Et noored Ja nüüd teie, Eesti lugu. Tallinn oli hansalinn ja oli meistrite linn. Nii on kirjutanud sellest linnast raamatu tänane saatekülaline, ajaloo kandidaat, küllike Kaplinski. Toimetaja on Piret Kriivan. Käsitöölistest meistritest, Sumftidest gildidest, käsitöölise igapäevaelust ja pidupäevadest tuntumatest tootmishoonetes. Tallinnas on saadet. Milline oli käsitöölise koht linnaühiskonnas, missugune oli käsitöölise seisund keskaegses linnas? Kahjuks oli seisusteperiood. Ja nüüd siis linnas on ka need seisused jälgitavad. Ja käsitöölisteks nimetati kõiki linnaelanikke, kes polnud kaupmehed või vaimuinimesed, sotsiaalne kategooria. Ja sel viisil siis olid käsitöölised ka need, kes otseselt ei valmistanud käsitöö tooted nagu siis voorimehed või kandjad. Ja linnaelanike hulgas moodustasid käsitöölised nähtavasti siis kõige arvukama seisuse. Sest et linn ja lõpuks ei olnud koht, kus oleks saanud elada, mitte midagi tegemata, et siia raad kutsus ja võttis vastu siia ikkagi ainult neid inimesi, keda linn vajas ja kõrgema seisuse moodustasid siis need hansasuurkaupmehed, kelle tegevus oligi just nimelt see kaubandus hansakaubandus ja nemad siis ka juhtisid seda linnaelu. Ja nagu eespool öeldud oli, et siis kus hansakaupmeestega, kui nad kutsusid omaenda hulka, siis vaimuinimesi, siis nad sinna kuulusid mõned eriti silmapaistvad juveliiri näiteks või siis ka meedikud. Nendel oli see au. Tsunftid ja gildid. Mis vahe neil on, kas on tasemevahe? Üks oli auväärsem, kui teine. Et tsunftid olid keskaegsete linnaelanike kutseorganisatsioonid, aga gildid olid seisuslikud organisatsioonid. Et gildid, ajalugu on selles mõttes väga huvitav, et et arvatakse, et pildid on üleüldse kogu Euroopas olnud inimeste, nii linna- kui ka maainimeste kõige vanemaks ühistegevuse vormiks juba paganausuaegadest pärit. Et siis üheskoos täideti usukombeid ja kuna eluepideemiate tõttu, mida ei suudeta talitseda samuti siis ka loodusjõudude, aga ka tuleõnnetuste, muude selliste ettenähtamatute katastroofide puhul oli tõepoolest raske, siis siis seda koos tegevust ka pütti harrastada. Ja noh siis hiljem see seoses linnade tekkimisega ja, ja meie alal siin siis aga ka Saksa maadist, Sultide kui erialaorganisatsioonide väljakujunemisega siis tõepoolest jakildide staatus muutus, Nad muutusid seisuslikeks organisatsioonideks, et siis siis tavaliselt olid linnades siis suured gildid või suurgild, kuhu kuulusid hansakaupmehed ja väikekihid. Ehk siis käsitööliste kriit kuudis kuulusid tsunftid. Ja nüüd Tallinnas oli erandlikult kaks käsitööliste gildi. Need olid siis Püha Kanuti ja Püha Ulawi gild ja mõlemad kaitsepühakud olid Skandinaavia päritolu kuningad, kes olid kaotanud oma elu ristiusu tõdedel levitamisel oma hõimlasi teiste hulgas. Ja nüüd miks, miks siis Tallinnas erandlikult oli kaks käsitööliste gildi? Sellele on püüdnud ajaloolased vastust leida, aga niisugust üheselt võetavat vastust siiski pole. Aga minule tundub, et tõepõhi on sell, kes püüavad siduda neid kahte giidi sellega 13. sajandil siin Tallinnas vaheldus kaks erinevat võimuperioodis oli siis Taani võim ja ordu võim ja nimelt siis, et, et orduvennad kutsusid siia Tallinnasse linnakodanikena elama Gotlandi saarelt 200 saksa kaupmeest Kesk-Aasia Nigulistes tänava piirkonda, puit tähendab Niguliste kiriku piirkonda elama, asutati. Ja hiljem siis taanlased andsid küll tõsi saksa linnaõiguse Tallinnale ja et et siis kujunes välja ka kaks linna kihelkonda, siis võiks nagu minna sellele välja, et siis Oleviste kihelkonnas siis oli Oleviste kild ja, ja Niguliste kihelkonnas oli Kanuti gild, aga noh, kindlalt seda väita loomulikult ei saa. Aga mis on küll kindel, et sellesse Kanuti Gildi kuulusid siis need prestiižse mad erialad alates siis kullasseppadest ja kösneritest ja ültse seppadest