Tere kõigile stuudios Hendrik põlve- ja Haldi Normet-Saarna. Ikk Austraaliat mööda jätkub meie rännak ja kui sealsete maapealsete imede ja hunnitute elukate juurest pilk taevasse pöörata siis küllap näeb lendamas linde, kes on samuti täiesti eriskummalised. Aga ega nad kogu aeg ringi lenda, kui allapoole laskuvad, siis on ehk võimalik nendega lähemalt tutvust teha. Ja paljud Austraalia linnud õieti ei oskagi lennata ja need on tõesti linnud, keda mitte kusagil mujal maailmas ei ole. Selline hääl kuulub Austraalia rahvuslinnule ja tõesti natukene imelik, et rahvuslind on niuke väärikas linn hääl ja laul võiks olla ka midagi väga piduliku ja meloodilise, aga see on selline naljakas hääl. Minu meelest koomiline hääl vana ja veel hinnavahe pealt, jah, aga ise ta on puu otsas ja kui noh, näed teda me kohe, kui me esimest korda üldse Austraaliasse jõudsime, metsa oma telgi üles panime, seal ta juba istus seal kuivanud oksa peal, nägi välja nagu sihukene sassi läinud, sulgedega vares umbes turris suled igas suunas niuke imelik, hästi suur nokk peas ja teeb sellist häält. Et noh, võiks mõelda, et kui meie vares nihukest häält saab teha, siis vist ainult siis, kui ta on ennast maani nokastanud või midagi taolist, et täitsa võimatult niukene, kõva imelik hääl ja ta niukene naljakas ja see, tema nimi on siis kuka Burra. On vast nimi, selle eest on nimi uhkeks ja. Ja ja tema tema kohta Nostra Allastel lõputult laule, ta on tohutult populaarne austraallaste hulgas ja mina olen igatahes kuulnud ka ühte eesti lauluõpetajat, kes ka eesti keeles näiteks võib seda kuka varra laulu laulda, mis on siis Austraaliast tõlgitud eesti keelt, parra võiguka, Burra kuka, parra on see täpne nimi eesti keeles. Ja Ta on siis tegelikult igal pool on niukene, ülbe tüüp teda linnades ja, ja paksus metsas. Tal on hästi suur nokk, krahmub selle vahele, mida kätte saab, ei karda mitte kedagi. Ja võib-olla sellepärast austraallaste le ongi rahvuslinnuks sattunud, et austraallane ise on ka suhteliselt nurgeline ja otsene ja, ja niisugune hästi ütleme sitke ja ta aga olla noh, natukene naljakas selle juures, aga ta ei jää kunagi hätta, aitäh. Nii et see kuka parra nagu peegeldab austraallase olemust kuskilt pidi, nii ma arvan ja sellepärast ta nende rahvuslind on ja vaieldamatult on ta igatahes väga kordumatu lind. Mitte kusagil maakeral ei ole tal ühtegi lähisugulast. Eestis on tema kauge sugulane, jäälind, aga noh, neil ei ole välimusest mitte midagi sarnast, meie jäälind on tohutult värviline. Aga see kuka vara on põhiliselt nagu sihuke pruuni-halli-valgekirju. Mingit erilist värvide möllu ei ole tema sulestikus, aga noh Ma arvan küll, et austraallase inimese loomusega võib küll siduda seda kuka parra, niisugust välimust ja sealsamas, kui me olime maganud selle esimese öö ära, siis me hommikul ei saanud kuigi kaua magada, sest siis äratas meid üks järgmine hääl. Ja see nüüd siin nagu need kõik need muud hääled on muide pärit Austraalia kõige tuntuma linnuhäälte salvestaja David Stewart'i heliarhiivist, mida ta on siis lubanud meil lahkesti kasutada. Kuulame nüüd seda häält. No vähemalt kuulajale on ilmselt selge, et neid linde oli palju. Ja, ja