Uuno rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Tere kõigile stuudios taas Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Kasvavad ühed imelised puud siin maamunal ja võime olla uhked, et meil Eestiski. Kevadel, kui nad õitsevad, siis need õiekobarad võiks öelda, meenutavad mingeid suursuguseid lühtreidia sügisel sügisel on neil niisugused armsad vahvad viljad, mida eriti lapsed hirmsasti armastavad korjata ja neist igasuguseid asju teha. See puu on mõistagi kastan ja, ja kui me seda kastanid vaatame, siis võhiklikum osa meist arvab, et ta teabki kastanitest enam-vähem kõik. Ja see kastan, mida nüüd puude uurijad ja loodusteadlased kastanics nimetavad on teine puu ja selle viljad on erakordselt maitsvad ja kõlbavad süüa kohe, kui nad puu pealt alla kukuvad. Erinevalt sellest kastanist, mis meil siin ka võib-olla paistab, kui me natuke kaela venitama, mille viljad kindlasti ei kõlba süüa, nii missuguste kastanitega on siis tegemist üle pea ja mis on siis nende erinevus? Ja sellest me hakkame rääkima. No see muusika õige hoogne ja tantsuline on pärit Lõuna-Itaaliast itaallaste jaoks väga kuulus rahvamuusik. Pietro Santatsito mängis seda flööt reidil ja vot see maa, kust mees pärit on, seal on see kastan noh see õige kastan, mille ametlik nimi on üsna igav, harilik kastanipuu. Vot seal on see tavaline ja, ja see, mis meil kasvab, on hobukastan. Ja see jällegi seal, seda pole seal üldse näha. Et kui me maailmas natuke rohkem liigume ringi ja Euroopas, siis me saame endale ka selgeks, et üks on hobukastan ja teine kastan, need on täiesti erinevad puu perekonnad ja kuidas neil nüüd väliselt vahet teha, see ei ole sugugi raske, ainult nimed on sarnased, aga kui näiteks me teame, hobukastanil on niuksed liitlehed sest ühest nagu noh, ütleme nagu käed, millel on seitse sõrme, umbes niimoodi siis kui võtta see üks nendest, siis vot see üks leht meenutab võib-olla natuke väga suurt kirsilehte. Selline on siis selle kastani hariliku kastanileht, nii et see on hoopis hoopis teistsugune. Meenutab võib-olla tõstikas pajulehte või, või kirsilehte hästi teravate sakkidega. Jaa, jaa. Ta kasvab teistes paikades. See hobukastan, mis meil siin on, see tegelikult tema kodumaa muidugi ei ole ka mitte Eesti, vaid see on Lõuna-Bulgaaria ja Põhja-Kreeka, kus ta metsas vastu tuleb. Aga, aga see kastan, see, see miljon söödavad viljad. Selle kodumaa jääb lõuna poole, nii et, et ütleme seal ümber Vahemeremaade teda kasvab. Ja see puu ise kasvab pööraselt suureks. Et Euroopa kõige jämedamad puud on sageli just kastanipuud. Ja neid puid on muidugi hästi tuntud juba sellepärast Ki, et need viljad on tõesti söödavat kohe. Sa võid kasvõi puu pealt sügisel korjata ja süüa, mul on üks kaasaski selline noh, ta ju. Kui mõelda nüüd hobukastani vilja peale ja selle kastanipuuvilja peal, siis väliselt nad on veidike sarnased, mõlemad on, kui nad puu otsas on, siis nad on noh, nihukese rohelise kerana seal bumas ja pealt niisugused ogalised selles mõttes, et nad on isegi sarnased. Aga söödav, kas tal on ka sellises okkalises kasukas algsel? Just ja, ja kui, kui nüüd praegu, sügisel just on nad