Huvitaja. Ja huvitav saade läheb nüüd edasi ning järgneva 25 minuti jooksul räägime nii loodusest kui looduses elavatest loomadest tegemine. Üks küsija, kes küsis meil rästikuhammustuse kohta, saab oma vastuse selle pooltunni lõpupoole. Enne seda ka jõuame kuulata muusikat, kus musitseerivad siis inimesed, linnud ja loomad koos ning rääkida ajakirjast loodusesõber. Meil on stuudios siis loodusesõbra toimetaja Helen Arusoo ning räägime uuest numbrist ja sellest CD-plaadist, mille peal siis nagu öeldud, on nii linnud kui loomad koos ja inimesed, et teha muusikat, võib-olla panemegi mängima kohe alguses ühe loo, kus on meil hea võimalus kuulata seda muusikat, et siis juba jätkata juttudega ja ütlen nii palju ette, et lugu kannab pealkirja värvuliste naer. See on siis laul nimega värvuliste naer või lugu ja plaadi pealt, mis on värske loodusesõbra ajakirja vahel, kus siis on võimalik kuulda 14 lugu ürgset Kaja. Ja meil on stuudios selle ajakirjasõber peatoimetaja Helen Arusoo, tere. Tere. Kuidas selline plaat sündis? Selline plaat sündis tegelikult David Rosenberg idees, kes on selle muusikaga kirjutanud, et see on tõeline loodusesõbra plaat, sest et seal musitseerivad koos linnud, loomad, putukad ja inimesed. Aga 14 lugu on, millest kolm on lausa lai duetid loomadega, et üks on vaalakaja, kaks on siis lindudega. Et see lugu, mis me just kuulsime Sist ehk märkasite, et kui värvuline laulis, siis Ta imiteerib täpselt klarnetikäike, et see on tegelikult midagi väga erakordselt, et inimesel õnnestub saavutada selline kunstiline kontakt teise liigiga ja kogu see plaat sai alguse just sellest samast loost kui David Rosenberg, plaadi autor käis ringi ja Ameerika Vjaariumis ja klarnet oli käes ja siis sõber oli ka kaasas, kes puhus Fleti ja otsisid, et kas võiks olla nii, et keegi hakkab Nende musitseerimisele vastama. Noh, nüüd väga suurt usku sellesse Olde sisse, noh, Objaarium on see koht, kus elab hästi palju linde. Ja, aga äkki ta kuulis, et üks väike värvuline nimega ka rullaks leuko, loovus, eestikeelset nime tal ei ole, hakkab vastama, ilmselgelt imiteerib tema käike nagu džässis. Et need jäid sinna istuma, mängisid ja mängisid ja lõpuks inimesed väsisid ja pidid ära minema, aga see linnuke oleks seal aina edasi mänginud, sest et sellega sai nagu siis selgeks, et lind ei, ei ei mänginud või laulnud ainult enda territooriumi kaitsmiseks emaste võitmiseks või mis iganes. Tavaliselt öeldakse, et on linnulaulu põhjuseks, vaid ta tõesti musitseeris ja selle plaadi peal ütleme, see lugu on selline. Päris põneva karm kuulata, aga ütleme, et seal on ka muid lugusid mis niuksed lihtsamad, kus on võetud lindude või vaalade lindistused stuudios, pandud kokku inimeste muusikaga, et need on nagu vähe rahulikumad kuulata, aga siis on jah kolm sellist lisapärli laiv duetti, et see siis teeb sellest tõelise loodusesõbra plaadil. Kas. Ma selle peale tema veel teada, et keegi oleks sedasi musitseerinud ja seda kuskil esitanud. No on küll, tegelikult on päris suur kogukond olemas inimesi, kes käivad näiteks kaladega Havai saarestiku lähedal noh, mängimas, et pannakse mikrofonid vee alla realased mikrite, siis mängitakse selliseid tavaliselt kas klarneti või ka kidrahelisid vee alla ja siis vaalad, kiirust, vaalad näiteks vastavad ja kindlasti vastavad, just neelasid, ujuvad seal paadi lähedal ja nii, aga ütleme, et live duett, mis on pandud plaadi peale, see nüüd küll esimest korda. Vähemalt Davidi sõnul, et või on siis see väga harukordne ka tema ei tea, et oleks ennem olnud, et see on nüüd meie plaadi peal, siis oli ta lahkelt nõus oma loomingut andmas ja ajakirja kaante vahele ja meile eestlastele kuulata ja ta tegelikult tema eesti seos on see, et ta on teinud, seal on kõigepealt Eesti naine ja ta elab pool aega Ameerikas ja Poolaga Eestis ja ta on teinud Robert Jürjendal ikka, kes ka siin plaadi peal mängib ühe plaadi