joo. Ja see on lihtsalt aborigeenide tähelepanek, et koaala kunagi ei joovet vaid ta saab kogu oma veevajaduse kasteveelt, mis jääb eukalüptilehtedele hommikusel ajal. Ja seda on tõesti rikkalikult seal, nii et hommikuti see lausa on veest raskes eukalüptimets, aga päevaks ta muutuda hästi kuivaks. Ja me teame, et ta muutub ju nii kuivaks, et kui me kuuleme jälle Suured metsatulekahjud, siis on jällegi need eukalüptimetsad ja mõneti võib öelda, et isegi need eeterlikud aurud mis seal on, et need nagu kuidagi aitavad sellel tulekahjule kaasa. Ja did on siis erineval viisil nende tulekahjudega kuidagi kohastunud. Nii et nad näiteks mõned siis paljunevad pärast tulekahju, kuigi tüvi on hävinud, sealt sellest põlenud kännust tulevad uued võrsed, teised jälle hakkavad maalsest seemnetest hakkavad võrsuma kiiresti ja tulekahju väiksemal määral on olnud ka siis, kui inimene nii tugevalt pole mõjutanud seda loodustega. Praegu muidugi on see enamjaolt inimese süü, et need tulekahjud nii suured on. Aga nendest loomadest näiteks on veel, ma arvan, jälle on igale eestlasele tuttav vähemalt see nimi, kakadu, siukene lind, naljakas nimi ja lõbus tutiga linnukene temade pesa eukalüptiõõnsustesse. Ainult ja teistpidi. Tal on ka raske teist puud leida, sellepärast et 90 protsenti Austraalia metsadest koosnevad mingisugustest eukalüptiliikidest. Nii et see on kuidagi väga-väga eriline. Et peale Austraalia looduslikult kasvab ainult Uuzginiaal ja Ida-Indoneesias paar eukalüptiliiki ja mujal maailmas, seda mitte kusagil ei ole. Nüüd see Itaalia lausa pakatab nendest eukalüpti erinevatest liikidest. Ja noh, kui nüüd hakkab siin meil jõuluaeg tulema, siis võib öelda ka, et eukalüpti otsas elavad jõulumardikad. Aga loomad need veel on niisugused, umbes meie maipõrnika suurused ele pruuni värvi ja tõtt-öelda eukalüpti Dinad ei rõõmusta, sest nad söövad väga aplalt ja väga suurtes kogustes eukalüpti lihtsalt lehtedest paljaks. Aga nad teevad seda umbes jõulude ajal. Nüüd see on nende jõuluroog, aga, aga muidugi, ühesõnaga see elustik on seal lausa lõputa seal eukalüptimetsas. Ja see puu ise on väga erineva välimusega, kui mõelda tema õite peale, siis õied näevad välja nagu värvilised pintslikesed. Nad on hästi eri värvi, need pintslikarvakesed seal sees. Ja igal liigil on nad isemoodi natukene ja kõige kaunim kõigist eukalüptiõitest on suureõieline eukalüpti, et see on Lääne-Austraalias. Tema õied on kümnesentimeetrise läbimõõduga, erepunased pintslid, tohutu kaunis. Ja kui need siis ükskord viljadeks saavad, siis need viljad on Brad, enamasti nad näevad välja siis noh, nagu mingid karikad, mis on pööratud nagu suuga alla pool. Niisugused ripuvad seal puude otsas. Ja üks eukalüpti väga kummaline külg on veel see, et väga paljud okkaletid ajavad endalt maha koort pikkade siiludena või suurte laikudena. Eemalt vaadates tundub, et see puu on meie jaoks selle eestlase jaoks harjunud meie koduma puudega näit näiteks kuusel on kord, suurtel katame maas, siis on ju iras kallal kuusel surm käes, eks ole, mõtled, et oi, on haige. Ökolüptil ei ole see sugugi niimoodi ja kui tuleb Austraalia sügis, siis meie puud lähevad raagu Austraalia eukalüpti, paljud liigid jätavad lehed külge, ajavad koore maha. Ja siis nad on eriti laigulised ja ümber puutüve on suur koorehunnik, lausa seal. Niimoodi