Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, kõik vikerraadio kuulajad. Selle suve viimase pühapäeva hommiku külaline on teadvuse mees kellelt on selle torujuhtme hirmu nädala lõpul teada saada, kui hullude keskkonnariskidega on kallis Läänemeri. Tere hommikust, Tartu ülikooli mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja, vanemteadur Georg Martin. Tere hommikust. Tartu Ülikooli mereinstituut asub mere ääres Tallinnas. Kas meie mereinstituut tegeleb peamiselt Läänemerega või või maailma merega? Noh asukoha järgi ikkagi põhiliselt meie huvi on seotud ikkagi Läänemerega, aga samas on meil ka väiksemaid projekte, kus on siis ka vaatluse all ka mõned muud madalad ka väljaspool lähenevat. Kui teie tiitlist lähtuda Te olete merebioloog, te tegelete kõige sellega, mis meres elab. Või veel elab? Noh, üldiselt küll jah, et minu otsene otsesem eriala on küll merepõhjataimed, aga noh jah, kuna peab nii-öelda juhatama suuremat üksust, siis üritan kursis olla ka muude Muude organismide käekäiguga iga kord, kui meediat huvitab meie hüljeste käekäik, siis küsitakse teie käest ka. Ei noh, vahest küsitakse, aga noh, üldiselt hülge hülgespetsialistid on meil ka teised olemas. Georg Martin, kuidas teile isiklikult teadlasena meeldis valitsuse otsus mitte anda? Gaasitoru ehitamiseks uurimisluba noh see otsus ilmselt oli ikkagi sajaprotsendiliselt poliitiline, nii et noh, mina, mina olen teadlane ja, ja, ja ütleme neile argumendid või need mõtted nagu mille alusel siis noh, mina oma seisukohti kujundan, veidike teistsugused, nii et nii et noh, ma niimoodi otseselt kommenteerida ilmselt ei saagi, sest et noh, ei ole ju nende poliitikute otsustada on ilmselt väga paljud keerulised, sellised mõttekäigud, nii et mida meil nii-öelda tavalised inimesed nagu ei pruugigi alati päris täpselt aru saada ja ja noh, ütleme otsest otseselt seisukohti nüüd selle otsuse suhtes on raske öelda, et noh, iseasi on see, et et et mereinstituut kujundas oma nii-öelda ametliku seisukoha selle uuringuloa taotluse kohta edastati ka nii keskkonnaministeeriumile kui välisministeeriumile ja seal oli kõik enam-vähem täpselt kirjas nagu mida, mida nii-öelda mereinstituut nii-öelda teadusasutusena asjast nagu arvas, mida te arvasite noh, plussid ja miinused. Meie käest küsiti konkreetset arvamust selle uuringuloa taotluse kohta ja siis see arvamus oli tehtud ka täpselt selle uuringuloa taotluse nii-öelda hindamiseks ehk siis noh, meie, meie seisukoht oli selline, et kuna Eestis Eestil endal nagu selle mereala kohta informatsioon on suhteliselt selline puudulik ja kui on olemas mingisugune asutus või keegi, kes sooviks nagu selle kohta informatsiooni koguda ja siis seda ka vähemalt väidetavalt siis meelsasti jagama, siis kõigiga, kes sellest huvitatud on, siis meie otseselt küll ei näinud mingit suurt probleemi või takistust just selliste uuringute läbiviimisel. Kusjuures noh, need uuringut ise iseendast selle programmi alusel taotluse alusel endaga kaasa ei oleks toonud mingisuguseid erilisi mõjutusi või mõjusid või, või midagi sellist, nii et noh, iseenesest see taotlus ja see programm, mis, mis nagu noh, läbivaatamiseks esitati meil vähemalt nagu mingisuguseid vastuväiteid selle koha pealt ei olnud. Aga mida, mida me meie teadlased teada tahaksid, mida me oleks sealt saanud? Noh? Noh, teada tahaks loomulikult võimalikult palju ja võimalikult kõigest noh, see on, see on teada, aga aga noh, antud juhul vähemalt selle taotluse nii-öelda alusel oleks. Ja ka meie ettepanek oli, et, et oleks, ütleme kui, kui juhul kui oleks taotluses rahuldatud, siis, et oleks seatud teatud tingimused ja nende tingimusteks kindlasti see, et Eesti omad spetsialistid, mereteadlased oleksid siis nii-öelda kõikide uuringute juures, et kõik need andmed, mis seal kogutakse, et need oleksid meile kättesaadavad. Et nende, et need andmed, et nende andmete kogumine toimub siis rahvusvaheliselt kokku lepitud krüpteeritud meetodite alusel, et oleks võimalik võrrelda siis juba olemasolevate teiste andmetega. Nii et noh, sellisel juhul oleks, oleks saanud suurel suhteliselt suurel hulgal uusi andmeid, mida oleks siis võinud hiljem siis analüüsida ja kasutada siis igasugustel eesmärkidel. Kas Soome poolel on kõik uuringud juba tehtud ja tegelikult on nüüd kõik, mis torujuhtme eeltöödeks vaja on, on juba kätte saadud või? Noh, kas nüüd kõik uuringud tehtud on, seda ma nüüd täpselt ei oska öelda, ma tean, et Soome poolt on, on olnud nüüd päris tõsine projekt, kus on siis osalenud suhteliselt suurel hulgal praktilist parimat Soome mereteadlased ja on kokku pandud aruanne sellesama nii-öelda torujuhtme Soome nii-öelda lõigu iseloomustamiseks kirjeldamiseks. Ja seal on küll kokku