ja siis ka mõned niisugused tähtsamad või, või austad auväärsemat toiduainete töötlemise erialad nagu eespool nimetatud lihunikud ja ja pagarid ja Oleviste gildi siis kuulusid need alamad ametid, mõlemaid oli umbes 20, nii et see arv ilmselt ei ole küll rolli mänginud. Et siis nagu voorimehed ja ehituserialade meistrid kandjad, kangrud, köie punujad ehk kanepi punujad, keda siis ei peetud nii harituteks ja kvalifitseeritud teks ja mis ka reeglina koosnesid ka just nimelt siis mitte saksa käsitöölistest. Ja siis pikka aega, kui eriti Rootsi ajal arutleti selle üle, et miks Tallinnas peab kaks käsitööliste gildi üldse olema. Ja pealegi need pildid ka omavahel ei saanud hästi läbi, sest Oleviste gildi seal iga hea väljaõppega meistreid ja nii siis lõpuks käidi, Rootsi ajal sai, üleüldse läks moodise otse kuningale samas käimine, kuna kuna kuningas seda lubas, käisid talupojad ja käisid ka linnakäsitöölised ja nii siis lõpuks otsustati Se Oleviste Kiltsis likvideerida. Ja siis mõned käsitöölised, sealt läksid siis üle Kanuti, Gildi aga enam enamik jäid siiski üldist välja ja läksid siis otseselt Rae alluvusse. Ja nüüd, kui nende siin gildidega üldse on seotud väga palju igasuguseid tuurijaid, kasvõi seegi, mis varem oli kas kaupmeeste käsitööliste gildid ja üldiselt arvatakse, et ikka võib-olla tõesti oli, oli kõige vanem Kiltse suurgild. Noh, sest et suure Gildi kaitsepühak ju ka päriselt määratletud. Et siis kuna maarjaroos on seal raekojas olnud niisuguseks sümboliks, mida ka suurgild on kasutanud, et siis siis võib noh, aga see on väga õhukesel jääl kõndimine küll, kui ma väidan, et Neitsi Maarja võis olla selle suure Gildi kaitsepühakuks, aga ka Toompeal oli näiteks maarjakild olemas ja kuna siis Toompea ja alllinn olid kaks eraldi linna tol ajal üks oli siis hansalinn, kaubalinn, teine oli siis võimukeskus, kus ka töötasid käsitöölised, just nimelt siis Toompea asukate tarvis. Et seal samamoodi oli kehtestatud zombisüsteem ja, ja siis need käsitöölised kuulusid sellesse Trump ja Maarja, Maarja Gildi. Nii et jah, et kuidas selle maarjakildiga siis lõppude lõpuks ikkagi oli ja kes siis ikkagi oli selle suure Gildi kaitsepühak, kui oli seda üldse et siis võiks jah, kuidagi sinna väga kaugesse minevikku ütleme sinna 1219. aasta poole kuhugi vaadata kus taanlased siis nii-öelda Toompeale selle kivilinnuse eksistani linna rajasid. Siis jah, võis olla üks ühine kiit tõepoolest nii hästi siis Toompea kui alllinna jaoks. Kuhu siis need kaup, mehed, kes siin tegutsesid, aga miks mitte ka siis aadlikud ühiselt kuulusid, nii et see ja see igatahes on selge see, et 14. sajand oli pöördelise tähtsusega, kus siis nagu kutseala printsiibil siis seisvuse printsiibil hakkasid need organisatsioonid nii hästi siis tsunftid, Kuiga gildid kujunema. Ja noh, siis, kui kirjalikke allikaid jälgida, siis kõikidest Tallinna ajalugu tutvustab kates brošüürides on seda ka mainitud, et siis et siis nende gildide hooned asusid seal, kus nad praegugi veel näha on, siis pikkadena valguses jäät. Neid kilde mainitakse kirjalikult just nimelt kõigepealt seoses nende gildi hoonetega. Ja et siis suurt suurt gildi 1325. aastal Kanuti Gildi 1320. aastal Oleviste gildi 1341. aastal. Ja mis siis nüüd must tähendab, siis sellesse puutub, et, et suure Gildi kõrval oli veel ka vallaliste kaupmehepoegade ja, ja siin pikematel kaubareisidel viibivate välismaa kaupmeeste ühine selline vennaskond mida me tunneme Mustpeade vennaskonna nime all, siis niisugune vennaskond siin tõepoolest tegutses 1399.