käib eukalüpti elu. Ja kevadel tuleb siis uus koor. Jah, kevadel tuleb uus koor ja, ja ja igal eukalüpti landa veel nagu eri värvi. Ma ise mäletan, kunagi, kui ma esimest korda üldse nägin eukalüptipuud, siis mul jäi see kohe meelde. Tal oli nagu rohelise valge ja salatirohelise laiguline tüvi, et see hakkas juba eemalt silma, see oli niivõrd imelik ja aru saama, oh sa lähed lähemale, võtad seda kooretüki natuke seda nii kergelt ära tõmmata ja selle all ilmub mingi heleroheline koorekiht välja. Ühesõnaga, see on normaalne, eukalüpti elu niisugune huvitav ja et erinevalt teistest puudest ei suhtu eukalüpti oma koores, see just üleliia suure aukartusega ajab seda aga regulaarselt maha ja ja tema ühesõnaga on asendanud selle meie lehtpuude lehtede mahaajamise koore maha ja usk ja ju see tema tervisele siis niimoodi vajalik on, see on tema jaoks täpselt seesama, mis meie puudele lehtede maha ajamine. Ja muidugi Austraaliast on niisugune lugu, et need eukalüpti omavahel on ristunud varemgi, väga kergesti, aga nüüd, kui inimene istutab Lääne-Austraalia eukalüpti Austraaliasse ja põhjamaa lõunasse ja nii edasi siis on hakanud need omavahel ristuma ja see on botaanikule ikka tohutu peavalu, praegu tekivad igasugused ristandid, neile tuleb mingisuguseid nimesid andma kogu aeg ja, ja see on üks suur suur segadus Eestis muide võiks tähendab ajudega on umbes sama lugu, et need karistavad väga kergesti, aga see on siis nagu süstemaatikutele ja taimeuurijatele kõva pähkel. Aga tegelikult on muidugi pikast ajast juba kalüpti ka kasvatatud mujal maailmas, sest on aru saadud, et ta kasvab tohutu kiirusega. Tal on väga väärtuslik puit. Näiteks kui Põhja-Ameerikas oli nii-öelda kullapalavik Californias ja seal siis seoses seal tohutute masside sinna minekuga raiuti maha tammemetsad siis tekkis idee, et oo, toome Austraaliast need eukalüpti ja paneme asemele ja need on nagu tammed, aga kasvavad korda kiiremini ja nii nad panidki need kasvama, need kasvasid küll 100 korda kiiremini, aga see liik näiteks olid tohutult pehme puiduga, niiet tamme ta küll ei asendanud. Aga neid liike on väga palju ja on eukalüpti liike, mis oma puidu kõvaduselt asendavad küll tamme, aga siis nad ei kasva jälle tohutu kiirusega. Ja, ja üldse, see on fantastiline, milliseid puidu omadusi võib erinevatel eukalüptiliikidel olla, mõned on väga pehmed, mõned on kohutavalt kivikõvad, mõnedes saab ideaalset paberit ja paljud eukalüptipuud, kui pannunud vete palk vajub veepõhja, nad on raskemad kui vesi ja laevaks ei kõlba ja ei tea midagi, tähendab kummaline küll. Päriselanikud on muidugi välja mõelnud selle, et kui see seest ära õõnestada ja hästi õhukeseks teha, siis ta püsib vee peal. Aga noh, iseenesest jah, ta ei ole nii nagu meie kujutleme, et iga puu peab vee peal ujuma. Mõned eukalüpti nii ei ole. Ja ühesõnaga, sellel põhjusel on eukalüpti siis palju maailmas istutatud, see on miljoneid miljonid hektarid, ütleme lähistroopikas ja troopikas, kus, kus teda leidub. Ja üks võib-olla, mida siin juba tasub nimetada, on näiteks see, et üks põhjus et kui temast saab väga kiiresti paberipuud, siis Brasiilias on näiteks praegu tohutud eukalüptiistandused kümnete kilomeetrite läbimõõduga, meil ainus eesmärk on saada paberipuud. Ja kui me nüüd mõtleme selle peale. Selline eukalüptimets kasvab 10 