Uuno rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Tere kõigile, taas on kohal metsas rändaja Hendrik Relve ja toimetaja Haldi Normet. Vaatamata sellele, et ka siiamaani on jutuks tulnud sümpaatsed ja hinnalised puud ja metsad on tänane saada ikkagi väärikatest väärikaimast tammest nimelt ajast aega on inimene tamme kummardanud ja teda lausa puude kuningaks arvanud. Miks nimelt, see peaks siis järgnevalt lahti räägitud saama. Ja natukene vaatame siis ka seda, et, et kuidas kasuvad need kõige võimsamad üksiktammed Eestis ja kuidas on meie võimsamad tammikud Eestis, kuidas on lood nendega? No see lind ütles iseenda nime peoleo ja ta on väga kõlava lauluga, nii et tema laul kostab kaugele ja on väga mõjuv. Ja iga kord, kui ma seda kuulan, siis isegi siit lindi pealt, siis mul tuleb silme ette niisugune suvine lopsakas natukene vihmamärg Salumets kus hääl niimoodi rõkkab. See on üks minu lemmik hääli. Ja see lind, kui teda näha saab, on, on äärmiselt meeldejääva välimusega, ta on üleni kollane mõne koha peal veidikene musta ja tema pesa, mida küll väga harva sealt lehtede vahelt keegi avastada suudab, on, on hoopis imelik seal nagu poolkera, mis on riputatud okste peale. Ja see lind, ka tema laul on eksootiline ja midagi lõunamaist on selles. Ja jaa, peoleo ongi ainus oma perekonna esindajaks, elab nii kaugel põhjas ja kõik tema muud sugulased elavad seal kusagil troopilistel aladel. Nii et ta ongi nagu natukene ära eksinud meile siia. Aga ta elab siin ja see on tema kodumaa. Ja sama võiks öelda ka siis selle Tamme kohta, mis sageli salumetsades kasvab, ka see on omamoodi tulnud oma põhjal ajale. Tammede perekond üldiselt elab soojadel maadel ja see on, see on kõige kaugemale põhja jõudnud liik oma levilaga. Kui tema peale vaadata, siis seda loeta välimusest välja näiteks tema lehed on nahkjad, see ju on väga sarnane juba igihaljaste puudelehtedele, igihaljaste puude lehed ei tule üldse talveks maha. Harilikul tammel nad tulevad, aga väga sageli jäävad mahatulekuga hiljaks, eriti tänavu sügisel, kus ka noh, niisugused põhja maisemad puud ei jõudnud oma lehti õieti maha aita siis siis tammel ei läind sammugi korda. Ja, ja tamm on küll nüüd tulnud siia põhjalasse, aga need Eestimaa suved on tema jaoks kuidagi napivõitu. Nii et ta ei saa kevadel nagu vedama. Ja sügisel ta ei saa pidama. Ja see on tavaline lugu, et kui sa näed eemalt ühte lehtpuud keset talve, millel on pruunid krimpsus lehed küljes, siis on tamm, see on päris kindel. Ja selle kohta on rahvas jälle oma seletuse seletanud. Niisugune, see on paljudes maades, ei ole ainult Eestis, aga see on umbes niimoodi, et Tamm oli nagu selle vanajumala lemmik ja ükskord põrguisand tahtis endale hingi juurde saadade lei natuke neid väheks ja läks siis selle jumala juurde küsis, et kas, kas kaks, ükski kord noh, natukene endale hingi juurde siit sinu poolelt jumal ütelnud, et saad küll, aga aga, aga selleks peavad kõik lehtpuulehed endal lehed maha langetama. Aga samal ajal sai siis tamm siis nagu naguniisuguse salajase korralduse, et ära nüüd sel talvel lehti maha ja ja nii see oligi. Ja siis, kui juba kevadel käes, siis kurat nägi, et ta on alt veetud ja sai nii kurjaks, et kargas tammele kallale ja sellepärast on tammel nüüd leheservad just nagu ära rebitud ja sageli niisugused muhud tüvede peal. Aga nii või teisiti on see üks praegusel ajal niisugune tunnus, mille järgi tamme juba kaugelt nagu