kogutud ja analüüsitud suhteliselt suurel hulgal igasuguseid andmeid, nii nii geoloogilisi kui ka bioloogilisi ja, ja muid. Ja selle kohta, neil on ka nii-öelda omad seisukohad ja soovitused olemas, noh kas selle pärast soomlased soovitavadki torujuhet nihutada Eesti poole? No selle aruande jah, seal oli terve rida selliseid soovitusi ja, ja selliseid järeldusi ja ja seal oli välja toodud terve rida selliseid nii-öelda võimalikke riske või, või teatud probleeme. Mis oleks siis seotud selle torujuhtme või selle trassiga, kui ta asetseks siis Soome majandusvööndis ja seal oli tõesti üks soovitus oli lõpus juures kaaluda võimalust siis nihutada seda trassi siis lõuna pool ehk siis Eesti majandusvööndisse, miks? Noh, seal oli terve rida ja neid põhjusi, miks, miks seda siis nagu soovitati teha? Noh, ütleme esimene, kõige tähtsam, kui ma nüüd õieti muidugi mäletan, see oli nüüd mitu nädalat tagasi, kui ma seda, kui ma seda aruannet lugesin, et kõige tähtsam oli, oli see, et, et Soome pool on merepõhi on väga ebatasane ja, ja et see ebalasus just tekitab teatud probleeme, võib tekitada probleeme, sest selle torujuhtme nagu paigaldamisel ja ja, ja, ja, ja et seal oli ette näha teatud lõhkamistöid ja muid selliseid asju, mida siis nagu soomlased väga nagu ei soovinud. Teine teiseks probleemiks oli põhjasetetesse. Ühesõnaga tekkis oleks tekkinud risk, et teatud piirkondades või teatud lõikudes oleks siis nagu põhjasetteid häiritud ja põhjasetetest nendes piirkondades oleks nii-öelda tekkinud võimalused sealt teatud mürgised ained oleks võinud mingisuguses koguses siis vete jällegi sattuda, mis jällegi ei ole soovitada. Ja noh, seal oli muid muid, selliseid väiksemaid põhjusi veel, et noh, seal oli tegelikult mitu lehekülge näitaja neid põhjendusi, mis siis neid nii-öelda riskide kirjeldusi, mis siis oleks nagu sellega kaasa tulnud. Kausse Soome laht, mille ääres elavad venelased, eestlased ja soomlased, on ju tegelikult see vesi on üks, et kui, kui selle kausi ühes otsas pööratakse maapinda tähendab siis merepõhja. Seal tagurpidi, et see mõjutab Eesti olusid samamoodi vä? Noh, üldjoontes muidugi, et see Läänemeri on ikkagi suhteliselt väike veekogu ja, ja noh, need igasugused tegevused ja ohud, mis Läänemeres on, et nad käivad praktiliselt kõigi kohta täpselt sama moodi, et et ega siin on, ei saa nüüd öelda, et on, meie meri on Soome meri on vene meri, et et seal on kõik nagu, et on võimalik nagu midagi ka eraldada. Loomulikult ei ole asi noh, kõik need mõjutused ja kõik need sellised asjad, mis toimuvad, et noh, nad on veidike erinevad nii-öelda ruumilises alased noh, on selliseid asju, mis mõjutavad ainult nii-öelda lähiümbrust selle paiga ümber, kus siis midagi juhtub peo. No on ka selliseid asju, mis siis võivad mõjutada ka väga suures ulatuses ja noh, selle jaoks ongi, et tähtis nagu vahet teha nendel asjadel ja selliste projektide puhul siis alati ka analüüsitakse nii sellist reaalset mõju. Ja loomulikult siis ka ajaline aspekt on väga tähtis, et et on teatud teatud asju, mis toimuvad kiiresti ja ütleme, see mõju kaob suhteliselt jooksul seal mõne kuuga või, või noh, ütleme aasta jooksul on asju, mis võivad siis jäädagi mõjutama seda keskkonda väga pikaks ajaks. Ja nende nii-öelda nende mõjude hindamine ongi nüüd üks selliste suuremate projektide nagu keskkonnamõjude hindamise osa, et noh, see ongi nagu selle eesmärk ja antud juhul selle projekti puhul käib see nüüd juba pikemat aega, et kuna siin on tegemist nii-öelda suhteliselt keerulise projektiga, mis hõlmab nagu mitut mitme riigi nii-öelda protseduure ja seadusandlust, siis noh, sellepärast ongi nüüd nii palju selle selle ümber juttu olnud ja jaa, jaa. Hästi palju räägitakse nendest võimalikest keskkonnariskidest, aga aga kui nüüd vaadata seda Soome lahe tervist nii üldiselt hinnata, järsku oleks olnud tervislikum torujuhet hakata ikkagi nii-öelda Allap allpool siis rajama, mitte seal soomlastega. Poole peal no selle kohta, Ma ei ole öelda nüüd otseselt niimoodi ei saa praegu mitte midagi, kuna esiteks ei ole andmeid. Teiseks noh, ütleme, see otsustamine peaks toimuma sellise teatud protsessi järgi, et noh, peab peab kokku koguma andmeid, peab olema adekvaatselt hindama teatud kindla projektlahenduse nii-öelda mõju ja nii edasi, nii et noh, see on nagu noh, protseduuriliselt on ette nähtud teatud kindlad reeglid, kuidas, kuidas neid asju tehakse ja noh, ütleme sellest aga ennem rääkima hakata, kui pole, ütleme seda hindama hakatud ja noh, Eesti puhul selle lõunapoolse nii-öelda võimaliku trassi kohta seda seda ei ole tehtud ja seda asja ennem teha kui noh, kui see nii-öelda ametlik protseduur nagu käima läheb, nii et noh, praegu nagu midagi otseselt öelda