aastaga umbes 15 meetri kõrguseks, see on siis meie paras niisugune keskealine männik. Ja seal on sadu tihumeetrit puid, selle võib maha võtta, juba istutada uued. See on peaaegu, ma, ma ei oska võrreldes on nagu mingi põlluvili, eks ole. Ja kuidas võrdled seda metsandusega meil metsas on, eks ole, aasta 100 aastat tuleb kasvatada enne kui sa sade saagi tuleb iga 10 aasta järel. Ja sellest avastusest on anna mõnes mõttes need mindud väga äärmusesse välja. Näiteks Brasiilias on siis niimoodi tehtud, et miljonite dollarite eest pannakse keset vana džunglit üles tselluloosikombinaat võetakse mets maha, pannakse sinna juba kõik tehas püsti ja ütleme, 50 kilomeetri raadiuses ümberringi on ainult need eukalüptiväljad ja need siis nagu järjekorras raiutakse, ringiratast tehakse sellest mingit massi, sellest tehakse tselluloosi. Ja see on, kui näiteks keegi on märganud, et üks roheliste suur aktsioon on praegu just käimas just nende brasiilia eukalüptiistanduste vastu. Et Euroopas Bay investeerimispank peaks nagu andma tuge uute ja uute kombinaatide ehitamiseks. Ja teistpidi noh, rohelised leiavad, et, et see on noh väga suures koguses muutub ta ikka juba päris ohtlikuks sellel Brasiilia loodusele. Aga teistpidi jällegi muidugi ärimehed ja majandusinimesed ütlevad silmapilk, et see paber, mis sealt saadakse, on kümneid, kui mitte sadu kordi odavam kui näiteks siit põhjamaa loodusest saadavast metsast. Et see on üks suur probleem tegelikult tõde on kuskil vahepeal, tõde on vahepeal ja, ja võib vabalt juhtuda, et see, et kusagil kasvatatakse palju eukalüpti, hakkab mõjutama näiteks ka meie elu siin. Et kui see odav paber jõuab, näiteks kui transport läheb odavamaks hakkab jõudma üle maailma levima igale poole siis ta ületab oma ökonoomsusele kõik need paberipuud, mida meie siin ütleme, kask on paberibuumi me seda Soome ja Rootsi. See, see kõik võib teisiti minna, kui see eukalüptiistandused seal üha laienenud. See puudutab ka meid ühtpidi. Aga võib-olla kuulame vahepeal Austraalia põlisrahvamuusikat. Vaat selles muusikas, mis iseenesest on pangatantsude nime all ja laulsid advokaadikeeles, siin kõlas ka eukalüpti-ist pasun. See on umbes mitu meetrit pikk ja täiesti nihukest ebamaist heli. Aga see kuulub ka austraalia rahvamuusika juurde niisama endastmõistetavalt nagu eukalüpti kuulub Austraalia looduse juurde, aga neist Austraalia eukalüptiliikidest peaks natukene vähemalt rääkima, sest eestlase jaoks on see kuidagi natukene liiga kauge ja arusaamatu, et mis eukalüpti üldse on, et, et mõtleme mõnele liigile siis näo, et on sinine, eukalüpti seed kasvab looduslikult Lõuna-Austraalias, mitte päris troopikas ja seda kutsutakse ka palavikupuuks. Ja seal teinud maailmale sellise teene, et kui juba ja üle 100 aasta tagasi hakati eukalüpti kasvatama näiteks Lõuna-Euroopas, Itaalias, Portugalis, Hispaanias, siis avastati, et nendes paikades, kus eukalüpti kasvab kaob sääsk ja kaob malaaria haigus. Mis on noh, Lõuna-Euroopas olnud väga tõsine probleem veel sajandeid tagasi. Ja muide seda algul ei osatud seletada, ise ka ei saadud aru, millest see tuleb? Itaalia keeles, tähendab, malaaria tuleb kahest sõnast, mall on halb ja aaria õhk ja arvati, et malaaria haigus tuleb halvast õhust. Et eukalüpti kuidagi puhastavad õhku aukese ninaga nuusutan siis tõesti on teine lõhn