Uuno rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Tere kõigile stuudio ründaja Hendrik Relve ja toimetaja Haldi Normet. Ning te kuulete teist, saadeti Eestimaa looduse imede teemal. Väidetavalt on palju lauldud ja lauldakse veelgi kaunitel kuuvalgetel öödel Emajõel sõites Emajõgi on laululoojaid inspireerinud rohkem kui ükski teine veekogu Eestis. Iseasi, kui palju on neid, kes ülepea tunnevad Emajõge nii või teisiti, olge valmis väikeseks põnevaks teekonnaks mööda seda imelist jõge, sest just talle on meie tänane kohtumine pühendatud. Jah, kahtlemata Emajõgi väärib seda, ta on kindlasti Eesti kõige tuntum jõgi. See vaheldusrikka lauluga lind oli kõrke roolind ja tema elab seal, kus on kõrkjaid või Kaislaid ja õieti on ta üle Eesti, igalt poolt pool, kus on veekogusid, aga Emajõe ääres on talle sobivaid pesitsuspaiku ja, ja seal on see laul üsna tavaline. Kui inimhääli pole. Ja see linnukene on niisugune, umbes kuldnoka suurune, teda tunneb selle järgi ära, et tal on niisugune mustjas triip kulmutriip silma kohal muidu andes tagasihoidlik pruunikirju linnukene ja tema tema pesa sinna roogu ja, ja ka laulab seal ja püüab seal ka putukaid, nii et kogu tema elu on seotud niisuguse veekogu äärse tiheda taimestikuga. Emajõgi ise muidugi pakub paljudele teistele lindudele ja, ja loomadele veel eluvõimalusi ja ka inimeste jaoks on ta väga tähtis, siis minu meelest see nimi juba ise ütleb, et kui me räägime Emajõgi, see on nagu kõige tähtsam kõige-kõige esimene ja näiteks kas või eesti keeles mõelda selliste ütluste peale nagu emakeel. Või, või näiteks kõige suurem laev on emalaev, see on ikkagi Emajõgi, see nimi juba sisendab meile, et seal kõige suurem kõige kõige algus ja kõikide algus ja koolipõlvest ma mäletan seda Faehlmanni mustandit, mis küll on täitsa tema enda peast välja mõeldud, kuigi ta esitas selle, justkui oleks rahva suust, et kuidas loomad seda Emajõge üks kord kaevasid. Aga kahtlemata, Ta ajaloos on teda nimetatud juba selle nimega üle 700 aasta tagasi esimest korda kirjalikult hoopiski võõrkeelsete kroonikute poolt. Nii et see nimi on ikka küll vana sellel Emajõel ja põline. Aga nüüd seal ta nüüd selle peale, et kas ta nüüd siis on Eesti suurim, siin hakkab jälle niisugune looduse teadlaste määratlused pihta, et mille järgi mõtlesime, vaatame, et jõgi on kõige suurem. No üks võimalus on pikkuse järgi vaadata, et, et selle järgi on niimoodi, et Eesti kõige pikem jõgi on, on Võhandu jõgi, mis on et lõuna pool Emajõest ja, ja selle pikkus on 260 kilomeetriAga Emajõgi koosneb õieti väiksest Emajõest ja suurest Emajõest. Ja selle tõttu jälle looduseuurijad nimetavad neid eraldi jõgedeks, sellepärast et väikene Emajõgi saab alguse pühajärvest Otepää lähedal ja siis ta voolab Võrtsjärve, aga ta voolab Võrtsjärve lõunaosasse. Võrtsjärv on hästi suur ja sealt Võrtsjärve põhjapoolsest otsast saab alguse jälle suurema jõgi ja selle tõttu kuigi nimi on nagu justkui sama, loetakse nende eraldi jõgedeks. Et ühest lõpust saab teise algus ja, ja Suur-Emajõgi ise ei olegi nii väga pikk. No siis mille järgi veel suurust saab vaadata, saab selle järgi vaadata, et kui palju vett voolab mingi ajaühiku jooksul sealt läbi ja selle järgi on nüüd Emajõgi küll väga võimas, 70 tonni vett sekundis voolab sealt läbi kogu aeg. Aga võrrelda mõnede teiste jõgedega Eestis, siis jällegi on ta natukene väiksem. Aga kõige suurem jõgi nagu vooluhulga järgi on Narva jõgi, noh, tema on siis viie korra suurema vee ja vooluhulgaga kui Emajõgi. Aga siin on jälle see, et ta on piirijõgi. Ja nüüd, kui ma hakkan niimoodi mõtlema, et kui palju siis sellest nüüd siis Eesti