kui me siis telgist pea välja pissima, siis nad olid roosat värvi. Sule olid siis tiivaotsast saba otsast hallid ja muidu roosad ja peas oli niukene uhke nisugune heledus. Ja need on siis roosad kaka tuud. Kaka tuud on, on siis ühed niuksed austraalia tunnuslinnud, neid on Austraalias tervelt 11 liiki. Ja mujal maailmas on veel peale selle ainult kolm liiki, nii et praktiliselt enam-vähem kõik akatu liigid on Austraalias, nende välimus on väga erinev, aga alati on tunnuseks see, et nad on väga uhked, sihukesed edevad teevad hirmsat kära. Ja noh, tegelikult nende nokk on, on väga suur ja, ja niukene jäme. Ja mõneti meenutab ta välimuselt poolest nagu, ütleme, hiigelkasvulist, papagoid. Ja õieti ongi kaka tuud papagoid, sugulast ja nende nokk. Seda sai tunda, kui me olime Sydney botaanikaaias, seal olid niuksed kaka tuud, kes olid harjunud, et inimesed neile süüa annavad. Ja siis ikka anti ka neile seal kogu aeg. Ja nüüd, kui keegi ei andnud sisse kaka, too tuli niimoodi selja tagant ja võttis kannast nii valusasti kinni, näpistas, nii et sõltub pisar silma, et anna siia, eks ole, miks sa mulle süüa ei anna, kui sa siin juba kõnnid? Tõsti, tema nokk on tohutult tugev ja, ja tegelikult lausa inimesele isegi ohtlik on juhtumeid olnud. Väänab ikka inimesel sõrme täitsa liigesest välja ja tema ülbe tegelane, jah, ta on ülbe, uhke ja enesekindel ja teeb kõva häält ka vastavalt sellele ja ja tegelikult, et tema nokk on väga kummaline linnu nokkame, kujutleme niimoodi, et, et, et see on nagu hästi tugevasti siin kogu muu pea küljes kinni, aga tema ülemine on võimeline liikuma iseseisvalt erinevas suunas ja alumine nokk vasakule ja paremale iseseisvalt, nii et ta võib neid liigutada. Nii nagu meie huuli peaaegu. Ja talle sellepärast kasulik, et tegelikult looduses on ta hästi kange, ütleme tugevate pähklite purustaja ja see on, sellepärast on loodus talle kinkinud niuksed, pähklitangid. Ja olen näinud muide niisugust asja, kui üks inimene andis hariliku pliiatsi, kaka tuule, ma ei tea, mis ta mõtles, siis, igatahes kaka tuul ei läinud minutitki, et sellest pliiatsit jäid järele ainult puupuru krõbistas selle lihtsalt väga lõdvalt noka vahelt läbi, sellest ei olnud mitte midagi järel. Olin nördinud ka, et nagu midagi söödavat sealt. Mulle tundus, mulle tundus isegi rahul, et, et saab ikka nokka liigutada ja olnud proovida niimoodi neid tange, tangid ikka toimivad väga tigedaks nagu ei läinudki, aga loomulikult oleks ta veel tahtnud. Aga lootuses ta purustab nendega seemneid ja pähkleid ja seal on hästi kõva kestaga neid, et selles mõttes on tal kasulik ja, ja peale selle Ta andis kaka Tuudel ka siis neid sugulasi papagoisid Austraalias hästi palju. Austraalias on kokku 39 liiki papagoisid lisaks siis kaka, Tuudele ja kõik Austraalia neid täis, neid on parkides, neid on metsades, igaüks on ise värvi. Enamik nendest on umbes niimoodi, nagu oleks kunstnik kogu oma värvi balletti viimaselt mõnusalt sulgede peale ära puhastanud. Uskumatult värvilised. Ja kogu maailma ulatuses ainult Lõuna-Ameerikas, umbes samal määral papagoiliike kui Austraalias ja nii, et esimesed looduseuurijad märkasid seda kohe Austraalias