Uuno rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Tere kõigile stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Kui aus olla, siis täna tuleb jutuks küll niisugune puu, mille kohta võhiklikumale inimesel on eestikeelset materjali väga raske leida. Kas Saguaara nii on, tema nimi on ka iseenesest ülimalt haruldane et temast üldse vähe teatakse või kuidas? No tema kaktust test kõige suurem ja ta on nii suur nagu päris puu. Ja Eestis ta looduses ei kasva, sellepärast on ta eestlasele võõras. Ja veel tuleb siia kohe niisugune küsimus, et kas siis kaktus on ka buum. Kõik taimed, millel on puitunud vars kuuluvat puude hulka ja seal on selline vars. Siis ta on puu. Samal ajal kui tema liigikaaslased teised kaktused ei pruugi seda sugugi mitte olla, ehk teisisõnu ei ole puu. Enamik aktusi ei ole puud ja aga paro ehk ametliku nimega hiit. Karneegia kaktus on puu. Aga selleks, et natukene sisse elada, selle puu hingeellu, kuulame muusikat. Niimoodi laulis üks indiaanihõim, kelle nimi on tohono oodamit. Ja tõlkes tähendabki see kõrbeinimesed ja nad elavad Sonora kõrbes selles samas kõrbes, kus elab ka see hiid karneegiaga kaktus. Ja noh, parakõrb on niimoodi, et üks kolmandik sellest asub USA poolel, kaks kolmandikku asub Mehhiko poolel ja samamoodi ka need oodame, rahvas 17000 elab neid USA poolel ja, ja ülejäänud kaks kolmandikku Mehhiko poolel. Samamoodi on ka nende koharogaktustega, et suurem osa nendest kasvab Põhja-Mehhikos, aga väike väiksem osa siis ka USA lõunapiiril. Ja kui esimest kohtumist arutada selle puuga sest puu ta ikkagi on siis me tulime Los Angelesis lennukist maha, üürisime auto ja jõudsime Norra kõrbe poole. See oli 800 kilomeetrit sõitu, oli kohutavalt väsitav, seal oli veel seal ajavahe Eestiga ja lõpuks, kui me jõudsime Norra kõrbesse, oli kottime öö ja me panime kuidagiviisi oma telgid üles. Ja siis, kui päev koitis nina telgist välja pistsin, siis esimene asi, keda ma nägin, Alisakuaaro taro seisis telgist umbes kahe meetri kaugusel. Ta oli umbes viie meetri kõrgune sugune igavane jämesammas ja veidikene kaldu telgi poole. Peaaegu nii räägite, et ma ei imestaks, kui ma järgmisena kuuleksin ja siis astus ta kolm sammu veel telgipoolega. No see, et inimestega võrreldakse seda kõrbe inimeseta hoono ooda, mida täitsa kindlad, et ta on olnud kunagi inimene. Aga sellel hetkel, kui ma seda nägin, vaatasin neid teravaid sukanõela taolisi Astlaid seal peal. Siis ma mõtlesin, et see kaalub mitu tonni ja kui oleks korralikum tuul, oleks võimalik, et oleks telgile peale kukkunud ja me oleksime jäänud hiidkaktuse palgi alla. Kas seal on niisugused tuuled, mis selle hiidkaktuse võivad maast kas või üles tõmmata, juurtega või pikali lükata või mida iganes. Ja seal kõrbes on päris tugevad tuuled ja ka sellel hommikul, kui see päev kotis oli, oli selline noh, väga vaikne ilm, aga tuul oli päris tugev. Aga mõnikord on seal võimsad tuuled, üldiselt on kõrb lage. Aga hommikul oli niimoodi, et kui ma selle kaktuse kõrval seisin, siis ma kuulasin neid hääli, mis kostavad koidu ajal siis selles kodupaigast kosutust, niisuguste lindude häälte katkendeid, mis olid täiesti teistsugused kui meil. Aga siis kuuldus ka sellist tuule