ära saab tunda. Aga tänu vanakuradi rünnakule sai tamm tegelikult väga ilusad lehed ja, ja nad on ikkagi täiesti kordumatud ja kergesti äratuntavad, võrreldes teiste puudelehtedega. Ja praegu on siis tamm siin oma põhjapiiril, ütleme, Lõuna-Soomes on teda veel natukene kitsal ribal ja sealt edasi ta looduslikult enam üldse ei suuda levida. Aga teistpidi võib veel öelda, et, et ikkagi Eesti on tema jaoks kodumaa. Ta kasvab siin ikkagi täiesti edukalt ja suurepäraselt ja teda võiks olla palju-palju rohkem kui teda. Meil on looduse poolest ja oli aeg, kui Eestis võib-olla tammikud olid kõige tavalisemad metsad. Meil see oli kusagil siis, kui meie eelkäijad olid veel metsale rahvas kuskil 5000 aastat tagasi. Ja see oli küll niisugune aeg, et sel ajal oli märksa soojem ilmastik saalis umbes selline nagu praegusel ajal võib-olla kuskil Kesk-Euroopas siis läks külmemaks, noh, see oli üks põhjusi, miks tammemetsad enam ei olnud esimesel kohal. Aga viimase paari 1000 aasta jooksul on inimene see peategelane olnud, kes on tammikute pindalana kiiresti ja, ja tõhusalt vähendanud. Sest ütleme, need kõik need põlispõllud, mis meil on, need on parimad, nendest on head tammemetsa kasvumaad. Ja no Eesti kõige võimsam puu on ometigi praegusel ajal ikkagi Tamm. Ja võib olla võib-olla päris kindlasti et, et on olnud palju jämedamaid, tammi kui sebra, praegune kõige jämedam tamm, Tamme-Lauri tamm kasvab Urvastes Lõuna-Eestis Võrumaalt, tema tüve ümbermõõt rinna kõrguselt on kaheksa meetrit ja 25 sentimeetrit. Seda ma olen nii palju kordi käinud mõõtmisena uuest ja seda selle puu juures olnud. Ja ta on mõneti ikkagi võib-olla kõige rohkem puu tõesti meil Eestis üldse, sest ta on ka meil ju kümnekroonise raha. Ja ükskord, kui küsis üks organisatsioon-Euroopa organisatsioon, kes tahtis teha raamatut kõigi Euroopa riikide nii-öelda kõige uhkematest puudestiga riigi peale üks puu siis kui minu käest küsiti, ei olnud raske pakkuda siis seda Tamme-Lauri tamme välja, ta on vägev. Nii et on Eestimaa tõesti võib niimoodi öelda, et kõige uhkem puu mitte ainult tammede hulgas, vaid eestimaa puude hulgas üldse. Ja kindlasti teistele puudele me üle kohut ei tee, ei tee. Tähendab, rinna kõrguselt mõõdetuna on Tamme-Lauri tamm kõige jämedam puu Eestis üldse. Kui vana ta on? Tema vanus on, on suhteliselt, et isegi nagu teada, sest paljude puude vanust ei ole mõõdetud, tema oma on ja et siis 680 aastat vanuseks. Täiesti korralik iga, kuidas tema tervis on? Tervis on niimoodi, et kui peale vaatad, siis ta on täis elujõudu ja pole tal kuivanud oksi ega midagi aga teades, mis tal sees on, siis on, siis ta on ikkagi midagi muud. Ma mäletan esimest korda, kui ma Tamme-Lauri tamme juures käisin, üliõpilane, siis. Ma sain sinna sisse ja see õõnsus oli nagu pisikene tuba, sinna oleks mahtunud mitu inimest ilusasti istuma ja kohvi jooma. Ja see oli see, kui Tamme-Lauri tammeõõnsustesse tehti kunstsüdamik. Nüüd on see valmis, see on õnnestunud, see on üsna keerulise konstruktsiooniga. Aga ta siis jätab nagu seda õndsust nagu seestpoolt. Ja see peab olema ikka väga osavalt tehtud, et puu selle omaks võtaks, sest et ega inimenegi ju alati ei taha omaks võtta kõike, mis talle nii-öelda arstiteaduslikult külge poogitakse. Teda turgutada loomulikult igaühes, see on niisugune keeruline, küllaltki õhuline ja kerge konstruktsioon iseenesest. Ja huvitav on Tamme-Lauri tamme nimi. See Lauri on seatud