ei saa Kas ekspertarvamused ei ole alati mingit pidi ikkagi ka subjektiivsed, et nii palju, kui on eksperte, nii palju tulevad erinevaid arvamusi, et missugused on need nii-öelda mõjuvad argumendid. Ekspertarvamused on alati subjektiivsete, sellepärast neid nimetataksegi ekspertarvamuseks noh, kui on, et lihtsalt kui on mingi ekspert, kellel on nii-öelda teatud kogemuse teatud nii-öelda autoriteet, siis noh, võib teatud tingimustel nii-öelda tuginedes just nimelt sellele usaldada seda nii-öelda kogemust ja autoriteeti ja siis Ja noh, ütleme igasuguste selliste suuremate projektide puhul ikkagi noh, ainult ekspertarvamuste põhjal ilmselt ikkagi neid asju ei tehta ja see ei ole õige, et siin siin siin peab olema teatud noh, teatud põhjalikult põhjalikult analüüsid ja uuringud, see igasuguste otsuste taga Kui need poliitilised aspektid täiesti kõrvale jätta ja mida me ju püüamegi siis tegelikult oleks teadlastel olnud tore nii-öelda võõra raha toel Soome lahe põhja uurida ja Soome lahte. Aga ma ütleks niimoodi, et kui need uuringud oleksid käima läinud ja kui oleks järgitud kõiki neid neid soove ja soovitusi mida meie omalt poolt siis nagu välja pakkusime, siis jah, siis ma oleks saanud ilmselt suurel hulgal igasugu huvitavat materjali juurde mida oleks saanud võrrelda siis ka meie oma andmetega või siis teiste Läänemere riikide ja teadlaste poolt kogutud andmetega ja siis selle põhjal oleks, võib olla saanud paremini paremini ka. Arutleda siis võimalike selle torujuhtme või ükskõik mis muu projekti nii-öelda mõjude kohta, et noh, see, see muidugi kõik need mereuuringud on, on äärmiselt kallid ja ja täiesti arusaadav, on, et ei ole võimalik uurida kõike igal pool aeg, et et seal peab olema mingi kindel eesmärk ja, ja ja noh, need, Just nimelt uuringute maksumus on see, mis pahatihti takistab nii-öelda suuremalt ja laiemalt neid andmeandmeid kokku korjata. Et noh, see oleks olnud jah üks üks võimalus, et oleks neid andmeid noh, peaaegu nii-öelda tasuta oleks vabalt nagu kätte saanud. Tegelikult oleks uuritud vist rohkem mere, Põhjamere geoloogiat, võib-olla ka mingisuguseid hoovusi, eks ju, et nii-öelda kalas ka kalu ja, ja planktonit sealt uurima ei hakata. Ei, no selle antud konkreetse uurimisloa sees oli ka nii-öelda kalastiku uuringute ta ütleme, soov oli, oli, oli kirjas, aga noh, põhimõtteliselt küll jah, et planktonit selle konkreetse uuringu sees ei oleks hakatud uurima, aga noh, üldiselt annabki tegelikult see nii-öelda geoloogiline ja kõik muu selline. Taustainformatsioon annab väga palju meile informatsiooni vaat just nende organismile nii-öelda elupaikade või elutingimuste kohta ja selle põhjal juba siis tegelikult saabki neid neid analüüse ja otsuseid teha siis, et mismoodi üks või teine asi seda elusat poolt mõjutab. Tallinnast Helsingisse on 82 kilomeetrit vist või miks ei Eesti ega Soome teadlased ikka veel ei tea, mis meie Soome lahel? Põhjas on noh, üldjoontes ikkagi on enam-vähem teada, et jutt käib ikkagi sellisest väga detailset infot, ehk siis igasugune selline ehitus või konkreetne nagu tegevust seal merepõhjas, mis on noh, ütleme, selle selle tegevuse selline täpsus või skaala mõnedes meetrites ja, ja see, ütleme, selle toru näiteks juhtme sinna paigutamine on väga peen ja, ja ja selline tegevus, et noh ja öelda, et meil üldse ei ole mingit informatsiooni, loomulikult meil on. Aga noh, kõik küsimus on selles detailsusastmes oskused, millal oskuseid meil on palju füüsisungi rahas. Küsimus on jah, ütleme, uuringute eesmärkides ja, ja, ja loomulikult rahas ka, et kui on, kui on kindel, eesmärke on, kui on kindel töö, siis on tavaliselt tavaliselt raha olemas, nii et noh, siin on see küsimus on lihtsalt selles, et siiamaani pole Pole vaja olnud ilmselt nii detailselt teatud piirkondade kohta andmeid koguda. Stuudios on merebioloog Georg Martin, kuulame ühe laulu vahele ja siis küsin, kui palju seda elult? Soome lahes on, mida kaitsta vaja oleks. Algav meri. Meri muudkui ai näikeri. Sabaotsa alga meri. Muudkui ai näikeri. Aga mis on lainte all salaja sügaval. Aga mis Online salajas ja sel päeval? Seal kalapoegi õige kokku Aegi Põhjala oma lugema. Lae. Lugema. Seal all aga ega kõike kokku. Lugema. Lugema vaeva aga köige on maa. Eriti. Mere valeks ja läheks meri ise põhja. Tartu Ülikooli mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martin on meil täna jutusaate lisaks maailma looduse fond väitis oma suvises raportis, et Läänemeri on muutumas solgimereks ja selle puhastamisega on eesti hätta jäänud. No kuidas siis ikkagi on, kui palju meie näiteks sealsamas põhjarannikumeres sellest samast Soome lahes veel elu? Noh Soome lahes on elu küll ja ilmselt jagub seda ka mõneks ajaks noh, need, need