Maailmaränduri Hendrik Relve ja toimetaja Haldi Normet on taas üheskoos teiega ka, et seekord võteteks mõtereis Kamtšatka poolsaarele ja peeringi saarele. Peaks vist jälle siis mõttes silme ette manama, kus maamuna otsas paigad asuvad. Ja see on, kui mõelda tšuktši, maad, tšuktši, anekdoote, siis umbes see kant on siis Kõige kaugem Kaug-Ida põhjapoolne kolgas, kus Aasia ja Ameerika vahel on, on kitsas väin ja kus ammugi ei kasva puid, kus on väga karm selline tundramaastik sealkandis on, on igipõliselt elanud näiteks peale Chukeside veel eskimod ja mitmed teised rahvad ja nad on alati pidanud toime tulema arktilise kliima ja keskkonnaga. Ja nendes paikades asub siis Kamtšatka poolsaar ja kapeeringi saar ja veel muud kummu toorisaared. Komodori saared omakorda on ühenduses Ale uudi saarestikuga. See on pikk saarte rida, mis läheb Sist õieti välja Ameerika poolele üle vaikse ookeani ja nüüd siin Aasia poolel lähimad saared ongi siis on Beringi saar ja mõned teised, mida nimetatakse kummodoris aardeks ja, ja need on siis Kamtšatka rannikust paarsada kilomeetrit eemal. Ja kui nüüd jälle mõelda sellele maamuna peale ja mõelda laiuskraadide peale, kui me rääkisime varem Kuriili saartest, siis nad on need kurilisad põhja pool, aga laiuskraad on iseenesest niisugune, et, et need paigad, kuhu nende mõttes läheme, asuvad samal laiuskraadil nagu Riia linn. Nii et Tallinnast kõvasti lõuna pool. Aga kuna seal on külmad hoovused erinevalt meie golfi hoovus, sest siis seal ümbrus on ikka tundramaastik puudeta vaene, külm, karm ja võib-olla peaks nimetama veel ühe maadeuurija, nimesin juures, sest ta on nii palju andnud sellele paigale nimesid ja tähendusi. Nimelt siis Beringi saar on tulnud siis Taani maadeuurija viitus Taavit peeringi nimest, kes oli palgatud siis vene tsaari poolt maid uurima Vene Kaug-Põhjamaid. Ja tema avastas selle, et Ameerika ja Aasia vahelt saab läbi sõita. Ja see SAISis nimese väin, Beringi väin ja, ja see saar, kuhu ta pärast laevahukku maabus ja kus ta veetis raske talve haigestus Corbuuti ja lõpuks suri ja sinna ka maeti, on siis p ringi saar praegusel ajal, see oli aastal 1741 ja selle mehe haual, aga käisin seal Beringi saarel, see on suur rist, on seal keset lagedat tundralt ja juhtus nii, et meiereis paljuski läks ühe tema reisi jälgedes, aga, aga sellest võib-olla edaspidi. Võib-olla Kamtšatka elamus, sest ma kõigepealt võib-olla räägiks siiski vulkaan idest, sest need on asjad, mis on väga-väga võimsad ja millest maailmas vähe teataks, kes on meie sarja hoolega kuulanud algusest peale, sellel võib olla, meenuvad siin Islandi vulkaanid just aga eks neil ole maamunal mujalgi mujalgi, aga justkui ma olen käinud nii Islandil kui Kamtšatka all, siis siis Islandi vulkaanid on palju kuulsamad ja Kamtšatka vulkaanid on palju võimsamad kui Islandi vulkaanid. Ja õieti selle vulkaani juures, kus me käisime, see on kogu põhjapoolkera kõige suurem kõrgem vulkaan. See on siis Ljudsi vulkaan veidritses sopp ka on tema nimi ja see on keset Kamtšatka poolsaart. Tan erakordselt võimas, erakordselt ilus. Ja kui me vähemalt teame nime järgi sellist vulkaani nagu futsi, vulkaan siis Jaapanis, mis on omamoodi sümbol isegi Jaapanile, siis nüüd siis ka saab, ka, on samasuguse kauni kujuga. Aga ta on rohkem kui kilomeeter ter kõrgem kui see maailmakuulus futsi mägi, mis, mille järgi on meil isegi ju filmitehase nimed ja muud niisugused jaapanifirmade nimed, niiet tasub ka, kõrgus on siis 4750 meetrit ehk siis üle nelja ja poole