-st aastast peale ja kasutas siis oma ürituste läbiviimiseks sure killi hoonet või siis rentis seda ja mis asub aadressil pikk tänav 26 millest siis aasta aastakümnete jooksul pikema aja jooksul kujunes ise Mustpeade vennaskonna maja, vennaskonna hoone. Ja siin nagu otseselt rohkem siis neid neid erialaga seotud või ka seisvusega seotud organiseerida, tsoone ei olnud. Et siis vennaskondlike niisuguseid kildi kilde või siis siis tõepoolest vennaskondki oli varem rohkem püha ihugiid, näiteks on üks ka palju vaidlusi tekitanud giid ehk siis vennaskond, mida samuti takse siis eel kristluses aegadesse ulatuv maks, organisatsioon juuniks. Ja just nimelt siis kohalike elanike selliseks organisatsiooniks. Ja selle põhikiri on üldiselt ka säilinud, kuigi selle lahtimõtestamine on osutunud päris keeruliseks. Nii et siis see oli tõepoolest sõna otseses selline vennaskond, organisatsioon. Mõte oligi kõikvõimalikel puhkudel 11 aidata, isegi kui üks vendadest näiteks mingi mingil põhjusel ongi sattunud, siis pidid need vennad aitama teda sealt vangist välja lunastada ja et niisuguseid sätteid on selles põhikirjas ja noh, siis mõnede arvates võisse püha ihukild olla ka Oleviste gildi eelkäijaks, kuna siis siis 15. sajandil, kus selle püha ihuajalugu nagu ära praktiliselt lõpeb. Et siis sinna sinna kuulusid ka niisugused ametid, just nagu nagu Oleviste gildi kuulusid hiljem transpordiga seotud erialad nagu voorimehed ja kandjat. Ja, ja kärumehed te kindlasti küsite, et kes need kärumehed olid ja see oligi üks väga huvitav eriala siin ja, ja just nagu mündrikud, see tulenes ka siis sellest Tallinna Sadama iseärasusest, nii et siis väiksematele laevadele, kes siia Tallinna sadamasse tulid, siis nendele Peeti mõnikord kaup, aga ka siis hobusega ja selleks olid siis spetsiaalselt niisugused Kaherattalised kaariku moodi sõidukit hästi kõrgete ratastega, et siis see vesi nii oli arvestatud, et kust ma maalt siis selle sõiduki põhi märjaks ei saa. Et, et siis seda, seda transpordiliiki kasutati ka sadamas tavat ja nemad kuulusid siis ka algselt sellesse püha ihugildi. Aga jah, et ta püha ihu nimeti kandis, siis see ise juba küll osutab kristluse aegadesse, aga ma teen selle eelkristlust selles mõttes, et enne enne siis seda ristisõdade lõppemist siin, et üldiselt on teada, et eestlased olid üsna hästi siin ristiusuga ka kursis juba enne 13. sajandi algust ja ja kõik paistab sedamoodi välja. Et ilma sellise vahelesegamiseta oleks meil läinud täpselt nii nagu Põhjamaades, et siis meie maakondade vanemad oleksid pidanud maha paar korralikku sõda, kus siis oleks peale jäänud kõige tugevam. Sellest oleks siis saanud kuningas. Sest et koos käidi nii või teisiti Kesk-Eestis seal Raikkülas Eesti asja ajamas ja need jah, et see 13. sajand nagu siis kõik arengusuunad. Ta lõikas läbi senised ja andis hoopis teised hoopis uued, siis niisugused saksa saksapärased arengusuunad tervetele tervetele linnadele. Kui käsitöölisel sellel käsitöölisel, kes oma käega valmistas midagi konkreetset, jäi kaupa üle, siis kuidas ta seda turustas, ehk kuidas käsitööline ja kaupmees teineteist üles leidsid? No vot, oli nii, et need suur suure gildi liikmed ehk siis suurkaupmehed, nemad põhimõtteliselt tegelesid hansatransiitkaubandusega. Nii et siis see kohalik käsitöö oli, oli mõeldud kohalike linnaelanike ja linna ümberkaudsete talude vajaduste, külade vajaduste rahuldamiseks. Ja nüüd käsitöö toodete müük linnas toimus ikkagi käsitöölise enda poes need siis käsitöölise Töökoja väljund tänavale oli siis aken ja uks kuhu siis oli ukse kohal oli pandud siis kas embleem, kringel või saabas nagu praegugi siin linnas näha võib, või siis maalitud mingisugune siit. Ja, ja siis seal kaup tähendab käsitöölise majas. Kui ta oli siis selline tüüpiline Kaheruumiline kiile tõrnsed tüüpi saksa elamu siis seal ees kojas toimus siis käsitöö, toodete valmistamine, jaga nende müük. Ja siis sind, raekoja plats oli turuplats tol ajal, et siis sind turuplatsi läheduses olid käsitööliste poekesed, kus kus siis müüdi tooteid, siis turuplatsil olid