Saaremaa kirikutest ehk täna ikka veel sellest, mida uuel võimud endaga kaasa tõid, 13. sajandil. Aga kes teab, saate lõpuks võib taas selguda, et mitte kõik ei toonud uued võimud, et osa tuli uute tuultega Euroopast. Saates on täna realiseks kunstiajaloolane, Tallinna Ülikooli professor Kersti Markus ja saatejuht on Piret Kriivan. Keskaeg uue aja tulek Eesti aladele tõi ka uue arhitektuuri. Võib nii öelda, kästi, Markus. Ja siin on võib-olla küsimus, et mida nüüd mõista sellel ajal uue arhitektuuri, siis me peame küsima, mis siin Eestis ennem oli. Et see on juba muidugi arheoloogidelt pärusmaa ja ega me väga palju ka sellest ei tea, aga ta tõi kaasa kindlasti teistsuguse arhitektuuri, sest et kirikuhooneid paganliku ühiskonnas neid lihtsalt ei ole. Nii et teistsuguse, missugune see teistsugune oli, seda iseloomustavad kaks sõna, kirik ja kivi, on see õige? Ka, võib öelda ei ja, ja sellepärast, et see, mis on tänapäevani säilinud, need on tõepoolest kivikirikud, aga kui me vaatame neid skandinaavia analooge, siis kõigepealt ehitati ikkagi puukirikud. Ja näiteks Norras on neid ka väga palju säilinud. Rootsis küll ainult mõningad üksikud ja ma olen päris veendunud, et, et ka esimesed kirikud Eestis, Saaremaal samuti olid puust. Aga kas tähendab v nendest puust kirikutest ei ole Praeguseni Eestis mitte midagi säilinud, mitte midagi. Kui meie kunstiaja aera korružee Villem raam tegi Muhu kirikus kaebamisi, siis nad avastasid, või nad arvasid, et nad avastasid puukiriku jäänused see selle praeguse kiriku sees. Nii et kui nad võtsid põranda üles ja see on ka päris tavaline sead, võikski leida, et kui võtta võtanud kirikute põrandad üles et sealt just pikihoone seest võiks leida väiksema puukiriku. Et nii on vähemalt leitud neid Rootsis, Gotlandil ka. Kas kõik need meie praegused tuntumad kirikud, suuremat kirikut, Niguliste, Toom, kirikut Tallinnas ja Tartus? Kas need on kõik ehitatud juba 13. sajandil ja nad on kõik ehitatud 13 sajand, aga nad on hilisematel perioodidel ümber ehitatud. Nii et see, mida me praegu Tallinnas näeme noh, on peamiselt siiski 15. sajandi ümberehitus, aga müürid on 13.-st. Me lubasime saate alguses, et räägime just nimelt Saaremaa kirikutest, mille poolest need Saaremaa kirikud siis erilisele? No Saare, ma arvan, et kui need ükskõik kes Messina Saaremaale läheb, kas esimene kord ja kui ta on ka võrdlusena näinud nüüd Tallinna kirikuid või Läänemaa või ükskõik missuguses teises Eesti piirkonnas. Ja siis ma usun teda, jahmatab Saaremaa kirikute Suurus, eriti Kaarma, Valjala kihelkonna ja siis tekib ju küsimus 13. sajandi keskpaiku miks oli vaja ehitada Saaremaale nii võimsaid kirikuid. Ja nüüd, kes on juba natuke teadlikum Eesti varasemast ajaloost teab ka, et 13. sajandi keskpaiku oli Saaremaal võim saarlaste käes. Tekibki küsimus, et kui Mandri-Eestis olid võõrvõimud, taanlased, sakslased ja seal ehitati ikkagi ütleme väga nigeraid kirikuid, enamus oli puust ja noh, Järvamaal on siis niisugune võrdväärsed või noh, enam-vähem võrdväärsed. Aga nüüd korraga ka Saaremaal saarlastel sellised kirikud. Ja nüüd tekibki, et kui palju ma siis noh, nagu küsimus, kui palju me oma varasemast ajaloost üldse teame? Et me juhindume ikka sellest baltisakslastele ajalookirjutusest tulid võõrvõimud siia, taanlased, sakslased ja nemad hakkasid kirikuid ehitama, sest