visinad nagu puhuks tuul läbi luua. Niisugune vihin täiesti. Ja siis oli, see oli loomulikult tuul puhus läbi kaktuse astelde ja sellest see heli niisugune ei mingit lehesahinat, vaid Hännikel vihin. Ja noh, eks see kaktus ongi selline tegelane, et kui teistel taimedel on lehed, siis kaktuse lehed on muundunud asteldeks. On sellepärast, et ta elab paigas, kus vett kohutavalt vähe, ta peab vett kokku hoidma ja see on üks viis, et need lehtedest jauraks vett niimoodi vett kokku, aga tegelikult seda fotosünteesimeest või seda, seda elavainet juurde, nii nagu teised taimed teevad lehtedega, teeb tema hoopis oma tüvega, sest see tüvi on tal roheline. Peale selle, et see, et see tüvi sisejauraks vett, siis on kaetud niisukese paksu vahakihiga. Ja Tal on ka see trikk, et kui on vihmaperiood, siis ta imeb end vett täis ja kui on kuiv periood, siis ta hajub jälle niimoodi peenemaks ja ta võib vihmaperioodil imeda endasse tonni jagu vett, et ja see on imelik, et, et ta nagu lõõts, kui ta on kuival ajal ja, ja siis kui tuleb vihm, siis lõõts niimoodi tõmbub nagu lahti, et tripid toovad nagu ära praegustele paksuks priskeks. Ja siis ta elab, me kõik need kuivad kuud ilusti jälle üle. Ja Saguaro on siis ühtpidi buumis puu, sest kõige suuremat kaktused mina nägin näiteks, aga haarasid, mis olid noh, 15 meetrit kõrged ja paar meetrit ümbermõõdus, nii et kui sellise müraka panna meie metsa siis ta täitsa täitsa puudega võistlev. Ja ta on maailma kõige suurem kaktus. Aga kuna tal on puitunud börs ja see on üks tühi ja siis puitunud, siis ta kuulub puude hulk. Aga teistpidi. Ta kaktus tõulkajana, see Sonora kõrb on, võiks öelda maailmakaktust, kuningriik. Kaktused, kui mõelda kogu maailma peale, siis peaaegu kõik elavad Ameerikas ja Aafrikas, ma olen näinud ka väga kaktuse sarnaseid taimi ja ma arvan, et paljud turistid, eestlased, kes tänapäeval Aafrikas käivad, kuskil, ütlevad, et oi, ma nägin seal kaktuse Aafrikas kaklusi näha ei ole võimalik. Mida nad siis näevad, nad näevad piimalilli piima, lilled on jälle sellised, kelle sugulasi on ka meie looduses. Loomulikult on nad kõrbes need piimalilled võtnud sellele paigale ainuvõimaliku kuju. Kui on ikka niisugune kuiv ja niisugune kuumus ja nisuke toidu vaesus, siis miljonite aastate jooksul on need piimalilled saanud täiesti kaktuse sarnase kuju, aga nad põhimõtteliselt erinevad nagu öö ja päev. Päris kaktustest. Nojah, seda vahet on võitlikumale inimesel vist küll raske teha, tähendab, te väidate, et Aafrikas üldse kasva kaktusi? On seal Madagaskari saarel üks kaktus kasvab, aga, aga üldiselt ei kasvaja. Huvitav tundub küll, et kliima nagu sobiks Asi selles, et tõesti, et, et verb muudab taime välimust aga noh, kui vaadata sügavamalt loodusesse ja taimedesse, siis piimalilledel on täiesti teistmoodi õied, täiesti teistmoodi viljad. Nad on, nad on täiesti teistsugused taimed. Aga kaktused kuuluvad noh, kõige lähemalt taimed, mis Eesti looduses on, on kaktustele, on nelgid kuuluvad nagu nende nende sugulaste hulgaga. Kauged sugulased, nelgid Vicky laadsete hulka kuuluvad kaktuselised. Täiesti hämmastavad seosed jälki ei oskaks küll kuidagi kaklusega seostada. Ja see, aga seda sa saad ainult niimoodi