lauad väljas, kus, kus siis käsitöö tooteid müüdi. Nii et põhiliselt tegelesid käsitöölised ise oma toodangu müügiga. Nii et see see väljapoole väljapoole linna linnaväravat hommikul tehti lahti, siis talupojad tulid oma toodetega siia turule ja linnaelanikud ostsid seda, mis talupojad müüsid ja talupojad ostsid jälle või vahetasid seda toodangut, mis linnas valmistati. Aga nüüd see, see põllumajanduse ja linnaelaniku vahe oli selles mõttes ütles ka tol ajal veel küllaltki ähmane, et paljud linnaelanikud varustasid ka iseennast põllumajandussaadustega. Sest et linnaväravate ees olid siis see maa, mis seal asus, oli ära jagatud linnakodanike vahel aegadeks köögivilja aedadeks. Noh, saksa keelest on tulnud see termin, mida siin nende aedade kohta kasutati kool, karten, ehk siis kapsaaed. Niisiis peamine, peamine aedvili siis, mida seal kasvatati, ilmselt oligi kapsas, sedagi hapendati, nii sauerkraut, Ta on siis ka niisugune või hapukapsas tänapäevalgi tuntud termin siis hapukapsa kohta. Et siis jah, seal kasvatati kõike, mida tol ajal siin kasvatada osati ka ka siis marjapõõsaid, siis mitmesuguseid rohttaimi, mis kõlbasid süüa ja mida peeti ravimtaimedeks. Nii et see aiakultuur oli levinud ja üldiselt on linna kinnisvaraamet. Kinnisvararaamatutes, õigemini ka ülesmärgid tud need aiad, kellel on siis läbi aegade siin kuulunud, on, et kunagi ma tegin selle kohta aga ühe ülevaate, kus seal missuguste käsitööliste aiad siis asusid seal seal sepa tänava värava taga ja missugused siis asusid siin pool siin siiapoole enam nad ei ulatunud tegelikult ja praeguse palk jaama poole, sest see oli, see oli mihkli, kloostri maa. Aga peaasjalikult olid nad just nimelt siis seal Harju ja ja Karja tänava esistel aladel. Käsitöölised olid koondunud raekoja ümber. Et tegelikult kesklinnas jah, nad asusid. Et noh, need üksikud tänava nimed, mis veel käsitöö käsitöönimesid kannavad, on kindlasti ajaloolised, aga Lübecki õiguse ja sealt tuletatud Raekorraldust ehk siis puusprace, nagu neid kutsuti. Nende järgi võib otsustada, traat tundis üsna suurt muret ka selle üle, et linnaelanikel siiski turvaline ja, ja rahulik siin linnas elada oli ja selle tõttu siis niisuguseid käsitööalad, mis tekitasid müra või haisu, või tolmu. Et need siis viidi ikkagi kesklinnast kaugemale. Näiteks sepapojad olid siis selles sektoris, mis praegu jääb Harju tänava ja Rüütli tänava vahele mis on praegu tühi ja mille üle vaidlus käib, mis ta peab saama. Ja nimetatigi seda Harju tänavat siis sepa tänavaks, see oli nende asukoha järgi ja Harju väravat nimetati sepa väravaks siis näiteks kõige haisvam ja hirmsam oli sisse hülgerasvast siis selle Traani ajamine, ehk siis hülgerasvakeetmine. Ja see võis toimuda siis seal sadama või siis Paljassaare kandis, kus olid siis vastavad hooned üles tud siis kanepi ketramine ja kanepi köiepunumine, see tekitas palju tolmu ja ajas trahv. Niisiis, see oli samamoodi viidud välja siia köismäele praegugi sind köismäe torn ja köispiirkond teada. Nii et seda hoolt ja diskantsid. Raehärrad, kes olid selleks seatud, jälgisid nende praekorralduste täitmist. Aga nüüd nagu jutt oli, siis, et tapamaja reoveed siis läksid, läksid ka siia Tallinna laht, et aga nüüd politseis veskid väljaspool linna, vaat need olid siis nagu kõige tuntumad ja et kõige tuntumad ja vajalikumad tootmishooned, nimelt siis viljaveskid, need asusid kolme linnavärava, sellesama harju siis karja ja Savi tänavaväravate saviväravateks või Savi tänavaks, tol ajal nimetati praegust Viru tänavat. Ja nimelt sisse, vesi tuli siis sealt ülevalt Ülemiste järvest kaevatud kanalit mööda siia alla, läks linnaväravatest läbi ja käivitas siis nende veskite mehhanismid. Aga asukoht oli selline, nendel veskite lett, et sealtkandist võis tulla, nagu ka juhtus ja mitte väga