palju on Narva jõgi, eesti jõgi, kui palju Narva jõgi, jõgi? See on niisugune, et selle üle võibki mõtlema jääda, aga natukene annab, tugesin võib-olla see, et igal jõel võetakse see ala kokku, kus ta oma veed saab. Ja, ja seda nimetatakse jõgi konnaks. Ja vot sellest Narva jõe jõgi konnast kaks kolmandikku jääb ikkagi Venemaa poolel ja üks kolmandik ja testima poolel, nii et ei ole meil siin hüpata suurt midagi, ei, me jagame seda ja, ja ta on piirijõgi. Ja teine suur jõgi tema eest ka suurem on jällegi Läti piiril. See on siis eesti keeles Koiva jõgi, lätlastele andan Gauja jõgi ja see on kuskil paarikümne kilomeetri ulatuses on ta meie piirijõgi. Ja on on suurema vooluhulgaga kui Emajõgi ja ta on tohutult palju pikem, 452 kilomeetrit, aga jällegi, et suurem osa sellest jõest kuulub nagu Läti poolele, jällegi ei ole ta päris eesti jõgi, nii et võib öelda niimoodi, et et see Eesti kõige suurem täielikult eesti jõgi on Emajõgi ikkagi. Ja kui mõelda selle peale, et kas või seesama jõgikond 22 protsenti Eesti pindalast on see ala, kust Emajõgi oma veed saab. Nii et kui me mõtleme, siis kasvõi niipidi, et, et et kui sellel veerandil osal Eestist midagi väga koledat juhtub näiteks vee saastamine, siis see mõjub meie emajõele väga tugevalt. No tegelikult mõelda nüüd selle peale, et kuidas Emajõgi on, on ütleme, maailma suurimate jõgedega võrreldes siis siis loomulikult ta nendega võistlema pääse ja mõnda nendest olen ma ise kogeda saanud siis siis muidugi see mitmekilomeetrise läbimõõduga ühest kaldast teisele niisugusi jõgesid maailmas on ja mul tuleb esimese hooga tuleb ikka see terav elamus meelde vääri Joest seal OP. See on siis näiteks oma pikkuse poolest maailma viies jõgi ja tema jõgikond on, on, on kümneid ja kümneid Eesti pindalasid. Vot selle jõe peale me sattusime niimoodi, et tulime lennukiga kuskil õhtusel ajal maandusime ja siis oli vaja minna teisele poole jõge jala, et saada maja ja siis me õppisime seal Siberi tähistaeva all ja, ja käisime ja käisime ja oli niisugune krõbeda kaane. Ja, ja sel teel ei olnud lõppu ja meil oli vaja lihtsalt ühelt kaldalt teisele saada ja tuleb veel meelde kaheks hoopis troopiline jõgi. Tamannegaara Malaisias see jälle oli võib-olla umbes 10 Emajõe laiust ja, ja üsna kiire vooluga ja mõlemal pool kaldal lopsakas džungel. Et, et nendega võrreldes muidugi on Emajõgi suhteliselt nagu väikene, aga, aga eestlaste jaoks on ta ikkagi jõgede jõgi. Ja on kasvõi meie kultuuriloos, on ta ikkagi ajaloos on ta tähtis tegelane olnud, sest ta laevatatav algusest lõpuni ja aegadel keskajal ja ütleme pärast seda oli laevatee oli ikka niivõrd tähtis, et ju Tartu linna kujunemine oli seotud sellega, et, et ta oli suure jõe ääres, kuhu sai laevaga ligi seal idees oli kaubateeliiklustee. Ja selles mõttes juba õige ammu olid seal linnused seal jõe ääres. Praeguseni on näiteks Vana-Kastre linnuse jäänused veel alles oli võimas kindlus ja selle, et ju kohapeal just Vana-Kastre linnuse juures oli näiteks Põhjasõja ajal lausa lahinglaevastikuga lahing. Rootsi laevastik tuli mööda Emajõge sinna välja ja seal oli raske lahing, kus siis Rootsil vastik nagu põhja lasti, sisuliselt selle koha peal. Nii et, et, et ta on niisugune nagu liiklust sool ja liikumise nagu suur trass olnud läbi aegade ja selles mõttes on ta olnud tähtis ja ja kui me veel mõtleme selle peale, et vist ei ole Eestis ühtegi linna suurt linna, mida jõgi oleks niiduk lähemalt mõjutanud, sest Tartu jääb ju kuskile sinnapoole tee peale selle Emajõe voolamisel, Võrtsjärvest, Peipsis, noh, Pärnu linn on seal Pärnu jõe suudmes, aga, aga, aga Tartu on seal keset seda, seda jõge