seostada, kui sa vaatad väga lähedalt kaktuse õit ja selle õie kuju ja siis vaatad meie nelgiõiekuju, siis on seal midagi nagu sarnast. Aga nii, et pesuehtsad kaktused kasvavad, siis. Ühes USA lõunaosast seal, kus on kõrbed ja siis ka Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas Sealhulgas siis mehikus mõistagi. Sealhulgas ka Mehhikos, aga, aga ka Lõuna-Ameerikas on neid päris palju. Kokku on ikkagi maailmas tuhandeid kaktuseliike. Aga nad kasvavad selles piirkonnas, mis te äsja nimetasite ja mismoodi siis seda piimalille kaktusega segi on võimalik ajada. Kui te põgusalt mõnda piimalille kirjeldaksite, võib-olla nii mõnelgi reisisellil, siis tuleb meelde, et ahaa ja mina pidasingi seda kakluseks seal Aafrikas, kus iganes, kas või näiteks Tuneesias. Jah, ütleme noh, seal on palju, aga üks lihtne noh, see on küll võib-olla natuke jõhker selle taime suhtes, aga kui teha pisikene haavakene sellele taimele sisse, siis kõikidel piimalilledel on sees valge piimmahl aktustel ei ole ja see on kohe-kohe selge. Aga muidugi tegelikult on asi selles pärast keeruline. Inimene on toonud sellest uuest maailmast Ameerikast väga ammu näiteks viigikaktuse ka Aafrikasse ja kasvatanud neid ja kuna kliima, kõrb, kuumus, päike, siis nad on hakanud iseseisvalt levima seal ja nad loodusesse laiali läinud nagu umbrohud, need suured viigikaktused. Viigikaktus on vist üldse eestlasele kõige dum-dum kaktus on see noh, ämmakeel või ta ladina keeles onu punt ja noh, see, see on siis niuke tumedate lehtedega hästi teravate asteldega kaktus ja teda on tõesti Aafrikas praegu Ohutu laiadel aladel, ta on läinud laiali, kuna inimene on ta sinna toonud, aga tema kodumaa on ikka Ameerika. Aga nüüd haara kõrb, kus on ka siis sellesama viigikaktus hämma, keelegi kodu. See on kõige rikkam kaktuseliikide poolest siis kaktust kuningriik ja selle kuningriigi kuningas, Saguaro. Ja kui nüüd natukene noh, nagu naljaga pooleks mõtleks, et kas meie, Me kasvatame kaktuse siin oma aknalaua peal väga tihti, et kas me saaksime seda hiit, karneegia kaktust kasvatada oma kodus esimese ropsuga võiks mõelda, et ei saa? Noh, laias plaanis mõeldes vist ei saagi, aga see, kes seda kasvatama hakkab, tema oma eluaja saaks teda küll kasvatada, sest kaktused on üldse väga aeglase kasvuga. Samamoodi ka see hitt Carnegie kaktus ehk sagara kasvab alguses aeglaselt, et kui ta on umbes meetri kõrgune, siis ta on kuskil üks neljakümneaastane. Ja kui ta mehekõrgune, siis ta on kuskil üks viie-kuuekümneaastane. Nii et tavalise inimese elu ja mahutad Huppa vahvalt ära. Tegelikult ja siis tal, kui ta saab 60 või 70 aastaseks, siis tal tuleb üks käsi külge niisugune aru. Ja siis 10 aasta pärast teine. Ja siis ta, kui ta on juba päris vana, ta elab 200 aastaseks. Siis on silmad, suu ja nina ka olemas. Tal on jah, palju igasuguseid ja ta näeb niivõrd fantastiline välja seal kõrbes eriti kui selle ümberringi on veel lage, et ta tekitab igasuguseid niukse seoseid ja, ja. Hämaras ma kujutan ette Või siis päikseloojangu või tõusu ajal? Noh, võib-olla ta on nagu mingi hiigelsuur küünlajalg, näiteks esimese ropsuga tuleb mingi niisugune tunne. Selle küünla jala otsa tulevad ka küünlad ehk õied, see on alates