Uuno rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Kas tasub tänase sissejuhatuse peale palju sõnu kulutada? Piisab, kui ütleme, et juttu tuleb šokolaadi, ehkki märksa vahvamalt kõlaks kommipuus. Ja tema ametlik nimi on kakaopuu ja eks me siis vaatame, kus ta elab ja milline ta välja näeb. See ilus vilepillide ja, ja trummimuusika on pärit poliiviast. Need olid aimaara indiaanlased. Eestlane ei tea neist midagi, aga see rahvas on kaks korda suurem Eesti rahvas. Ja elab just Amazonase ülemjooksul ja just see on paik, kus looduslikult kakaopuu on alati kasvanud. Üldse on niimoodi, et kakaopuu on igal juhul pärit Ameerikast, see on kindel ja tõenäoliselt on ta kasvanud looduslikult nii kesk- kui ka Lõuna-Ameerikas. Aga väga kindlalt ei juletagi neid paiku nimetada praegu sellepärast, et see puu on olnud teistpidi juba inimese avastatud tuhandeid aastaid tagasi ja indiaanlased on teda kasvatanud juba vähemalt 2000 aastat. Ja see lugu, kuidas valge inimene seda esimest korda nägi, seda jooki meenutab mulle küll seda, et kui ma olin pisike poisikene, siis mu ema teadis ühte vana nihukest laste lorilaulu ja selle lorilaulu lõpus olid kaks rida, oli niimoodi, et kokku oli keskel maitses raadi mamps, seal kallas šokolaadi tuttav olen. Ja, ja siis mina mõtlesin, et mismoodi saab šokolaadi kallata vaimulik, kes on nii kõva. Ma ei saanud sellest aru. Aga aga no asi selles jah, et, et see šokolaad algselt asteekide keeles oli jook. Ja nüüd me ütleme selle kohta kakao aga tõtt-öelda see jook, mida pakuti siis hispaanlastele esimest korda. Kui keegi meist saaks seda nüüd maitsta, siis ta mitte mingil juhul ei ütleks, et sellel on kakaoga mingit seost. Mis maitse sellel võiks olla siis hästi mõru? Hästi tugev ja teistpidi ta on hästi rasvane. Nii et see jook, see tehti niimoodi, et tegelikult kakaoseemned olid jahvatatud peeneks ja segatud maisijahu meega ja vanilliga ja mett oli väga vähe. Ja kui see jook niimoodi kätte võtta, siis ta vahutab, kas see vaht oli tegelikult niuke rasva vaht, mis seal peal oli üsna eemaletõukav alt, kõlab ta, ta oli jah, niisugune väga kummaline ja teistpidi nimetati seda ülikute joogiks, see oli väga kallis jook, see oli, see oli luksusjook, nii nagu meile võib-olla konjak. Ja ta hakkas pähe. Ma pole ka ime, Modeni kange oli jah, ja tegelikult see ta pähe hakkas, oli selle põhjuseks on see, et kakao nendes seemnetes sisaldub umbes samasuguse toimega ainet nagu kofeiin. Ja tegelikult kakaopuu. Perekonna ladinakeelne nimi on Diob Rooma ja see on kreeka keelest tulenevad sõnad. Karline pani selle ja see tõlkes tähendab jumalate sööki siis ainult väga rikkad võisid lubada endale seda väga toitvat vedelat sööki. Ja see oli niivõrd kallis kraam seal vanal asteekide ja maiade maal, et rahaühikud olid kakao, oad nendega maksta ja koguni on andmeid, et, et näiteks turgudel oli ka valeraha käibel, siis oli kakao, seemne kest oli alles jäetud, sisu oli välja võetud, sinna sisse oli pandud mingist mulda või midagi muud, seal hoolega kokku kleebitud. Tegevus tasus ennast ära, sest üks kakaouba oli nii kallis. Nii et, et maksmine käis ka ubadega, inimene alati väga leidlik alad, jah, ja tollel maalse tähendus, mis ta tähenduseks ta tähendab seda, et ka ka oli, oli väga väärtuslik puu, millelt sai siis neid ubasid. Ja hispaanlane, tõi ta siis euroop basse. Alguses peeti seda ainult ravimiks ja väga paljud skeptikud ütlesid, et see on väga ohtlik ravim. Kes palju kakaod joob, see jätab oma verre ära, öeldi niimoodi. Ja, ja siis läks terve sajand, enne kui mujal Euroopas hakati seda kasutama, aga nüüd