küpsed, siis, siis nad avanevad ja sealt seest tulevad välja noh, veidikene ka hobukastani seemneid, need on õieti seemned. Niuksed, mida noh, Eestis, kuidas neid nimetatakse, mida lapsed hea meelega korjavad ja teevad hobukastaniseemnetest tegelikult igasuguseid vigur loomakesi. Need on tegelikult noh, botaanilised, nad on seemned. Botaaniliselt on seemned, mida rahvasuu kutsub kastanimunadega. Just täpselt ja samamoodi peaaegu niuksed, munakujulised natukene piklikuma kujuga on need kastani viljad, üks neist on mul siin ees ja, ja kui nüüd lapsele selle kastanimuna voore ära võtab, siis sealt seest tuleb niisugune noh, sihuke kollakas rohekasvili ja kui seda natuke maitsta, siis ta nii kohutavalt mõru, et ei tule selle pealegi, et seda sööma hakata. See on muide üks võimalusi, miks tal üldse selline nimi on pandud sageli viljadele on antud halvustav nimetus selle kaudu, et kas ta on varesemari või, või hobukastan, vihatakse sellelt inimesele ei kõlba. Ja looma või linnu nimi on siis halvustama. Just no isegi veelgi hullem, tähendab need kastanimunasid need võrreldes hobuse Bubulatega. Aga, aga selle söödava kastanipuu siin sees koore all siin on, siin on niisugune umbes peaaegu samasuguse välimusega. Aga noh, niisuguse mõnusa maitsega seeme, see sarnaneb natukene nagu, nagu pähklile natuke sarnaneb ka nagu kartulitärklis rohke ja see on niivõrd tähtis toit olnud nendele maadele, kus kastan, kasvab. Et see on juba noh, vanas Roomas, eks oli, oli see maal inimesed sügisel alati nad käisid neid kastaneid korjamas, näed, kogu panid oma maja ümber neid kasvama, et oleks ikka suurte kottidena neid korjata, kuivatada, talveks tallele panna. Niisugune noh, väga oluline toit tegelikult. Nii et neid süüakse toorelt, küpsetatult, kuivatatult, variante on mitmeid. Keedetult ja siis valmistatakse neist sadu roogasid, nisukesi Vahemere erilisi roogasid. Ja tegelikult, et on üks huvitav väljend eestlane teab seda, aga vaevalt ta oskab, kui ta ei tunne kastanit aru saada, mida see tähendab, et tahab võõraste kätega kastaneid tulest välja tuua niisugune ütlus, milleks panna siis kastanitulle? Aga see on just selle kaudu, et see on see Vahemere äärt äärtest pärit väljend ja tõesti, ma arvan, nüüd, kui inimene reisib palju, siis, siis ka eestlasele on üsna tuttavaks saanud see pilt noh, näiteks mäletan kuskilt Prantsusmaa ja Itaalia linnadest, et on üks niisugune suur hiigelsuur niisugune rösti, mis pann seal keset tänavat, sealt tõuseb Niukest Suitsu. Kui sul kõht natuke tühi, siis tundub väga isuäratav see lõhn ja seal siis süte peal just parajasti röstitaksegi neid kastaneid. Ja siis pannakse, keeratakse sulle paberi tuttu ja pannakse sinna sisse, nad on ausalt öeldes päris kallid ikka üle 100 grammi sa neid ei raatsigi nagu osta, aga siis nõnda soojad, nad on nii kuumad, et isegi oma kätega, neid rääkimata võõrastest on natukene niimoodi noh, kuum, pead nagu hüpitama, aga see käib nagu see üks Vahemere ala inimeste klassikalisi niisugusi. Noh, kuidas öelda naudingu toita niisuguse meelelahutust, et nii nagu minis näkku ja midagi niisugust ja see on kõrges hinnas seal, nii et need, kes