ja algul nad nimetasid seda koguni papagoid maaks, sest neil hakkas silma, nad on nii värvilised silmatorkavad. Muidugi, väga ilusad linnud. Aga nüüd tegelikult on, on palju linde veel Austraalias, kes värvilised ei ole, aga seda kummalisemad ja salapärasemaid, nüüd kuulame ühte sihukest häält. See oli nüüd küll kõike muud kui romantiline linnulaul, sest see oli tegelikult kui hoolikalt kuulata. Ta algul tundus nagu koputamisena, aga, aga samas tegelikult rohkem, niiet väga jämedast torust puhutakse mingit väga jämedat nihukest pasunahäälekatkeid. Ja see pasun on sellel linnul tõesti võimas. Emu. Emu teeb sellist häält ja emu linnusuuruse kohta ma sain ikka nagu emotsionaalse kogemuse siis, kui ma teda esimest korda vannis nägin. Ta oli kuskil seal paarikümne meetri peal oli neid, mitu tükkinud, olid maas, algul ma vaatasin, nagu mõtlesin. Hao kubu, hall hao kubu ja seal olid niuksed, kõverat, puud kasvasid ja täpselt samasugune niukene kõver puu kasvas sealt augu pust ka välja. Aga see oli tema kael. Ta ei läinud ära, läksin lähemale, hakkasin pilti tegema, sain pilti tehtud. Ta tõusis püsti ja ja siis, kui ta täispikkusesse tõusis, siis oli ta minupikkune ja ta hakkas jalutama minu poole. Rääkis paari sõnaga. Siis ma leidsin, et ma enam ei suhtle temaga, sest sihuke uhke kaela hoiak, turris suled, pea kohal koos hästi võimas nokk ja veel võimsamad jalad, digiaparaat ta tahtis võib-olla näha, kuidas pilt välja tuli. Ma ei tea. Igatahes. Ma jah, algul suure rõõmuga hakkasin suhtlema, aga siis leidsin, et parem, ma ei suhtle temaga edasi. Ja vot niisugused need Emud on, et nad on suuruselt maailma teisel kohal. Aafrika jaanalind võib temast veel natuke suurem olla ja nad käituvad väga erinevalt erinevates austraalia osades kuskil kaugel puutumatus kõrbes näiteks panid nad lõikama, kui inimest silmapiiril näkid, aga seal, kus on inimesi rohkem, nad harjuvad väga kiiresti nendega ja kuna ta on nii suur ega tema ikka ei lähe eest ära küll. Milleks, jah, jah, et et kui sa ikka mehe pikuna, siis tal on ka mehe enesekindlus ja jõud ja ta on inimesed üle pea, ütleme mitmes mõttes. Ja tegelikult on nad natukene ka ettearvamatud loomad, et ta võib näiteks võtta niimoodi hoo sisse ja hakata jooksma näginud kõrbes, jooksmas ta eemalt vaadates, umbes nagu varvaste peal nagu baleriin praegu nagu lendaks, aga lennata ta ei oska, tegelikult tohutu kiirus ja seda kiirust mõõdetud 50 kilomeetrit tunnis paneb ta siis nagu nool edasi ja kui keski või miski talle ette jääb, siis läheb pahasti, näiteks Emud jooksevad näiteks samamoodi kiirtee peal hoog ja loomulikult on siis sulepill taga emo surnud ja auto lömmis, eks ole. Et see on ikka päris tõsine niisugune kokkupõrge. Ja näiteks kirjeldab ühte niisugust mina niisugust juhtumite näinud, aga kord tema nägi, kui kihutavate emude teel olid tegelikult võrkaed, niisugune võrkaed nagu meiegi teame, Emud kihutasid võrkaiast läbi. Tulemuseks oli see, et võrk, kae, ta tekkis auk ja emu suled lendasid nagu pilvena laiali. Ta ei peaaegu ilma sulgeda, aga jooksis edasi, sama hooga. Jõgi kasa õue taga. Vaja joosta, siis on vaja joosta, aga see 50 kilomeetrit tunnis on ikka päris