vahepeal olid hispaanlased selle välja mõelnud, et seesama roosuhkur, mis on ka pärit ju Ameerikast. Kui seda roosuhkrusuhkrut sinna hästi palju hulka segada, siis maitse läheb palju paremaks. Ja see sobis ka eurooplastele päris hästi. Ja, ja niimoodi hakkas see siis nagu nagu levima ja, ja sai siis ütleme, 19. sajandil juba nii populaarseks, et siis hakati kakaopuuistandusi rajama mujale maailma. Ja tegelikult praegusel ajal enamik kakaotoodangust ei tule üldse, Ameerikast tuleb Aafrikast. Maailma kõige suurem kakaotootja on Ghana riik, see on siis Lääne-Aafrikas. Ja alguses ikkagi, kuidas siin Euroopas niimoodi tasapisi levis siis siis üks osakese nimi, kakao on ka huvitav. Nimelt teegid nimetasid neid vilju kakaopuuvilju, kaka uued. Ja sealt tuleb see kakao sõna tegelikult, et see on nagu viljanimetus algselt originaalkeeles. Ja tõtt-öelda need kakaopuuliike looduses kasvab 22 liiki ja ainult ühest liigist saab siis seda, mida me kõik tunneme, ülejäänute viljad ei ole söödavad. Sama perekond küll ja näevad samamoodi välja need viljad, aga nad ei ole söödavad ja ainult üks 22 hulgast ja Diobrooma kakao on tema ladinakeelne nimi. Ja, ja see puu ise ma olen, ma olen käinud kakao metsas kakaopuumetsas siis selle söödava joodavaga metsa ja et need puud näevad välja üsna madalad, nad on nagu, ütleme meie kirsside moodi natuke peenike tüvi, kuskil ütleme, kuue meetri kõrgune puu ja seal on väga hämar seal selle kakaopuumetsa all, sest nad kasvavad tihedalt ja koguni sageli selleks, et saada paremat saaki, kasvatatakse nende kohal veel mingeid teisi puid. Nad tahavad varju saada. Igal juhul seal metsas ei lõhna, nii nagu Kalevi kommivabriku lähiümbruses. Või midagi sinnapoole on tunda ainult mulla lõhna, sest see metsaalune on nii hämar ja pime, et seal ei kasva mitte üks taim ja ta on täiesti muldne, põrand on sellel kakaopuumetsal. Ja esimene asi, mis kohe silma hakkab, on väga imelik lugu, et kakaopuuõied ja viljad kasvavad otse tüve küljes mitte mitte oksa küljes, vaid selle jämeda tüve küljes. Ja see on kuidagi, et kuidas nii saab, mis, kuidas pool niimoodi saab olla, tegelikult seda nimetatakse tüve õielisuseks ja ja, ja tegelikult on Eestis olemas vähemalt üks põõsas, mis kasvatab samamoodi. See on meie kõige mürgisem põõsas, näsiniin on temal kasvavad ka õied ja viljad otse tüve küljes, aga noh, ta on sihuke pisike puu, sõrmejämedust okstega. Aga see komme on siis tal olemas, aga kakaopuuvili on päris suur ta, niisugune suure kurgimõõt. Ja vahel on ta punakat värvi, vahel rohelist värvi, see sõltub sellest sordist ja tal on peal niisugused sügavad vaod. Nii et ütleme niimoodi nagu vaoline kurk, metall seal puu peal. Ja need õied jälle üks kummaline asi, samal puul on õied, viljad näha. Õied on imepisikesed, valged vahel osad ja, ja kasvavad tüve küljes ja tohutust hulgast õitest tuleb hästi vähe, neid viljasid valmivad pool aastat ja seal sees käib nisukene protsess. Lõikasin lahti selle vilja, et seal sees on, kui ta päris toores, sest tal on niisugused kambrid ja kambris on rivis nagu väiksed niuksed herned, 10 seda kakaoseemet. Kui ta natukene rohkem küpseb, siis täitub see vili niisukese valge magushapuviljalihaga, see on söödav. Ja siis on need seemned sealses, aga siis ta ei ole veel küps ja üks õigega kaubu kasvataja läheb sinna selle vilja juurde, koputab sinna pihta. Ja kui ta kuuleb sealt seest Niukest õõnsad kõma trummil siis on see kips sinna tekkinud õhuruumid sinna sisse. Ja siis võetakse see vili niimoodi maha, et lõigatakse väga ettevaatlikud noaga tavaliselt ära võetakse väga õrnalt see