et eestlased olid ju paganad ja Piritsele pidid seda lihtsalt teerima. Aga mulle tundub, et Saaremaal näeb see ajalugu natuke teistsugune välja ja võib-olla kõige lähemad paralleelid on just Skandinaaviast kus kristlus võeti vastu kõigepealt ülikute poolt ja ülikud ehitasid või olid siis noh, esimeste kirikute ehitamise taga. Ja ma usun, et see muster hakkab välja paistma, sest et kirik kivikirik 13. sajandil see on võimu manifest, statsioon. Me peame natuke mõtlema selle peale, et praegused suured kivikirikud on teiste hoonete vahel või tausta. Aga mis on 13 sajandi inimesed elasid ikkagi sisuliselt hütides ja varaga siis niisugune võimaseks kivi ehitus, nii et see oli ka omamoodi võimu näitamine. Tähendab, Te, tahate nüüd väita, või te väidate, et Valjala karja ja kihelkonnakirikud ehitasid saarlased ise siis tuleb jõe ma selle peale, kuidas üldse ühte kirikut ehitatakse, kõigepealt on vaja ehitusisandat, kes tellib ja maksab ja teatud määral ka töötab ette, mida ehitada, ja siis on vaja ehitusmeistrit ja ehitusmeister konda, kes selle ellu viib. Selge, et need Saaremaa kirikud ka hästi ehitatud suurepärase kvaliteediga, et tegemist on välismeisterkondadega. Aga nüüd ongi, kes tellis, kes maksis ja uurimisseis praegu on küll selline, et me võime ju päris julgelt väita, et need olid saarlased, kes olid taga. Mille alusel te seda väidate? Tähendab kogu selle kõigepealt võrdlus Skandinaaviaga. Ja võib-olla esimene küsimus, miks nii suuri kirikuid üldse oli vaja? Sest kui me mõtleme nüüd ainult koguduse peale või et seal kirikus mingit tõrget läbi viia siis piisab kolm korda väiksemast. Ja sellist tüüpi kirikut, kirikuid ehitasid Skandinaavias just ülikud. Aristokraatia ärme nüüd nimetame maadliteks, aga ütleme, see kõrgem kiht, et juba siin on analoog olemas. Ja siis just teiseks, et kes on siis ehituse taga, seega maksab saarlaste kohta, siin on Ivar Leimose ja arheoloog Jüri Peets uurimustes. Saarlased olid väga rikkad, nendel olid oma rauamaagi leiukohad ja ja seda on ka nendes kirikuehituses näha, et kui nüüd võim Saaremaal on 13. sajandi keskpaiku saarlaste käes ordufoogt käib üks kord aastas Saaremaal maksu kogumas piiskopi esindaja kohalviibimisest, me ei tea ka suurt mitte midagi. Siis kes on ehitajad, ei ole kedagi muud ei jää üle, kui saarlased ise ja miks, miks veel võib eriti kindel olla. Kaarma paikneb kirik paarsada meetrit linnusest. Kus ja 13. sajandi keskpaiku oli see tegevlinnus. Et seda on ka siin vanemast riim kroonikast teada, kuidas siis orduväed ründasid karmalasi. Ja see tähendab, et ei saa ei ei ordu ega ka piiskop ehitada kui oma kirikut karmulaste linnuste kõrval. Nii et siin on nagu väga palju asju, mis viitab selle poole. Ja ma usun, seal muidugi ka üllatavad mõttekäigud. Esimest korda tuli selle mõttega välja Marika Mägi, kes oli vist eelmises saates. Ja, ja veel üks arheoloog, poolenisti arheoloog, poolenisti kastealane Jaak Mäll. Ja see oli juba 90.