Lauritsaga, Laurits on katoliku kirikus niisugune tulega seotud pühak ja on kirjutatud rahvasuust üles sealtkandist, et rahvas on öelnud, et Tamme-Lauri tamme sees elab tule jumal. Ilmselt see on kuidagi siis kuidagi seotud selle selle uskumusega ja kui kuskil kolmekümnendatel aastatel põles seal lähedal koolimaja, siis mõned ütlesid, et see on sellepärast, et seal tamme sees elab tule jumal. Ja kui vaadata seda tamme lähemalt, siis tal on pikselöögi jälgi, mis seal nüüd kinni kasvanud ja armistunud, et selles mõttes on ta tõesti tule jumal, et, et välkleb sinna väga tihti on löönud sisse. Praegu ta enam ei saa lüüa, sest ta on piksevarras pandud Tamme-Lauri tamme võrasse, mis muide ei paista üldse välja, nii et sa pead täpselt teadma, et teda märgata, siis märkad teda, aga kenasti on peidetud sinna Kaharasse võõrasse. Ja et see tamm nagu välguga on seotud, see on jälle loodusteaduslikult täiesti pädev. See on niimoodi, et tammel on alati väga sügav, peajuur ulatub 10 meetri sügavusele, seks sügavamale, sageli läheb põhjavetevälja ja niimoodi tekib tammel nagu ühendus põhjavees, seega ja niimoodi saab temast looduslik piksevarras, mis väga hästi juhib elektrit. Ja on isegi tehtud opasselline uurimused, millisesse Euroopa puuliiki läheb kõige sagedamini välk. Siis on see olnud just tamm ka mujal Euroopas. Nii et tõepoolest ta mingil moel on seotud, tule välguga. Aga noh, see eesti tamm ei ole kõige jämedam harilik tamm, mida võib leida. Ja see on ka loomulik. Kui tema levila põhisüda ala head Kesk-Euroopas siis kõige jämedam tamm Euroopas kasvab Inglismaal see on 14 ja pool meetrit ümbermõõdus siis ikka ikka peaaegu kaks korda jämedam kui, kui meie oma ja mina olen näinud Euroopa jämedaselt teist tamme seal Rootsis grilli Tamm ja see on ka üle 14 meetri ümbermõõdus, noh, ta on ikka ikka midagi uskumatut. Kuigi teistpidi võiks öelda, et meie Tamme-Lauri tamm on, on nagu oma võra ja kõrguse poolest isegi uhkem kui need need kõige jämedamat, sest need kõige jämedamad Euroopas lähevad kuidagi väga kiiresti ülevalt kitsaks, lõpevad kähku ära. Aga igal juhul on siis tamm nagu niisugune võimsuse sümbol ja, ja meil Kalevalas ja Kalevipojas mõlemas sugulasrahvaste epostes on mõlemad selline tamme lugu, mis just räägivad sellest, kuidas Tamm on nagu maailmapuu. Ta kasvab taevasse, varjutab pilved varjutab päikesenäiteks kalevalas on niimoodi, et lats täitis taeva kõigi ilma oksad, kõik lihavad, peatas pilved, jooksemasta rõngad hallid rändamas, ta peitis päevapaiste aasta kuukese kummendamast. Nii et see on, see on niisugune omamoodi oht. Et, et ta lausa varjutas taeva ja siis mõlemas loos tuli siis keegi, kes selle puu maha raius. Ja, ja selles kalevipoja variandis on siis niimoodi, et üks latv läks Soome suuna peale ja teine latv läks nagu vene suuna peale. Ja see kujund, et, et Soome silda ehitama, see on tegelikult sellest samast tammekukkumisest lähtunud see väljend, et see kultuurivahetus Eesti Soome vahel ma arvan, et sel ajal, kui need road tekkisid, see oli umbes paar 1000 aastat tagasi võib-olla või et aastad tagasi, siis oli meil palju võimsamaid tammesid olemas Eestis. Ma olen näiteks näinud Peipsi ääres ühte, noh see on ka kuulus tamm, praegu saan rannaküla tamm, tal on praktiliselt üks oks ainult praegu järel ja selle ümbermõõt on viis meetrit. Ja ma olen vaadanud, et, et see vana tüvejälg, et ma olen selle ümbermõõdu ära mõõtnud, sõna olnud kuskil 13 meetrit ümbermõõdus, see põletati maha kuskil 1900.