seal neid küpsetavad, seal suured kartulikorvitäied, kotitäied, lausa neid kastaneid seal siis nad neil äri läheb hästi seal tänavatel. Aga, aga see ei ole nüüd kastani ainus väärtus, kui kastanilehti on peetud väga väärtuslikeks ja nad on siis nagu niuksed köhavastased ja ja niisugused raviva toimega. Ja, ja muide, viljade kohta on usutud ka igasuguseid noh, ütleme meditsiinilisi või maagilisi toimeid. No näiteks on usutud, viljadest valmistatud toit, mõjub ka armurohuna ja on niimoodi arvatud. Ta ei ole niisugune tugevda, aga ta niisuguse ta nagu julgustab. Ja, ja siis on häbelikkusest võitu saama või et siis, kui kes naised, kes on söönud palju kastaneid, et nende nägu on väga jumekas. Ühesõnaga, annab nagu tervist, jõudu, energiat, et see ja sellel on kahtlemata alus, sellepärast et, et see on tohutu tärkliserohke. Siin ei ole mitte niivõrd palju selles vastani viljas või seemne, see ei ole mitte niivõrd palju nagu, nagu õli või rasva vaid siin on just niukesed tärklist ja, ja ta on niisugune, isegi valgete riiete tärgeldamiseks on kasutatud seda. Ja, ja muidugi ka tema puit on väga ilus, kastani puidust on noh, ikka niisuguse jõukama inimese mööbel meil meile jõuab see umbes sellisel kujul, et kui me ostame peitsi poest ühe nimi on kastanipruun see tuleb vist sellest, mitte meie hobu kastamist ja see tuleb vist sellest, et kastani puit on tõesti pruunikat värvi asjal Vahemeremaad seltse, kastanipuu on vaese mehe tamm. Meenutab tamme sihuke tumedat värvi ja seda, kui ta Vahemere ääres on kasvanud, siis et rahvad, kes seal on elanud, on teda nii hinnaliseks pidanud, et nad on viinud ka seda mujale. Kui roomlased vallutasid Inglismaa, siis nad võtsid kaasa sinna kastaneid ja istutasid siin sellest ajast, neid seal on, loodus, pole sinna neid pannud ja see oli üks oluline põhjus oli see, et Rooma leegionäride igapäeva toidu hulk ka kuulus kastanitoit, sest andis jälle energiat ja jõudu palju. Nii et, et niisugune tähtis toidutaim. Ja näiteks praegusel ajal, kui käia Vahemere maades, siis enamasti on need kastanimetsad hävinud ja noh, minu nagu niisugune esimene mälestus ühest õigest kastanimetsast on pärit hoopis ikkagi mitte Vahemere maadest, hoitkok Aasiast. Aasias oli üks niisugune kumista kaitseala lähedal jah, jah, sealt üles nagu mägedesse minna, siis ütleme Kaukasuse lõunanõlvadel on säilinud kaitsealadel veel nihukest, ehedat, looduslikku, kastani, metsa. See oli kuskil maikuus. Metsaalune oli kollane, sest sel ajal õitsesid kollased rododendronid. Ja see puude liigirohkus oli pöörane, mis seal ümber olid, seal olid jalad, kaid, Vahtreid tammesid kõik teised liigid, mitte need, mis Eestis on. Aga ometi tuttavad puu perekonnad ja siis ka kastanid ja need kastanid olid niuksed, võimsad puud. Üldiselt eemalt või noh, seal olles, kui sa nüüd ei tea Kaukaasia loodust, siis mõtled, et sa oled sattunud ühte eriti lopsakas tammemetsa. Kõik on väga lopsakas seal ja puud on vägevad ja võimsad. Aga, aga selliseid metsi on tegelikult ka Kaukaasias suhteliselt vähe säilinud, ainult kaitsealadel ja ka Vahemere maadesse on suur haruldus. Aga seal ma nägin ka siis maikuu