-te lõpus, siis tundus ilmvõimatu. Nüüd on uuringud edasi läinud, ise ma olen väga palju sellega tegelenud ja kõik näitab selle poole. Et meil olid Eestis olemas ülikud 13. sajandil just Saaremaal milleks nad kiriku ehitasid? Kaks selleks, et ikka teenida siis ristiusku. Siin tuleb nüüd mõelda natuke sulaajaloo peale tagasi, nimelt paganad, tal olid ju omad jumalad ja neid oli palju. Ja nende nüüd suhtumine, noh ütleme kristlaste jumalat, jumalasse paljusinud usk oli taga, pigem oli lugu selles, et kas üks jumal on võimsam kui teine. Ja kui nüüd kristlased oma jumalaga võitsid nad tulite siia Maarja lipu all siis mis neil üle jääb, kui aktsepteerida seda, et teine jumala võimsam, nii et siin on väga palju ka niisugust ratsionaalset mõtlemist ja, ja seda nüüd väita Ta, et et nad nüüd korraga võtsid siis kristluse üle ja hakkasidki eestlasteks. Oh ei, see on pigem niisugune kalkulatsioon, et mis siis üle jääb, eks, kui minna siis koostööle. Ja, ja võtta see teine usk siis üle. Sest et Saaremaal on niisugune kirik nagu karja hästi väike ja 1254 on meil teada ordu ja piiskopi vahel sõlmitud lepingus on siis Saare-Lääne piiskopi vahel kus toimub Saaremaa jagamine ja seal töid saab siis ordumaade keskuseks ja karja saab piiskopimaade keskuseks ja need on väga huvitav vaadata, eriti tulenevalt Marika Mägi uurimustest mis piirkonnad need selleks ajaks olid. Tõelised keskused olid siis Valjala Kaarma kihelkonna ja siis moodustasid seal Muhu ja Pöide oli nagu üks üksus, et töid oli kuskil noh, 10 11 sajand veel väga võimas, aga, aga selleks 13. sajandi alguseks olid oma tähtsuse kaotanud ja Muhu oli see võimas. Ja karjast ei tea üldse keegi midagi ja nüüd korraga saavad piiskopi ordu täiesti äärealad Saaremaal ka siin juba hakkab, nagu see piirkonnad pannakse paika ja need sellesama karja kirikus, mis ehitatakse kuskil 13. sajandi kaheksakümnendatel aastatel. Ja mis siis noh, peaks olema sisse piiskopikirik, seal on väga huvitavad skulptuurid. Ja, ja siin tekib küsimus, miks üldse kirikusse skulptuure, miks maale ja mida need siis peaksid ütlema, et pildiprogrammid, kuna paganausk on ju noh, tähendab seal ei ole toetuda mingitele kirjalikele allikatele nagu Kristusel, piibel ja, ja kui pagalatele, noh, omad legendid oma jumalat ja siis ka neid, kui kujutatakse pildi kujul nüüd kuidas on kõige kavalam siis teha uut usku paganatele selgeks teatud määral nagu ühtlustada või viia siis paganate jumalate iseloomujooned üle kristlikele Sis pühakutele ja nende kaudu siis üht-teist selgitada. Ja isegi näitemänge peeti kirikus näiteks kõige varasema teada Läti Henriku kroonikast 1205. Kuidas siis peeti seal maha niuksed prohvetimängud, et siis paganatele selgitada nii-öelda näitemängu keeles, eks siis ristiusutõdesid ja nemad muidugi ehmatasid nii ära, et mõtlesin, et ongi, päris lahing jookseb laiali, esineri tõlgiti seda. Ja nüüd, kui me vaatame karja kirikut, siis me näeme seal näiteks ühe konsooli peal on üks naine ja mees ja koos Marika Mägi, kui me oleme nüüd vaadanud eestlaste rõivastus, tegemist on abielunaisega selgelt suur sull kombel ees hobulaudad seal eestlane ja kuna ta kannab ka põlle, siis on see just niisugune ülik, üliku naine, aga siis talle lööb külge, silmnähtavalt lööb külge üks noorem mees ja kes ei ole abielumees, kes veel me oleme koos kindlaks. Ja nooremal mehel on klast kinni krabanud, kurat mis kohe näitab, et asi on halb ja seal on oma alltekst. Et siin oli ka teada, et probleem oli just nende vaba käitumisega, sest nüüd saarlastele virtsa eestlaste teha selgeks, et korraga kristlik abielu hõbed ühe ühega elama. See oli ilm, võimatuse kest, isegi Liivi Latgale seaduses oli, et ette nähtud, et võib lahutada või ja nad pidasid ju mitut