-te alguses. Nii et Ronetesse runo ajal oli meil veel väga võimsaid tammesid, aga Karjalas küll ei olnud. Vaat see on huvitav, et see lugu ongi rahvaluuleuurijate uurimust mööda rännanud. Et ütleme eestist karjalasse. Et, et lugu on, on läinud sinna ja huvitav, miks seal ei olnud, seal oli külmem karjal nii palju külmem siiski jah. Ja et, et see on noh, nii võimsaks ta ei kasva mingil juhul ja praegusel ajal ta ei suuda üldse seal looduslikud kasvada. Kindlasti on, on tamm meie rahva seas kõige populaarsem puu, seda juba näitab kasvõi see, et kõige tavalisem perekonnanimi eestlastel on tamm. Venelastel on Ivanov, inglastel on, mis, soomlastel on virdanen, ühelgi ei ole puu nimi, et see on huvitav. No eesti perekonnanimedes figureerib see puu nimi üleüldse ju päris võimsalt on, lepi mände ja kuuski samamoodi, aga tamm on siis kõige levinum. Ja järgmised on perekonnanime Tennosaar ja Kask, aga, aga noh, seal vahepeal on veel igast seppasid ja muid tegelasi. Aga, aga see tamm no võib-olla see oli ikka nii, et sel ajal kui see nimede panemine käis, et sellel sellel ajal oli rahvameelsus selline, just, et noh, et see tamm, niuke, ärkamisaja tundmused ja muud asjad, mis sinna juurde kõik käisid. Aga et rahvas on igal juhul kindel olnud, et On võimsuse sümbol ja minu niisugune naljakas kogemus on sellega, et kuidas inimene ja puu nagu samastuvad täielikult, et Viljandimaal uurisime põlispuid ja oli vaja leida üles Tuhalaanetamm. Küsisime ikka talust talusse, kus see on ja siis lõpuks jõudsime talu juurde ja koputasin uksele ja välja tuli mees niisugune särk eest lahti, karvane rind, sest lahti sihukene habemest, turske mees. Küsime, et kus on Tuhalaanetamm? Mina olengi. Ja siis asi selles, et olite juhalane talu ja tema perekonnanimi oli tamm. Päris hea aga lisaks tamme meenutavale inimesele puukaika leidsid. Ja selle, see oli sealsamas. Aga, aga muidugi, et tahma, niisugune puu. Ta kestab nii kaua, et, et mõelda ühe inimhea peale siis enam pole vahet, et kas ta nüüd on seal viies 100 aastane, 700 aastane, 1000 aastane, 2000 aastane ta on lihtsalt selline puu, mille juurde inimene läheb ja lihtsalt on seal ja ta tajub, et selle puu kroon kannab mingeid tarkusi, mida inimene võib-olla ei tea. Ja see laul, mille ma nüüd laulan, see vana laul seal ka umbes sellest samast vana tammetarkusest. Mul hallienda Tuukse õuel veel 1000 aastane tamm jutustab aegade põuest, kuis olnud seinaaegade saam. Ta kohiseb ööd kui päeva. Üht lugu ei vahepea, kui tuuled kaabla kaaseks jääva eide ema, sest ühtegi tea Kui mässates mühiseb maru ja raputav lehtesid puu siis annad muuta mulle aru, mis kuulnud ta aegade suuust. Aeg-ajalt on ikka leitud meil merest ja mererannast mustunud tammelaudu ja need on vanadelt laevadelt. Tamme puhul on selline omadus, et mida kauem ta vees seisab, seda kõvemaks ta läheb, ta korjab need rauaühendeid endale sisse. Ja niimoodi ta säilib tohutult kaua. Ja teistpidi see näitab ka seda, et kunagi oli tamm kõige tähtsam laevaehituspuu ja keskajal ja veel kuni kuskil 18. sajandini välja. Ja see oli omamoodi nii tähtis, et võib öelda, tammemetsade kaitsmine ja kasvatada kasutamine algas õieti sellepärast, et, et võeti nii palju neid looduslikke tammikuid kogu Euroopas maha, tekkis puudus ja siis hakati tammesid kasvatama tõsiselt ja seda hakati juba väga ammu. Ja noh, Eestis läksid näiteks needtammemetsade