ja Tartu linna erilise ilme annab ikkagi just minu meelest Emajõgi. Ja kõik need kaunid laulud siis ema ajast on tehtud, eks nad seal ikka seal Tartu ümbrusest ikka tulevad, sest inimesed lihtsalt palju märkavad, elavad selle jõe najal. Vahel ma olen vaadanud, just need lõputud paadikuuride ridasid ja neid neid sadu paati, mis seal seisavad seal jõe kaldal. See on nagu omamoodi noh, nii veega seotud linn, kui, kui üldse olla saab. Igale tartlasele on, on Emajõgi nagu endastmõistetavalt osa tema linnast, aga sellel Emajõel on veel üks omapära. Eesti nimelt tipp on Emajõgi ka selles mõttes, et ta on Eesti kõige aeglasema vooluga jõgi. Ja selle üle tasub natukene mõelda, et see on nii huvitav. Selles on teatavat aristokraatlik, kust ja ta on suur, ta on rahulik. Ja ja ta ei saagi teisiti olla, sest Võrtsjärvest Peipsini maapind langeb ainult neli meetrit kogu selle pika jõe teekonna jooksul. Ja sellepärast see Emajõgi peaaegu ei voola ja mõnikord on niimoodi, et kui Peipsi pealt puhuvad idatuuled, siis kümnete kilomeetrite kaugusel olev tartu seal veepind tõuseb. Või vahel on olnud jällegi niimoodi, et Võrtsjärve lähedal on hakanud Emajõgi koguni mõnda aega teisipidi voolama. Kui kui Võrtsjärvelt on tulnud kaua tugevad tuuled ja puhunud palju ja suunanud palju vett sinna sure Emajõe algusesse siis siis seal tekib nii suur vee hulk, et kui tuul vaibub, siis hakkab valguma hoopis Võrtsjärve tagasi, läheb teises suunas. Jah, kui mõelda, mis toimus Tšehhis, Saksamaal, siis annaks jumal, et midagi taolist ei peaks tundma. Näiteks Tartu linn ja Emajõel saab hing täis ja see oli läheb üle kallaste. Üks suur üleujutus oli 1800.-te lõpupoolel. Kus oligi nii, et tuligi üle kallaste ja see oli tõeline katastroof tolleaegsele Tartule. Aga, aga noh, nüüd on üle 100 aasta mööda läinud, et niisugust asja ei ole enam olnud. Küll aga Emajõe üleujutusi saab ju näha küll, kui tallinlased sõidavad Tartu poole ja kevadisel ajal sillad ja sildade ümbrus, seal on näha, kuidas Emajõgi on üle kallaste tõusnud. See on omamoodi jälle väga võimas vaatepilt ja, ja siis on see Emajõgi küll juba maailma suurimate laiemate jõgedega täitsa võrreldav kohe sel ajal. Nojah, aga viimastel aegadel vähemalt aastakümnetel lausa ei ole mööda tänavaid liiklemiseks ikka paate pidanud kasutama. Tartu linnas ei ole lihtsalt seda, seda üleujutus saab nii-öelda riskivabalt vaadata, kui kevadeti sõita Tartu suunas üle silla. Aga minu meelest on selles jõe aeglases voolamises ka veel igasugu tähendas, et üks asi on see, et, et mis asi on üldse jõgi, jõgi annab geograafide ütluse järgi v oh, mis voolab mööda looduslikku sängi. Kui ta päris paigale jääks, siis ta ei oleks enam jõgi. Aga, aga ta peab voolama. Ja sealt tulevad need kõiksugused, filosoofilised ja huvitavad seosed, et et kuidas me mõtleme kasvõi elu peale ja ja iseenda peale, et me oleme kõik nagu peavoolus muutuvad, nii nagu üks jõgi kõik muutub ja nagu vanasti antiikfilosoofid ütlesid, et ei ole võimalik seista sama jõe kaldal kaks korda. Jõgi muutub, kõik muutub ja jõgi on nagu selle sümbol ka veel see, et ta ikkagi nii aeglaselt voolab, see on huvitav. Mõni 1000 aastat tagasi voolas Emajõgi teistpidi. Ta voolas hoopiski Peipsi järvest Võrtsjärve. Ja siis ma olen oma kujutluses mõelnud, et noh, see on see maapinna kerkimisega seotud põhjus, miks ta siis hakkas järsku teised pidi voolama, aga tegelikult niimoodi järsku. Ja ma arvan, et inimeaga võrreldes oli õige kummaline aeg. Kui see jõgi siis mõtles, et kuhu poole ma nüüd hakkaks voolama. Ja see võttis võib-olla aastakümneid, enne kui ta siis või isegi veelgi kauem, enne kui ta siis