karm. See on see kiirus, millega me linnas sõidame. Muidugi, ja peale selle see suur kaal sinna juurde. Nii et mõnes mõttes ta on ohtlik lind ja ettearvamatu. Ja tegelikult ausalt öeldes, no kui sa vaatad emule silma, emu silmad on niuksed, kollakat värvi ja niisugune niuke lame, pea hästi suur nokk turris, juuksed aimanud, et turs tõrjest suled. Et kui teda inimesega võrrelda, see on, see on niuke madalalaubaline ülbe tüüp. Ja käitub, noh, sa ei tea, kuidas parem hoia eemale. Ja võidki siis selle madala laubalisuse nüüd niisama lihtsalt emule üle kanda ka vä? No tähendab, ütleme niimoodi, et inimestega suhtlemise lainel ta eriti ei ole, tema mõttemaailm on teistsugune, tema seosed on teistsugused, ta ei ole inimese jaoks nagu võib-olla noh, niisugune noh, nagu lemmiklind. Jah, seda küll, aga kui mõelda, eks ole, et nii nagu inimeste hulgas, et küllap on looma tegi hulgas ju nii kõrgema kui madalama intellektiga olevusi, et millisesse ritta siis seda. Ta võiks paigutada, lihtsalt, võib arvata, et ta lindude hulgas on ikkagi üks, üks ürgsemaid üldse sest ikka kõik need linnud, kes ei suuda lennata ja on suurt kasvu ja kes on siiamaani maakeral säilinud, need on ikkagi paarilt sellest hiidvanalt Kondvana mandrilt, millest me rääkisime. Ja kui see manner Gideks lagunes, siis mõned üksikud jäid siia ja sinna Lõuna Ameerikasse, Nanduja ja Aafrikasse jaanalinde. Ja nüüd see Austraaliasse sisse emu, et nad on tegelikult niuksed, väga ürgsed, linnud, väga-väga vanaaegsed nagu selles mõttes. Aga tegelikult on olemas sellel samal emul üks sugulane, kellest väga vähe teatakse. Tema nimi on kaasoar. Ma ei tea, kas, kas olete kuulnud üldse niisugust nimegi. Aga kahtlen, see lind on tundmatu maailmale sellepärast et ta on tohutult haruldane. Ta elab ainult Austraalia puutumatutes džunglites ja uus Kenya saartel see lasteaia lähedal. Ja, ja kuna ta elab nii-öelda paksus metsas siis teda näeb väga harva. Enamik austraallasi ei ole teda näinud elu sees ainult loomaaias, aga mitte vabas looduses. Ja ega mina ka tegelikult eriti lootust ei hellitanud, et ma teda näen, ma väga tahtsin teda näha. Ja küll sai seal nendest lähistroopilistes džunglites kolatud, et ehk juhtub igal pool teede ääres on hoiatused, ettevaatust, kaasuar ja need hoiatused on kahel põhjusel. Esiteks see, et see lind, suur lind, võib sulle astuda lihtsalt tee peale ette, kui sa autoga sõidad, et see on siis, et võta kiirust maha, see hoiatus. Aga teiseks ka see, et kui sa lähed siin lähedal metsa kõndima Sa võid temaga kokku põrgata, aga kuna see on mets, ümberringi on puud ja põõsad, siis sa võid minna näiteks kaasvaarile lihtsalt liiga lähedale. Kaasavara on teisel pool põõsast meetri taga, sa ei näe teda. Ja, ja kui sa astud veel natuke lähemale, siis ta lihtsalt saab vihaseks ja annab sulle jalahoobi. See jalahoop on ikka täitsa eluohtlik, nii et ta ei lähe minema, aga, aga kui sina talle otsa komistad, siis annab tema sulle niisuguse totaka, et et ikka jääb meelde. Tegelikult me juba hakkasime ära minema sealt sealt põhjast ja ei lootnudki tõesti teda elusuuruses näha ühel hommikul kuskilt päike oli just tõusmas ja oli veel hämar, siis järsku ta tuli