Reola Veevachi neljas põlinete vanad ja noored Ja nüüd teie eesti lugu. Keskaeg ja võõrad võimud tõid Eestis segi kivilinnused, siinmail ehitati neid suisa mitut sorti ja Ain Mäesalu rääkis vabakujulise ringmüüriga linnustest nagu Otepääl ja Tartus näiteks torn linnustest nagu paides ja nüüd siis kastell linnust, testija konvendi hoonetest ja nendest linnustest, mida vallutajad eestlastelt veel ehk 14. sajandi alguseski üle jõudnud võtta. Saatejuht Piret Kriivan. Kas teil linnused on iseenesest muidugi juba juba väga vana siis linnuste liik, need saavad alguse juba siis Vana-Rooma ehituskunstist ja algselt tulistad siis rooma riigipiiride kindlustused, hästi korrapärased, neid on peetud ka sõjaväe laagritaksti kusagil esimesel sajandil hakati rajama alguses seal puidust ja, ja siis muld vallidest täpselt peaaegu ruudukujulised meetrid, siis uhkelt väravatornid ja nii edasi ja seal tulevad nad jälle uuesti kasutusele. Nii et Teid on selliseid reeglipäraseid, linnuseid on Lääne-Euroopa maades üpriski palju ehitatud, eriti Prantsusmaal, Itaalias, Inglismaal, Saksa aladel, ka Austrias ja Tšehhis ja seal on kõikjal leid, kuigi võib-olla saksa aladel nii korrapäraseid, reeglipärased kui siis teistes Lääne-Euroopa maades. Ja nüüd Eesti alale ilmselt ehitati ka terve rida kastell linnuseid. Ja kas teil linnustele? Meil ei ole ka see väga korrapära just iseloomulik põhimõtteliselt kastell linnused olnud siis nelinurksed, nelinurkset siis müüriga piiratud alad ja viidud siis võib-olla algselt mõningatel olnud ainult üks torn, aga aga hiljem on siis Teitur võinud olla ka enam siis kas kaks torni või või, või isegi veelgi rohkem. Ja tõenäoliselt need esimesed linnused, mida siis taarlased seal Saaremaal ehitanud, sest nende kohta kasvatatud järsk kolitad, kastell linnused ja ka Kalvi alu või arhitektuuriajaloolane, kes väga põhjalikult uurinud siis Kuressaare linnust ja kohe omaette raamatu välja andnud ka tema leiab, et ka Kuressaare linnusele võis eelneda selline korrapärane nelinurkne kastell millel oli siis olemas ka üks torm ja see üks torn, see on siis olemas veel praeguses selles Kuressaare linnuses olemas siis kastell linnused nähtavasti on olnud ka siin üleval Tallinnas Toompeal siis nüüd on suuremaid kaevamisi on läbi viidud Rakvere linnusel 900 kaheksakümnendatel aastatel algset 70.-te peale juba ja ja vot seal on leitud ka siis maa seest mitmeid müüre ja, ja neid on siis oletamise peetud ka varaseks. Kas telliks ja nakastelli müür on ka välja tulnud, siis Narva linnusest, nii et et kas teil on olnud ka nähtavasti siin Eesti aladel küllaltki levinud linnusetüüp? Tõsi, millal nüüd Toompeale kastell-linnus ehitati, kas juba siis 1219 vaata kas teil või, või on ta ikkagi hiljem ehitatud, seda me täpselt ei tea. Tõsiku, võtame nüüd Henriku Liivimaal kroonika lahti, siis võiks meenutada. 