nimega soo-roo, kus on siis soo-roolind ka üks üks tegelasi, kes kaasa laulab. Aga ja tema on selline tõeline loodusesõber, et et ta mõtles, et see võiks jazzi vahel ilma, et oleks nagu kuulda, mis siis toimub nagu muusikaaja looduse kontaktide maailmas. Nii et see sooril, soom, rooline soo-roolinnulugu on siin Eestis salvestatud, see tehtud kuskil mujal. Jah, see soo-roolind, kes selle plaadi peal laulab, on Eestis, aga temaga ei ole, duett, temaga ei õnnestu, see on tõesti harukordne, kui sul õnnestub mõne liikide nüüd laivis duetti mängida, siin on ikka nii olnud, et sooline laul on lindistatud siis võetud stuudiosse, siis kõvasti, kõvasti kõvasti aeglustatud, sest tüüp paneb nii kiiresti, et inimese kõrv ei erista kõikide teiste lindude laule, keda ta imiteerib oma laulus nagu, aga mis siin plaadi peal võiks olla veel sellist, ütleme tavalist, mida ma nüüd kindlasti ei oska küsida. Minul lemmiklugu on rütmiputukad, et kõik lood, kõik, kes selles loos musitseerivad, on erinevad Kilgid aga kokku tuleb selline uskumatult mõnus, sihuke unemuusika. Ja siis on hästi tore on ka, kus vanad pillid mängivad ka, et ühesõnaga mitte ainult liigid, Vedge, vanad pillid, vanade esitus, et kõik on saanud selliseks mõnusaks. Miks miks, et kohati on siis tämblientiviilingut ja siis samas on sellist mõtlemiseks, et kask, meest, eetika, iga lugu kannab välja, võtab kohe omaks, et see on selline natuke piire kompavad plaat oli kindlasti väga huvitav panna kasvõi kuskil ütleme, kontoris peale või, või noh, ta on niivõrd vahetud, seal ei ole ühtegi sõnu, inimhääl ka esitab aga ainult seda vana soome rahvalaulu. Ja see kõik on nagu selline mõnusa fiilingu ka tehtud David Rosenberg ja tal on plaanis veel hakata siin Eestis lindistama. Tegelikult need lood, mis tükson Eestis lindistatud, aga ma arvan, et jah, ta ja ta käib siin kogu aeg ja ta esines sel aastal looduse õhtul ja ma arvan, et ka järgmisel aastal, nüüd tal on plaanis, tuleb välja raamat vaaladest ja eelminel. Raamat oli tal sellest, miks linnud laulavad ja seda hakatakse suure tõenäosusega juba sel aastal eesti keelde tõlkima. San ilmunud praeguseks Sist viies keeles. Seda tahaks küll teada, miks nad laulavad, veel oleks hea, kui oleks ka sõnad kaaslased, millest nad laulavad ja aga sinna läheb vist veel aega, ennem kui inimesed selle ära suudavad, mõistaks tegelikult praegu on suur samm, et linnud on veel nõus meiega koos inimeste koos musitseerivad, nad ei pane jooksu, tähendab, ei lenda ärajäänu värvulised yldiselt kahka ei karda nii palju inimestega. Aga ütleme, et see ongi selle, nende inimeste, kes tegelevad siis nii-öelda liikide vahelistelt kontaktide otsimisega või on üks niisugune sait nimega Spišis komme, et siis nemad tahavadki, et inimese ja loomasuhted ehituks uuele alusele võrdsele, et ei oleks seda inimesepoolset üleolekut ja ma arvan, et muusika või kunst või üldse nagu kõige parem algus sellele, et tunnistada, teine on samasugune muusikliku minema, mis siis, et ma esteetiliselt võib-olla ei suuda kõike öelda, et oh sa nii ilus, aga ta on teistmoodi lihtsalt. Tulevad teised inimesed ütlevad, et inimene on looduse kuningas, ülejäänuga vaatame, kuidas hakkama saame. Jah, ei, seda rida ei lähe. Aga loodusesõbrad ajakirjast veel siin on üks väga huvitav lugu sellest. Mis asi on see pudelivesi, mida me joome, räägiks ka võib-olla mõne sõnaga selle loo sünnist, mis selle ajendas ja millised katsed siis siin tehti, pudelivesi see on? No ma ei tea, mul seal kõik inimesed, olen proovinud, mis asi see pudelivesi on, eks igalühel on oma arusaam sellest ja ja mõnel ka võrdlusmoment, et kas ta on parem kui oma kraanivesi, noh muidugi oleneb kus, kus elada. No meil oli niimoodi, et ajakirjanik Madli Sobel ostis seitse pudelit vett ja panin aknalauale seisma ja siis mitmeks nädalaks ja siis maitses uuesti ja üllatus-üllatus, et enamus nende maitse polnud