sinna tee äärde, ta on, ütleme ütleme, kui jaanalinnuga võrrelda, siis ta on sellest madalam, aga ta on jässakam ja palju jämedamat jalgadega. Ja, ja tal on peas kiiver, nisugune, terav kiiver, tugev, pruuni värvi, väga kummaline, siis ta pea ja ütleme, kogu kael on eresinise ja punasekirjud ja siit kaelast ripuvad alla niuksed suured punased Lotid ja tema sulestik on peaaegu nagu loomakarvad, niisugused hästi tihedalt harunevad ja ja kummalised see nüüd ei ole üldse nagu suled ja tema jalad on tohutu võimsad, hästi jämedad ja ta ei teinud meist välja, noh, me saime vaadata, võib-olla kaks minutit teda jälgida, ta lihtsalt sõi seal tee ääres nokkis džungli alt omale toitu. Absoluutselt ta meist välja ei teinud ja läks lihtsalt oma teed edasi. Loodus on tema nikerdamisega ikka kõvasti vaeva näinud ja, ja ta on väga haruldane loom, see ütleme ma ütlen linnu kohta loomsest, ta kuulub loomade hulka ja on isegi zooloogid, ütlevad, et et ta on võib-olla eriti lähedane nendele saurusteaegsetele lindudele ja tema hääl. Häält ei ole võimalik meil siin kuulda, sellepärast et inimkõrv ei kuule tema häält. Tema hääleulatus jääb madalamale kui inimkõrv seda kuuleb, nii et seda saab ainult eriliste vahenditega nagu, nagu püüda. Aga ta on hästi-hästi madal, siukene, müstiline heli, mis ta suhtlemiseks teiste lindudega teeb. Nii et teised linnud kuulevad tema häält. Teised linnud ja eriti siis muidugi tema suguõed ja suguvennad, kuulevad ta häält. Inimesel pole vajagi seda kuulda ja, ja inimene kuulab, niuksed vaevumärgatavad mürinat, sellest emo häälest veel palju madalamat. Aga talle tundub see väga vaikne, aga tegelikult see on väga tugev, aga meie kõrv ei võta seda lihtsalt kinni. Nii et suur lind, aga väike hääl või ütleme siis selline hääl, mida inimkõrv. Kuule jah, tegelikult ja inimene on ikka egoist, kui midagi on, mida tema ei kuule või ei näe, see on kohe väike. Ei pruugi üldse. Aga teda arvatakse olevat siis nagu isegi on oletatud, et võib-olla ka näiteks saurused võisid mingit sarnast heli tekitada niisugust kohutavalt madalat ja müstilist häält. Aga tegelikult neid neid linnuhääli oli, mitte ainult seal džunglis, seal oli neist kõige rohkem, seal on kõige rohkem linnuliike, aga kui me läksime siis lõuna poole ehk siis külmematesse metsadesse siis seal oli talv ja keset seda kõleda talve kuulsime me niisugust linnu häält, nagu nüüd kuulda saab. See oli ju väga ilus ja see oli tõesti isegi võiks öelda, et sihukene inimkõrva jaoks nagu mingi flöödiheli või, või midagi niisugust, niisugust, aga meloodilist. Ja selline hääl kostab uskumatult kaugele seal ütleme, seal Melbourne'i ümbruse, Victoria osariigimetsades ja tall tähendab seal seda, et seal on temperatuur päeval kuskil 15 kraadi ja öösel kuskil null kraadi. Teised linnud on vait, kõik, aga see lind laulab. Aga teda näha on, on väga raske. Tema laul ulatub tegelikult isegi rohkem kui kilomeetri kaugusele. Ja kui sa lähedale juba laulu järgi küllalt lähedale, siis ta jääb lihtsalt vait. Ja, ja siis sa kuuled, kuskil kaugel-kaugel kajab metsasügavuses samasugune hääl. Aga see on, see on tunnushääl. Ja, ja vot seda häält teeb. Me nägime seda lindu üks kord