1221. aastal, kui saarlased piirasid seda toopial olevat linnust, siis olevat nad üritanud põlema panna. See muidugi vihjab nagu võimalusel, et algselt tulid ikkagi puurajatised puust kaitserajatised veel kividest ei olnud ja seetõttu on sind Toompeale puhul ka arvatud, et et võib-olla on see varane linnus kivilinnus alles rajatud mõõgavendade ordu poolt, kui ta vahepeal mõõgavendade ordu valduses oli. Kas telli või õigemini selle tohumpia, selle linnusega on väga segased lood selles mõttes, et ta on ju nii nii palju hiljem ümber ehitatud, et ja seal see kultuurkiht väga võimas seal ei ole nii suuri kaevamisi ka teostatud, nii et kõik on ikkagi ainult oletuste tasemel. Siis on arvatud ka, et algselt võis olla isegi kastell-linnus või selle vana Pärnus. Vana Pärnu, mis oli ka vahepeal ju siis Saare-Lääne piiskopi residents ja aga 1260 koldeis. Leedulaste sõjakäiku ajal Vana-Pärnu põletatakse maha ja, ja sellest ei ole praktiliselt mingit jälge, isegi nendel arheoloogilistel uurimistöödel pole Pärnust päris päris selgeid jälgi kätte saadud, kus Need rajatised seal Vana-Pärnus täpselt võisid olla. Nii et kas tellid paistavad, et on siin Eestis ka üpriski sellised levinud linnused olnud? Tõenäoliselt jah, võib neid olla siis mõnelgi mõnegi teise linnuse ehitus kehandis. Näiteks varasem etapp, mis on Põltsamaal ka 13. sajandil rajatud, ka see võis olla siis kastell-linnus. Nüüd järgmine tüüp on siis konvendihoone? Vot see on üks huvitav tugevamaid ja omapärasemaid linnuste tüüpe üldse kaap laiemas Euroopa ulatuses. Kasvõi juba selles mõttes, et konvendihoone, see on siis linnusetüüp, mis on kujunenud just siin siis Saksa ja Liivi ordu aladel välja. Ja konvendihoone kujunemislugu saab ka juba 13. sajandil alguse tähendab makul 13. sajandi teisel poolel kusagil võib-olla kuuekümnendatel aastatel kusjuures selle üle on väga palju siis arutatud ja vaieldud, siin arhitektuuriajaloolased on siis välja käinud erinevad teooriaid. Kõigepealt, mis konvendihoone on. Tähendab, tegemist on siis linnusega, mis on sageli ka päris ruudukujuline, see koosneb neljast sellisest hoone plokist, mis see kõik otsapidi kokku ehitatud ja keskele jääb, selline siseõu või sisehoov. Ja tal on tavaliselt olnud siis mitu korrust. Esimene on selline poolkeldrikorrus, seal on olnud siis majapidamise laoruumid siis teine korrus, seal on olnud siis vastavalt ordu reeglit teletäiesti, kindlad ruumid on seal olnud siis kapiitlisaal. See on selline koosolekute saal, siis on refektoori on olnud, see on siis orduvendade söögisaal ühine söögisaal sisu, tormitoorium ehk magamisruum, kus koos kõik pagasid ja kabel. Ja kolmas korrus, see on siis tavaliselt olnud juba kaitsekorrus kusjuures sageli on ju ka nii, et on need need uksed nendesse ruumidesse igal korrusel siis avanevad selt sisehoovist ja teisel kolmandal korrusel on siis seal nagu selline omaette käik olnud. Sageli võetakse ka ristikäiguks etad, konvendihooned sarnanevad väga siis nendele keskaegsetele kloostritele seal jah, sarnasust oli ka nende elukorraldusest nii-öelda tuur tugenda diakloostrile ehk elukorralduses, sest väga palju väga palju. Siis pidid siis ühiselt tegutsema, ühiselt elama. Ja ja konvendihoone, kõige parem näide, muidugi on siis see samane Kuressaare linnus. Konvendihoone, see on levinud küll peamiselt ordualal, aga see on siis siin Saare-Lääne piiskop on lastud ka konvendihoone ehitada, nii et päris puhtalt ainult ordu ordule. Tüüpiline ei ole. Con konvent on konkreetselt ikkagi kaitseehitis. Jah, konvendihoone, see on konkreetne linnus ikkagi, see on kaitserajatis kusjuures seal siis ülemisel korrusel seal otsisid, et kõik kõikvõimalikud müüri rinnatised ja müüriga pead ja nii edasi, nii et kui me läheme, kas Kuressaare linnuses, siis näeme