Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Täna lehvitame hüvastijätuks Madagaskari-le ja võtame ette teekonna lõunapoolkerale Austraaliasse, kuhu jääme ka üsna tükiks ajaks pidama. Aga millest siis alustame? Hendrik Relve? Räägime sellest, mismoodi Austraalia on väga eriline piirkond kogu maakera jaoks. Noh, see muusikagi oli väga eriline ja võib-olla siiski paljud kuulajad nii palju maailmamuusikat kuulanud, et aimavad, et sellist muusikat saab tulla ainult Austraalia põlisrahva käest. Ja selle maa põlisrahvas on samamoodi imelik ja eriline nagu sealne loodus, sealset taimed, sealsed loomad. Ja mõneti, kui me nüüd rändame tõesti mõttes oma järgmiste saadetega Madagaskari lt, Austraaliasse on nad nagu kaks Noa laeva hulpimas ookeaniavarustel ja seisnud üksinduses kümneid miljoneid aastaid. Aga kui Madagaskari võrrelda, siis Austraalia on palju suurem, järelikult on seal ka palju rohkem seda erilist võrreldes Madagaskari ka. Nii et, et kui me võrdlesime tookord, kui me alustasime Madagaskari tutvustamist teda Eestiga, siis Madagaskar oli 13 Eestit suuruse poolest, siis Austraalia on 13 Madagaskaril. Nii et, et, et kui me Eestiga võrdlema hakkame, siis läheb juba nii tohutult suureks, et parem ärme võrdle mägi Austraaliasse sassi. Lähme sassi, võrdleme Euroopaga, siis on natukene on Euroopa suurem kui Austraalia, sisuliselt on nad enam-vähem ühesuurused nagu, nagu kogu Euroopa oleks meie ees. Ja eestlasel on siis siiski selline kujutus, et oh, et mis ta seal on, et seal Tokyo ja nii et, et noh, et ei saa ju olla, et, et ta nii suur on, aga kui kohale vaat siis tuleb välja, et, et kui keegi ütleb, et ma käisin Austrias Itaalias seda maja, kui ameeriklane ütleb, et ma käisin Euroopas, et, et see ei tähenda mitte midagi, aga ta on täis erilist elu. Ja mingil kombel on nagu loodusuurijad sageli vaielnud selle üle, et kooliraamatus on öeldud niimoodi, et Austraalia on maailma kõige väiksem manner. Aga kas ta ongi üldse manner, et mitmed loodusteadlased ütlevad hoopiski, et teda võib hoopiski pidada saareks ja sellisel juhul on ta maailma kõige suurem saar. Nii et siis mõned loodusteadlased on, on siis kompromissi leidnud ja öelnud, et, et saan saareline manner. Aga igal juhul näiteks kui võrrelda seda nüüd maailma ametlikult suurima saarega Gröönimaaga ülimast on ta ligi neli korda suurem. Nii et, et ükskõik siis kas, kas pisikene manner või hiigelsuur saar igal juhul väga suur maa, maailmajakku on ta niikuinii ja, ja samas ütleme ka seda, et, et kui me Euroopaga võrdleme, siis tegelikult ikkagi rahvaarv on seal üüratult väiksel jällegi kui Euroopas, nii et, et kui siin omavahel neid kõrvuti panna, siis on 40 korda vähem inimesi Austraalias öeldakse ruumi ennast välja sirutada nii inimestel kui loomadel reost ja see oli seal ka tunda tegelikult, et see, et seal on ruumi võrreldes mõne mõne Saksamaa või Itaalia või Prantsusmaaga. Selle poolest on muidugi hea, et see loodus on siis selle võrra ka ehk natukene paremini säilinud. Aga kui mõelda ikkagi, mille poolest eriline on siis noh, loodusuurijad ütlevad, et näiteks ta on maailma kõige tasasem manner. Et Austraalia keskmine kõrgus on väiksem kui meie Munamägi 274 meetrit. Aga noh, kõrgeimad tipud on, on natukene üle kahe kilomeetri naase on juba kõvasti üle munamäe, aga jällegi võrreldes teiste kas või Himaalaja ma ilma katusega, kus on juba üle kaheksa kilomeetri kõrgused mäed, et et siis ta on ikkagi niukene suht niukene, tasane maa. Ja teistpidi on seal ääretult vanu ajaloomälestisi, näiteks maailma vanimad mullad on Austraalias säilinud 4,2 miljardit aastat tagasi tekkinud seal