särad, kastaniõied et tulevad peale lehtede tulekutenud on õige tagasihoidlikud, nihukesed. Pisikesed kahvaturohelised, väikesed õied, midagi eriti uhket ei ole. Aga vilju metsas olen ma jälle näinud Etna vulkaani jalamil Sitsiilias ja seal sai oldud oktoobrikuus ja see oli just jälle see aeg, kui need viljad olid valmis, pudenesid maha, olid avanenud ja siis metsaalune oli umbes võib-olla nagu Eestis, ütleme Kadrioru park mõnikord tohutu palju kollaseid lehti ja nende vahel siis nende pooleldi avanenud kastaniviljad ja veel seal vahel olid niuksed sinised, suured õied, niisugused nagu ütleme, niuksed, sügiskrookused tüüpi, väga ilusad sinised õied. Ja oli pühapäev ja see metsaalune kubises inimestest, sest itaallase jaoks on niimoodi, et kui pühapäev tuleb ja kastanid on valmis siis eesti pere läheb seenele. Aga Itaalia pere läheb siis kastanile. Nii et olid ka teeääred autosid täis pikitud. Ja perel on kaasas korvid ja ja pikniku või leivadki kaasas ja, ja see on siis nende jaoks niisugune nagu meie meie sügisandide kogumine, siis nemad korjavad kastaneid. Aga kuulame vahepeal veel seda, Pietro šampadžito hoogsat rahvamuusikat, mis ka seal kastanimetsade kandis kõlab. Niimoodi siis see kõlab niisugune niisugune itaalia rahvamuusika nendel aladel, kus kastan on igapäevane toit, tekki, see annabki sellise sellise reipuse ja, ja rõõmu nende nende muusikale. Aga üldiselt on ikkagi vahemeremaades nüüd praegusel ajal kõige pilkupüüdva maad mitte kastanimetsad, vaid üksikud kastanipuud sinna, seal nad on lihtsalt säilinud iidsetest aegadest. Ja need on mõnikord väga uhked ja isegi kui sai öeldud, et roomlased viisid Inglismaale kastaneid siis enne seda neid seal ei olnud siis ka isegi seal on praegu väga võimsaid ja uhkeid kastanipuid. Ja üks põhjus, miks see kastan nii kohutavalt suureks mürakaksed kasvada, on see, et ta kasvab nagu kuidagi järjepidevalt ta ta keskelt nagu pidevalt kõduneb ja servast kasvab juurde, noh siis võiks öelda, et siis kännu usust tuleb aina uusi niisugusi tüvesid, Need kasvavad kokku, nendest tekivad uued tüved ja niimoodi see puu kasvab sama koha peal, aga sisuliselt need tüved ei ole samad, mis olid näiteks 300 aastat tagasi hoometsin puuga seal sama koha peal ja niimoodi tekib nisukesi päris imelik nisukesi, mügarlik, kummalisi kujusid nendele tüvedele. Ja, ja mõned nendest on siis väga kuulsad. Näiteks Prantsusmaa kuulsaim kastanipuu kasvab Genfi järve ääres Genfi järve lõunaotsas ja selle kohta on siis teada, et see oli juba 1408. aastal ühe eriti vaga erakuelupaik, kes elas seal selle kastani all, et mõelda siis praegusest vähemalt 600 aastat tagasi kassas sealsamas kohas puu ja selle tüve ümbermõõt on praegu ikkagi üle 10 meetrini, et hirmus suur niukene hiidlane on seal kasvamas ja see on kõige kuulsam kastanipuu Prantsusmaal. Aga nüüd Euroopa kõige jämedamad ja suuremat kastani kasvavad ikkagi Itaalias ja Itaalia mandriosal on, on, kui mõelda Itaalialt niisukese saab panna siis selle koha peal, kus kõige lõunapoolsem ots on, ütleme see tallaosa, seal on siis see kallaabria maakond ja seal on ilmunte koht ja seal kasvab siis kõige suurem kast