ja võtan hästi tugevasti kaitstud igalt poolt Kuressaare linna, seal on muidugi see omapära, et tal on olemas ka kaks nurgatorni siin ütleme, linnapoolsel küljel. Ja noh, nurgatorne neid võib konvendi hoonel olla, aga, aga kõigil neil muidugi alati ei pruugi neid nurgatornid olla. Konvendihooned kusjuures neid on olnud ka ju teistes Eesti linnustes. Isegi üheks kõige varasemaks on sageli peetud Pärnu konvendihoonet Pärnus, seal tähendab siis juba uus pärnu seal siis Pärnu jõe lõunakaldal. See otse siis selle keskaegse Pärnu linna kõrval. Jah, kahjuks sellest keskaegsest Pärnust on ju nii vähe säilinud noh, seal kõik need varemed oli maha tõmmatud ja ja muuseas, selle ordulinnuse konvendihoone kohale on ehitatud see praegune teatrihoone ja nii, et konvendihoone varemed jäävad sinna alla. Aga need vanemad plaanid, mis on siis seitsmeteistkümnendast sajandist, kui oli, seal kavatseti seda ümber ehitada ka ülikooli kaks ja ümberehitustöid siis kavandati nende plaanide põhjal on muidugi siis tehtud järeldusi tõepoolest, et see võib olla suhteliselt parade linnus ja ja ta on hästi-hästi korrapärane ja uhke linnus olnud, nii et teine, mida on ka küllaltki varaseks ka, isegi juba 13.-st sajandist paigutatud siis konvendihoone, mis rajati Viljandi linnusesse. Ja noh, kõik, muidugi konvendihooned ei ole nii väga reeglipärased ja, ja korrapäraselt. Nii et siin on ka siis teatud erinevusi olemas. Aga siin on jah rõhutatud selle konvendihoone üle, et milles see kujunes ja miks on just selliste ehitatud on nähtud siin küll eeskujusid üpriski kaugeks ka sealt päris Lõuna-Euroopast, kus ka korrapäraseid linnuseid olemas. Tõenäoliselt on just seos kloostritega siin oluline ordu reeglid ja mis nõudsid sellist ühist elamist ja ühist tegutsemist. Ja, aga sellisel klassikalisel kujul on jah, sest et siin Vana-Liivimaal on olemas siis Preisimaal olemas, nii et et konvendihooned on nagu omaette siis peatükk ka kogu Euroopa linnuste ajaloos. Jah, mõned uurijad on vahepeal isegi välja pakkunud, et konvendihoone rääkinudki kohe Preisimaal välja kujuneda. Mis need Eesti kõige varasemad konvendihooned on olnud, eeskujuks hilisematele või siis Preisiva konvendi hoonetele, noh, tõsi see on vist küll natukene üle pakutud, aga aga iseenesest on need jah, meie linnuse ehituse pärlid küll siin olemas. Kõige uhkem muidugi on jah see konvendihoone siis Kuressaares Kuressaare konvendihoone puhul on jah omapära, et seal on need kaks. Ma olen nagu sellest arhitektuuriajaloolased vaidlevad, selle üle jätkub Tartut. Varasem kuna kuna tornidel on teatud erinevused olemas, üks on siis Pikk Hermann, teine stuur volt ja üks torn on tõenäoliselt siis nagu varasem veel enne ehitust konvendihoone ehitust ja teine on siis nagu ilmselt siis selle konvendihoone, et kuigi mõlemal on, on teatud eripärad olemas, aga mis nüüd Kuressaare linnuse juures on muidugi huvitav, et seal nüüd mingil määral näha ka siis see, kuidas linnus seest välja nägi, sest ülejäänud linnustes seda ei näe kahjuks leianud linnused on nagu kõik varemetes ja ja neid Kuressaare linnuse neid saale, seda ristikäiku leid põlve, neid võib väga imestusega vaadata. Sellepärast et jah, see on meie, Eesti nagu ainus ja kõige uhkem näide peale selle on see töö seal teed sealt ka tehtud on kasutatud seda Saaremaa dolomiit