maikuust mais-juunis ja toad rikkalikult seal küljes, siis ta on ehitud. See ei ole küll jõuluaeg, aga ta on ehitatud nagu jõulupuu sel ajal. Ja sel ajal tuleb tema õitsemine, ta õitseb niimoodi, et kuna kõrbes on ju alates keskust päevast tapvalt kuum, siis ta õied puhkevad öösel. Ja siis tulevad need tolmeldama. Teatud nahkhiireliigid nagu kuninganna ja umbes nii Kuninganna õitseb ühe ropsuga korraga. Aga Hitkaneegia kaktus õitseb niimoodi, et ta õied järjekorras õitsevad. Ja, ja siis õitsemine nagu liigub, õisi on tohutu, palju need kokkuvõttes õitsemine kestab mitu nädalat ja õied sulguvad mitte päris valguse tulles, vaid siis, kui hommik on juba parajalt pikk, juba kuskil kella üheksa paiku sillad, õied kokku, enne seda jõuavad neid tolmel, aga näiteks mesilased, igasugu putukad. Nüüd, kui tuleb jaanipäev, siis on viljad valmis, viljad näevad välja nagu pisikesed kanamunad, rohelist värvi ja seest annad tulipunased. Kui me rääkisime viigipuudest, siis viigipuuvili on umbes samasugune seest tulipunane ja maitsetki on see viigipuuviljasarnane, see Kanegi aktuse vili ja kui mõelda, et see puu on nii suur ja ta kannab nii palju vilju ja nendest puudest on seal nisukesed terved nisukesed metsad Nendel aladel siis kui palju toitu saab siit loodus. Ja õieti kogu see Saguaro mets, on mets, mis mets kõrbe tähenduses, selles mõttes, et ta annab varju ja selle puu ümber on koondunud elu, seal on palju taimeliike selle puu sisse teeb oma pesaõõnsusi rähk, kaktuse rähn, nägin, vaatasin teda, jälgisin teda, ta on niisugune nagu meie väike-kirjurähnisugune rästa suurune ta pruuni-valgekirju ja teeb palju koledamat häält, kui meie ja ta käib toksimas sinna, siis neid kätav toksib sinna auke ainult kuival ajal. Siis ei kahjustusega kaktust nii palju. Ja siis ta teeb sinna pesa ja pärast, kui ta on pesa teinud, järgmisel aastal, teeb uue ja sinna tulevad siis teised olendid elama, nii nagu meie männikutes Jahaavikutes rähn oma puussepatööd teevad. Ainult et meil tulevad teised linnud sinna elama, sinna lähevad näiteks sisalikud või teised loomad, kes seal elavad. Ja siis sagara kaktuse ümber koondunud kogu kõrbeelu tegelikult. Ja kui need viljad saavad valmis, siis muidugi linnud-loomad võivad need, aga neid süües nad levitavad jällegi koerasid edasi ja selle tõttu käib ikka niisugune koostöö Saguarode ja, ja kogu selle kõrbeelustiku vahel. Ja see on uskumatu hulk loomi, kes samas käivad mitte ainult linnud näiteks, vaid koiotid siis meie huntide sarnased loomad seal, kes muidugi puu otsas kaktuse otsa ei roni, vaid siis, kui see küps vili maha kukub, siis ta sööb neid. Ja nüüd kuulame Ühte laulu koiotitest, mida laulavad neto Hono oodame, kes sellesse Noora kõrbes elab. Saguaro kaktus on helde oma viljaanni poolest, siis muul ajal hoiab ta mõistagi igasugused ebasoovitavad külalised oma okastega kaugel eemal ja keegi teda kahjustada ei saa, nagu ka teisigi kaktusi. Jah, kaktus astad tõesti, kaitsevad ärasöömise eest kaktust ka, aga teistpidi on see kaktuse pikaajaline kohastumine sellega, et taime tulla põuaga ja, ja see on nii nagu meie kadakad on okkad teravamad kui mis tahes teisel taimel, sellepärast või puul ütleme sest Ta kasvab kõige