on seal 12. Ikka väga-väga hiiglane kõrgustel eriti ei ole, aga aga laiuste jämedust hirmus palju. Ja muidugi need kõige vägevamad kastaneid üldse Euroopas on Sitsiilias. Ja seal siis on siis kaks niisugust lausa legendaarset puud, mida itaallased peavad kõige uhkemateks omal. Üks on sonta Püha Agata, kastan. Etna idanõlval, ta kasvab päris seal Vahemere ääres natuke kõrgemal on seal ja ta on nähtavasti jäänud natukene nende raiujate silma alt kõrvale, nii-öelda saan rahulikult kasvada seal. Ja selle puu ümbermõõt on ligi 20 meetrit ja tal on veel teine nimi ka laeva kastan, sest et ta kujult niisugune pikk klik mõlemast otsast kasvavad jämedad tüved ja keskelt on tal niisugune nagu nõgus, natukene meenutab siis laeva. Sellepärast on tal niisugune nimi. Ja siis see noh, see kõige kuulsam ja arvatavasti mõned sajad aastad tagasi oli see ka Euroopa ja võib-olla ka maailma kõige jämedam puu on siis 100 hobuse, kastan. Itaalia keeles kastanodižentoshavali aga ta ei ole, hobukastan, ta on ikka ehtne kastan, ei ole. Aga kust see nimi siis just see nimi on tulnud sellest, et et see on siis lugu selle puu kohta, et oregoni, kuninganna kio Vanna 16. sajandil oli retkel Etnale sealkandis jäänud nagu vihmaga. Ja siis tema. Tal oli suur saatjaskond, nii nagu kuningannal peab olema ja saatjaskonnaga ratsutas hobustega ja siis kogu saatjaskonna siis nende hobuste arv, ska ratsanike arv oli oli 100 ja need said minna rahulikult selle puuõõnsustesse ja mahtusid kõik sinna ära. Ja see on muidugi niisugune lugu, et kohalik rahvas rääkis seal, et siis sai sinna ka näiteks 300 lammast panna vihmavarju ja ma olen näinud neid maale, see oli siis kuskil tõesti sajandeid tagasi, siis oli niisugune midagi täiesti uskumatut tõesti, et kas tüvi või oli see niisugune puude ring. Aga igal juhul tõesti niisugune nagu hiigelsuur tüvi, millel oli värav, läksid sealt sisse ja seal sees oli pigem noh, ma ütleks, niukene väljak, Guysi kui üldse mingi puuõõnsus. Nii et meie Tamme-Lauri tamm Selle kõrval poisike, see on täiesti, ütleme ka, isegi maailma ulatuses ei ole sellega midagi võrdset mõelda. Aga praeguseks ajaks ei ole sellest palju enam järel. Ta on lagunenud, temast on ainult mingisugused jäänused siin ja seal ja seal ma olen ka käinud ja seda puud mõõtnud ja praegu kõige jämedam on, et Pärnus, sellest on ka ikkagi 16 meetrit, mis on siis kaks meie Tamme-Lauri tamme. Ja muidugi see puu on, on itaallaste jaoks nagu peaaegu et ikka püha sellepärast, et ta on nii legendaarne ja kuulsusrikas igal sügisel korraldatakse aina uuesti selle Aragoni kuninganna tuleku etendus ja jälle tulevad 100 hobust sinna ja siis seal toimuvad suured niisugused sõudja ja pidustused. Aga võib-olla kõige olulisem puu on ta hoopis Korsika jaoks, nii et öeldakse, et kastan, Korsika embleem puu ja ta on juba ammusest ajast kuulunud nende oluliste viljapuude hulka, nii nagu viigipuu ja viinamari. Ja see näiteks Korsikal oli seitsmeteistkümnendal sajandil niisugune ütlus, et et igal perel peab olema üks kastanipuu ja siis ei jää pere iial nälg. Ja, ja, ja siis söödinilt 100-l erineval viisil neid kastaneid, aga aga praegu, ütleme siis 50.