kilomeetri. Ja ta on aktiivne vulkaan, see tähendab seda, et et ta demokraatrist tuleb, tuleb pidevalt midagi midagi välja ja kohalikud pärisrahvad olid veendunud, et, et seal kusagil maa sees elavad erilised jõud või vaimud. Ja nad ise nimetasid mulitaks. Ja, ja siis nad väga hoidusid kõrvale ka sellest vulkaanist ja kõikidest teistest Nad arvasid, et, et just sealt nad, maa-alused, niuksed, hiiglased, küpsetavad seal maal midagi ess, nende korstnast tuleb nagu tossu välja. Tegelikult Dali haaramatusega seatkal see protsess kasuka selles mõttes, et kui meile öeldi, et vaadake, seal ta on, siis me vaatasime, et noh, mäed nagu on. Ja üks oli nagu kõrgem ka. Et noh, pole viga, aga tegelikult noh, me vaatasime liiga madalale ja, ja, ja see ta oli nagu sisuliselt mitme pilvekihi kohal kõrgus, siis õieti tema valget värvi boonus. Ja sealt tuli siis niisuguste kindlate vaheaegade järel umbes 10 minuti järel tuli erivärvilist suitsukord, oli see niisugune pruunikaspunane ja kortalise valge? Õieti see valge oli, oli aur ja see pruunikaspunane see oli, see oli vulkaanituhk, mis pursk, kus sealt siis pidevalt välja jäid sinna üles peaaegu nelja kilomeetri kõrgusele oli täiesti rahulikult võimalik vaadata ja see oli tol korral, kui me teda nägime, oli see niimoodi, vahel võib see olla nädalate kaupa mähkunud udusse ja pilvedesse ja sa ei näe, ei oska aimatagi, et, et seal on tohutu hiiglane. Aga siis ta oli näha ja tegelikult meie kõndisime selle jalamile. See võttis meil aega umbes kolm päeva Kamtšatka jõe äärest, aga sinna tippu on põhimõtteliselt ka võimalik minna, seal on käidud. Aga see on teistpidi ohtlik, kuna see Kaug-Põhjas ja just ilmad võivad seal nii järsku muutuda Duda et paari tunniga tõuseb meeletu lume torm ja meilegi räägiti mõne kuu eest hukkunud kolmest inimesest, kes jäid siis sinna lumetormiga, aitäh. Aga, aga noh, eestlased on seal käinud, riskinud ja et, et see on täiesti võimalik. Aga, aga ikkagi niisugust elavat toimivat vulkaani näha. See on unustamatu elamus ja siis, kui me olime sealsamas päeval seal selle vulkaani jalamil geoloogide onnis, siis kolib pime järsku läbi klaasi läbi aknaklaasi, nägime, et mingi tulevärk on käimas kusagil kaugel mägedes ja me hakkasime asja uurima, siis see oli üks teine hulk, kaan, kust siis tuli sõna otseses mõttes siis punast laavat purskus välja pidevalt, aga see oli näha ainult öösel, siis kui oli pime. Ja see oli siis niimoodi, et mingi kollakas nisugune, samas tõusis üles see valgus nagu laiali niredaks, siis ta muutus helepunaseks siis tumepunaseks ja siis kustus. Lobajoad voolasid mööda selle nõlva alla ja, ja just nii tundmatu, nagu see Kamtšatka on inimestele ja inimkonnale, nii sümboolselt võiks öelda, on selle väga aktiivse vulkaani nimi, on nimetu vulkaan. Nii et turistid seal väga harva käivad. Ja maailm ei tea sellest midagi. Aga meiereis läks sealt täpselt sellesama Beringi ehk siis Taani maadeuurija jälgedes, et me sõitsime juhusliku laevaga mööda Kamtšatka jõge alla ja, ja sealt siis üle ookeani Beringi saarel ja Siberis liikumine, see on, see on üldse niisugune omaette teema, ma ei ole iialgi ei enne ega pärast seda näiteks hääletanud helikopteri peale. Või siis sõitnud juhusliku lennukiga ühe pudeli õlle eest 500 kilomeetrit. Kõike seda tuleb Siberis ette, muidu ei saagi edasi üldse. Beringi saar on, on iseenesest looduse paradiis. Ta on täis. Teetööstusest rikkumata seal elavad põhiliselt küll venelased, aga ka Ale uudid, kes põhiliselt elavad Ale uudi