ja mis on ju väga hästi säilinud võrreldes nüüd teiste eesti linnustega, nagu näiteks siis siin ka, mis on põhja- või Lääne-Eestis paest rajatud siis nende müüride seis on tunduvalt kehvem. On näiteks Rakvere pidanud arheoloog lihtsalt uuritud ja siis üritatud ka restaureerida või konserveerida, siis noh, sisuliselt sisuliselt need uued osad paistavad nii selgelt kohe silma. See baas, mida on kasutatud, see on tunduvalt kehva kvaliteediga omal ajal olnud, et ta on väga halvasti säilinud ja ja see on muidugi saanud takistuseks üldse Mil linnuste siis uurimisel ja, ja konserveeriv seal sellepärast et et iga Maasest väljakaevatud müür tähendab seda ei tohi jätta lahtise õhu kätte, sellepärast et siis ta hakkab kohe lagunema ja selleks, et teda konserveerida, siis pead sisuliselt hakkab aju täiesti uuesti laduma. Et noh, siin on ilmekas näide on ju ka siis Lihula jõgi omal ajal 1900 üheksakümnendatel aastatel, Mati Wanda tegi seal väga tänuväärsed uurimistööd ja tegelikult andis sellele linnuse ajaloole mõistmisele väga palju juurde ta Lihula linnus, omapärane linnus, mis on olnud siis nagu kahe valitsuse valduses ühelt poolt on olnud. Aga ordule anda ordule on seal oma osa olnud, teiselt poolt Saare-Lääne piiskopid seal osa olnud. Ja seal Lihula linnusest tulid välja ju väga uhked kindlustused, mis pärinevad juba 13.-st sajandist ja linnuse sissepääs, mis on olnud väga hästi kaitstud. Nii et seal on juba mingid tornilaadsed rajatised olnud. Aga jah, kahjuks seal konserveerida, konserveerida tähenda sisuliselt uute kivide peale ladumist ja ja need jah, et vaataja jaoks on, need tunduvad väga-väga uued olevat. Nii, aga nende veel linnuste juures ongi ju väga huvitavad on tegelikult igasugused üksikdetailid mida, mida, millele võib-olla iga huviline alati ei oskagi tähelepanu pöörata. Kõigepealt vaatava jah, varemete juures on ka vahel isegi näha, et kuidas see linnuse sissepääs sissepääs linnusele olnud alati väga tugevasti kindlustanud. Jaa, noh, seda on isegi mõnes meie mängufilmis kujutatud, kui rammitakse see värav sisse ja siis on veel olemas võre värav, tavaliselt keskaegsel linnusel oli, niiet Ta oli enne seda peamist äravatoritelt tõstesild, tõstesild, seal oli nagu kaheosaline, ütleme, värava all oli ta nagu toetuspunkt. Ja kui selle väljaspool oleva osa sele tõstsid üles siis seespool olev, mis sealse värava käigus oldud nii-öelda horisontaalselt olnud, siis see langes alla. Nii et kui sa kõigepealt rammisid puruks selle silla kuidagi täitsid selle kraaviala rammisid puruks värava siis tahtsid sinna sinna värava käiku tungida, siis politseis jälle tühjuse eest näiteks hundiauguks jääda. Kahjuks jah, meil ühelgi linnusel seda nii-öelda seda hundiauku näha ei ole, aga siis tegelikult on neid tõstesilla neid tõstmise, selliseid detaile vastavad augud siis kiviplokkidest või midagi, puudun siin-seal võimalik veel tähele panna. Siis kui läksid väravakäigust sisse, aga käiku siis pealt tuli põlvitud, seal olid augud sees, tähendab nii, et sealt värava kohal ka seal võisid siis linnuse kaitsjad ükskõik mida nendest aukudest sulle kaela valada või siis ka nooli lasta ja kive heita ja kõike muud. Ja vot nüüd selle värava lõpus siis seal on. See on nüüd selline võre, tähendab, millel on nagu augud sees, eks ole, nähtavasti sellepärast