kaitse seadused hirmus rangeks kuskil 1000 seitsmesajandatel aastatel. Peeter esimene keelas juba surmanuhtluse avaldusel tammede raiumise kuigi peab ütlema, et teistpidi ta siis nagu riigistas need tammikud ja ise kasutas neid päris kõvasti nagu just laevade laevastiku ehitamiseks. Ja nii, et seal ei olnud väga palju pistmist tema meeletu loodusearmastusega, vaid lihtsalt, et hoida väärtuslikku puitu enda tarbeks. See oli pigem Militaarsed mõtted ja üks õige huvitav tammik on, mida ma olen näinud, Rootsis on issingse tammik seal väga suur ja see istutud tee üle 200 aasta tagasi. Kuningas andis Rootsi, kuningas andis käsu, tuleb istutada, sest siis me saame siit palju laeva jaoks materjali. Aga praeguseks on see mets 200 aastane, ta peaks veel umbes 100 aastat kasvama, siis võiks teda kasutada, aga puulaevu pole enam ammugi. See mets on võetud looduskaitse all. Ja, ja niimoodi ka meie vanimad tammikut, mis on istutatud kõne nüüd üle 100 aasta vanad näiteks kark, siis on üks selline Karksi metskonnas Viljandimaal või siis Põlvamaal Erastvere metskonnas. Need tegelikult istutati selle mõttega, et saaksid midagi kasulikku, aga on päris kindel, et, et kui nad veel siin 100 ja 200 aastat kasvavad, siis nad on noh, enam-vähem nagu päris tammikud. Et vaevalt ma päris kindlasti ei hakka keegi neid siis enam maha võtma. Kui inimesel tekib niisugune suur ja palav soov, ta tahab oma koduaeda homme istutada noh siis tal peab ikka olema kaameli kannatus ja ega ta vist oma eluajal see vaene inimene tamme täies võimsuses ei näegi. Oma koduaias. No ma rääkisin oma kogemusest, kui ma kuus aastat tagasi mõtlesin, et panen oma õuele ka tamme kasvama, siis ma noh, olin omameelest metsamehelikult kaval ja ja tõin siis hästi suure mullapalliga niisuguse suhteliselt suure tamme, mis oli mulle rinnust saadik ja panin ta siis kasvama ja et noh, et ta on hulk aega metsas kasvanud, läheb kiiremini suuremaks ja nüüd selle selle ajas sees on ta kasvanud natukene üle minu pea aga, aga mitte kõrgemaks ja tamme kohta öeldakse, tamm kasvab pea alaspidi, tähendab, kui sa ta ümber istutad, siis ta alguses igal juhul kasvatab endale juuri, tubli, mitu aastat ja targasti teeb ja, ja, ja siis hakkab alles üles minema. Aga noh, tal on aega, vahel ma olen püüdnud kujutleda, et, et kui see puu on suur seal üsna ülev kujutlus, et, et see on, ütleme võib-olla 300 aasta pärast, võib-olla 500 aasta pärast võib-olla kõik siin maastikus on muutunud, aga see puu on siis just võimus. Rääkidele õnnestub uuestisünd läbi teha siis näete oma tamme juba täies võimsuses. Jah, igal juhul ma arvan, et see on nagu, nagu selle minu talu nisugune kõige kindlam märk, mis seal maas on. See hääl ei olnud võib-olla just kõige ilusam linnu hääl aga sellist häälted, pasknäär nimigi ütleb, et, et rahvas poledast palju pidanud jah, pole just eriti poeetiline nimi ja aga ta on saanud selle nime põhiliselt sellepärast, et ta tõesti teeb Niukest ehmatavat häält metsas. Ja minu meelest on seal taga veel ka see, et näiteks kui jahimees käib metsas ringi või muu inimene, siis lind näeb teda kõige esimesena sageli ja ta hoiatab metsa, et siin on mingi oht ja see pole ju hea. Ega ilusa ja leebe ja võib-olla Vootiga uinutava linnulauluga nüüd ikka ohust eriti teada küll ei anna. Tuleb ära ehmatada, et pärale jõuab. Kas ja need metsaelanikele on see hääl väga tänuväärne. Aga see lind on selles mõttes väga tähtis, et õieti tema