noh, midagigi kujuteldamatult, aga see natukene annab meile märku sellest, et seal on olnud midagi väga, stabiilset, midagi on püsinud läbi läbi miljardite aastate ja, ja teistpidi ka näiteks kõige vanemad elusolendite kivistised kogu maakeral on leitud Justov Itaalias 3,5 miljardit aastat tagasi. Sellised rekordid see ütleb meile natukene seda, et et see maa on olnud mingis mõttes kohutavalt kaua aega väga stabiilne. Ja samas on veel üks näitaja, Antarktikas ainult sajab veel vähem kui Austraalias, tähendab, Austraalia on väga kuiv manner. Ja see on, see on ka üks, üks omamoodi rekord võrreldes kõigi teiste mandritega. Ja no kui nüüd olendeid seal Austraaliasse natukenegi pealiskaudselt püüda, uurida ta satut kohutavates raskustes ja sellepärast, et kõik on teistmoodi, kõik on äraspidi. On väga raske leida seoseid mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopas tuppa elustikuga, näiteks taimede osas seal kasvab 400 taimeperekonda, mida ei ole mitte kusagil mujal maailmas. See tähendab siis tuhandeid taimeliike, keda ei ole mitte kusagil maailmas ja mõnedki eestlase arusaamad pööratakse seal niipea peale, et noh, näiteks mõtleme okaspuude peale, Austraalias kasvab okaspuid, kelle nimeks on kauripuu, kauripuu kui ma teda nägin, seal Põhja-Austraalias kohutavalt jäme ühtlaselt, et ülesminev tüvi pruuni koorega, algul noh, natukene võib-olla meenutab nihukest väga paksu kuusekoort, aga pööraselt pööraselt palju suurem. Ja ma teadsin, et ta peab olema okaspuu ja üks tema võrse oli maha kukkunud, võtsin selle kätte ja vaatasin seda lähemalt, seda võrset siis okaspuu. Aga mida ei ole okkaid tal ei ole, tal on lehed siis lehtedega okaspuu. Ja siit tuleb noh, see, et, et muidugi loodusteadlased teavad, miks on eestlasele üldse antud, et öeldakse, et on okaspuu ja tegelikult okkaid ei ole tegelikult okaspuu määratakse teaduslikult, selle järgetel peavad olema käbid, et tal ei ole õisi. Kauri, Pulongi imeväikesed, käbid ja kenad niuksed, väikesed lehed, okaspuu, teistpidi on sealsamas Austraalias selline kasvuariin. Kasvariin on lehtpuu ja temal vaatad peale eemalt, no selge, et tal on okkad ei ole tal kuskil mingeid lehti. Ometi on loodusteadlased, ütlevad, et soomused lehed, aga kuna ta õitseb, tal on õied, siis ta kuulub lehtpuude hulk. Nii et, et noh, ühesõnaga sa pead olema ikka parajalt loodusteaduslikult haritud, et üldse natukenegi pihta saada sellele taimeriigile äikesed looduse naljad. Jah, ja mingis mõttes ikka see noh, et kuna meie jaoks asub ta maakera kuklapoolel, siis järelikult on seal kõik tagurpidi naljad küll aga mõelda, kui vaimustavad naljad ja, ja õieti ikkagi see, et sealt näed köit, kui keeruline ja põnev on see maakera lohutus, kui palju võimalusi seal on, mida sa, Kai oma fantaasias võib-olla ei oska ette kujutada? Loomade osas muidugi on meil kohe kõigil silmade ees, et näiteks känguru on austraalia mingi sümbolloom, muide, see esimene lugu, mis seal kõlas aborigeenide muusikast, oligi pühendatud kängurule. Nojah, see on sümbol, aga tegelikult neid kukkurloomi on Austraalias 120 liiki. Ja võiks koguni niimoodi öelda peaaegu kõik imetajad, kes seal ronivad, eksivad või astuvad, kannavad kukrut. Ja, ja see on noh jällegi niimoodi, et, et kuidas siis niimoodi, et mida see tähendab, miks loodusteaduslikud põhjalikumalt mõeldes, et tegelikult on seal veel üks veelgi kummalisem loomarühm. Teaduslikult nimetatakse neid ainupilulisteks, imetajateks või ürgimetajataks, aga ilusast lihtsalt öeldes võiks öelda nii, et need on imetajad, kes munevad ja need ei ole mitte kuskil mujal maakeral ainult Austraalias ja