aruanded tegelikult neid oli mitu ja see ülemaailmne looduse fond nüüd sellel suvel nagu välja andis ja nad olid kõik sellised suhteliselt kriitilised ühest küljest üldse Läänemere keskkonnaseisundi kohta ja siis ka teatud riikide suhtes olid nad üpris kriitiliselt neid maa ja põhjendamatult kriitilised või noh, kuidas nüüd öelda, ega noh, igasugune kriitika on alati mingisugune mingisugune ikkagi ivasel on noh, kõike eriti aruanne, kus siis võrreldi Läänemere riike, siis seati mingisse pingeritta selle järgi, kuidas nad on siis nagu panustanud Läänemere nii-öelda puhastamisse või Läänemere keskkonnaseisundi hoidmisesse, siis noh, see aruanne iseenesest. Noh, ma ütleks jah, et. Eestlased on sama viletsalt kui venelased olid seal aruandes vist oli vä? Nojah, et seda nüüd noh, ma ise, Ma ise ei julgeks nüüd sellise metoodika või nende argumentide alusel, mis nüüd seal konkreetselt kasutati siis neid noh, nii nii laialt avalikkuse ette tulla, sest et noh, seal on kõik tegelikult ju sõltub sellest, mis, mis, mis mida võtta siis selleks kriteeriumiks või noh, mida siis nagu aluseks võtta, sest tolles aruandes oli siis riike reastatud selle järgi, kuidas nad on siis oma seadusandluses vastu võtnud või juurutanud teatuid siis rahvusvahelisi kokkuleppeid, kombinatsioone ja muid selliseid asju, nii et noh, ütleme noh, see on üks, see on üks, üks asi, noh, see võib neid pingeridasid seada üles igasugustel muudel nii-öelda kriteeriumidele põhinedes noh, kasvõi kes kõige rohkem reostab, kes, kellel on kõige suurem ja nii-öelda koormus siis inimese inimese kohta, pindalaühiku kohta ja nii edasi iga kord me saame erinevate, erinevalt eestlased ja noh, nüüd ütleme noh, ma ütleks, et see ilmselt väga mõistlik ei ole selliseid, selliseid pingeridasid nagu nagu lihaga. See on maailma looduse fond. Kust sa neid andmeid siis võtab või nagu, et kui seda aruannet nagu tsiteerida või sealt neid viiteid võtta, siis, siis nad on raportis põhjustena nimetanud, et Läänemeres on ülekalastamine vastutustundetu laevandus, põllumajanduse tööstuse surve ja Läänemeri on üks ohustatumaid ökosüsteemi planeedil. No need väited, kõik on täiesti õiged, siin ei ole mitte midagi vale. Et tõesti Läänemeri on väga tugeva inimmõju all ja seda noh, see on teada ja ja see on ka juba ammu teada ja see on juba aastakümneid peale ja riigid Läänemere ümber üritavad liivaga pikale, aga ega midagi siis nagu ette võtta, ehk siis et olukord paremaks läheks ja ei saa öelda, et siin üks riik teeb oluliselt vähem kui teine, sest et noh, siin on kasvõi on olemas Läänemere keskkonnakaitse konventsioon kus siis kõik Läänemere äärsed riigid nagu osalevad ja, ja seal ühiselt mõeldakse välja igasuguseid meetmeid ja muid selliseid asju, mille abil siis oleks Läänemere keskkonnaseisundit nii-öelda saaks seda kaitsta ja siis muuta ka paremaks. Nii et noh, siin siin nüüd ühte või teist riiki hakata nüüd materdama, et mingisuguse mõningate üksikute asjade pärast, noh, ma ei tea, kas see nüüd väga õige on, sest et noh, tingimused ja võimalused on erinevad kõik muud, sellised poliitilised ja muud protsessid on ka veidi erinevad, nii et, aga noh, samas ma ütleks, et Läänemere ümber ikkagi tehakse, nähakse vaeva väga palju seda, et ikkagi sellise noh, ütleme paremaks muuta või vähemalt säilitada seda siis sellisena, nagu ta on. Teie enda kolleegid, Soome uurijad on lasknud ajakirjandusse sellise fakti, et möödunud aasta augustis avastasid siis need Soome uurimislaevadelt Läänemere põhja. Hapnikupuudus oli mullu suurim alates 1999.-st aastast, eks ju. Et kui elus loodusete merepõhi algas, muidu 90 meetri sügavuselt tekkinud siis 60 70 meetri sügavusele, kas ma olen õigesti asjast aru saanud, et sügavamal kui 60 meetrit elu enam ei ole vä? Nojah, ütleme see Läänemerele omane selline selline asi või selline nähtus, et teatud sügavamates piirkondades hapnik saab teatud aja jooksul otsa ja siis tekib, tekivad sellised veekihid, kus hapnikku üldse ei ole, kui hapnikku ei ole, siis ka loomulikult makroskoopilised elu seal olla ei saa. Mikroobe seal loomulikult on, miks see tekib? Ta lihtsalt hapnik saab otsa, kuna, kuna seda organit mõnikat orgaanilist ainet sageneb ülevalt poolt pidevalt peale ja see lagunedes siis tarbib ära selle hapniku ja üks noh, mingil hetkel see hapnik hapnikuta enam lihtsalt ei jätku, siis ta saabki otsa. Nii et Läänemeri on selles mõttes nüüd väga keerulise nii-öelda keeruline veekogu, kuna kuna siin see piiratud veevahetus Okeniga tingidki tegelikult sellise olukorra, kus kus nii-öelda see raamatus kihtides vesi võib jääda seisma ehk siis Läänemere, kui, kui Läänemerre pole teatud perioodi jooksul soolasemat vett nii-öelda ookeanist juurde tulnud, siis