küll seal eukalüptimetsas aga tegelik põhjus oli teine. Põhjus oli selles, et see sinine eukalüpti ajab oma võimsa juurestiku niiskes pinnases laiali ja ta pumpab nii palju vett sealt välja. Et see on sama hea, kui me kuivendaksime mingit ala. Ja need alad, kus olid suured lombid, kus sääsevastsed said paljuneda. Need kadusid ära. Jaa, Malariat levitab ju tegelikult see sääsk ja need kadusse sääsk ära ja selle tõttu kadus malaaria ära. Ja niimoodi on tegelikult Euroopas pas sisuliselt malaaria probleemi enam pole aga igaüks, kes läheb praegu troopikas see peab selle peale tõsiselt mõtlema. Malaaria on maailma ulatuses kohutav haigus ja minu meelest ei ole see õiglane, kui näiteks eelmisel hooajalgi kõik meedia pasundab sellest SARSi haigusest, mille kätte lõpuks suri. Vaevalt mõnisada inimest. Malaariasse sureb praegu igal aastal rohkem kui kas Eesti rahva suurust rahva hulka. Ka miljonid inimesed surevad malaariasse praegu troopikas. Võimalik, et säärase oli lihtsalt midagi seniolematut suhteliselt just ta oli üllatus. Ebameeldiv üllatus ja, ja tundma. Aga malaaria on tavaline, kui sureb kolm miljonit, mis seal ikka, keegi mõtleb täiesti, nii. Vähemalt sellest ei räägita, see on üks põhjus, on ka muidugi see, et see haigus tabab eurooplast mõnikord, kui ta troopikas käib ja selle sealt kaasa saab, aga need kolm miljonit, need on arengumaade inimesed troopikas. Ja paraku valge mees, noh nende peale eriti sageli ütle lihtsalt see ei ulatu tema nägemispiiri. Aga, aga malaaria vastu on siis näiteks see sinine eukalüpti palavikupuu üks ja vahend tegelikult seda kasvatada siis nendel niisketel aladel. Ja selle sinise eukalüpti nimi tuleb. Tal on sinakad, lehed, sinakad, jah, niuksed ütleme sinakasrohelist. Piklikud, hästi pikad ja peenikesed lehed. Siis on üks teine puu, mis on eukalüpti te hulgas tähtis, tema nimi on karri, see kasvab Lääne- ja Edela-Austraalias ja tal on hästi ilus punakaspruun, puit, et nad on väga tugev. Puitkarri nimi on jälle perenaistele tuttav ja see on hoopis teine asi. See on nüüd siis üks maitseaine. Aga see eukalüptiliiginimi, sa tuleneb kohalikust Austraalia aborigeenikette keeles, ta lihtsalt kõlaliselt sarnane maitseainel ja sellel puuliigil pole omavahel miskit pistmist. Ei, see seda puud hoopiski peetakse koha peal väga heaks meepuuks, aborigeenid tunnevad teda selle järgi, et see Lõõnsuses väga tihti pesitsevad mesilased ja sealt saab mett, et selle, seda nad hindavad selle puu juures. Ja peale selle on ta lihtsalt väga tugev. Et ikkagi veel korra kolm nädalat tagasi sai oldud Madagaskaril ja ma nägin, kuidas mehed rahusid välja eukalüpti-ist kirvestega paati, aitäh. Need olid nagu ühe puu lootsikud, väga võimsat kolm meest olid, kallalisti voolas ja see oli tõesti täiesti punakat tooni puu. Ja, ja ta on hästi tugev ja vastupidav. Nii et ta on ka teistel maadel, kus teda kasvatada saab, väga hea tarbepuu. Aga siis on veel selline eukalüptiliik nagu vaigu eukalüpti. Ja tema eripära on siis, et ta ajab välja niisugust punakat mahla, mis tahkub vaiguks. Ja mõnikord nimetatakse seda ka siis nagu kummi eukalüpti-iks, sest see tahkub niukseks kummitaoliseks. Ja, ja siis on võib-olla see puu, mis võib Eestile kõige lähemal kasvada, selle nimi on laiguline eukalüpti ta kõige külmakindlam ta Austraalias, ta kasvab Kagu-Austraalias, saan