Uus-Guineal kolm liiki. Ja et kuidas nad üldse maakerale said, kuidas nad Austraaliasse said, kas nad kukkusid kosmosest, et, et see on nagu vaevanud loodusteadlaste päid kaua ja niisugune väga üldine kujutelm kõige usutavam on, on ikkagi umbes selline, et, et kui me läheme nüüd mõttes tagasi juba sadu miljoneid aastaid, siis me jõuame sinnasamasse, kui me rääkisime, Madagaskari oli kunagi väga ammu üks niuke Kondvana hiidmanner. Madagaskar läks sealt lahti varem, aga veel 60, kõigest 65 miljonit aastat tagasi. Alles eile oli geoloogide mõõdupuu järgi jah, kõigest oli siis niimoodi, et, et oli veel üheskoos Austraalia, Antarktika ja Lõuna-Ameerika. See oli üks üks manner. Ja tol ajal ilmselt hakkasid Need kukkurloomad tekkima ja nüüd praegusel ajal on kõige vanemate kivististe järgi püütud kuidagi taastada, et mis, kuidas käis. Nende munevate imetajate kohta, on niimoodi, et kogu maakeral on leitud kõige vanemaid kivistisi 100 miljonit aastat tagasi ja need on ikka sellessamas austraalia piirkonnas. Nii et, et need võib-olla arenesidki just seal välja. Aga need kukkurloomade kõige vanemad kivistised on umbes samal ajal 100 miljonit aastat tagasi, aga nüüd on leitud Põhja-Ameerikas. Ja umbes on siis taastatud mõttes, kuidas kukkurloomade areng siis ja levik kulges, et Põhja-Ameerikast nad vist läksid praeguse Euroopa alale ja siis veel ka Lõuna-Ameerikasse. Ja nüüd hilisemad arengud viisid selleni, et, et tulid need, et nii-öelda pärisimetajad, kelle kukrut ei olnud ja, ja need tõrjusid see Euroopast välja. Et kukkurloomad ja Lõuna-Ameerikasse jäi neid ka väga vähe järele Põhja-Ameerikasse ka väga vähe järel. Aga samal ajal vist kulges nende levik üle Antarktika ja ärme unustame, et sel ajal ei olnud mitte sugu, jää tantseriga antud manner vaid rituaali täiesti roheline ja elu täis. Ja, ja sealt nad levisid vist ka siis Austraaliasse. Noh, siis läks edasi niimoodi, et need kolm mandrid läksid lahku ja Antarktika ka katus jääkilbiga ja nüüd lõuna Ameerikasse tegelikult on jäänud ka praegu kukkurloomi. Aga ikkagi enamik, ehk siis kaks kolmandikku kukkurloomadest elavad Itaalias ja Austraalia on ainus manner, kus, nagu eriti teisi imetajaid üldse polegi. See on see praegune seis ja veel sinna minevikku urgitseda ja kaevudes on elanud selles samas Austraalias nende kümnete miljonite aastate jooksul oppisi imelikke kukkurloomi kellest praegu on järel ainult mingisugused konditükid ja kivistised. Aga lihtsalt nad kannustavad natukene fantaasiat, kui me mõtleme. Et millised nad välja nägid. Üks selline elukas, kellest me edaspidi räägime, veel pikalt, on, on nokkloom. See on niisugune väga-väga kummaline. Balt kes on tegelikult imetaja ja välja näeb rohkem nagu hoopis kobras. Aga ta on pisikene, ta nagu koprapoeg, ütleme suuruselt, see elab praegu, aga varem oli niisugune fantastilise nimega elukas nagu optuur London kes oli siis niukene paraja suure koera suurune ja tal oli väga suur nokia tal noka sees olid veel hambad. Et, et see, see on mingi täiesti kujuteldamatu elukas. Kohatult palju ühele antud, teine. Kõigest ilma jah, et, et kuidas see looduse vigur siis on, on, kas sellise sellise asja tekitanud siis nad kängurud, praegused, keda mina Austraalias nägin, on noh, niisugused noh, meeter, 50 meeter, seitsmekümnesed, niuksed, lühikese mehe pikkused, aga seal on olnud üle kolme meetri kõrguseid kängurusid ja ja, ja koguni üks nendest oli näiteks lihasööja kujutleda, siis selline selline lihasööja hüppab ja tal on parajasti kõht, tühistab tyhi, otsib, kust hamba alla saaks. Heaks kohtuderise mõjub niivõrd fantastiliselt, et, et ainult kuulnud