tekibki selline nende stagnatsiooni situatsioon, kus siis süvikutes hakkab siis hapnik vaikselt otsa saama. Kuidas soolane vesi aitab, aitame nagu füüsikas end järele. On selline selline Läänemeres toimib see veevahetus selliselt, et ookeanis on vesi soolasem ja ta on ka hapnikurikas. Ehk siis, kui see soolase vee sissevool tuleb, ta on, vesi on soolane, vesi on raskem, ta hoiab nagu põhja ligi ja voolab siis ta täitis neid sügavamaid kohti siis mööda Läänemere põhja põhja edasi ja peale selle musta vee ja, ja siis see nii-öelda see mustem vesi või paksem vesi. Aga mis on siis nii-öelda magedam, see surutakse siis kõrgemale ja siis see voolab siis tasapisi siis Läänemerest välja. Ja kui nüüd selline protsess toimub nagu tihedalt, siis siis on ka põhjalähedastes kihtides seda hapnikku palju. Kui nüüd seda soolast vett nad mingi aeg juurde ei tule, siis hakkab see soolane või see hapnik seal põhjalähedases vees nagu otsa saama ja siis tekib, tekibki selline olukord. Läänemeres ongi praegu NUT juba tegelikult juba mitu aastakümmet kestab selline selline periood, kus neid soolase vee sissevoolust on veidi vähem ja ütleme suures suures osas siis Läänemere keskosas, siis ka nüüd ütleme, Soome lahe teatud piirkondadesse merepõhjalähedastes veekihtides hapniku ei ole, aga samas see nii-öelda see ka või pindala nagu iga aasta veidikene muutub ja see sõltub väga paljudest asjadest või liikumisest ja muudest asjadest, et et mõni aasta on see hapnikuta merepõhja pindala veidike suurem, mõni aasta jälle veidike väiksem, nii et ühe aasta mõõtmiste või ühe aasta andmete põhjal tegelikult veel otseselt nagu väga palju järeldada ei saa, aga noh, loomulikult see on teatud märk sellest, et seda orgaanikat on liiga palju ja ja, ja, ja ilmselt siis ka inimtegevus on, on on noh, teatud, Tugevam tugevat mõju avaldab nii-öelda selle sellele seisundile, et ma tahaks öelda seda aasta mõõtmiste andmete põhjal nüüd mingisuguseid suuri järeldusi teha ei saa, et Läänemere on suhteliselt keeruline süsteem ja ta on ka väga dünaamiline süsteem ette aastatevahelised muutused on või, erinevused on väga suured. Et siin ka isegi noh, ütleme 10 aasta andmete põhjal on ka veel suhteliselt raske nagu midagi täpselt öelda, kuna see varieeruvus üpris üpris suur. Kui meie siin näiteks siin põhjarannikul, nüüd vaatame Soome lahe poole, kas me peame iseennast süüdistama soomlasi põhjas või neid, kes on meist idas, kust tuleb see kõige suurem mustuse mass? No ikka Peterburis süüdistama ilmselt ei vea kedagi, et siin peab just mõtlema, et kuidas, nagu ühiselt niimoodi teha, et see seisund nagu oleks ja läheks, läheks paremaks. Et pole, pole saladused, et kõige kõige rohkem toitaineid Satub Läänemerre just Soome lahe idapool ida pool asuvast, siis Neeva jõe kaudu. Aga siin ei ole ka midagi, nimetasite, et see on ka Läänemerre suubub kõik kõige suurema vee hulgaga jõgi, mis siis noh, loomulikult toob endaga kaasa väga suures koguses ka ka kõike muud peale mageda veenijate, et siin nagu otseselt süüdist jällegi, kedagi pole vaja. Iseasi on selles, et noh, et jah, et kuidas, kuidas nüüd seda inimese poolt tekkinud nii-öelda seda lisatoitained sisse, et kuidas nagu neid koguseid siis piirata või, või või võib teha niimoodi, et neid ei satuks nii palju korraga. Et aga siin on jällegi kõik, kõik riigid nagu tegelevad sellega, et see ei saa öelda, et nüüd mõni riik üldse mitte midagi ei teeks, et noh, aga jällegi võimalused on erinevad, eks, eks see asi nagu tasapisi nagu tehakse Need inimesed, kes on Tallinnas elanud Pelgurannas, Pelgulinnas käisid seal Pelguranna metsas, õigemini Stroomi metsas ja seal oli vanasti üks kraav, mida nimetati solgi neelaks. Solgine Evan on tänaseks kinni pandud. Me oleme üht-teist teinud. Kaks kas siin Eeva, mis on päriselt, Eva on meile siis ohtlik kuidagi või ei? No meile konkreetselt ta ohtlik loomulikult ei ole need noh, need ei ole kellelegi ohtlik, ma arvan, et ka nendele, kes seal lähedal elavad Selle kaudu muidugi tuleb suhteliselt suures koguses igasugu toitvaid aineid sisse Läänemerre aga juba ütleme, Läänemere või Soome lahe linnas ei vii. Liikumisskeem on selline, et, et esma esmalt satub see vesi ikkagi näiteks mööda põhja. Lääne-Soome lahe põhjaosa siis satub nagu Soome rannikule ja tegelikult noh, ütleme pikkamööda siis lahinedesega, siis ta ilmselt nagu meieni otseselt nüüd jõuagi. Et. Läänemeres see üleüldine vii liikumise skeem on selline, et pigem eestirannik saab sellise oma vee nüüd Läänemere avaosapoolt ja siis meie poolt liigub see vesi siis mööda Soome lahe rannikut siis ida poole siis vastupidi, siis nagu näeva poolt tulev vesi siis liigub mööda Soome rannikut siis lääne poole. Nii et meil on vedanud, kas ise