saarestikus, aga osa neist elavad ka seal siis sellel Beringi saarel. Kuidas nad on suutnud sinna mõnd tööstusharu mitte rajada? No see on, ma arvan, see on juhus, see on, see on lihtsalt õnnemäng, looduse õnnemäng olnud. Et ta nii on läinud. Ja tõtt-öelda need kohalikud inimesed, venelased on selle üle väga uhked. Nad ütlevad, et, et meil on puhas loodus ja, ja muide, sinna Beringi saarele elama pääsega venelased üldse kergesti, seal on tavalised kaugpõhjas, on vastupidi, sinna tahetakse inimesi, otsitakse inimesi, ostetakse inimesi kõrge palga eest. Ka sinna saarele on järjekord, keegi sealt ära läheb, siis on kohe seal Kamtšatka poole peal terve kirjas järjekord, kellest esimene siis siis pääseb sinna sinna elama sinna Beringi saarel. Ja mis seal siis on, noh, ma ei ole näiteks kusagil mujal maailmas näinud nii vägevaid seenevälju. Need olid nihukesed, palavikutaolised, söödavad seened ja need oleks võinud küll sealt vikatiga niita. Siis on seal tohutut lõhe koelmud, nii et me olimegi just selle Ajal, kui lõhi tuli mööda jõge ülesvoolu ja jõgi nagu kohalikud ütlesid, et kala tuleb kolmes rivis ehk siis kolmereana kõik sõnaga ainult solisesse jõgi, nendest neist üles minevatest lõhedest. Ja muidugi on seal väga võimsad hüljeste kolooniad, kümnete tuhandete liikmelised hooniad, keda me ka käisime siis vaatamas ja kõik tunnevad rõõmu, puutumatust loodusest. No teistpidi ei olegi see muidu võimalik kogu, näiteks kui mõelda selle peale, kus lõhed on kudemas ka, ütleme, Ameerika poole pealt või, või kus hülged on, on oma poegi kasvatanud samas siis need peavad olema paigad, kus inimene teda ei häiri ja kus ei ole rikutud loodust, kus ei ole tööstust. Ja Beringi saar, Karel sai käidud kümmekond aastat tagasi ja kui ma nüüd eelmisel aastal käisin vastaspoolel Ameerika poolel siis ma vaatasin, et lootuse poolest oli näiteks seesama hüljeste kolooniad ja ja see lõhede hulk oli, oli seal täpselt seesama, sest ookean on sama vaikne ookean, see keskkond on sama ja selle tõttu on, on mõlemal pool ka niisugust puutumatut loodust, seal Kaug-Põhjas üsna palju järel. Kasvõi kui mõelda nende nende hüljeste Ronja peale, siis need, need hülged ei ole päris sellised, nagu meil siin Läänemeres vahel hallhüljes viiger oma nina välja pistab. Nad on teistsugused. Neid nimetatakse kõrvuk hüljest, eks neil on niisugused kõrvad siis nagu nagu koeral umbes niuksed, püstised, kõrvad ja nad liiguvad maa peal märksa osavamalt kui meie hülged. Kui ta maa peal liigub oma Loibadega, sest ta meenutab niisugust kohmakad karu, ta on ikka võimeline nagu astuma, ülakeha on nagu ülessirutatud ja, ja ta selles mõttes natukene osavam kuival maal. Ja meenutab meile natukene mõnda metslooma koguni selle pärast. Ja need hülgeliike on seal muidugi meeletult ja ja seal ringi poolel sai, sai põhiliselt nähtud niisugusi terasuurusi, niisugusi nagu, nagu niuksed, mustad hundikoerad nimetatakse kotikuteksime. Minu meelest võiks neid nimetada küll merikoerteks. Ja teised nimetatakse siivutsiteks, need olid niux, päiksehärjasuurused, Need. Need oleks minu meelest õige nimi nimetada neid meri lõvideks, sest nad möirgas, et nii nagu tõeline lõvi ja, ja nende nende kaal oli ikka ikka noh, nagu võib-olla oma pool tonni vähemalt. Ja, ja, ja kuidas see koloonia elab. Seal on niimoodi, et seal ühes nurgas on näiteks lasteaed seal peetakse ainult väikeseid poegi ja täiskasvanud veavad mitme pesakonna lapsed sinna kokku ja siis neid hoitakse ja valvatakse kõige pisemaid siis näiteks on