tee ääres, kogemata siplimas. Ta esimese hooga vaatad, paabulind, paabulinnu suurus, nisugune, madallind ja tohutult pika sabaga hirmus uskumatult pikk saba. Ja selle linnu nimi on lüürasaba. See on sellepärast, et tema saba on tõepoolest lüürakujuline seal niimoodi, et need äärmised kaks sulge on hästi laiad ja lamedad ja kaarduvad nagu väljapoole. Ja siis keskmised pikad sabasuled lähevad otse, umbes nagu lüüra keeled niimoodi ülespoole. Ja, ja kui see laul mõelda, et see on nagu mingi flöödiheli, siis saba on nagu lüüra. Kas ta kuidagi tõesti niukene muusikaga seostub ja tegelikult niisugune saba on ainult isalinnul ja lüürasaba on selline tegelane, et tema on nii-öelda haaremipidaja. Tal on mitu naist. Ja kui ta nihukest häält teeb, siis ta tegelikult ei tee muud, kui kuulutab, et siin on minu maa ja ta hõikab seda peamiselt teistele isa lindudele, et, et see on juba hõivatud siia, teie ärge tulge, kui tulete, saate tappa. Nii et selle ilusa laulu taga on tegelikult nagu nagu niukene sõjahüüd ja, ja tal on kummaline, ütleme, mõne päeva jooksul, tal on oma kindlad mängupaigad, ta on väga korda armastav lind sest ta käib Need mängupaigad läbi ja teataval kellaajal laulab siis selles mängupaigas selle laulu maha, siis jalutab järgmisse kohta tee peal, siblib ja sööb, siis laulab jälle ja nii on tal tegemist hommikust õhtuni kogu aeg, sel ajal, kui siis emad hauduvad poegi välja seal munadest. Ja on veel üks veelgi kummalisem lind, kui, kui rännata veelgi lõuna poole. Me jõudsime välja siis ookeani äärde, lihtsalt Austraalia manner sai otsa ja sealt Ta algab, see ookean, mida meie kooliõpikutes nimetatakse India ookeanis, aga minu meelest austraallaste endil on palju parem nimi, son nimetavad seda lõuna ookeaniks. Ehk siis sealt edasi ei ole mitte midagi muud, kui tuleb lõpuks Antarktika vastu jääväljad, täielik jää ja, ja vot sellel nüüd selles Austraalia-poolsel kaldal pesitsevad pingviinid. Pingviinid on ju väga kummalised linnud selles mõttes, et nad ei oska lennata, nad ei oska joosta. Nende tiivad sarnanevad Loibadele, nendega nad vee all siis ujuvad-liiguvad ja mõnede kohtade peal teatud kindlate kohtade peal Austraalias on siis võimalik neid jälgida, kui nad tulevad maa peale. Need kohad on siis niimoodi, et nad on väga range kaitse all ja sai, võisin omapead minna, seal peab olema teejuht, ta paneb su sisime istumas, kui päike hakkab loojuma. Pilt tegemine on täiesti keelatud, sest see häirib, et see häirib neid, et seal on juba nii hämar, et sa peaksid välguga pilti tegema, et see neile Melts istud seal ookeanilained mühisevad kaldele, selja taga on kõrged liivatünnid. Istud seal ja ootab, läheb aina pimedamaks. Ookeani kallas on jumala lage, ainult liiv peegeldub vastu ja siis ühel hetkel on seal kolm, neli niisugust, näeks 30 sentimeetrilist tegelast tumedate saterkuubedega ja, ja heleda särgiga ja seisavad seal, vaatavad ringi ja, ja üldiselt neil ei ole kiiret kuskile ja need on siis kääbuspingviinid, maailma kõige pisemad pingviinid, kes üldse võimalik on 30 sentimeetri pikkust ja, ja siis nad ootavad seal kuni paras kamp saab kokku, tavaliselt nii 10 20 30 tegelast, siis nad võtavad