-teks aastateks oli, oli toimunud täielik katastroof selles mõttes, et metsatööstus raius halastamatult seda kastanit väärtusliku puidu pärast ja see metsad olid sealt täielikult hävitatud. Puitkaalus selle toidu nii-öelda üle. Kuna selleks ajaks tuli igasugust rahvusvahelist, et toitu juba nii palju, et traditsiooniline toit ei omanud enam sellist tähtsust. Ja siis praeguseks on aru saadud, et kuna ta on ikkagi sümbol puu, Korsika jaoks embleem puu, et nüüd praegu jällegi istutatakse Neid kastanimets ja, ja just need kastanitoitude retseptid Korsikal on erilise tähtsusega need, kes sinna läheb siis mingi näiteks kastanimoos või, või siis kastanid, suhkrus ja muud niisugused. Õige iseäralik olete proovinud. Ma ei ole seda proovinud, aga tahaks küll proovida. Ma arvan, et see on üsna-üsna kummaline, kui, kui sellest nüüd moosi teha. Aga seda teist toitu. Ma kujutan väga hästi, et seal kastanid suhkrus. Jah, seda on lihtsam ette kujutada. Jah, tee, mis tahad, ikka ühe puu puhul on jonn, juhtus see, kui ta on mitmeti väärtuslik, siis võetakse üks tahk sellest, mis tundub eriti väärtuslik ja kõik muu siis kannatab selle tõttu, eks ole. Kui puit tundub, et on ikka kõige tähtsam, siis see, need viljad on väärtuslikud ja söödavad ja ja kasulikud, see nagu enam ei loe. Jah, ja siis, kui need on hävitatud, siis jõutakse jälle ringiga selle mõtte juurde, et vot kui väärtuslik see on ja siis hakatakse jälle kasvatama, seda jõutakse, saadakse nagu ring täis jälle niimoodi. See on noh, küllaltki tüüpiline Luguse, Korsika kastanipuuga. Kas kastani suurus on siis võrdeline ka tema saagi andmisega? Ta annab tõesti palju saaki, aga vanas eas, kui ta on niisugune põdur ja raud ehk siis kasvõi selle 100 hobusekastani all oli ikka väga palju kastaneid, nii et ta annab annab tõesti palju saaki ja see ei, tõesti ei ole kahtlust. Kui sa elad Vahemere ääres ja sinu kodu lähedal kasvab kastanipuu, siis sinu pere nälga ei sure. Pole siis ka ime, et seal on nii palju suuri mõtlejaid ja kaunite kunstidega tegelejaid, sest et ei ole vaja nii hirmsasti rabeleda külma ja nälja pärast. Ja miks mitte ja ja ütleme elurõõmsaid suhtumisi ja, ja seesama Pietro Santud siin muusikagi on võib-olla natukene niisugune kastanitoidu peal kasvanud inimese rõõmu. Muusik. Ja lõpetuseks, kellel nüüd suu hakkas vett jooksma nende ehtsate kastanite järele, siis ei ole nagu eriti märgata, et meie kaubandusvõrgus neid müügil oleks. Ma arvan, et vist jah, ei, ei ole, võib-olla eestlane ei nõua seda nii kõvasti, et kaupmees seda hakkaks siia tooma. Aga kui nüüd eestlane läheb ise Vahemere maadesse, siis ma soovitan küll proovida seda vahemeremaade kindlat, traditsioonilist toitu. Selline oli siis tänane saade kastanist ehtsast kastanist, millele maitsvad viljad ja millest tuleb juttu. Nädala pärast. Räägime siis õlipuust ehk liivist, millel on samuti maitsvad viljad. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Läksin metsakõndi tunni pikkune kokkuvõtte möödunudsügisesest Eesti metsade sarjast on saadaval katseedee ERA CD-plaat, kuula rändajat kaks on müügil jazzkaare kontoris uues raadiomajas Gonsiori 21