harva siis vaenu käsites linna ründasid ja nende veskite kasutamise võimatuks tegid. Lisaks sellele, et tol ajal peredes olid ka linnas veel käsikivid, samas siis ehitati siia, ega praegugi on see hoone veel alles sinna laia tänava lõppu siis hobuveski. Ja selle väljanägemine juba reedab, mismoodi seal siis jahvatati. Niisiis hobune vedas ringi, siis Veski mehhanismi veskit sai siis kasuta juhul kui linnaväravate ette veskile polnud võimalik minna. Aga miks linnal olid oma veskid, miks ei võinud pidi? Ju vilja sisse tooma? Jah, just nimelt nii, et siis linn ise tarbis, tarbis ka vilja, ostis vilja ja vedas seda välja, see, mis linn vajasse jäi kohale ja siis selleks, et siis leiba küpsetada, saia küpsetada, selleks oli seda vaja jahvatada. Ja kuna sisse linn pidas paremaks lasta, siis veskites vili ära jahvatada ja mitte koormata. Ta siis linnakodanikke, seda jahvatamisega ja liiatigi ega leiva küpsetamine ja saia küpsetamine ei toimunudki kodudes, seda tegid pagarid. Nii et siis see tuleoht oli ilmselt üks põhjus, miks, miks nii tehti, aga oli olemas Pagaritad, Songitanud leivapagarid ja saia pagarid, Jagoogi pagarid ja koht, kus siis nemad oma tooteid müüsid ka siin Tallinnas Meil praegu jälgitav saiakäik. Aga jah, üldiselt pagarid, asukoht nähtavasti oli ka veel mujal ei oska öelda täpselt see pagari tänava tähendus, kas see tänav on nime saanud selle tõttu, et ta seal kunagi elas mõni pagar või siis seal tõepoolest ka pagari ka pagaritööga tegeleti seal umbes samamoodi nagu see see hobuse tänav, mis nüüd on küll täiesti vale nime saanud, on nimetatud hobusepeatänavaks. Aga tegelikult on see tulenenud sõnast Perte pärmis, tähendab hobusekaupmeest, mitte hobuse pea. Aga noh, ikka juhtub niimoodi, et tähendused nagu teisenevad ja ega see, ma ei taha sugugi öelda, et see hobusepea tuleks hobusekaupmehega asendada, aga tõsi ta on, et see on vale tõlge. Ja. Missugune oli käsitöölise kodu, kas on võimalik mingit üldistust teha, sest ilmselt olid nad väga erineva sissetulekuga inimesed. Jah noh, üldiselt ega, ega nende käsitööliste majadest, nii et üldiselt ei ole eriti head ettekujutust, noh me teame mõningaid mõningaid kaupmehe maju küll tollest ajast, ütleme siis, 15.-st 16.-st sajandist. Aga, aga kirjelduse järgi oskame neid määratleda küll. Nii et siis siis see ka käsitööline ei käinud nii-öelda tööl kusagil mujal sepati ilmselt käisid küll, jah, sest et nende, see sepapajatasusid ikka elamutest eemal. Aga, aga noh, need käsitöölised, kes, kellel oli lubatud linnas töötada, siis nemad töötasid kodus ja nagu siin öeldud oli, siis siis tolleaegne Lila linnaelaniku elamu jagunes siis eeskojaks ehk siis halliks, ehk siis nagu alamsaksa keeles nimetada kiileks kiile. Ja seal tagapool olid siis eluruumid, mis olid köetavad ja mida nimetati törn, see. Ja, ja pere elas siis seal tagapool otsas ja käsitöömeister siis tegutses maja eesotsas tänava pool. Ja kus ta siis ka neid oma tooteid müüs, tegelikult küll mõnedel mõningal juhul võis olla käsitöölisel ka rohkem kinnisvarasid kui ainult see, kus ta pood asus ja peale selle oli ka üksikuid poode, mida raat rentis välja käsitöölistele. Ja kohe tasusid küll tõepoolest raekoja platsi ümbruses. Need siis näiteks need lihakarnid olid niisugused, mis olid raeomad ja mida raatsis rentis välja käsitöölistele samuti sisse Greener straase või siis kraami Bootniku ehk siis kullassepa tänav või seda on aeg-ajalt nimetatud ka kannu valajate tänavaks. Et siis seal on on siis tegutsenud ja ilmselt üürnikke Ena nendes raepoodides siis vastavate erialade käsitöölised. Ja nüüd omal ajal seep restaureerimis, Töökoda tegeles väga intensiivselt ka Tallinna kinnistut uurimisega ja nende omanike uurimisega, nii et põhimõtteliselt on jah, ikkagi sinna kinnistusraamatute tekkimise aega tagasi