naist. Ja kui me tuleme siin teiste skulptuurigruppide juurde triumfikaarel, siis üks tab püha Katariina, niisugune tundub esmamulje, niisugune tavaline legendi käsitlus. Hästi paljude skulptuuride ka seal ümber, aga kui me hakkame seda lähemalt vaatama, siis vaatame, et püha Katariinal ei ole need traditsioonilised atribuudid. Et ta taheti tõmmata rattal siis surnuks niimoodi. Ja, ja siis seda, tal ei ole ratast, aga selle asemel on ta suur palmioks ja silm silmnähtavalt Sulkab, paks võimas raamat käes. Ja raamatu peanikum põiming ja ta hoiab seda ilusti mantlihõlmaga. Et seal on selgelt näha, et see peab olema tegemist siis piibliga evangeeliumi ka pigem ja, ja omakorda ta trambib siis keiser maksensuse peal, noh siis legendi järgi me teame, et see oli see keiser, kes siis laskis Katariina Sis hukata. Aga sellel keisrile omakorda selle keisri pead hoiab süles kurat. Et see on nagu veel kord ütles, et näidata, et Katariina trumbid paganliku valitseja peal ja siis on seal veel üks tore asi, see keiser hoiab kätt niimoodi, et hea oleks seda muidu muidugi näidata, kuidas seda nüüd kirjeldada, et hoiab ühe käega teise käe randmest kinni. See on väga kindel žess, nimelt keskaja kogu see maailmakäsitlus ja üldse need pildikeel hästi palju mängitakse žestidega, see on selline allaandmise žesti. Ja nüüd ja mida me seal tegelikult näeme, mitte seda Katariina legendi, vaid mitmekordset rõhutamist, kus siis kristlik püha võitnud paganluse üle. Arvestades 13. sajandi konteksti sobib see väga hästi Saaremaal või siis vastasküljel triumfikaarel näeme, me Püha Nikolause legendis on seesama Nicolaus siis, kes on andnud Niguliste kirikule nimel. Et püha piiskop ka sealgi on nendes skulptuurigrupid, mis teda ümbritsevad, seal on selliseid huvitavaid elemente, näiteks üks mees selgelt niisuguses pigem võib-olla noh, mitte nüüd paganlikud rõivastuses, aga selgelt ei ole tegemist risti rüütliga hoiakas suurt nuia ja selliseid nuia peasid on arheoloogid avastanud Eestist. Et seda võib seostuda eestlasega. Et seal on ka sellised ümberringi niisugused, võib arvata, et eestlaste Või ülikute kujutised ja singid tundub, et selle püha Nikolaus et Saare-Lääne piiskop samastab ennast Püha Nikolausega ja siis nagu näidata oma eksvõimsust. Et võib-olla, et tal endal ei ole nii suurt autoriteeti, aga kui ta kasutab pühakut selleks et siis noh, nagu siis rohkem oma mõjujõudu saarlastele näidata. Nii et siin võib arvata, et see Karja kiriku ikonograafia et Karja kiriku piiskopikirik ka on suunatud just nendele saare ülikutele, et siis selles pildikeeles siis nagu selliseid põhitõdesid või noh, näidata seda Kristuse mõjujõud tähendab siis kirikut kujundasid ikkagi olulisel määral need võõrad võimud antud juhul küll, mis puudutab nüüd karjaga, ma olen viimasel ajal rohkem tegelenud ja see võib küll öelda, et juba see, et see lepingus oli 1254, et see niuke piiskopi võimukeskus ja seal tundub, et seal on tõepoolest piiskop ise olnud ehitused, aga, ja seal on väga nagu peensusteni läbi mõeldud programm. Aga samas on Kaarma Valjala hoopis teistsugused kirikud, seal ei ole mitte midagi taolist olemas. Nii et see on ka näha, et nagu ühes kirikus on, see on see teatud titaktilisel eesmärgil suunatudeks kellelegi, siis ilmselt siis ülikutena. Missugused need Kaarma ja Valjala kirikut siis on? Karma Valjala kirikud on muidugi natukene vanemad, kui karja puhul räägime kuskil, ütleme 80.