nokas ripub tammikute saatus. Seal lind, kes on looduses kõige olulisem noorte tammede levitaja tammeseemnete tammed, tõrude levitaja. Ja see on põhjus, lihtne ta sügisel korjab endale varusid talveks põhiliselt tammetõrusid, ma olen tihti sügisel vaadanud, kuidas ta sokutab seda tamme võra seal sügisel ja ta on usinasti tööl päevade kaupa, muud ei tee, kui aina käib selle tammede ja metsavahet edasi-tagasi kogu aeg ja ta neelab endale kurku niimoodi kümmekond tammetõru järjest. Viimase võtab noka vahele, lendab metsa, paneb kuskile sambla sisse, need tõrud, peidab ära, võtab, läheb uue järel neelab kurku, aeg-ajalt tammetõru ja tema tuletaks meelde selle linnusuurust, eks ta on umbes haki suurune. Aga see on tema viis neid võimalikult palju niimoodi ühe lennuga kaasa tuua. Ja muidugi, kui ta neid niimoodi seal lennutab edasi-tagasi, siis ta vahel teeb praaki, mõni mõni kukub tal sealt suust või nokast maha, viimane tõru on tal nokka salati, kui ta lendab. Või siis, kui ta sinna maha maandub, siis, siis võib mõni nendest torudest natuke eemale veereda, nad on ümmargused. Või võib ka juhtuda, et pasknäär saab lihtsalt otsa rebase hambusse või kellelegi iganes kulli kätte. Ja siis need tammed, torud, mis on maha poetatud, et need hakkavad idanema, nendest tulevad uued tammed, nii et kui me metsa vaatame täiesti suvalistes kohtades on õige, palju noori tammesid näha saan, siis enamasti on see pasknääritöö. Ja kui vaadata tamme, levila piire ja pasknäärilevila piire, siis need on peaaegu kattuvad. Nii et nad on omavahel väga eluliselt seotud. Ja inimene tegelikult võiks ka neid siiani tammetõrusid. California indiaanlased näiteks on seda teinud, aga seal on natuke teine liik. Meie tammel on tõrudel üsna kibe maitse ja neid tuleb siis Päeval leotada vee sees kuivatada ja siis saab päris söödavat ja väga toitvat niisugust jahu, millest saab näiteks segada siis näiteks veel toidujahu hulka ja teha sellest kooki. Ma olen seda söönud suurepärase maitsega. Kibedusest pole enam midagi alles või ei ole, ta on täiesti nii hästi meeldiv ja omamoodi hõrk ja kordumatu maitse. No aga tammetõru kohvi ei ole ju ka mitte võõras nähtus olnud eestlase toidulaual ja mujalgi vist jah. Jaa, aga seal on just see, et, et seal on meelega jäetud see mõru maitse alles, et siis kohvil oleks ka kohvil peab olema mõru maitse, aga, aga noh, see nüüd selleks jooned tammetõrusid veel esialgu sööma ei pea hakkama. Aga paljud peale pasknääri looduses ja tammikus on küll väga kõvasti sellest seotud, et kuidas tänavu aasta tõrusaak oli ja need on näiteks metssiga, siis paljud hiireliigid. Ja, ja ka oravad, oravad muide ründavad kui linnupoeg ja söövad linnumune, nad on siis niisugused segatoidulised, aga, aga nad söövad ka kuuseseemneid, aga tammetõrud on neile ka väga tähtsad ja talve varudeks korjavad tammetõrusid. Nii et kui me nüüd kuulame seda orava kägistamist, siis, siis see võib olla vabalt kusagil tammikus. No need eesti tammikud, neid on vähe, aga, aga nad on väga tähelepanuväärsed ja ütleme, Saaremaal ja Lääne-Eestis on neid rohkem, seal on nad niisugused kidura, kasvulised kõverad, sageli. Aga nihukesed uhkemates tammikutest minu jaoks on, on kõige mõjuvam olnud Mihkli tammik Pärnumaal. See on niisugune juba ka umbes 200 aastane mets ja selle lugu on niisugune, et et oletatavasti oli ta isegi kunagi siis, aga siis kohalik mõisnik lasi sinna tammesid veel juurde, istutada toda