Soome lahes ja, ja, ja läänerannikul käite täiesti niimoodi heal meelel ujumas. Ja loomulikult on palav ilm ja, ja on selline paras tuju siis loomulikult sind ikka käib ujumas. Sinivetikat siis ikkagi meile aeg-ajalt tulevad sinivetikad tulevad merest avamerest sinivetikaga jällegi ikka sellepärast, et Merje must vä? No mitte päris Läänemeri jällegi on selline suhteliselt huvitav veekoguja, siinse sinivetikasuvine sinivetikaõitseng Läänemerele jälle üks omane selline nähtus, et et sinivetikad on sellised huvitavad organismid, kes suudavad, neil on teatud nii-öelda konkurentsieelis teiste vetikate ees, ehk siis nemad, neil ei ole vaja vees lahustunud lämmastiku, mida, nagu teistel teistele Nendel on, on vaja, et nad saaksid areneda ja keset suve ongi selline olukord, kus kus tegelikult veesambas on toit ainult kõik otsas ja kui need on veidikene fosforit üle, siis sinivetikad suudavad selle fosfori omastada ja selle vajamineva lämmastikku nad saavad siis nii-öelda Atomaalselt Atomaalsest lämmastiku ehk siis atmosfäärist, nad saavad siis seda nagu omastada ja selle võrra on neil nagu eelist teistega võrreldes. Ja siis kui veel on parajasti soe ilm ja teatud muud tingimused, siis nad tekibki selline nii-öelda nende jaoks soodne arenemise keskkond ja keset suve siis tavaliselt kui on teatatud noh, soe ilm ja pole tuult olnud mõnda aega, siis siis hakkavadki, ehkki mõned sinivetikakogumid Läänemeres avamerele suve lõpuuudiste peamine teema on. Nojah seda küll, jah, see aasta oli küll seda suhteliselt lühikest aega, et ainult paar nädalat umbes. Meres need kogumit siis nagu tekivad siis tuul ja hoovused, siis võivad kanda need kogumit siis kusagile randa ja siis siis ta hakkabki, siis ta torkab silma ja siis hakkavadki inimesed nagu selle üle muret tundma. Eelmise aasta kevadtalvel võib vist öelda, oli Eestis kaks suuremat merereostust ja ütleme siis õlireostus. Kas, kas sellest reostusest on jäljed veel maas? No päris täpselt nüüd ma isegi öelda ei oska, et kas nad nüüd praeguseni on maas, et millega meie instituut oli otseselt seotud oli, oli selle Loode-Eesti naftareostuse uuringutega meie tegime nii-öelda esmast noh, mitte päris esmast küll, kui see avastati ta kusagil jaanuaris siis pärast seda läks ilm külmaks ja, ja, ja jääolud olid sellised ei olnud nagu võimalikke uuringuid teha, aga siis peale esimesel võimalusel, siis aprilli alguses, siis meie suutsime nii-öelda selle piirkonna üle käia ja andsime siis ka esmased hinnangud sellele kahjustuste kohta ja nende naftakoguste kohta, mis siis seal võisid olla. Ja tol hetkel oli küll pilt selline suhteliselt suhteliselt keeruline, ütleme nii, et olid teatud piirkondadesse, kuhu siis oli seda naftat oli suhteliselt madalasse vette njani meetri-pooleteisesügavusse liiva alla mattunud, nii et nii et noh, teda nagu mitmel pool mitmel pool oli ka mitte ainult linnas, vaid ka veidikene sügavamal vees oli teda näha. Nüüd pärast seda ja ei ole minu teada sellist nagu järeluuringut või järelhindamist ei ole nagu tehtud. Kuna noh, teatud põhjustel ei peetud seda vajalikuks. Ja mis põhjusel, et raha ei ole jälle või noh, ilmselt jah, ütleme see nagu on esialgu oli, et, et katastroof oli möödas hukkunud tonni plastikkottidesse ja, ja reaktsioon oli läbi. Noh, ilmselt jah, ütleme hiljem hilisemaks nii-öelda järel järel seireks või järeluuringuks, nagu enam enam võimalusi ei leitud ja noh, loomulikult siis ka seda ei tehtud need sellel aastal, me oleme nüüd samas piirkonnas ka tööd veidike teinud, ausalt öeldes nagu otseseid, nagu jälgi see aasta nagu enam näha ei olnud, noh me küll nagu otseselt ei otsinud kindlasti neid, aga aga nii palju, kui sealkandis sai nagu toimetatud siis seda nii-öelda naftat ennast nagu enam nagu kusagil näha ei olnud. No need pildid naftast kokku kleepunud lindudest on ju õudsed, eks ju, aga samas kas, kas nafta nagu ei ole ka ju loodusest pärit, et noh, et et ta võiks ju mingisuguses ringkäigu nüüd läbida või kas ta iseenesest ära ei kao? Nafta ise on ju pärit loodusest just nimelt ja on nii-öelda looduslik looduslike ainete segu ei ole olemas ainet nagu nafta, vaid see on väga palju erinevate ainete segu ja noh, loomulikult ta pika aja peale erinevad nii-öelda need selle seguga komponendid siis nii-öelda hajuvad või lagunevad keskkonnas nagu erineva kiirusega osad kaovad väga kiiresti mõne nii-öelda tunni mõne nädala jooksul, noh, ja siis ütleme nii, et osad osad sellised komponendid võivad siis nagu püsida keskkonnas, siis olenevalt jällegi keskkonnatingimustest siis veidike pikemat aega noh, ütleme on, on maailmas olnud selliseid suuremaid nafta õnnetusi pärast, mida on siis väga hästi uuritud ja siis on teatud juhtudel on nii-öelda jälgitud