ühte aborigeeni müüt heid känguru kohta, kes olevatki tulnud lõkke ääres istuvat aborigeenide juurde ja hakanud neid lihtsalt surma, ma üksteise järel need põgenesid kabuhirmus. Tegelikult võib-olla on imeväike tõenäosus, et, et esimene inimene, kes tuli sinna kuskil 50000 aastat tagasi isegi nägi neid viimaseid hiid kängurusid. Aga üldiselt oletatakse, et, et seal see kliimamuutused läks järsult kuivemaks. Kesk-Austraalia muutus kõrbeks, et see võttis nagu elupaigad ära nendel hiidkängurud te olete, see oli võib-olla ikka peamine põhjus, miks nad välja surid. Inimeste rõõmuks ja ja jumal tänatud jah, et praegu matkaja või turist ei satu hambusse mõnele sihukesele, aga, aga seal oli veel üks koletus. See oli siis, keda praegu nimetatakse kukkur lõviks juba üksi ütleb midagi, et, et ühesõnaga lõvisuurune väga, täiesti uskumatuna, ainult fantaasia, kas võib kujutleda seda elukat, kelle on taastatud nüüd nende nende kondijäänuste järgi aga see oli ka üks üks kõva lihasööja ja oligi niukene lõvi-suurune enam sisse ei mahtras, läks kukrusse tagavaragi ohvrifol nendeks päevadeks, võib-olla võib ka nii mõelda, aga vot siin tulebki see naljakas asi, et et kui nüüd hakata jälle mõtlema, et kelle sugulane ta oli kukkurlõvi, siis tal ei olnud mitte mingit sugulust lõviga, vaid ta oli hoopis rohkem sugulane näiteks imearmsa nunnu koaala karuga, kes jällegi omakorda ei ole mitte mingi karu vaid nad on kukkurloomad ja kukkurloomad on omavahel lähedases suguluses. Aga vot see on seesama, mis me seal Madagaskari juures juba korra avastasime. Et kui on üks selline omaette Noa laev, mis kümneid miljoneid aastaid oma Ta elab, siis seal algavad omamoodi arenguprotsessid. Ja need kukkur loomad on võtnud kõigi nende imetajate Nissid lootuses elupaigad, toitumisviisid, mis on kuuluvad muudel mandritel hoopis teistele olenditele. Niisugune niisugune kummaline seos ja võib-olla ikkagi seesama imearmas võlakellest me ka pärast edaspidi pikemalt räägime kohtumist temaga siis oli temalgi nisugune eestlane, kes oli hobusesuurune ja selle nimi oli Palortšertes ja see oli siis umbes niisugune, et ta oli hobusesuurune, tal oli mingi elevandi londi moodi lont ja tema sõi väga lihtsal viisil praegu ikkagi see koaala ronib puu otsa, et lehti kätte saada, aga tema lihtsalt lükkas puu ümber. Ja siis lehed ära. Nende uuspõld pärast enam asja ei, sellest ei olnud asja. Puid oli palju ja Austraalia lokas rohelusest siis ega tal ikka toidupuudust ei olnud ja vot sedamoodi kummaline, kõik on olnud sellel maal. Aga ega see oleviki vähem kummaline pole, aga kuulame nüüd siia vahepeale siis seda, kuidas aborigeenid oma tantsus kujutlevad kängurud. Kui nüüd oma jalaga sai selle maailma väiksema mandri või maailma suurima saare pinnale astutud, siis sai võetud päris tõsine reisijat. Ta päris põhjatipust kuni lõunatipu. Noh, see mõte oligi mul õieti selles, et, et saaks nagu need erinevad loodusvööndid, sellepärast et seal päris põhjas Austraalias tagurpidi põhjas on kõige odavam. Ja mida lõuna poole, seda külmemaks ja sai mindud Eesti mõistes keset suve, mis tähendab austraalia mõttes südatalvel ja siis oli seal noh, umbes niimoodi, et, et kõige põhja pool oli niisugune talutavalt palav, sest see oli kõigeks külmem aeg ja seal oli džunglis liikumist ja inglid on nagu mujalgi maakeral. Ma olen neid ennegi näinud Malaisias ja Aafrikas, aga aga seal oli muidugi täis niisuguseid taimi ja selliseid loomi, keda mitte kusagil mujal ei ole, nendest me räägime edaspidistes saadetes, aga noh, maod, krokodillid, inimese suurused, kõndivad linnud ja nii edasi. Ja, ja nüüd sealsamas, ütleme