-test aastatest 13. kaheksakümnendais aastates siis Kaarma ja Valjala ma pakuksin, et nad on siis 13. sajandi keskel. Seal on tunda, et kui ma ennem ütlesin, et ehitusmeistrit, et peavad olema ikkagi professionaalid ja antud juhul 13. sajandil on nad selgelt välismaalased siis nende kirikute puhul on selgelt tunda munga orduda mõju. Ja tol ajal siis tsistertslaste ordu, Jaakko, dominiiklaste ordu ja miks nüüd korraga need ordut siis nagu Saaremaale tulevad, et võib ju kummaline tunduda? Tuleb arvestada tsistertslaste ordu, noh, oli nii-öelda paavsti parem käsi missionis ja, ja kõikjale nüüd, kui nad tulid järjest rohkem siit kõigepealt Poola alad, seal oli ka konkurents taanlaste ja sakslaste vahel ja siis edasi üle Gotlandi siia siis Eestisse ja Lätisse, siis on, on kohe näha, et koos siis nende risti sõdijatega tulid katsistertsused rajasid oma kloostreid nagu punktidena ja siis need mungad siis aitasid missioneerida siis jutlustada paganate hulgas ja tsistertslaste ordule erinevalt siis teistest munga ordudest olid oma ehitajatest ilmik vennad. Nimelt noh, et miks nad üldse olid. Et see oli tsistertslaste ordu reeglites sees, et nad pidid ise ehitama kõik oma kloostrid aga nad olid siis niivõrd motiveeritud, kuna need ilmik vennad said ka osa maavaldustest ja kõiksuguvaradest siis ja noh, väga head ehitajad, siis isegi tolla, kuningad, piiskopid tellisid neid nagu oma objekte ehitama, kas siis linnuseid või toomkirikuid. Nii et siin antud juhul on kohe ja nendel on oma kindel arhitektuurikeel, mille tunneb väga hästi ära. Ja tõepoolest, Kaarma, Valjala kihelkonna puhul on see päris selgelt näha ja on tunda, et nad on tulnud siis üle Riia. Et kui seal on siis mingid ehitused lõppenud näiteks Riia toomkirik, kus siis needsamad arhitektuurimotiivid. Et neid me kohtume nüüd Saaremaal, et ja muidugi see teekond on ju ka päris lühikeks Riiast Saaremaale. Paljudel kirikutel ei ole torne Saaremaal olnud küll või millal kirikut kellad said. Ja saare läänetorni küsimus kunstiajaloost päid vaevanud väga pikalt. Nimelt esimene torn. Ongi Kaarma kirik ja see on alles 15. sajandi alguses, nii et ma usun, et see silt, mis seal väljas on Karmo kirik valmis Peetri päeval 1407, see see käibki selle torni kohta. Ja ega me väga täpselt ei teagi, miks neid torni ehitav. Arvame, et põhjus on selle, selle ordu ja piiskopivaheliste vastuoludes. Sest torn on ikka olnud ka niisugune noh, võimu sümbol. Aga Saare-Läänemaal on see sõda nende kahe võimu vahel kestnud sajandeid. Ja, ja noh, piiskop on ikkagi peale jäänud, kuni siis 15. sajandil esimest korda just see 14 15 algus on Saare-Läänemaal selline piiskop, kes on siis selgelt ordumeelne ja kohe hakatakse tormi. Et, et täpset vastust ei tea, aga, aga tundub küll, et seal on midagi, sest et mujal Eestis ehitatakse torne igal pool agamis kellades puudut dub siis on meil ju siin Juhan Kilumets, Tõnu Parmaks olen uurinud ja lausa on ju meil nähtavad need nii Kaarma kui ka Karja kirikus. Niisugused kella ärklid, viiludel on näha, niisugused väiksed puust ehitised olid ja seal siis rippusid kellade ja mõnel kirikul isegi mõlemal viilud nii ida kui ka siis lääneviilu. Ikka kohe siis, kui kirikuid ehitama hakati, siis said nad kellad ka. Päris kohe ei