poissmeeste klubi. Need on siis need, kes ei ole saanud paremaid soetada ja need peavad olema omaette, kus ja kui keegi nendest hakkab liiga lähedale tulema sellele pereelule, siis tormab see haaremi isa kohedale müürates ligi ja ja ajab ta minema julmalt. Ja, ja niisugust elu. See hääl, see on kirjeldamatu. Algul tundus nii, et umbes võib-olla mingi hästi suur kolhoosi kari, kus on läbisegamini, lambad, lehmad, niuke müürdamist, mäekkimiste piiksumist kostis sealt. Aga, aga need on lihtsalt erinev naat, hülgeliigid eri vanuses, kes nii vägevaid hääli tegid, niisugust elu muidugi saab tõesti ainult loomaparadiisis Kaug-Põhjas jälgida, et mujal on nad halastamatult maha nutitud, sest Nad elavad arktilistes vetes, need hülged, siis nende karv on kahekordne. All on niukene heledam kiht ja peal tumedam kiht. Ta näeb välja nagu lüüs karu, hästi sihukene, sileda tihedaga lõuaga loomulikult meelitab see siis karusnahakütte. Ja selle tõttu oli just kuskil sadakond aastat tagasi oli oli kõigi nende hüljeste elu täiesti noatera peal, nad olid peaaegu välja suremas. Notiti täiesti piiramatult, aga siis hakati neid kaitsma ja peeringi saarelgi on looduskaitseala. Ja, ja nüüdseks on nende arv mitmekordistunud, nii et nendes kaitstud paikades on nende elu paremaks läinud. Kui mõtleks nüüd taas sealsete inimeste peale kuiveeringi saar näiteks oma puhtal loodusega on ahvatlevaks elupaigaks väljastpoolt tulijaile siis kas saab rääkida ka saare põlisrahvast? Selles mõttes saab, et, et kuna see saarte Rudu Mul on lihtsalt üks ots sellest Ale uudi saarestikust sisale uudi saarestiku põliselanikud on olnud küll tuhandeid aastaid viimaste uurimiste järgi üle 10000 aasta. Ale uudid ja nädale uudid mõneti sugulased Eskimudega, nad nende keel on samasuguse ülesehitusega ja nii nagu Eskimadki elavad nad põhiliselt merest ja, ja nende kultuuri nimetatakse merekultuuriks. Sest kui sul ei ole puid, sul ei ole kaitsvat metsa, seda ümber tuiskavad kogu aeglased karmid arktilise tuuled siis kuidas, kuidas üldse toime tulla siis siis tegelikult sealne inimene arvatakse, et need rahvad on sinna tulnud tol ajal, kui Aasia ja Ameerika oli tähendatud maismaa sillaga sel ajal kui indiaanlased nii-öelda kesid, indiaanlased ei ole ju midagi muud kui Aasiast migreerunud rahvad ja hõimud, kes tulid üle selle ühenduse, kus praegu on Beringi väin tuli, tule tšuktši maa laskasse mööda maismaa teed ja sealt hakkasid siis levima nagu lõuna poole 13000 aastat tagasi algas, algas see vähendamine. Ja, ja, ja need rahvad, need hõimud, et paigale ja on seal elanud. Ja, ja noh, millist nutikust ja leidurlikust ikkagi annan enim välja mõelnud sellisteks Nendes tingimustes. Näiteks seesama mereloom, keda ta jahib, ja merelind, keda ta jahib. Sellelt saab ta siis oma riietuse näiteks Ale uutide eriline riietus oli see, et nad tegid linnunahkadest ja sulgedest omale kasukaid siis linnu sulgedega kaetud oli see Ale uudi vana rahvarõivas põline rahvarõivas. Mopaadi tegi ta hülgeluudest, mis oli üle tõmmatud hülgenahaga. Küttena kasutati siis kas hülgerasva või põhiliselt vaalarasva sest muud lihtsalt kütta ei olnud ja kui oli vaja punuda mat tee või või midagi muud tarbeeset, siis oli ainus võimalus võtta sellest tundrarohi. Sellest punuti väga osavalt igasuguseid kodutarbeid. Ja niimoodi on, on seal elatud ja näiteks luu ja kivivanale uutidel alati olnud. Põhiline tugev materjal, mida üldse võtta on ja mille kasutamisel nad on üliosavad. Selliseid luunikerdisime vale uutidel. Haruharv