sees siis vastav ei saa sisse tungida, aga samal ajal on võimalik seda sissetungijate siis lasta nii hambudega, hilisemal ajal tulirelvadega ja nii edasi. Nii et väravad on alati olnud kõige tugevamini kindlustatud, kuna väravast ju üritati esimesena sisse tungida, kuna see oli tunduvalt siis mugavam, kui hakata üle müüri ronima ja neid torni tormijooksuredelit kasutama, see oli rinde jaoks tuntavat eluohtlikum. Jah, siis on kindlasti olnud äärmiselt huvitavat ka veel igasugused muud detailid mind huvitanud, kuidas näeb välja see linnuse kõige ülemine osa just ülemises osas, millal ilmuvad sinna müüri Sakmed ja milleks? Jah. Sapetel on ilmselt olnud mitu funktsiooni. Üks on see, et kui sa üritad panna redelit, aga pikk redelit on ju keeruline panna ja kui üks vedeliharu sappa satub, Sakab jälle dile sattus happevahesse, siis redel vajub ju ära. Aga veel olulisem on ilmselt olnud. Müüri satub seetõttu. Ja siis müüris ACME vahelt, seal ta laski sammuga, siis ta keeras ennast sinna Sakme taha ja seal oli ta mugav seda hambu pinnastada, tähendab teda, tal oli kõva kaitse olemas, kuna ammu vinnastamine nõudis aega, noh, ütleme 13. sajandil siis tehti seda v haagi, abilseteid jalaks, Talükkama veel ja nii edasi. Siis see oli väga mugav, ei peale selle muidugi tõenäoliselt nii nagu need linnuse müürid pealt olid kaetud, sama moodulit ka siis linnamüürid katusega pealt kaetud. No muidugi, et kaitsta siis ilmastikutingimuste eest siis neid kaitse linnatasi, aga teisest küljest see katus muidugi aitas siis ka kaitsjaid nende vastase noolte eest. Ma kujutan ette, et, et keskajal oli see piiramine, see oli üks suur selline noolte laskmine. Ja nii ühelt poolt siis piirajat kasutasid, aga rohkesti hamba, teiselt poolt kasutasid ka kaitsed happe. Nende keskaegsete kaitserajatiste puhul on veel huvitavad, on tehtud mitmesuguseid rekonstruktsioone, kuidas ülemine osa üldse välja nägi, tähendab, võiski olla nii jätta. Et see ülemine osa, see veidikene, isegi eeldus tähendab, ta ulatus müürist väljakule ja sel juhul või siis on nagu kaks laskeavasid ka otse ülevalt alla lasta, teata, kuni ta põrandas olid, olid sellised laskeavad olemas. Või siis oliteet laskavad vaid suuremad avaused, kus sa said siis vajadusel ka näiteks kive alla Ta või siis sealt püüdis akna vahelt kivi alla heita, kui vastane juba müüri jalamil siis on näiteks müüri jalamil, on sageli, on siis pandud kivid laotud niimoodi poolviltu noh, ütleme seal umbes 45 kraadise nurga all. No võib tunduda, et nii kindlustatakse vundament, eks ole, võimsam vundament ei saa alt uuristada. Aga tegelikult on olnud sellel ka hoopis teine tähendus. Nimelt kui sa ülevalt viskad alla Kivits ja sul on maapind on sile, eks ole, kivi kukub potsti sinna maha. Aga kui ta kukub ülevalt sinna kallaku peale põrkab ja vastavalt sellele, milline nurk on, siis ta sellise nurga all siis ka põrkab eemale, kas ta põrkab madalamalt või põrkab siis kõrgemalt. Nii et tegelikult ma kujutan ette, et jah, päris müüri jalamile ju keegi naljalt ei roninud. Aga niimoodi põrkega kõrge linnuse pealt võib see kivi lennata, seal loodame komeetrite, tähendab, kui lähened linnusele, siis hakkavad kivid lendavad. Aga siis väga-väga suured kivid ei või olla, need lõhuvad müüri ära. Noh, ega ta müüri otseselt ei lõhu, aga tähendab