saanud, näiteks Kaarma puhul on näha, seal on kaks ehitusetappi selgelt, et idaviil on algul olnud ilma lääneviil on ümber ehitatud, nii et päris sellest algsest ei tea. Ja siis, kui ütleme, et see esimene etapp oli siis kolmteistkümnenda sajandi keskel ja järgmine on kuskil paarkümmend aastat hiljem noh, neelas ja siis on idaviilu sekundaarsõna sisse ehitatud. Ja siis juba lääneviiluga, nii et kohe päris alguses tuleme sinna kohe algusesse tagasi, sellepärast et peale kirikute on veel tunnismärk kristlikest. No kuidas ma ütlen objektidest tähistest, tegelikult üritasin hauaplaat. Ahjaa, ma arvan, et see on veel üks kõige põnevam valdkond üleüldse, sest et seal võib osa nendest hauaplaatidest olla vanemad kui nad kõige meiega kõige varasemad kirikud. Ja noh, siin on ka muidugi segadust olnud piisavalt palju, sest et see, mida seal hauaplaatidel on kujutatud Niisugused. Ratasristid ja siis on elupuu motiivid, aga ka noh, nihukest pigem kriipsujuku meenutav mehike või siis või siis sarvekujutised, et neid on väga raske D-rida ja siis juba aastakümneid tagasi siin meie korüfeed ja Mai Lumiste ja Rasmus Kangropool ja siis nad leidsid, et see on kindlasti paganlikud hauaplaadid ja ja võib-olla noh, mitu sajandit ennem siis kui siia võõrvallutajad tulid, eks. Aga noh, nii nii ilus muinaslugu sa nüüd ka, et kui neid nüüd võrrelda nii Saksamaa kui skandinaavia hauaplaatidega. Ja siis dateeruvad nad küll kõik sellesse üleminekuperioodi muinasajast, ütleme keskaega 13. sajandi algusse. Et ma nüüd ei julgeks väita mitte ühegi plaadi kohta, et ta on vanem kui 1200 või noh, ütleme, et, et nad oleksid olemas ennem, kui vallutajad siia tulid. Ja siin on selles mõttes, et päris huvitav on võrrelda neid plaadid esinevad ainult Saare-Läänemaal, nüüd on küll leitud üksikud fragmendid ka Järvamaalt. Kustkohast need on leitud selles mõttes, et mis maaala, see on olnud mittepiirkond Eestis, vaid mis maaala see on? Tavaliselt on need plaadid kas müüritud kirikuseintesse, niisugused fragmendid hiljem siis ehitusmaterjal. Just, ja Saare-Läänemaal on seesama eriti Saaremaal. Et on kohe näha ka näiteks Valjala torn on neid täis et sinna tasub kindlasti sisse ronida ja võta taskulamp kaasa ja terved seinad on täis neid plaate Kaarmas müüritud tugipiilarid, siis enam-vähem me teame, millal tugipiilarid ehitati, siis on hiliskeskaegseid 15 sajand. Nii et siit võib juba näha, et hiliskeskajal olid need plaadid juba unustatud. Et nad olid juba piisavalt vana, et neid võiks kasutada ehitusmaterjalina, aga näiteks Muhus on nad veel kirikuaias osaliselt ja Muhu angi eriti põnev, et ilmselt on nad oma algsetel kohtadel. Et kui nüüd ükskord võtaks keegi kätte ja vaataks, mis seal all on, et arheoloogid, et siis siis saaksin natuke kindlamaid andmeid. Aga noh, võib-olla kõige rohkem diskussiooni on tekitanud siis see plaat, mis on Muhu kirikus müürid tud siis torn või mittetorni Muhus ei olegi torni, vaid siis võlvide peale viiva trepikäiguukse kohale. Sest kui Muhu kirik on ehitatud nii kuskil 13. sajandi seitsmekümnendatel aastatel, siis on selge, et see hauaplaat on varasemalt on kasutatud juba sekundaarsõna. Ja noh, seal ongi siis peal niisugune kriipsu Jukut meenutav mees siis sarve kujutis ja siis veel niisugune ebamäärasem, ilmselt risti meenutav kujutis. Ja, ja seda on ka kõige raskem dateerida. Aga