neid nii-öelda selle naftaõnnetuse mõjusid ka paarikümne 30 aasta pärast seda õnnetust, nii et noh, see jällegi kõik sõltub jällegi sellest õnnetuse reostuse suurusest katusest ja keskkonnatingimustest, mis parajasti nagu selles piirkonnas nagu valitsevad, et, et siin on nagu iga iga juhtum on erinev ja iga iga see igal juhul noh iga selle juhtumi puhul tuleb siis nagu veidike lähtuda nagu veidike erinevatest nii-öelda tausta taustatingimustest. Et Igonen naftalõigu pärast ei peaks nagu pöördesse minema ja päästeoperatsiooni kordama pöördesse pidime minema, aga, aga noh, päästeoperatsioon, nojah, ütleme siin siin peab alati adekvaatselt hindama, et mis, millega nagu tegemist tegemist on tegelikult noh, tegelikult, kui juba on tuvastatav, nähtav, et on mingisugune suurem reostus, siis ilmselt seda ikkagi peab hakkama midagi sellega ette võtma. Selles on ka vahetad, kas õnnetus toimub talvel või suvel või kumb õnnetusse suurem õnnetus. No loomulikult on vahet, et noh, igasugused sellised suuremad õnnetused on halvad. Jaa, jaa. Mul on, lihtsalt püsib see nii-öelda aine nagu pikemalt praega vees, ta laguneb aeglasemalt, kui ta jääb jäässe kinni, siis taid Kurseli jäägu triivida eemale ja uhkelt kättesaadaval. Et noh jah ühest küljest on kätt seal teistpidi on raske läheneda ja teisest küljest nagu ei saa ütleme, kui väga paks jää seisa nagu ligi ja nii edasi, et noh, siin on, et see, see, kogu see temaatika on väga, väga selline spetsiifiline, suhteliselt keeruline ja, ja iga iga see case nii-öelda täiesti omaette. Aga see isepuhastumise võime on ikkagi naftareostusele siis olemas. Mõiste isepuhastusvõime on selline ka suhteliselt huvitav. Ei noh, kasutatav küll, aga ütleme jah, need ained nagu lagunevad jaa, jaa, loovad loodusest teatud teatud perioodi jooksul ja on olemas detailid, mis nii-öelda kiirendavad nende, nende naftakomponentide lagunemist, et noh, loomulikult loodus saab teatud aja jooksul igasugu asjadega hakkama ja, ja ütleme sellist kahju, et millest nagu loodus enam üldse nagu üle ei käi, siis noh, ütleme noh, ka on võimalik tekitada, aga, aga see peab olema ikkagi väga-väga-väga suur mõju. Ja seesama torujuhe, millest me saate alguses rääkisime, selle ehitamise plaanidega seoses on räägitud, et merepõhja settinud raskeid metalle. Et see on täiesti See nii-öelda tõestatud fakt, et seni on meil siin Läänemeres, Soome lahes on ja, ja noh, see ei ole mitte ainult Soome lahes ja Läänemeres vaid igal pool igal kõikides veekogudes, kuhu siis settimine toimub, siis teatud ainet sinna akumuleerunud ja Läänemere puhul on on seega täiesti tõsi ja, ja ka Soome lahes nendes piirkondades, kus siis on sellised põhjad, kuhu siis nagu koguneb seda sätet, siis on ka teatud ainete kontsentratsioonid ka kaasa arvatud raskementaalide konsultatsioonid, lausetesse võivad olla mõnel pool üpris kõrged. Laevad, mida üha rohkem Tallinna lahel liiguks, nüüd on meile ohuks kuidagi või ei on nad suurema ohukandjad kui üks puidulastis kaubale. Noh, mina saaks jälle rääkida ainult nii-öelda ohuks keskkonnale, mitte meile siia majandusele. Just, aga noh, ütleme keskkonna Ohtikkuselt on tegelikult see reisilaevade või see reisilaevade nende hinnangud on kõige madalam otseses mõttes, et nendelt pärineb nii-öelda oht, on, on väga väike kõige moodsamad või mitte moodsamad, vaid noh, sealt põhimõtteliselt nagu reisilaeva pealt ei ole eriti palju midagi, mis nagu võiks nagu sinna üle ääre pudeneda või vette sattuda, mis siis võiks loodusele nagu mingit kahju kahju tekitada. Noh, ütleme paljuts muu muude ainete transport nagu põhimõtteliselt peaks olema nagu, nagu potentsiaalselt nagu ohtlikum. Kui räägitakse seda, et vesi on must, eks ju, ja kuskil on, ladestub mingisuguseid hirmsaid raskeid metalle ja ja, ja kas need kalad, kes selles vees ikka veel elavad, kas need, kas need söövad ka seda mürki nii-öelda sisse ja kas see lõpuks on see kala meie söögilaual? Või ei ole või noh, jah, mingisugune selline müüd, neid lihtsustusi on võimalik teha, aga, aga ütleme nii, et et kui nad niimoodi Läänemere kalades on mõõdetud, teatud ainete konsultatsioonid on veidike kõrgemad kui näiteks ookeani kalades aga noh, see on ka jällegi suhteliselt selline loogiline ja normaalne järeldus, kuna ütleme noh, läänemerevesi veidikene sisaldab veidikene rohkem igasuguseid aineid samas nii-öelda seda ohtu inimese tervisele või, või ka loomade tervisele. Iseenesest ei tohiks need kalad küll praegu ka nagu mingit kujutada, sest et noh, esiteks. Aga ei olnud mingisuguseid niisuguseid nagu Hoodete, et kunagi lõpetati kalamaksaõli lastele andmine, sest väideti, et kalamaksas on kahjulikku ainet rohkem kui, kui, kui, kui seda seda kasu on või, või et või et seda siis