võimalik olnud väga paljusid käsitöölisi ja nende asukoht ja nende töökodade asukohti siin Tallinna linnaplaanis jälgida. Kuigi noh, jah hiljem aja jooksul palju ümber ehitatud ja ja nagu peale jäänud, siis peaasjalikult need kaupmeeste majad, mida, mida me siis tunneme ka sellisena kaupmees suutis siis kiiremini selle oma puumajakiviks ehit majaks ehitada ja sinna siis Velganid, poeg ja, ja õdesid sinna juurde ehitada, siis laste tarbeks, kes täiskasvanute said ja siin eluruumi vajasid, sest see müür linnamüür, mis, mis linna ümbritses, siis see seadis ka kindlad piirid linna laienemisele. Nii et. Nii et jah, see kesklinn, kesklinn, siin raekoja platsi ümbrus on ikkagi prae päralt olnud ja raad on siis korraldanud ka siinsete töökodade ja mis olid ühtlasi ka poed siis nende rentimist, käsitöölistele need erialad, mida oli võimalik tõepoolest töökohas teostada, et siis töökojast joosta, siis nendega siin raekoja platsi ümbruses ka tegemist tehti. Kas käsitööline või meister, kas ta oli linnapildis äratanud? No ma arvan, et, et noh, erialade kaupa niisuguseid rõivaid kindlasti kindlasti ei kantud, kuna linn oli väike, siis siis need käsitöölised, kui üks ühte hästi tundsid, teadsid, kes on kes. Aga nüüd käsitöölised jah, madalama seisuse esindajatena nendel olid kehtestatud küll kindlad rõivastusnormid ja see puudutas just nimelt siis luksusesemete kandmist. Need rõiva määrustike on raad ikkagi aeg-ajalt välja andnud. Ja see puudutab just nimelt siis värvilisest metallist hõbe ja kuldehet kandmist ja siis ka karusnahkade siidis ametikandmist, nii et käsitöölistele oli see küll keelatud isegi nendele, kes ise neid töötlesid ja kullassepad tihtipeale olid selle pahased, et nemad valmistavad nende, nende suure gildi liikmete prouad endale ja tütardele, kuldehted aga seisuse järgi, Nad kuulusid tsunfti ja peale väheste erandite kullasseppade tsunft kuulus mitte suurte Gildi vaid Kanuti Gildi. Nii et siin on ja palju olnud pahandusi rõivastega ja üldiselt siis saali asi lahendatud siis niimoodi rae poolt, et et siis rõivaste, luksusaste, samuti siis perekondlikud peod nende peale kulutatud raha pidi siis olema korrelatsioonis kinnisvara väärtusega. No huvitav on näiteks seegi asjaolu sellesama ülikooli ja Tallinna gümnaasiumiga, et et siis kui seitsmeteistkümnenda sajandi keskel Venemaa tungis siia Baltikumi ja üritas siis rootslasi siit välja ajada, siis 1632. aastal asutatud Tartu ülikool toodi siis evakueeriti nii-öelda siia Tallinnasse ja majutati siis siia selle Tallinna gümnaasiumi ehk siis praeguse Gustav Adolfi gümnaasiumi ruumidesse. Aga kuna see gümnaasium oli ka niisugune noh, no ettevalmistav aste, siis gümnaasi võidan ülikooli astumiseks ja siin töötasid ka professorid, kes olid siis pärit siin Euroopa tuntud kultuurikeskustest ja ei tahtnud seda ülikooli siin sugugi mitte näha. Kartsid oma tuleviku pärast, siis põhjustasid nad siin mitmeid tülisid just nimelt sel pinnal, et näete, Tartu Ülikooli professorite naised kannavad nii luksuslikke rõivaid et Tallinna raekorralduses ette nähtud luksusmäärused seda ei lubaks. Ja asi läks isegi nii kaugele, et siis mindi nendele ülikooli õppejõudude prouadele siis tänaval kallale ja tihti siis nende rõivad lõhki ja ja tehti neile muul viisil pahameelt, nii et siis siis ruume neile ei antud ja nii siis jäigi. Ei jäänudki ülikooli muud üle, kui rootslastel muud üle, kui siis ja hiljem see ülikool sinna Tartusse tagasi. Kas Sunktidel oli ka oma tunnused sümboli? Sümboolika oli täiesti olemas, hilissümboolika hulka kuulus tsunfti embleem, mille elemendid siis kasutati ka tsunfti sildis siis meistrite töökodade siltidel ja siis olid veel tsunftilipud. Ja noh, siis siis kui linnas korraldati pidulikke sündmusi, siis millest Soldidki osa võtsid, siis võeti need lipud ja ja, ja