kõrval oli siis noh, mida peetakse üheks maailmaimeks, see algab sealt põhjast pihta suur vallrahu 2000 kilomeetrit maailma kõige rikkamat veealust elu, seal muidugi sai ka käidud ja ma olen olnud teistel korallrihvidel ka ütleme Aasias, Aafrikas võrratult rikkam. Seal sellest räägime ka edaspidi ja siis, kui näiteks minna sinna lõuna poole või, või ka keskossa, siis, siis on need kuulsad punase taustaga Nalja kõrbed. Seal loomulikult on teistmoodi taimestik ja teistmoodi loomad kui muudes maailma kõrbetes, näiteks seal sai kängurud ja emudega silma vaadatud. Ja siis veel lõuna poole minnes oli siis niimoodi, et seal rannikul juba kohtasin näiteks pingviinid, aga need on küll maailma kõige väiksemad pingviinid, aga pingviinid ikkagi ja tunne oli täpselt nagu, ütleme meil Euroopas põhjas, tipus kuskil Norra põhjarannikul kuskil jäämere ääres. Ja sa oled kõige lõunapoolsemas punktis, mis Austraalias on võimalik ja ja, ja seal kõrval natukene ütleme sisemaale kasvavad maailma kõige vägevamad lehtpuumetsad, maailma kõige kõrgemad lehtpuud loomulikult olnud eukalüpti eukalüpti liike on väga palju, nendest me räägime ka edaspidi, aga lihtsalt see, et see oli kõige võimsam mets, mida ma elu sees olen näinud, noh, rääkimata sellest, et selle metsa all kasvavad sõnajalad, mis on ise 10 meetri kõrgused ja puukujulised ja seal elab jälle omakorda noh eks seesama koaala ja paljud teised Austraalia niuksed tunnusloomad. Ja noh, ühesõnaga igaüks, kes sinna läheb, peab väga tõsiselt tegema eeltööd kodus. Et aru saada, kui kummalisele maale ta on sattunud ja kui sa vaatad ühte puud, mis näeb välja nagu mänd, siis ta kindlasti ei ole mände, kui sa näärite oma, kes näeb välja nagu karu, seda kindlasti ei ole karu. Ja selleks peab tõesti tõsiselt ette valmistama ja, ja ma arvan, et nendesse järgmistes saadetes me natukene siis siis süvenema sellesse, sellesse kummalisse loodusesse. Ja see, et see loodus tänase päevani on täis tegelikult üllatusi ja avastusi selle kohta ma tooksin. Ja lihtsalt kaks näidet. Üks nendest on selline elukas, kellest seal Austraalias oleku ajal kirjutati taas lehtedes. Ja nimelt siis on nähtud kukkurhunti üks sõjaväeosa, kes kulges inimtühjas kõrbes, nägi kukkurhunti. Ja vot see on üks täiesti müstiline loom, kelle kohta ma arvan, et Austraalia meedias ilmub vähemalt kaks korda aastas teade, et on nähtud, aga keegi ei suuda tõestada, et ta oli ja kes kukkurhunt siis on ja kuidas ta välja, kuidas ta välja näeb. Tegelikult on, on see nüüd üks loom, kes elas Tasmaanias, Tasmaania ta on sealsamas Austraaliast veidikene lõuna pool, hästi suur saar ja tõenäoliselt enne laste kogu Austraalias. Aga sealt ta suri väljaga, Tasmaanias on valge inimene teda näinud ja mitte ainult näinud, vaid teda kinni püüdnud jahtinud, maha löönud nii palju kui vähegi jaksas ja see nägi välja. Umbes, kui, kui suudate kujutleda hurdakoera, kes on triibuline nagu tiiger selja pealt siis ja tal on pea umbes nagu, nagu lõvil siis kukkurhunt. No miks ta nimi, hunt on? No see ongi, et tegelikult näiteks inglise keeles nimetatakse teda Tasmaania tiigriks hoopiski. Miks ta eesti keeles siis no suva tähendab, selles mõttes ta ei ole hundi sugulane vähe anda tiigri sugulane, ta on ikka sellesama vaala või känguru sugulane, aga ta on lihase, ta on ühesõnaga kõige suurem lihasööja, keda valge inimene nägi ja kes on valge inimese hinge peal tema väljasuremine, sest ta viimased elukad püüti veel kinni loomaaeda. Ja nende püüdmisel oli muide valge mees, aga imestas, et need olid väga kummalised loomad, ise on kiskja, suur tugev kiskja ja ta põgenegi väga eest ära laseb