see müür müüri ees on nagu selline kallakpinda. Nii et jah, noh, ilmselt olid väga mitmesuguse suurusega kettad nende linnuste juures on igasugused sellised detaile, siis on, näiteks on vaadata meil mõne linnuse juures on seda ka näha, näiteks on Haapsalu linnuse värava kohal vaat värava kohal on selline ka väljaulatuv ruum. Nagu. Avaus ja siis noh, külje peal avaus vot selliseid selliseid detaile, rajatisi, nimeta pigi nukkadeks, milleks pidi nukad siis, vaat see on see koht, kus siis keskajal üritati seda tõrva ja pigi alla paisata. Et kui vastane üritas, siis rünnata ta seda linnuse väravat. Ja selleks kasutati siis Kataraal, eks ole, vaat siis pidi peale ja sisse põlema, noh, tõrv ka selline, mis süttib, noh, tavaliselt oli küll jah, katused olid nendel traalidel ka peal, aga, aga, ja need olid kaetud ka siis märgade loomanahkadega, eks. Nii kergesti tuld ei võtaks, aga pigilased sissevoolav, pigi või voolav tõrv tuleb ja kõik üleni põleb ja see muidugi ilmselt võis sellist sellist kahju tekitada. Siis on nendel linnustel mis on jahmudelgi linnusel, on päris hästi näha Kuressaare linnuse tagaküljel ja sind toopia lindusega. Kas näha on üks selline ka väljaulatuv rajatis, mis kannab omaaegset nimetust? Ja ka seal olla siis nagu põhjas on auk, see on niisugune nagu väikene väikene ruumikene eelduv ja see on nüüd siis olnud nagu linnuse. Danske Danske ja sealt siis kõik kõik langes siis sinna linnuse jalamile, tähendab, see oli tavaliselt siis mitte mitte esiküljel, vaid kusagilt tagaküljel. Ma ei tea, kas seal nüüd selle tõttu rohkem roose kasvama hakkas, aga aga, aga see on jah. Et on igasuguseid selliseid huvitavaid detaile, mida, mida tuleb tähele panna ja siin-seal Petrindustel säilinud varemete juures nii palju kui meil neid on. Nii, aga praegu me rääkisime siis nendest keskaegsetest väga tuntud kivi linnustest. Aga samas tahaks rõhutada, et viimaste aastate uurimistööd on näidanud, et ka eestlased ise kasutasid vähemalt 13. sajandi teisel poolel ja ka 14. sajandi algul mitmeid linnuseid. Ja noh, need on tegelikult tulnud alles välja siis nagu arheoloogilistel kaevamistel. Ja sellised sellised huvitavad avastused on meil siis 1970 saartel aastatel just just välja tulnud ja need on isema tegin kaevamisi Purtse tara kalda peal, Purtse tara kallas seal siis Ida-Virumaalt ja seal on juba ilusti viikingiaegne kiht olemas, viikingiaegsed, ehitusjärgud ja siis on seal 12. sajandi Kütusejärgud, aga seal olnud ka siis ehitusjärgud, mis kuuluvad 13.-sse sajandisse. Kusjuures suurt midagi muuta ei ole, hääldab on täiendatud seda kui müüritehnikas kivivalli, mis oli seal sama laata, mis oli seal juba varasemal ajal ja siis leiumaterjal näitab, et on teda hiljem kasutatud. Ja siis radioaktiivsed söeproovid näitasid seda siis on taoline linnus on avastati siis Misso lähedal kogu päev, Heiki Valk ja Jüri Peetseda kaevasid ka samasuguse leiumat materjal. Siis on Saaremaal antaatsa linnus mida on ka sel ajal siis kasutatud. Mis see tähendab, et sel ajal eestlased kasutasid, nemad olid linnuse peremehed nemad kaitsesid seda linnust. Kas need olid varem ehitatud või ehitati 13. sajandil? Tähendab enamikus on nad nii, et on nad juba varem olnud ehitatud, aga neid on edasi kasutatud. Patsa linnus Saaremaal patsa linnu, see on siis seal Loode-Saaremaal võhma kandis, tähendab, kus on need suured raua tootmiskeskused ja seal linnuse pead kohe sepatööd tehtud ja need rauasulatusalased uurimused täit, et sealse raua tootmine veel 13.