siis Meie mõistes külmal alal juba ja, ja tema puit on heleroosa ja selle puuga on mul väga isiklikke suhteid. Sest kui sai omal ajal esimest korda satud sinna Kaukaasiasse Musta mere äärde siis seal kasvab seda hirmus palju. Sest Jossif Stalin oli, kes ta oli, aga ta oli ka suur eukalüptisõber. Ja tema mõttes kiiresti välja. Et kui ta nii kiiresti kasvab, siis tuleb teda hästi palju istutada ja tol ajal siis pandi neid väga palju kasvama seal. Ja nüüd seal on ta nii tavaline puu, et iga lee ja pargis võid sa teda näha. Ja ükskord, kui ma käisin mägedes ja liiga kiiresti sai alla laskutud raske seljakotiga ja mu põlv ütles üles, eks paista nagu puupakk. Siis ma sattusin parajasti Kaukaasia eesti külasse. Ja seal oli mees Aule Paavel, vanamees kui ta mu jalga nägi, ütles, et sellest me saame, jagub, võttis suure kolmeliitrise purgi. See oli tihkelt täis eukalüptilehti, millele oli piiritus peale valatud. Ja ta võttis ja tegi mu jalale sellest hästi Paksu eukalüptilehekompressi ööseks. Ja uskuge või mitte, hommikuks oli jalg korras. Ja tõtt-öelda see piiritus, mis sealt üle jäi, seda me lõhtul ka timmisime natukene ja see oli ikka väga tugeva maitsega, niisugune lõi nagu suu hästi lahti. Mis see aitas, ei tea, aga ma siiski arvan, et, et ikkagi see kompress Seste eukalüpti on, on tihti kasutatud umbes niisuguse antiseptilise vahendina, tal on väga tugev antiseptiline toime ravimina Ma väga väärtuslik, väga väärtuslik ja meie apteegist saab igaüks osta näiteks eukalüptiõli. Ja see teeb, see teeb, on jällegi kui sul on näiteks köha probleemid. Kui sul on hingamisteede haigused nüüd kui me vahel külmetama. Ma olen oma lastele seda teinud, et, et see on siis niimoodi, et paned seda õli natuke vee sisse kuuma vee sisse, siis võtad teki üle pea ja hingad seda auru sisse endale. See võtab hingamisteed väga hästi lahti. Kõige parem vahend, mida ma üldse tean. Ja noh, nii ta on. Ja tegelikult eukalüptitooteid on meil nii apteekis kui ka toidupoes. Kui me hoolega vaatame, näiteks on eukalüpti pas tillid. Need on jälle niisugused asjad, et kes pole maitsnud, leiab, et see on liiga tugev, liiga võimas. Aga kui sa teda ikkagi natukene suus hoiad, siis ta jälle teeb sellesama asja, et ta võtab su kurgu ja suu oli hästi avatud ja, ja õhuline tunne tekib suus. Nii et, et, et sedakaudu me saame eukalüptitunnet, et ka iga päev, kui me ainult tahame ta meile lähemal, kui me arvame. Ja, ja teistpidi on jälle nii, et kui me seda nuusutame või, või maitseme, siis tegelikult me tunneme austraalia hõngu, see on sama, mis on kukkurloomad, mis on Austraalia väga põline rahvakunst ja pärimus. Kõik see seostub ka eukalüpti ka, nii et kuulame siia lõppu jällegi ühte võimsat laulu kus saadetakse seda laulu jällegi eukalüpti puust tehtud pasunaga ja seal vahepeal muide, tehakse selle hõimu tootem linnu häält, mis kõlab umbes nagu meil käo kukkumine. Nii et kõik see kuulub ühte Austraalia eukalüpti. Selline oli siis tänane saade eukalüpti-ist, millest tuleb juttu nädala pärast. Räägime kakao taust. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Läksin metsa kõndima tunni pikkune kokkuvõtte möödunudsügisesest Eesti metsade sarjast, saadaval ka plaadina. CD, kuula rändajat, kaks müügil Jazzkaare kontoris uues raadiomajas Gonsiori 21 ja CD 100 muusikapoodides üle kogu Eesti.