kuivemaks paigas ja samamoodi on tema Astlad nagu, nagu see toimetulek veepuudusega. Aga muidugi nad kaitsevad ja ausalt öeldes minagi sain suveniiriks sealt ikkagi ühe niisuguse okka endale varba sisse. Ja see oli mitu kuud, kui ma koju tulin, nüüd on ta küll välja saanud, sealt juba, aga aga eks muidugi taheti paljajalu seal kaktuse juures olin seal tavalitega, sest seal on nii palav ja siis lihtsalt ei vaadanud ja lõi nagu varbaga kaktuse pihta. Märkamatult ja sellest piisas, aga see. Aga mis nüüd oli, see oli, see oli siis koiotid on tegelikult indiaanlaste jaoks nagu nende vennad ja see oli nagu Venno Laul. Ja tegelikult on kas Arvot tohuna ooda meile ehk siis kõrbe inimestele lausa pühad puud. Ja üks põhjus on see, et nad seletavad, et tohono oodame, hõim on pärit Saguarodest ja kui sa vaatad, neid, neid segu haarasid. No tõesti, väga tihti näevad välja nagu hiiglaslikud inimesed, kes on mingisuguses fantastilisest poosis tardunud mingist tantsus. Täpselt selline tunne jääb, et seda on kerge uskuda, et ta võis enne olla, eks inimene, kes muundunud puuks. Aga teistpidi paar on ikkagi ka näljasurmast päästja ka sellele kõrberahvale sel ajal, kui viljad valmis, see on siis meie jaanipäeva paiku on vana komme, et jäetakse kõik muud tegevused, minnakse kõrbesse ja hakatakse koguma Saguarovilju. See käib niimoodi, et, et sa kvaru olles on sees tohutu pikad, väga Vastupidavad, painduvad ribid. See, see ongi see puiduosa tegelikult mõnikord, kui ma nägin surnud Saguarot, see oli umbes niimoodi, et, et tüve seest ilmus välja nagu puu, armatuur, võiks öelda, tohutu pikad ridvad vot selle ühe ridva ka ta siis sealt ülevalt siis kaupa nagu tõukab neid, viljasid sealt alla. Ja koguvad neid kokku sel ajal ja sel nädalal laagris olnud ja ka praegusel ajal on kombeks käia, see on nüüd küll keegi enam näljasurma ei sure, aga vana kombe järgi käiaksegi ka. Ja siis, ja siis ollakse laagrisse, siis minnakse neid koguma juba enne koitu, sest siis on kõrbes kõige talutavam temperatuur. Ja juba kui on niukene päike väljas, siis tullakse laagrisse. Siis on need suured korvid nende kanamunataoliste viljadega. Kõigepealt need leotatakse lihtsalt magedas vees, et saada noh, puhtaks nad lihtsalt. Ja siis hakatakse midgi, heidetakse päev otsa sedasama tegu, mida ummikuga korjatakse. Ja siis selle keetmisega seal, kus on, muud ei ole vaja teha, kui lõkkesse puid visata, siis on ju väga sobiv aeg rääkida vanu lugusid omavahel ja see on jälle ilus komme, kuidas kanda edasi pärimusi. Aga õhtuks on valmis siirup, tihe, paks, magus siirup, selle siirupiga tehakse nüüd jagatakse kaheks, üks võt jäetakse aastaks nii-öelda maiustuseks või magusaks põhiline noh, nii-öelda magusainesagara siirup. Aga teine jäetakse erilise joogi tegemiseks seda jooki kääritatakse. Ja siis ongi nii, et ütleme, meie mõistes nädal pärast jaanipäeva algab niisugune taro festival, sellel on oma nimi, naway, siis on niimoodi, et kui see on juba käima läinud, see see jook siis enam ei magata ka öösel vaid öösel tantsitakse ja Päeval keedetakse veel seda siirupit edasi ja, ja kääritatakse seda jooki. Ja seal on väga keerulised rituaalid. Nende tähendus on põhiliselt see, et nüüd on algamas