-te teisel poolel Neljateistkümnenda sajandi alguses oli siis küllaltki aktiivne. Ja siis on Varbola linnus, kus on ka hilisemat materjali saadud, nii et ka see on olnud veel siis 13. sajandil kindlasti kasutusel. Ja no siin on muidugi küsimus, kuidas, No on teada ju, et osa eesti vanemaid säilitas oma võimu, nad said siis uut teisaldatava sallideks, osa teist on kindlasti ka mõne sugupõlve jooksul saksastunud. Aga osast? Ma ei tea, ma nimetaksin, et võib-olla oli tegemist nii-öelda selliste rahvameestega, kes siis säilitasid vanad kombed ja traditsioonid ja nad ei hakanudki mingeid uusi kaitsele. Vaid see traditsiooniline elulaad seal säilis ja siis tõenäoliselt on need linnused olnud kasutusel ka veel 14. sajandil. Võimalik, et siin on toimunud siis selline mingisugune murrang, kus siis võib-olla pärast Jüriöö, et kus, kus on need nagu mahajäetud on võib-olla antud käsk, et need tuleb maha jätta, et seal ei ole nagu tohtinud enam edasi elada. Ja siia ritta Ta muidugi siis tahaks veel ühe linnuse tuua, mille kohta on ta ju lausa kirjalikke allikaid olema olemas. Selle kasutamise kohta, tähendab, see on ju ka ilma linnus. Kusjuures nüüd Kaarma linnus on oma kujult juba hästi huvitav. Ta on teada Saaremaal, on mitmed linnustanud kirikute läheduses, eks ole, on seal Valjala ja nii edasi, noh karva linnas on ka kusagil sadakond meetrit, võib olla, aga harva. Linnus ei ole pärissellide ümara põhiplaaniga, nagu need tüüpilised muinasaegset Saaremaa maalinnad on. Temal on, ta on juba kergelt meenutab sellist neli nurka juba kuigi mitte päris neli, turk ei ole aga kada, nojah, levi nurgalaata. Nii et kas nüüd kahjuks ei ole seda karva linnusti Torioloogiliselt uuritud? Ei tea, kas kas karv linnusega juba varem rajatud tähendab, on ta juba 12. sajandil rajatud või on siis alles 13. sajandil rajatud ja siin on juba näiteks eeskujuna kasutatud neid neid kastell, mis on ju nelinurkse kujuga olnud, tähendab et see tema, tema, vähemalt see põhiplaan on juba uut tüüpi. Siin muistse vabadusvõitluse ajal sai seletatud seda piiramistaktikat ja ah, mõningas mõttes olitad, need ümara põhiplaaniga, linnused olid siis selle uue piiramistaktika jaoks küllaltki ebasoodsad. Et kas nüüd selle vältimiseks tehti ka juba siis vallid ja müürid juba nelinurksed? No seda videot karma linnuse kohta, mida me teabe teabe siis peamiselt selle vanema riimkroonika ka järgi ainult tegemist oli siis 1260. aasta sündmustega, 1260. aastal tegid, tegid siis orduvennad ühe suure sõjakäigu ja leedulaste vastu, aga Nad said siis turbe lahingus said lüüa. Ja seal lahingus seal osales ka eestlasi, ilmselt ka saarlasi ja kurelasi ja lahingus siis pöörasid rüütlitele seljaabid. Isegi kroonika järgi võib arvata, et järsku kui lepe leedulastega seal salaja tehtud ja pärast seda puhkeb suur üles tõusta ja suur ülestõus, puhkad ka Saaremaal saarlased kindlustavad ennast siis karma linnuses. 