ja kaitses seda metsa jälle omakorda, nii et seal mets on kogu aeg olnud mingisuguse kaitse all. Ta on, tõstis sirged võimsad tüved, väga-väga uhke mets, aga võib-olla kõige kodusem tammik minu jaoks on, on Lehmja tammik õieti kodust 10 kilomeetriga jooksul, aga Tallinnas ta ei ole ka kaugel. Ja seal ma olen küll lugematuid kordi käinud ja, ja eriti kevadeti, sest kevadel on tammemetsa all tuleb see lillevaipade vaheldumine. Et aprillikuus sinised sinililled siis järgmiseks kollased ja valged Ülased siis veel igasugused kopsurohud ja, ja kevadine seahernes, niukene lillakaspunaste mustritega. Ja lõpuks siis niuksed, piibelehed ja muud niuksed, valgeõielised nad iganes. Tal on uus värvimuster maas. Siia vahele oleks huvitav teada saada, et kas need nimetatud lille vaibad tunnevad ennast just tammikutes kõige paremini. No nad kasvavad seal, kus on hea muld ja kasvupaik ja kus on kindlasti lehtpuud, kus on siis kevadel palju valgust, sest nad enamik nendest kevadlilledest salumetsas õitsevad ära, enne kui puude lehed suureks lähevad. Nii et see ei pea olema tingimata tammikaga kindlasti teiste hulgas ka tammik ja lillekasvu soodne koht. Ja igasugused, ütleme lehtsalumetsad, aga ütleme, tammikud on, on nendest kõige uhkemad ja sealsamas on ka kõige rikkam linnukoor laulmas just nimelt niisuguses. Seda nimetatakse muide laialehisesalu metsaks, sest seal on Tammet väga harva on niimoodi, et kõik puud on tammed, aga nende seas on ka näiteks saarvaher, tamm, jalakas, näete, need on kõik laiade lehtedega puud, sellepärast nimetatakse neid laialehist eksmetsadeks. Ja tamm on siis üks nendest ja selles siis me tammikusse on veel muidugi see, et tal on see uhke lugu, rahva lugu veel taga, et kunagi olevat kaks pulmavoori seal kokku saanud ja pole teisele teed andnud, siis taplema läinud ja siis olid nad kõik moondunud puudeks. Vaatan neid puid, siis on, nad on igaüks nendest tammedest Lehmja tammik, kus on omaette persoon ja seal on kõige jämedam nendest ongi see muide, keda, kes siis oli peigmees siis preester on niisugune kleenuke ja niisugune maadlikki ja pruut on kahjuks ära kõdunenud, praeguseks. Aga aga, et igaüks on, on omaette persoon, nii et tammik on, on, on selline koht, kus vaat selle kõige võimsama looduselamuse, sest ta on kõige rikkam lilled ja linnulaulu ja muu poolest ja see lõpulaul, mis nüüd tuleb. Et see on just umbes sellisest metsast, kus loodusemees käib ja selle laulu Me laulame ansambliga forest. Kätte jõudnud hommik ja linn on ärkama. On kätte jõudnud hommik ja linn on ka ma-seesami-la. Sest olen Looruse mees. Kui põlislaande jõuan, mentervitaabelin lugu. Kui purjus laagri tarvita linnuga oina alustada? Ööga. Ma olen loodusemees Saakloomaradu jälgi ja kuulan puude kohinat. Metsas loomaradu ja ja kuulan puure koolina. Mäts kosutab. Ma olen loodusemees Süüd metsata andma põue Örlooduste endaga. Siis metsas seal nagu õue õrnu oodata enda, aga. Ja võtan kaasa. Ja ma olen loodusemees. Ma olen loodusemees Südamest ma laulan ja linnukeeles vilistan. Sügavest ma laula ja linnukeeled, helista. Linnasoole. Seda olen loodusemees. Südamest, ma laula linnukeeles veel ees, ma. Ma la ja linnuKääratreerida. Ma linnatoole. Toole lohu uus. Millest tuleb juttu nädala pärast, siis räägime metsa rohusööjatest, loomadest. Stuudios olid metsas rändaja Hendrik Relve ja toimetaja Haldi Normet. Kuulmiseni nädala pärast. Kuula rändajat. Saadet toetab IBM Eesti.