ennast kinni püüda, siis kui on kinni püütud, siis vajub nagu mingisuguse saab paatiasse ja loomaaias muutub nii kurvaks, et sureb varsti maha. Et selline noh, mõnes mõttes ise on nagu justkui niukene verejanuline kiskja, aga tegelikult ta ei olnud üldse agressiivne ja kõht täis pidevalt ei asi selles, et talle ei olnud ohtu, ta ei teadnud, et inimene võib üldse teda nii väga elu kallale tulla. Sest need aborigeenid olid ju ikkagi noh, väga kergelt nii-öelda relvastatud kujutanud mingit ohtu. Ja tõesti aasta 1936 ametlikult suri viimane kukkurhunt Austraalia loomaaias. Ja nüüd pärast seda siiski usutakse, loodetakse, et järsku kusagil seal tühjuses Itaalia sisemaal või Tasmaania kõnnumaadel järsku on kedagi veel alles. Ja vähemalt on küll kindel, et see logose erilise kummalise kujuga elukas kas Austraaliasse läheb väga paljudel toodetel, on, on see nagu noh, peal isegi on olemas kukkurhundi õluneid. Jah, ainult et kukkurhundil pole, aga küll ma enam ei ole ja, ja, ja mõneti noh tähendab, see oli tõeline looduse ime ja, ja vist on ta ikka otsa saanud, aga järsku ikka ei ole ka. Ja, ja teine niisugune looduse imetaimede poole pealt. Juhatus, kes on väga hiljuti avastatud. Kõige ehedam näide on see et aastal 1994 leiti taimeliik, kellel ei ole üldse lähisugulasi kogu maakeral ja keda arvati olevat välja surnud kaks miljonit aastat tagasi. Ja see taimeliik on üks puu, see puu leiti Sydney linnast, Sydney linn on miljonilinn Sydney linnast 150 kilomeetri kaugust. Ühesõnaga, seal on Sinimäed seal parkiga. Turist, kes Austraaliasse sattub, praktiliselt, kui ta Sydneysse satuks, ta läheb ka sinimägedesse. Sest see on väga populaarne rahvuspark Sydney külje all. Ütle ta sellest paigast, leiti absoluutselt uus ja tundmatu puuliik, kelle sugulased on kõik miljoneid aastaid tagasi välja surnud. Uskumatu lugu, seal oli lihtsalt üks kuristik, kuhu oli võimatu niisama laskuda ja looduseuurijat kuidagi sinna siis alla pusisid ja leidsid mingi puu mille kohta ei osanud midagi midagi arvata, tähendab, tal oli nagu, nägi välja noh, meie jaoks ütleme nagu väga rääbakas kuusk. Väga imelik puu. Mina kohtusin selle puuga Sydney botaanikaaias ja seal on ta pandud raud puuri. Miks, sest ta on niivõrd hinnaline, et kardetakse, et taimed, fanaatikud, kogu maakeralt võivad ta lihtsalt pihta panna. Sest, sest kogu maakeral on alles mõnikümmend selle puu esindajad seal ligipääsmatus kuristikust ja nüüd üks nendest toodi siis synni botaanikaaeda seda kasvatatakse suuremaks. Ja no peale vaadates kes nüüd natukene botaanikat ja põhjalikumalt on, kuulub aru kaarjaliste sugulaste hulka, tal on käbid nagu Kazbulik ja, ja niisugused natukene nagu sassis okkad. Ja tema kasvatamisest on nüüd saanud nagu austraalia botaanikute noh niisugune auasi, et sealt on võetud, siis käbisid seda paika, hoitakse täielikus saladuses, kus nad viimased puud kasvavad ja nüüd on umbes noh, need mõned aastad, mis on suudetud siis kasvatada nendest seemnetest, neid vulleemiaid nagu neid eesti keeles nimetatakse kuue aastaseks. Ja nüüd isegi meil ajalehes Postimees oktoobrikuus tuli see teade on lastud esimesed obleemia taimed oksjonimüügil kuue aastane nisukene pakkus kuusekene umbes niisugune vähem kui pool meetrit kõrge hind Eesti rahas pool miljonit krooni. Nii et, et on väärtusi, on, on saladusi ja on avastamist veel ka Austraalia loodusest tuleviku jaoks ja kuulame siis siia lõppu jälle. Itaalia põlisrahvamuusikat teemal känguru. Niisugune oli siis tänane saade, millest tuleb juttu. Järgmine kord kõneleme Austraalia avastamise loost. Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.