1261 talvel teevad siis sakslased suure sõjakäigu kogutud suured väed ja sellest sellest kõneleb ka siis Liivimaa vanem riimkroonika. Kuna tolle aja kohta on neid ilusaid kroonika kirjeldusi niivõrd vähe, siis ma arvan, et võiksime siin seda kohe vaadata kuidas ja mida ta kirjutab. Tolle talve vägevus oli nõnda kange ettegi tormis mered kõvaks ja ühtseks, et moodustus justkui sildsaare Ma ja Eestimaa vahel. Otsemaid lasti siis kutsuda Revalast mõned head kangelased, kes kõik sõjaretkele asuda igatsesid ja vennad tulid. Kui teate, said kõik väga meelsasti. Vaeseid ja rikkaid tuli mitmete hulkadega. Ka piiskopid ei jätnud tegemata, järgmist truult käskisid nad oma inimestel kärmelt retkele asuda. Sedasi olid tollal nende kõigi tava. Kui vägi kokku tuli, tegi see suure tee saarlaste maa poole liikudes. Need said sest väga ruttu teada. Nende maani on merd mööda kaks miili, sinna saabusid vennad oma väega. Kohe nähti väga suurt tule, laama, mille suits tarmas, kui raju üle terve Saaremaa. Otsemaid tõusis nende hädakisa. Nii mitmedki vägevad sõjasalgad rüüstasid edasi-tagasi. Seepärast saarlased olid rõõmud. Kõik, kes neist vaid ründasid, panid oma elu panti. Neile tehti väga suurt kahju. Sealt laaditi peale palju sõjasaaki. Nii et kõigepealt käib üks hirmus Saaremaa rüüstamine. Nad tegutsesid kedagi säästmata, Nad laadisid kõikuva reed täis. Mul tuleb tõtt tunnistada, kohe seejärel pöördusid nad ühe kantsi juurde, mida kutsutakse kaalumaks mehise väega. Meister oli korraldanud nii pühapäeval vara, rünnatakse kantsi, kuid pühapäev kätte jõudis. Siis iga mees oma sõjariistad ja liikus kantsi poole. Nad löödi sealt kiiresti tagasi. Tulivihased olid kõik saarlased, kristlased tungisid hiljem taas hoopidega peale, kantsis saarlastele, sel ajal. Seal olid saanud mõnedki haavata. Nii jätad maha, vajusid ja võitlemise igaveseks. Unustasid. Nad tegelesid sellega, kuni päev juba kaugel oli. Osa saarlasi lamas seal surnult, kandsies maas. Siiski valmistusid nad kaitseks kantsis viibijad. Nad oskasid käituda kitsikuses hästi mehiselt. Meister käskis headel hambritel appi tulla. Kärmed, ammukütid võtsid ammudi, astusid vihaselt tantsijat. Siis kuuldi hädakarjeid saarlaste suust igalt poolt. Kristlased sõjakisaga ründasid kantsi, mille saarlased kokku olid löönud. Nad võitsid selle võimuga ja lõid maha nii noored kui vanad, kes kantsis olid. Sestap jäid seal ellu väga vähesed. Kui saarlaste kantsi rüüstasid vennad, leiti sealt nii palju saaki, et sellel polnud lõpp, puu, mida kristlased sealt said. Kogu vägi kogunes kantsi juurde, mis võideti, nagu ma just lugesid. Vennad asusid seal sõjaväega vägivaldselt kaks ööd. Kristlased kandsid ja tõid kõik pida, kantsis leida oli väga innukalt mäe juurde. Nii et jah, mida kirjeldatakse, et hästi palju oli saaki hästi, palju oli vara, mis näitab, et saarlased olid sel ajal veel küllaltki kõval tasemel. Nendest eestlaste oma linnustest Kaarmast ja mis ost ja Purtsest, kas nendest võib taas kord järeldada, et eestlased kuni Jüriöö ülestõusuni olid ikka suhteliselt kõvad mehed? Jah, neil võib-olla neid õigusi oli nagu rohkem säilinud ja ja vana elukorraldus oli ka kindlasti veel olemas ja ja noh, nad kõik see osalemine nendele sõjakäikudel, kuhu neid kaasa võeti ja ma isegi ei julge üpris kindlalt öelda, et kas kohe kaob ära, aga aga mingisugune muutus mulleteistkümnenda sajandi keskpaigas siiski aset leiab. Tartu Ülikooli õppejõud Ain Mäesalu keskaegsetest linnustest Eestimaal ja eestlaste võimalustest omal maal.