sealt maha ja siis algab see väga pikk ja keeruline kakao ja šokolaadi tegemine. Enne seda tasub natukene kuulata selle maa muusikat, vaat kus kakaopuu kasvab looduses. Džunglis ja see on sedapuhku Peruu Tšuzzio indiaanlased, kes mängivad meile lugu, mille nimi on ilus noormees ja see on õieti rituaaltants. Ja nende rahvakodumaal kasvab kakaopuu päris looduses. Enne kui muusikat kuulame, tahaks veel teada, et mismoodi see vili siis vastu kõlab, kui ta ei ole küps siis ta on niisugune kume, see on umbes niisugune tuh heli, et ta üldse ei kõmisev. Ja nüüd kuulakem neid Peruu tšauhh indiaanlasi. Üks väga keeruline kakao šokolaaditegemise kunst algab siis sellega, et, et võetakse need viljad ettevaatlikult puu pealt maha ja, ja siis hakatakse neid käärid, ütleme kõik kakao, šokolaad, mis meil on, on tegelikult kääritatud seemnetest ja see kääritamine käib suhteliselt lihtsalt et lihtsalt lahutatakse need need viljad päikese kätte ja kuna nende ümber on niisugune magus kiht sisse, läheb käärima ja seal tekivad niuksed väga keerulised keemilised protsessid. Aga selle tulemusel tegelikult see kakaoseeme kaotab oma algse mõruda, maitse, see mõru maitse, mida kunagi ateegid hispaanlastele pakkusid, see segab selles staadiumis sealt nagu ära ja niimoodi nädal aega nii-öelda käärid võetakse seda, seda seemet ja, ja siis ta muutub niukseks Punak kaks pruuniks oma värvilt. Ja, ja siis need röstitakse, need seemned ja siis võetakse ära kest ja siis jahvatatakse nii, ja kui on nüüd see jahu valmis, siis see ei ole absoluutselt see, mis Me šokolaad või kakao, sellest pressitakse välja kakaoõli, niiet poolrasvast pressitakse välja ja see on kakaoõlis, on niisugune helepruun ollus, mida tavaline eestlane üldiselt ei tea sellest midagi, aga see läheb nagu kõrvale. Ja nüüd see osa, mis järgi jääb, sellest tehakse siis kakaopulber, mida müüa tunnen siis pannakse sinna muidugi veel suhkrut ja vahendab piimapulbrit või mida iganes, aga see on see algmaterjal. Ja niimoodi on siis kakao valmis, aga šokolaadi tehakse siis see natuke veel keerulisem, siis võetakse jälle kakao, istuks priske käntsakas ja pannakse selle pulbri sisse, segatakse ja siis pannakse sinna hulka igasuguseid maitseaineid ja pähkleid ja mida iganes ja sellest siis pressitakse šokolaad. Ja, ja iseenesest kakaovõi, see, mis nüüd algselt see originaalne niisugune materjal, see on väga oluline kosmeetikat tööstuses ja ka meditsiinis kasutatakse seda palju, aga natukene on siis ka šokolaadi hulka seda kakaovõid segada. Ja, ja vot siis tekivad need igasugused erinevad šokolaadid. Ja, ja tegelikult me ei saa kunagi maitsta tavalisest poest seda päris mõrudat šokolaadi, sest see, mille nimi on mõru šokolaadi kõige mõrum šokolaad, mida paljud inimesed üldse ütlevad oi-oi-oi, et see ei kõlba, see ei ole üldse magus, selles on juba suhkrut 30 kuni 42 protsenti ja see on sinna hulka segatud kõik, nii et algselt tal ei ole. Ja siis kõige mõrum šokolaad on siis see, kus on vähem kui 30 protsenti suhkrut. See on niimoodi, et pigem peaksid seda nagu mingiks arstirohuks ühikuid maiustuseks aga on neid, kes seda armastavad. Kõige, kõige, kõige mõrumat seda on esiteks raske saada tavalisest liitri poest, seda ei saa, aga ma arvan, tellides on seda võimalik hankida. Milleks ta siis üldse Jaan küsib, lihtsameelne inimene? See on sellepärast, et kõik Need ained, mis on kakao sees ja mis on noh, näiteks toniseeriva toimega tervistav toime, ka need on seal olemas, aga seal ei ole suhkrut. Suhkur iseenesest võib meile tulla ka kohvi sees või koogi sees ta ei peale. Ma saan sellest kõigest