noh, ikkagi see, et kujutised, mis nende peal on, need meenutavad ikkagi väga palju selliseid protsessiooni, riste. Noh, kuidas seda kirjeldada, ütlema, et kui kellegile ütleb midagi nüüd kreeka rist ladina rist, noh siis on üks haru on pikem lihtsalt kreeka ristis on need kõik karud on võrdsed ja selline rist pandi kepi otsa ja kui toimus matus, siis seda risti kanti matuserongkäigu ees ja pärast torgati siis käpale. Ja sinna ta jäigi, et noh, see on hästi niisugune tavaline. Ja, ja mulle tundub, et just väga palju on selliseid prosessiooni rista nendel kujutatud. Ja siis mis on niisugune huvid, tav nähtus nende plaatidega. Et need, kui nüüd raiuda kivist välja mingisugust reljeefi. No selge, et seal on näha, et neid oskuseid pole eriti palju olnud, nad on küllaltki abitud. Aga mida seal kindlasti ei oleks vaja teha, teha neid selliste piirjoontega ütleme, et kui me kujutame mingit risti, siis piisab ju, et noh, kujundlikult, et on nagu seal nagu üks mingisugune pulk peole joonistatud, aga see on, koosneb pigem nagu nööridest, nagu kolm nööri oleks pandud oma niimoodi kõrvuti rait, plastik, kas on see täiesti ebatavaline, aga kui vaadata Gotlandil siis sepis uksi, siis sepises on see hästi tavaline. Ja siis oli minul niisugune idee, et me ei tea Saaremaal nendest varasematest kirikutest ju midagi. Pidid olema kindlasti puukirikud, ennem neid praeguseid kivikirik. Läti Henrik, kus on ka öeldud, et kuidas Gotlandil toodi meistreid näiteks Riia alla, sest Gotlandil olid väga head ehitusmeistrid. Ja arvestades Gotlandi ja Saaremaalähedust pakkusime ka välja, et ilmselt võisid olla meie varasemate puu kirikutel sellised sepis uksed, mida siis kohalikud meistrimehed on siis püüdnud jäljendada sealseid sealseid motiive. Samad motiivid on justkui gotlandi, ustan niisuguguse protsessiooni ristitaolised kujutised ja siis ja siis see seletaks, miks on korraga nagu sepise motiivid tunud kivisse. Et, et noh, et Saaremaa ja Gotlandi sidemed on olnud palju tihedamalt kui me ehk tänapäevased oskama kujud teda, aga pole ka ime ja nad on kõrvuti asetsevad saaretaks. Tähendab need kestlikud hauaplaadid ja see, mis nende veel kujutatakse nende hauaplaatide peal. Et need mõjutused on pigem Kotlandilt kui Saksamaalt võõraste võimudega teinuna ma jäingi, õigus, jah, ma tahtsin sinna jõuda, aga mõte läks minema. Et kui Ta nii neid kujutisi, mis on Läänemaal ja neid, mis on Saaremaal siis nad erinevad. Ja Saaremaa omad haakuvad väga hästi Skandinaaviaga. Eriti Kotlandiga. Läänemaal on sellised hanila kirikus niisugused suured. Rüütliks on neid palju nimetada kui suured inimfiguurid peal. Ja niisuguseid hauaplaate ei ole Skandinaavias praktilised üldse. See haakub saksa traditsiooniga. Nii et siin on kohe praegu selge, nagu näha, et Saaremaa on oma, et ja siis Läänemaa omaette ja enam-vähem see sobib ka ajaloos, sest saarlased säilitasid tükk aega iseseisvuse, mitte läänlased. Seal oli väga tugevaks nii piiskopi kordu või nii et siin on näha neid niisuguseid erinevaid stiilimõjusid kes neid hauaplaate tegi, siis pidid olema saarlastel omal Kiviraidurid. Mulle tundub küll jah, et see on juba kohalik töö, sest et need, mis on kõige vanemad, need on ikka nii abitud või need ristid on seal viltu pea ja, ja siis need ka need noh, sõdalaste kujutised Läänemaal, aga need on sellised naljakad, et