muutunud ja nüüd spetsialist Ernaselt kommentid häirib, et tegelikult peaks ikkagi igavesi muutma maitset, kui seal ei ole säilitusaineid. Aga üldiselt pudelivee puhul ei panda kirja, et seal on nüüd säilitusaineid või või midagi sellist. Noh, see on üks aspekt, miks, miks pudelivesi ei ole nii tervislik, et Erna Sepp ütleb, et see ongi paradoks, et inimesed, kes joovad pudelivett, arvavad, et nad elavad tervisliku elu, aga kui nad teaks, mis seal sees on, et siis see nii ei ole, et näiteks enamus Tallinna pudeliveest bilitaks Ülemiste pinnaseveest, mis ei ole sugugi väga tervislik või on seesama, mis Krahlis peaaegu ehk siis kanepit, limonaadid, coca-cola, ta, nad ei too kuskilt oma vett mingist sügavast puurkaevust põhjaveest, tähendab too selge siis on siin väljapääs. No tegelikult väljapääs oleks sellest, kui esiteks, et kui pudelivesi on 1000 1000 korda kallim kohati kui kraanivesi, teha kraanivesi korda. Et selleks peaks tallinnakama põhjavett jooma. Aga see on tegelikult järgmise numbri teema, kus me räägimegi Tallinna veest lähemalt, aga näiteks tartlastele küll soovituseks, kus on veed ja torustikud korras joodaks, juuakse põhjavett, et nemad küll ei pea pudelivett ostma, et see on mõttetu raiskamine, neile nokk keiserlik ja võivad isegi Tallinna inimesed käivad Tartus tuua endale Tartu kraanivett pudeliga koju. On tervislik, aga jah, igapäevaselt sa muidugi ei toimi, et tallinlased on siin kehva kehvas olukorrast. Et noh, üks üks võimalus on küll jäetada vett, et sellest on ka juttu selles numbris, et kuidas teha siis kraanivesi joodavaks, sest et jäästruktuur on molekule, laarne struktuur on hoopis teine ja ja noh, on hea nii organismile, ehk siis võtan Nonii v lasen ta ära jäetud sulatanud uuesti yles, jood 24 tunni jooksul vähemalt ära siis keskmise selle osa, mis seal tekib, selle, siis viskad lilledele, et sinna kogunevad siis nüüd mineraalidega sisse kloor issand, Tallina kraanivees sees. Vaat siis igal juhul väärt lugemist ja teadasaamist. Aitäh, Helen Arusoo. Tulite Meil saatesse rääkima uuest ajakirjast ega sellest plaadist, millel tahaks mängida veel ühe loo ja selle nimeks on veealune duett. Ma ei tea, võib-olla mõni sõna veel selle loo kohta. Sinult elan, et mis lugu see on ja võib-olla ka tead, kes kellega koos lauldakse, on see vaal, Jason küünal. Et see oli jah, nüüd teine, see ongi see, mille kohta praadioter David Rosenberg ütles, et tõenäoliselt hiir vaalu küürvaala kalaidveti pole veel kusagil plaadi peal. Et siis tema Davidistus paadis ja mängis klarnetit veealustesse mikrites, siis körval laulis vastu ja siis sai üles lindistatud aitäh ja kuulame kõrvale laule. Selline oli siis küürvaala laul, aga plaadi peale on ka teisi loomi-linde laulmas, nii et huvitavat avastamist teile meiega läheme siit nüüd edasi Tõnis Mäega, kes laulab meil inimkeeli sellest, kuidas läks joosta, hüüda ja pärast seda juba küsimuste-vastuste juurde. Pulaata nüüd julgelt mulle jah, käri taevapiiril kõik. Küll päästa. Püüa kurbus ülalt alla, jookse, süda rinnus, laenlade. Luulejutte kuulatama müüge kukla, kuidas vestlevad siin mäed need mäed? Me rinnus Samar ka, ja kui on vaja mõõta lehe välja uued rajad. Joosta ja surmani väsinud tunda ei tohi midagi küsida. Viimase Mulla pikali visanud. Iga sammu ei astu, nüüd on võit. Me põit selja taha mured jätta või? Õi laula, sünged kaljud, kalliks tavalgeks pilvedali elu ainult julgeid salli v. Pula nüüd julgelt mulle käed, käed ta kõike hoogsalt, näe küll. Ta juuksed tuules valla jaburus ülalt alla joob süda rinnust välja. Kõrgemale. Seda nüüd joosta ja surmani väsida, tundavaid tunda, midagi küsida liivas ja mullas ainult pikali visanud. Tuuleeg jutte kuulata. Nüüd kuula, kuidas vestlevad Zimme, need mäed, tunne rinnus sama kaja süüa juurde, kui on vaja, mõtle välja, uued rajad. Niikaua kui astud, nüüd on võit meie võit selja taha mure jätta või? Jah, õid