aru, aga kui ta nii mõruni mõruni mõru ja ma kujutan ette ka noh, niisugune kange ollus, eks ole, ta ei ole leebemaks muudetud, kas ta nagu teisipidi või siis tervisele hakata. Ta ei ta tervisele kindlasti hakkas, on maitseasi ja maitseasjad on niisugused, et kuidas on, harjud ära, hakkab meeldima. Kange kohv hakkab tervisele ja nii edasi, ma mõtlesin neid siinkohal võrrelda natuke. Ei, ta ta niimoodi tervise peale ei hakka, aga lihtsalt meil puudub sellega nagu harjumuslik suhe šokolaadi. Aga see noh, kõige tavalisem šokolaad, mis meil on, need piimašokolaadid seal on siis ütleme 30 protsenti on siis piima või koorepulbrit hulka segatud lihtsalt et niimoodi tekib see kõige harilikum šokolaad, mida me lastele jõuludeks siin kingime ja nii edasi, mida me kõik tunneme. Ja siis dessert, šokolaad, see on siis selline, kuhu on siis vot seda kakaovõid pandud rohkem kui tavalisse šokolaad. Nii et, et seal on 45 protsenti kakaovõid ja ta on hästi kaloririkas, hästi rasvane see dessert, šokolaad siis erinevalt piimašokolaadist, mis nii kaloririkas ei ole. Aga noh, kõik see šokolaadimaailm on ju vist lõputu ja on inimesi, kes väga armastab shokolaadi ja, ja need, kes teda piiravad, et ei ole vaja seda, et see on liig, Depaks uks meid. Aga väga nii või teisiti on, on Euroopa kultuuris on šokolaad kuidagi saanud nagu mingiks niukseks iharuse ja naudingu sümboliks, samamoodi. Aga ütleme, et algselt ta, ta pole üldse magus olnud. Ja muidugi on ta olnud näiteks äärmiselt oluline polaarreisijatel. Näiteks kui sa talvel lähed ikka pikemale suusamatkale, siis on ikka väga hea šokolaaditahvel omal pista sinna taskusse ja, ja see mõte iseenesest, et pressime kakao vee välja ja me saame ta tahkel kujul panna ükskõik kuhu ja kaasa võtta, see oli muidugi geniaalne. Selle mõtlesid nüüd välja need vaenlased kuskil paarsada aastat tagasi, nii et selles mõttes see toimib tänaseni. Ja, ja siiski sõltumata palju seal nüüd on siis seda piima või, või seda kakaovõid või suhkrut, et alati on kakao või šokolaadi sees seda diapromiini ehk siis tõesti ainult kakaopuuviljades olevat ainet. Ja, ja sellepärast, kui mõni väidab, et kui ta šokolaadid sööb, siis tajud hakkavad paremini tööle. Ma tean inimesi, kes niimoodi räägivad. Tegelikult võib see vabalt olla just sellest diapromiinist, mis seal sees on ja mis on sisuliselt sama toimega inimesele nagu kofeiin hakkavad siis paremini tööle või? Ma arvan, see on väga individuaalne, et kuidas kellelgi, aga, aga sama on kohviga näiteks mina isiklikult ei saa kohvist mitte mingisugust paremat ajude tööd endale kunagi. Aga ma usun, et paljud saavad. See võib nii olla. Teisest küljest. See on seda ka tore rääkida ja sellega looritada häbelikult oma suurt isu, naudi nimetatud nimetatud ainete vastu, et lihtsalt meeldib kohvi juua, šokolaadi pugida siis võib ju tähtsalt rääkida, kuidas ajudega tegevusele hästi mõjub, eks. Miks mitte, jah, aga teistpidi, aga teistpidi küllap ta kindlasti mõnel ka mõjub. Nii et, et, et kakao puu on ikka üks üks väärt puu teda tunda šokolaadi mugime ja siis tasub ka mõelda selle peale, kust ta pärit on ja kuulame veel kord seda. Õige müstilist. Boliivia hämara indiaanlaste löödi trummimuusikat. Selline oli siis tänane saade kakao puust, millest tuleb juttu nädala pärast. Tuleb võtta kohvipuu. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Läksin metsa kõndima tunni pikkune kokkuvõtte möödunudsügisesest Eesti metsade sarjast, saadaval ka plaadina. CD, kuula rändajat, kaks müügil Jazzkaare kontoris uues raadiomajas Gonsiori 21 ja CD 100 muusikapoodides üle kogu Eesti.