ilusasti nagu korralikult rivisse ja hakkavad marssima ja marsivad siis sealt rannast liiva Loidetele ja, ja inimene istub seal vahepeal liikumatult ja ta tuleb sulle nii lähedalt mööda, et sa võiksid praktiliselt teda käega puutuda, aga seda ei tohi teha. Aga kuidas nad nii lähedalt siis ei pelga mitte üks raas vä? Sest nende teed on olnud aastatuhandetevanust ja nad on harjunud, et nii peab see elu käima ja nad vaatavad, et mingisugused imelikud loomad siin täna kulutavad. Aga ta, ütleme, see harjumus ja instinkt saab hirmust võitu ja ta kõnnib ikka sinna pesa juurde, sinna, sinna luidetel. Nii et sihikindlus on nagu tugevam, kui see kõhedust Ja see, see, ütleme, tuhandete aastate kogemus, mis on juba nii-öelda veres, see on tugevam kui kõik muu ja ta lihtsalt läheb, tal on pesa, tal on seal vaja teha kõige elu kõige tähtsamat tööd seal pesa juures. Nad ei ole üldse siis ka eriti kartlikud linnud üle pea, noh, selles mõttes nad ei ole, et, et nende kohtade peal saab inimene neid lähedalt jälgida. Aga üldiselt nad veedavad ju tegelikult ütleme 90 protsenti oma elust ainult meres ja randa, nad tulevad ainult selleks, et siis neid muneda, poegi haududa ja ka sulgeda. Aga muu aja kogu nad on ikka v loomad, vesi on nende kodutegelikult. Ja kui nüüd lähedalt vaatad, seda pingviinid on, ta on tõesti niisugune armas ja, ja, ja teistpidi koomiline tüüp. Noh, et tõesti näeb välja nagu selline noh, väga pidulikult riietatud emand või isand ja ta on niisugune väga pidulik hoiak, niisugune hästi niukene jäik hoiak, aga natukene ettepoole kühmuseste tatsab niimoodi kahe jala peal edasi. Alati selles kambas oli üks, kes jäi teistest maha ja see oli eriti naljakas, oli. Ta alati oli niimoodi, et kuskil seal umbes 10 20 meetrit tagapool üks tuli niimoodi jälginud niimoodi eriti poole kühmus ja niimoodi natukene juba paanikas, et kuhu need teised tormavad seal pimedas, siis ta eksib ära, vaatab kahele poole ringi siis vudid nagu teistele järele. Seda nimetatakse pingviinide paraadiks. Ja, ja Eestis on ka meil siin nimetatakse pingviinide paraadiks ühte pidulikku sündmust. Türgist ja see, kes teiste järel tuleb ja ringi võib, see on siis selle, selle seltskonna filos. Või võib-olla tõesti tahangi nendest kõige targem mõtlikum ja teistpidi ta ei hooli sellest hambavaimust, niipalju kui need teised. Ja siis nad lähevad sinna luidete-le ja seal on meil kaevatud liiva sisse niisugused käigud ja seal käigu lõpus on siis üks kaks muna ja, ja sealsis haudutakse poegi välja ja seal selle uru suudme juures laseb siis pingviin kõlada oma laulu ja selle saate lõpuks siis siis kuulamegi seda laulu see võib olla natukene annab edasi selle kummalise linnu olemust. Taaskord midagi väga jõulist siin selle saate häälte hulgas. Ja ja samas minu meelest Niukest pere hoolt kõlas ka nendes nootides pingviini laulu. Et jah, ühest küljest jõuline, aga teisest küljest nagu selline rahustav Kurin või midagi niisugust võis seal ka aimata, kui ta küllalt vahelduslik just nimelt, no sellised olid siis tänased lood, millest räägime, järgmises saates läheme külla siis austraalia kukkur töötajatel stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.