Laulasringe kaljud kalliks paitavalgeks pilved, hallim, elu ainult julgeid salli. Nii ja nüüd küsimuste-vastuste rubriigi juurde kuulame ära küsimuse ning siis kohe kavastus. Kuidas ikka saada abi või anda endale abi, kui rästik on hammustanud, mis on õige teha ja millest alustada? Tänan nii sellele küsimusele leidsime vastuse internetis ringi surfates ning hakkame siis algusest peale esmaabi. Kannatanu tuleks panna rahulikult lamama, tal tuleb keelata liikumine ja see hammustatud koht, mis on, seda ei tasuks üles kõrgemale tõsta, sest see kiirendab mürgi levikut kehasse. Hammustuskohale võib panna külma kompressi, muidugi te olete, metsas on see pisut keeruline, aga kohe tuleks teatada siis päästekeskuses valida Taavi number või mis iganes, et transportida inimene, kes on saanud rästiku poolt hammustada kindlasse kohta haiglasse hammustatud jalg või käsilavastatakse käepäraste vahenditega, et sedasi siis aeglustada koevedeliku voolu ja sellega ka mürgi liikumist kudedes. Enne eemaldatakse kõik sõrmused käevõrud ja kannatanule, kes on saanud rästiku poolt hammustada, tuleks anda rohkesti juua ükskõik mida diale alkohoolsete jookide, sest alkohol kiirendab mürgi eritumist näiteks ajju ka tavaline vesi, kui seda anda juua või mahla või mis teil parasjagu juhtub käepärast olema, siis aitab maomürgile erituda neerude kaudu kaudu välja ja ja võib inimese elu lausa päästa veel, nagu siis juba öeldud, hammustada saanu toimetada lamamisasendist lähimasse raviasutusse, kus ta saab arstiabi ja süstitakse, süstitakse talle siis raviseerumite, mis toimub tonni rästikumürgi vastu. Muidugi jääb üle loota, et meie haiglates, raviasutustes on rästiku mürk olemas ja seda siis kõigis, kuigi on see üpris kallis, olen kuulnud ja tihtipeale ei osteta seda sisse, aga vaja oleks veel. On lubamatu, näiteks on ju igasuguseid abistamisvahendeid, mis on rahvasuus liikunud, öeldakse, et rästikuhammustuse puhul tuleks näiteks mürk suuga välja imeda. Sellest ei ole mitte mingit kasu, seda ei tohiks teha siis veel kui on näiteks kätehammustatud jalga, et siduda nööri kaelaga see kinni, et rästikumürgi levikut piirata ka see ei ole ennast õigustanud ja veel ei soovitata siis nagu juba ennem sai öeldud alkoholi juua liin ei toimi, vastu mürgine. Aga kõige parem on selliseid olukordi vältida, sest rästikuid on meil Eestis väga vähe. Eduka mürkmadu, teda on jäänud väga väheks ja teda ei tasuks surmata. Ja kui te juhtute temaga kokku, siis ning ringiga möödas rästik iseenesest ise teid Salvama ei tule. Nad on öise eluviisiga loomad, söövad hiiri, konni, putukaid, ja mida soojem on ilm, seda vilkamalt nad tegutsevad, nii et teate siis sellega arvestada ja veel kuidagi käituda. Metsas plaanite sinna minna, siis pange jalga, tugevad jalanõud kõige paremini väärikud tihedast nahast või kummist, oleks nad head, sealt ei tule rästiku hambamürk eriti läbivaid, libiseb hoopis sealt säärikud pidi maha enne käe sirutamise marjade või ravimtaimede järgi oleks otstarbekas kepiga rohus sahistada, et eemale peletada siis rästik, kes võib seal näiteks varjuda ja nii on loom kaitstud ja teie ise ka terved, nii et olge ettevaatlikud ja käige looduses silmad lahti. Sellised siis nõuanded rästiku kohtumise poolt. Huvitaja huvitaja soovib teada, mis kuulajaid huvitab. Jätke oma küsimust pärast saadet automaatvastajale numbril kuus neli üks null üks viis null või e-posti aadressil huvitaja ät R punkt ee. Meie omalt poolt otsime huvitavamatele küsimustele nii vastu kuivastuse kõnesid, ootame saate järel tunni aja jooksul kella poole 12-st kuni kella poole üheni igal tööpäeval. Vastuseid kuulute huvitaja. Kell 11 20 huvitaja. Ja tänaseks on huvitaja saade läbi aitäh teile, et te kuulasite kaasa mõtlesite. Ning teiega olid Krista taim ja Ingrid Roosipõld homme juba huvitaja, saates Meelis Süld ja jutuks hoopis teised teemad. Kõike head ja kuulmiseni idas.