Norra lõhet ei peaks nii palju sööma kui mõnda muud lõhet, et mingisugused uuringud ju on neid toetanud või ei olevat. Ei no loomulikult ütleme seda Läänemerest püütud tursamaksa ei tohi ka praegu toiduks kasutada just nimelt sellepärast, et seal on teatud aineid natukene rohkem, kuna maks on selline nii-öelda organ, mis neid neid kogub ja nii edasi, et noh loomulikult teatud teatud sellised noh, teatud ainete kontsentratsioonid on, on veidi kõrgemad, kuid kuid eriti Läänemere puhul ja viimane aeg nagu jälgitakse seda väga väga detailselt, eriti nende kalade puhul, mis, mida siis nagu ka inimesed nagu toiduks tarvitavad, et, et et siin ei ole mitte ainult raskemetallid, siin on ka muid aineid, mida igal pool looduses esineb, aga lihtsalt küsimus on selles, et mõnel pool on neid vähe rohkem, mõnel pool on neid vähe vähem, et et noh, mina ise küll ei, ei arva, et Läänemere kala oleks nüüd nii mürgine, et seda nagu üldse süüa ei kõlba ja mingisugust paanikat selle ümber kindlasti ei ole mõtet nagu tekitada, et noh, tegelikult on olukord ikkagi väga paljude parameetrite poolest on viimaste aastakümnetega tunduvalt paremaks läinud. Et siin on ka muidugi palju ära tehtud selle jaoks, et see olukord nagu paremaks läheks teatud ainete konsultatsioonid on jätkuvalt nii öelda languse tendentsi näitavad ja teatud ained püsivad aastakümneid samadel tasemetel, ehk siis ei, ei tule neid juurde noh, on ka mõned üksikud ained, mida siis ütlema on näha, et nende konstruktsioonid mõnel pool nagu suurenevad, aga aga noh, ütleme sellise veekogu puhul nagu Läänemeri on seega suhteliselt loogiline. Et, et neid aineid siin natuke rohkem on kui ütleme, avameres või ookeanis. Kolhoosiaja lõpp ja, ja suur põllutootmise kadumine on olnud õnnistuseks ilmselt meie meie merele või Nooni sellised arvamused on küll olemas ja et teie kui nüüd merebioloog, öelge meile, meile tavakodanikule mõned mõned head soovitused, mis me igaüks võiksime teha selleks, et Läänemeri puhtam oleks ja, ja seesama meie Soome lahti, eks ju, me ikkagi tahame aeg-ajalt käia Soome sõpradel külas laevaga, eks ju, me me kasutame suuri laevu. Me ehitame endale maju mere äärde, et käime suvitamas autodega mere tee ääres, noh, et, et mis on see, mida, mida me igaüks saaksime selle mere puhtuse heaks teha. Ühtepidi nagu see tehniline progress ju läheb ju muudkui edasi, eks ju, me ei saa ju jääda nii-öelda koopasse, et me tahaksime olla moodsad kogu aeg, te ju ise ju sõideti ka kindlasti laevaga üle mere. On kindlasti jah, sõidan autoga ja, ja Ervin erinevaid merebioloogi seda ütleb selle peale noh, ega mis siin ikka, et peab, ega see käib samamoodi ka üldise sellise keskkonnateadlikkusega, et noh, peab tarbima mõõdukalt ja, ja võimalikult siis Üritada mitte Sis reostada loodust ja, ja, ja nii edasi, aga siin ega siin mingisuguseid ime imeretsepte siin midagi muud nagu juurde lisada ei saa, aga aga noh, üldiselt üldiselt ma ikkagi paneks jällegi südamele, et et tegelikult see Eesti Eestit ümbritsev meri, et tegelikult ei ole siin hullu midagi. Tegelikult see olukord, Läänemeri on. Ta on küll veidike teistsuguse, teistsugune, teistsugused mered kui, kui ütleme seal lõuna, lõuna pool ookeanit või, või, või, või kollasemad mere taga. Üldiselt ei ole siin olukord halb midagi, et tegelikult on ta suhteliselt puhas ja võib julgelt käia ujumas ja ja kala süüa ja, ja muud moodi nii-öelda nautida seda seda merd. Et siin tegelikult ei ole nagu hetkel küll väga suurt paanikaks, mingit põhjust. Lihtsalt kui tekivad aeg-ajalt ühiskonnast diskussioonid, kas ehitada toru või mitte, kas lasta uurida toru ehitamist. Et, et see lihtsalt võib-olla tõstab mõnes mõttes ka nii-öelda keskkonna muret inimeste peades ja nad hakkavad veidi laiemalt neid asju vaatama. Loomulikult, et siis inimesed, kui mida rohkem sellest räägitakse, seda rohkem inimesed asjast teavad ja võib-olla siis teinekord mõtlevad ka rohkem kui, kui, kui midagi põhjust on. Ikkagi kahju, et ei seal toru uurideks. Jah, kell saab järgmine kord. Ega midagi jutusaate läbi, meil oli jutusaates tena külaliseks Tartu ülikooli mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja, vanemteadur Georg Martin. Aitäh rääkima meie merest. Kas talveund siis magab merekaru kui jälle möllab jäine merre aru, kas siis, kui laev on keset lumeräägu näeb merekaru talveune? Kasmeri hobu Cap mööda põhja ja pelgab laevu, mis on läinud ja kes annab merepõhjas talle k ru, kes patsutab ja lase laiama. Merehuntkima liimluu, kes ühtlasi ka duubli vereloom, kui naine, lapsed kodus peavad mahti, Kasmere hunt peab muudkui. Kas talveund siis magan mürakaru? Kui jälle möllab jäämere maru. Kas siis, kui laev on keset lumeräägu, näeb merekaru, talveõun nagu?