vihmaaeg ja kui teha kõik rituaalid õigesti, siis tuleb väga rikkalik vihmaaeg ja kõik elu läheb õitsema kõrbes ja sellepärast tuleb väga hoolsalt neid rituaale täita ja neid tehakse siis kolm päeva. Ja siis neljandal päeval on see jook valmis. Ma ei tea, kuidas seda nimetada, ma küll veiniks seda tihkaks nimetada nelja päevaga, valmis saab hõlugajale mingi kääritis aga see juuakse siis lihtsalt ära. Proovisite Ma ei ole seda proovinud, siis selleks peab täpselt sellel ajal seal olema. Ma käisin märtsikuus. Selline toores jook tekitab kuidagi kõhedust. Neil peab hea seedimine seal olema. Ja aga üldse tähendab meie valgete inimeste arusaam, alkohoolsed joogid on natukene teine kui nendel, siis selle vana traditsiooni järgi puudus neil alkohol indiaanlastel. Ja ainus kord aastas, kui üldse mingit alkoholitaolist jooki tehti, oli see üks päev kogu aastas. Ja selle joomine ei olnud lõbu. See oli raske töö, see oli töö, see sellest sõltus, kui palju vihma tuleb. Tahad või ei taha pead jooma jah? Ja nii, et ta tegelikult oli, oli rituaal ja ja tal ei olnud mingit niisugust mõtet, et ma joon enda purju ja saan jube vahvalt niimoodi ringi tõmmata. Absoluutselt mitte. Ja muide, seesama lugu on juba indiaanlaste tubakaga, meie peame oma valges skulptuuris tubakat nagu naudinguaineks, indiaanlastel on ainult ainult maalidel ja seal on see mõte. Suitsuga lendab minu palve üles sinna jumala poole, aga rohkem igapäevaseks lõbuks ei olnud tubakas ega alkohol. Nii et see oli väga haruldane rituaalne vahend, ainult noh, ja, ja vot siis siis see suguharufestival siis siis sellega nagu, nagu tipnes. Nii et, et võiks öelda, et Antofono oodame rahvale elupuuks. Ja seal selle rahva hulgas on mul tuttavaid. Ja üks nendest on niivõrd hea tuttav, et ta on käinud ka Eestis. Ja ma viisin ta Tallinnast metsa- mõtet, tema ei olnud metsa näinud. Viisin ta siit Tallinna lähedalt lehmi, tammikusse ja teatavastid, tammemets on ka meil pühamets ja selle lugu on see, et need olid kunagi inimesed, kes muundusid tantsides tammed. Eks see vana lugu. Ja nii kui madalas rääkisin ütles ta selle täiesti endastmõistetavalt ja läks selle peale kohe mitu lugu, kuidas maraton n inimesed olnud. Ja ma vaatasin, et kui loomulikult ta seda võttis siis tundus niimoodi, et, et meie teame seda lugu. Aga tema võttis seda palju usutavamalt ja, ja palju rohkem tegelikkuse pähe kui meie ise, kes me seda lugu mäletame. Sest ta on pärit sellelt tantsivate kakluste maalt. Nende kultuurile nagu lähedasem ja mõistetavam Ja nii, et, et selle koera kaktuse tähendus on ikkagi see, et ta on sellele rahvale nagu elupuu ja siia lõppu kuulaks siis veel ühte lugu, mida just lauldakse ainult nende sagara pühade ajal umbes meie jaanipäeva paiku ja hoitakse kätest kinni ja, ja siis ringiratast, niimoodi tantsitakse tundide kaupa ja, ja siis lauldakse seda laulu, mida me kuule. Niisugune oli siis tänane saade, kus juttu tuli Saguarost, millest räägime nädala pärast. Räägime bambusest. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Läksin metsa kõndima, tunni pikkune kokkuvõte Eesti metsade sarjast on saadaval ka CD. CD-plaat, kuula rändajat kaks on müügil jazzkaare kontoris uues raadiomajas Gonsiori 21.