siin ei ole, noh, professionaalsed meistrid on näha, et on, alles õpitakse seda tööd. Et ilmselt ilmselt on jah, kohalikud. Et ja sellised hauaplaadid olid ka ülikute haudadel, siis just see ongi nii, et mida me ei tohi ära unustada ka jälle skandinaavia analoogiaid vaadates. Hauaplaadi sai endale 12 13 sajand ainult ülik. Ja siingi, et eriti see rohkus just Saaremaal, sest need, mis on Läänemaal, need on karuse ja hanila kirikus ja seal on natuke teine lukku. Ma arvan, et seal on väga vähe eestlastele neid. Me tehtud, sest seal oli 1270 on seal lahing leedulastega siis hanila lähedal, siis noh, ütleme võib-olla parem on aru saada kuskil Virtsu lähedal eksis merejääl ja seal ühel pool on siis jah, leedulased ja teisel pool siis nii Saare-Lääne piiskop pordu. Pean tulnud gaasia, liivlased, lätlasi ja ordumeister saab seal surma ja terve hulka piiskopimehi ja piiskop ise haavad. Ja kuna me teame, et Karuse kirik on ordu kirik ja hanila on piiskopikirik ja ka noh, nii legend räägib, et just ordumeister maeti karuse kirikusse ja pärast, kui seda altarialune lahti kaevati, see oli kolmekümnendatel aastatel siis leitigi sealt, et ka plaat ja, ja siis niimoodi skelett, mis on siis ilmselt ordumeistriskelett. Nii et mul on tunne, et need hauaplaadid, mis lähtuvad saksa traditsioonist, need on valmistatud hoopis ordumeistrile ja siis vastavalt siis piiskopimeestele, et siinse ka erinevus. Et teda ta poja Läänemaa kohta Ta Ridalas saab ainult öelda, et seal on sarnaseid plaate nagu Saaremaal. Et Ridala on olnud lähedasemad kontaktid ja, ja lõpuks oli seega see koht, kuhu rootslased 1220 maabusid, nii et Ridala tähtsus ilmselt Läänemaal on olnud siis võib-olla teistest üle, nii et need tõelised, kuid paistavad olevat ikkagi ainult Saaremaa ratas, ristidest oli põgusalt juttu, et ratasristid on siis rist, millel on ratas ümber. Ja mis see kujutab endast, see on traditsioon, viib tagasi antiiki ja see oli niimoodi, et võidutähisena pandi ristile siis nii-öelda pärg ümber. Ja sealt ta tulebki ka näiteks krutsifiksi, Sid, eks, ristilöödud Kristus. Ja et seal ka niimoodi võidu sümbol, siis on tal suur niuke pärg ümber nagu rõngas. Nii et see on siis ikka eurovõimu. Ja muidugi jah, seda küll jah, nii et tal on see siin ratasristidega on ka väga palju püütud pagandlusega ja kõik niisugused pikad arutelud, aga see on väga lihtne kristlik sümbol, mille juured viivad antiiki. Nii et Kersti, Markus, kas me võime selle saate kokku võtta või selle jutuajamise kokku võtta sellega, et Saaremaa pealt Saaremaa kirikutest ja nendest hauaplaatidest on ka selgelt näha, et ristiusk ja oma riik ka oleks tulnud ükskord niikuinii, kui need võõrad võimud poleks varem kohale jõudnud ja kui nad poleks jõuga kohale tulnud? Päris kindlasti. Sest ega siis ei olnud see Eesti isoleeritud, on teada, et siin olid samasugused viikingi nagu Skandinaavias ja kui me võtame noh, eriti veel saarlasi, oli neil väga tihedad kontaktid teiste maadega ja noh, nii tea ja kui palju see ristiusk oli juba ennem juurdunud võttes Gotlandil, tõid nad sealt ka kaasa selle usu Inglismaalt ja teistest kohtadest. Kõigepealt püstitati kirik oma aeda üliku poolt ja siis hakkasid seda teised üle võtma. Nii et see kristlus oleks tulnud nagunii. Rääkis Tallinna Ülikooli professor Kersti Markus. Saate aadress on Eesti lugu ät r. E.