otsustas, et nüüd ma voolanud Peipsi pool vahel Aelma, kujutlen seda nii-öelda piltlikult ja ja elavalt endale ette, et kuidas, kuidas, kuidas jõgi ennast pööras. Siis ma olen mõelnud, et see on nagu, nagu eestlane ise. Flegmaatiline niisugune mõtleb, kaalutleb, mida teeks, kas läheks sinnapoole või läheks teise poole. Ja ta nagu nagu suhteliselt, kui tõesti inimesega võrreldes võib Emajõe kohta küll öelda, et etaan, flegmaatik, tasakaalukas flegmaatik mõtleb kaua, enne kui edasi voolab. Inimesega võrdlus on päris tore jah, aga hästi põgusalt. Kui korraks selle jõe ümberpööramise fenomenile keskenduda, siis millega seda veel seletada? No seal oli ikkagi see, et, et kunagi oli pärast jääaega niisugune aeg, et Võrtsjärv oli suurem kui Peipsi oli hiigelsuur ja siis maapind nagu kerkis, me eestimaa kerkib niimoodi, et, et põhjaosa ja eriti loodeosa kerkivad kiiremini ja Eesti kaguosa tegelikult vajub hoopis tasapisi allapoole, see on kohutavalt aeglane millimeeter aastas, aga ta on järjekindel. Selle põhjuseks ütlevad juba looduseuurijad, on see, et et kui meil oli see tohutu jää raskus siin maa peal, siis ta vajutas maapinna allapoole ja kui nüüd jääd ei ole, siis hakkas kerkima hakata, kerkib siiamaani. Ja, ja vot selle seetõttu, et see Võrtsjärvepoolne osa on nagu kergem kinud ja Peipsi-poolne osa nagu langenud. Selle tõttu pööras jõgi enda aastatuhandeid tagasi ümber, need on suured protsessid ja inimajalooga võrreldes annad pööraselt palju aeglasemad. Aga lootus ongi aeglane ja põhjalik. Ja see emajõgede kallaste loodus on ka näiteks laevaga või paadiga sõites, aga huvitav. Ja Eesti ornitoloogiaühing on korraldanud igal aastal too linnast niisuguse laevasõidu, kus kõik huvilised saavad laeva peale istuda ja siis sõidetakse Peipsini välja ja vaadatakse, mis kõik seal paistab sealt kallaste pealt ja mis sealt kuuldub ja mida sealt näed. See on ilmatu põnev, näiteks lindude osaski on niimoodi. Just selle koha peal, kus Emajõgi hakkab Peipsis jõudma, on hiigelsuur soode ala, seda nimetatakse Emajõe suursoooks. Selle läbimõõt on niimoodi, et 30 kilomeetrit korda 18 kilomeetrit on selle läbimat ja, ja, ja seal on muidugi jõgesid järvesid, seal on näiteks päris suured järved, seitse suurt järve. Ja loomulikult on need ideaalsed paigad lindudele. Need seal elab ka selline haruldus, nagu merikotkas pesitseb. Nii et me võime, ei pea. Inimesel võib olla kujutlus, kes ei ole just looduseinimene, et merikotkas peab elama alati mere ääres. Ta võib elada ka Peipsi ääres ja on üsna suur tõenäosus näha teda lendamas Eesti kõige suurem lind tiibade siruulatus üle kahe meetri. Ta peab võib-olla Peipsid mereks ja tema jaoks ongi nii, temal on tähtis, et tal oleks süüa, et ja, ja tal ei ole see oluline, kas soolane või magevesi. Ja siis on need Emajõe luhad on päris tähtsad looduse seisukohalt. Need on isegi praegu taastatud. Päris kohe on, on kulutatud tööd ja vaeva selleks, et, et muuta nagu looduslikumaks, neid luhtusid tagasi, sest siis pöördub sinna tagasi endine linnustikult, kus ja taimestikku rippus. Nii et, et Emajõgi on ka ikkagi selline omamoodi looduse oaas, eriti selle selle suursoo koha peal. Kõrk ja roolint, kes alguses laulis, on tavaline paljude vete ääres, aga ka väga tüüpiline Emajõe lind. Laseme tal siin lõpus veel laulda. Nõnda palju siis selles saates Emajõest ja teistestki jõgedest millest tuleb juttu nädala pärast. Räägime Eesti pangast. Aga et inimesed ikka õigesti aru saaksid, siis täpsemini Eesti pankrannikust. Stuudios olid rändaja Hendrik Relve ja toimetaja Haldi Normet. Kuulmiseni uuel pühapäeval. Kuula rändajat. Saadet toetab IBM Eesti.