Ale uudid, kes nüüd elavad Beringi saarel on tegelikult tulnud sinna koos selle suure, niisuguse juba tõsisema hülgeküttimisega, mis algas 1000 kaheksasajandatel aastatel ja võtsid kaasa alguses ka oma oma kultuuri, nende maja oli algselt muldonn pooleldi maa sisse ehitatud. Ammu, võib-olla sadakond aastat on nad elanud ikkagi samasugustes majades, nagu, nagu venelased. Ja, ja praegu näiteks Ale uudikeel ja kultuur on, on väga kiiresti nagu hääbunud. Parajasti seal olime, siis oli, oli näiteks. Külas oli kokku mõni 10.-le uut ja nendest vanemast põlvkonnast, võib-olla üks, viis, kuus oskasid alle uudikeelt. Aga väga tore oli. Selles kohalikus Nicolski algkoolis oli noor emakeeleõpetaja, kes ise ei olnud enam Ale uudi keelt õppinud, aga ta läks Leningradi, praegusesse Peterburi ülikooli ja õppis ülikoolis alle uudi keele selgeks. Ta tuli tagasi sinna ja nüüd ta õpetas seal juba uudi lastele uuesti nende emakeelt. Ja sama saatus on õieti ka Ameerika poolele Ale uutidele olnud, et, et eilset nende kultuuri ei ole millekski peetud ja see on kiiresti hääbunud seal poolel esimene Ale uudikeelne aabits trükiti seitsmekümnendatel aastatel ja nüüd Venemaa poolel siis 90. Nendel aastatel, nii et nad hakkavad oma kultuuri nagu uuesti ise elustama. Paljoneidale oota praegusel veeringi säärel võiks olla üldse üldse kogu Venemaa poolel, nende seal on veel neid väikseid saari kokku on, on 300 Alauti ja Ameerika poolel Ale uudi saarestikul on natukene üle 2000 neid. Nii et võrreldes eski muudega. Veski moosid on ikka 60000. On on neid palju vähem. Mida öelda tänases saates kõlava muusika kohta ja see on nüüd kaugelt? Ida-põhjarahvaste muusika, kes selles piirkonnas elavad ja siin oli Eskimude muusikat, seal see trumm, mis seal kõlas, oli näiteks hülgele luudest, kukkuja, Mursa luudest kokku pandud ja, ja marsa nahaga ületõmmatud. Ja siis on, on siin ka side ja korjakide muusikat. Need rahvad, kes seal elavad, nende suksid, korjakid on omavahel samamoodi sugulased nagu Ale uudid ja eskimod ja Tšuksid ja korjakidel olnud põhjapõdrakasvatajad. Ja, ja eskimod ja le uudid on olnud niuksed merekultuuri rahvad. Ja peale selle on seal Iideeellmeenid, need on Kamtšatka kõige põhilisemad elanikud. Nemad on tegelenud põhiliselt küttimisega, just mitte nii palju merekultuuriga seotud. Ja kogu niisuguses globaalses mõistes on eski moodi Ale uudid kõige ehedamal arktilise merekultuuri kandjad ikka oleme saadetes püüdnud uurida, et mida on meil Eestimaal, neid seal kaugel õppida? Jah, no Beringi saarel oli, oli tegelikult ikka väga sümpaatne see, kuidas mitte ainult Ale uudid, vaid ka venelased olid uhked selle üle, et nende saar on looduse paradiis. Et, et nad nagu olid iseendale selgeks saanud, et nad on uhked, et nende kodu on puhas. See oli väga kena ja Ale uutide muidugi nii põlist pärimuskultuuri selle kohta, kuidas ookeani rannikul elades toime tulla, ilma et sul maismaa poolelt üldse midagi Ta või saada oleks siis näoga mere poole ja merega ookeaniga kooskõlas elades see on, see on niivõrd unikaalne ja kordumatu kogu maailma rahvaste ka võrreldes, et, et see on, on ilmselt hindamatu varamu, mis Saloutidel aastatuhandetega seal arktilise ookeani ääres elades on kogunenud inimesi käisimegi puutumatut loodust põlisrahvaid otsimas seekord Kamtšatka poolsaarel Jabeeringi saarel. Maailmarändur Hendrik Relve ning toimetaja Haldi Normet jätavad siinkohal hüvasti taas kohtuda järgmisel laupäeval ja siis tuleb juttu Indoneesiast, Indoneesiast, Kuulmiseni.