need embleemid ja mindi siis nendega välja, nii et siis just nimelt need embleemid olidki need, mis näitasid, mis eriala meistritega tegemist on ja siis kuni katoliku aja lõpuni eksis reformatsiooni, nii sinna 16. sajandi meie alal võiks öelda siis teise veerandini, siis olid ka need katoliiklikud pühakud, mis olid siis või kes olid siis need tsunftide kaitseb hakuteks kuidagi mingi atribuudi ka kajastamist leidnud siis softi embleemidel. Aga muidu jah, peeti väga oluliseks siiski ka mingi mingi toode või mingi niisugune iseloomulik tööriist oleks siis kuidagi näha seal sellel embleemil. Ja mis lippudesse puutub, siis lippude lippudel samamoodi lipule on lipp oli tavaliselt siis siidist ja tuttidega, vot need poordi tegijad siis valmistasid, kant kaunistasid neid lippe ja sinna oli siis tikitud ka mingisugune niisugune ese, mis, mis selle tsunftitoodete hulgast nagu kõige tuntum või kõige tarbitum oligi. Missugused need sündmused olid, kus nad neid oma lippe näidata said, mis kogunemised nüüd siis olid? Noh, need olid siis ülestõusmispühadega seotud no siis olid kevadpühade ehk siis maikrahvi pidustused, kus siis rongkäikudel käidi. Ja siis noh, kui külla tulid siis kõrgemad võimukandjad ja, ja peeti vajalikuks siis ka Suntide värvikirevat paraadi näidata, siis võidi seda teha. Aga põhimõtteliselt jah, suti pühakute päevad, need ei langenud kokku, nii et siis niisugust üldist santi püha nagu ei olnud. Aga need olid ikkagi seotud just nimelt kirikupühadega ja poliitiliste sündmustega. Kus näidati põhiliselt suuremad ja tuntumad tsunftid olid Tallinnas, mis teistes linnades No vat siis tuleb, tuleb ikkagi täiesti sellise analoogia põhjal sellele küsimusele läheneda, tähendab siis Tartus oli suur hulk keeldajad Sunte, aga ka Pärnus, Paides, Narvas. Aga oli siis nii, et suuremate linnade ja need kolm olidki siis suuremad linnad, noh, nad olid ka hansaliidu liikmed, Tallinn-Pärnu ja Tartu ja siis need ümberkaudsete väiksemate linnade käsitöölised kuulusid siis nende suuremate linnade tsunfti idesse. Nii et siis põhimõtteliselt jah, nad võisid käia siis nii-öelda siin õppima söödavad, käisidki siin ametit õppima, sest nendel väikestel Suntidel koha peal meistritel koha peal siis nagu ei olnud võimalusi ka polnud luba siis seda ametit õpetada. Ja siin anti nendele Hiska meistritunnistused välja. Ja noh siis see muidugi see nagu nagu teadlaseks penis üsna kaugesse või üsna lähedasse tulevikku, ütleme siis üsna lähedale meie ajale välja. Et siis 19. sajandil, noh, nad hakkasid hästi jalgu ja masinad tsunftimeistrid ja tsunfti koordis vabrikutele vabrikut tööstusele ja siis anti välja siis linnaseadusi, millega õieti siis sondid laiali saadeti ja keelustati nende tegevus taga jahi, inimeste linnainimeste kommetes ja traditsioonides oli see tsunftikord sedavõrd juurdunud, et, et need sungid ikkagi noh, enamuses küll küll ühiskondlikke või seltskondlikke organisatsioonide jätkasid tegevust ja Peab ütlema, et osad Suntena, rätsepa tulid nende hulgas sellised siis lihunikud, korstnapühkijad, mis on ka suhteliselt hiline tsunft, kes siis kelle raevõi tähendab, kelle arveraamatut ja kelle tegevuse protokollid on jälgitavad kuni sinna 1920. aastani välja, kui kui, siis Eesti vabariigi valitsus, siis nad vastava määrusega, kui seisuslikud organisatsioonid lõplikult laiali saata disaga, vat selle Mustpeade vennaskonna tegevus oli aga sedavõrd sedavõrd visa ja sedavõrd rahvusvaheline et, et siis alles nõukogude võim 1940. aastal siis saatis lõplikult likvideeris selle Mustpeade vennaskonna, aga me teame praegu tas jällegi siit mustpead siin Euroopas käivad koos ja, ja jätkavad siis neid traditsioone. Eesti on mereriik ja kas kalameeste amet ka oli olemas? Vaat nende kaluritega oli nüüd niimoodi, et kalurid, kalurid elasid siis seal kalamajas ja tegelesid kalapüügiga. Aga niisugust Sulti või ametit otse ei olnud, oli vennaskond küll. See kala püüdmine ja, ja kui palju ja kui suuri kalu tohib püüda ja mis liiki kala ja nii edasi, selliseid piiranguid ei olnud. Aga nüüd see, see kalakaubitsejad, vaat nemad moodustist omaette sellise organisatsiooni ja, ja nemad siis käisid neid kalu siin linnas müütamas ja kalaletid olid siis kasin raekoja platsilt ja vot see oli reguleeritud või piiratud siset, Need kalakaupmehed võisid Korniga viia siis kodanike majadesse ka kala laiali. Aga, aga seal olid piirangut siis missugust kala ja, ja kui palju jääb põhimõtteliselt pidise kala kaubandus käima ikkagi ikkagi siin siin linnas ja, ja raekoja platsil, aga muidu oli kalapüük põhimõtteliselt põhimõtteliselt vaba, et ka ümberkaudsed külad võisid kalapüügiga tegeleda ja noh, üldiselt on teada näiteks see, et et siit Tallinnast edasi siis sinna pankranniku poole. Et seal kevadel võidi korraga saada niisugune saake jätkuks terveks aastaks oli asi siis korraldatud niimoodi, et et naised ja, ja siis suuremad lapsed kevadel, siis noh, enam-vähem teati seda aega, millal kalaasija ranniku lähedusse soojemasse vette kudema tuleb. Et, et siis nemad pidid jalutama seal pankrannikul ja jälgima hoolega siis merepinda. Ja kus siis tekkis selline omapärane selline virvendus siis juba teateid, seal on kala, niismehed Läksid siis paatide ja võrkudega sinna kohale. Ja need kalad olid siis kevadest nii vaimustatud, et ei pannud ohtu tähele. Ja lasid ja Läsid tihtipeale siis terved parved võrkudega randa vedada ja vot sellest on päris palju kirjutanud tud, mis selle kalaga siis kõik tehti soolati ja ja kuivatati ja siis ka suitsutati ja nii siis kindlustati endale väga oluline leivakõrvane terveks terveks aastaks, kui, kui sagi Anne oli. Ja siis niisugused noh, reglementeeritud oli või ka siis selline noh, nagu heeringa kaubandusheeringat toodi siia sisse siis on siin püütud sellist kala nagu noh, nagu kõiki meremerekalu, aga on ka siis püütud räime on püütud püütud kilu ja see kilu on Lääne-Euroopa lastes väga suurt tähelepanu köitnud, seda on võrreldud Sartiiniga, mis on natuke väiksem, küll aga on sama pehme ja maitsev. Ja mida siis siit lääne meie Alara läänerannikult siis suurtes kogustes püütakse ja ja, ja siis müüakse. Aga muidu paraad oma vajadusteks kasvatas kalu kalatiikides siin, kus praeguse Viru hotell asub siit natukene siis, mis ta on siis loode suunas, seal olid siis linna kalatiigid, niukene, savine maa, seal siis vesi hästi seisis. Ja noh, kuna katoliku ajal kala tarbimine oli väga suur, siis oli ka vajadus kala järele tõepoolest väga suur. Ja selle tõttu siis noh, kuna see merekalapüük oli siin suhteliselt vähem levinud siis ja ka natuke ebakindlam, et siis kalakasvatusega siin saadi rohkem tulu ja siis noh siis seal Löwenruh tähendab Rae mõisates seal kasvatati samamoodi kala, nii et siis see kalamajandus on ja rohkem nagu olnud sisemaine tegevus ja noh, siis jõgedest näiteks sisse Tiskre oja oli omal ajal ära jagatud Olivee rikas, praegu on õudne vaadata inimesed sealsest solgiojast nii-öelda siis kala püüavad siis oli see veerohke ja see oli siis Toompea ja, ja rae ja kohalike elanike vahel ära jagatud millisest kalatõkkest, millise niisiis tohib püüda ja ja siis need talu talumehed, kellel oli siis seal ümber kaudu siis rae poolt renditud siis need elamut, siis seal seal nad elasid ja maksid siis kalades ka siis renti rajale. Et see oli üks võimalus, kuidas siis kalalinale kindlustati? Ajaloo kandidaat Küllike Kaplinski rääkis käsitöölistest keskaegses Liivimaa linnas. Kuulake Eesti lugu laupäeviti kell üks ja esmaspäeval tund enne südaööd, vikerraadios kolmapäeval kell üks klassikaraadios ja vikerraadio koduleheküljel internetis. Teile sobival ajal.
