Eesti lugu lohukivi on üks mõistatuslikumaid mõistisi meie ajaloos. Eeldatavast toksisid meie eelkäijad kividesse, auke just pronksiajal või varasel rauaajal. Nii et on sobiv aeg pärast pronksiaja käsitlemist ja enne rauaaega jõudmist arutada selle üle, miks taolisi lohkusid kividesse tehti. Eesti lohukividest on kirjutanud paljud uurijad, neist olulisemad lohukivi uurijad on arheoloog Vello Lõugas ja noorema põlve arheoloog, Tartu Ülikooli vanemteadur Andres Lauri, kes on ka tänases saates. Minu nimi on Piret Kriivan. Me istume täna ühe kivi ümber, see on Dumala lohukivi Saaremaal. Täpsemalt muidugi on meie ees pilt kivist, millel on terve hulk ümmargusi lohkusid. Kumera põhjaga pildi pealt küll hästi ei näe, aga umbes viie sentimeetrise läbimõõduga ja mõned vist päris mitu sentimeetrit sügavad. Andrest Vahuri, mis sunnib teadlast uurima taolist lohkudega kivis. Põhjuseks on eelkõige see, et lohukivid näol on meil Eestis ja ka Põhja-Euroopas tegemist ühe kõige arvukama muistiseliigiga. Eestis on neid lohukivisid teada umbes 1800. Enamasti on need levinud Põhja-Eestis, Harjumaal, Virumaal, Järvamaal, aga ka Läänemaal ja Saaremaal. Ja vahest ühe küla põldudel võib neid leida kümnete kaupa. Tegemist on siis selliste kividega, mille peale on kunagi ammu inimesed toksinud väikeseid lohke, mille läbimõõt on kolmest kuni 10 sentimeetrini, sügavus poolest sentimeetrist viie sentimeetrini. Ja mõnikord on neid lohke seal palju, nagu näiteks Tallinna lähedal asakus, kus ühe kivi peal on loetud üle 400 sellise lohu. Aga tavaliselt on need lohke vähem üks või kaks lohku ühe kivi peal. Ja see nähtus ei ole ka mitte ainult Eestis levinud, vaid neid lohukivisid leidub ka Skandinaaviamaades, Soomes, Põhja-Saksamaal, kus neid on hästi palju. Eriti palju on neid Rootsis eelkõige Uplandi maakonnas. Ja kuna selgelt on tegemist mingite muistsete inimeste poolt tehtud lohkudega, tekib küsimus, et miks neid tehti. Aga ma enne vahepeal küsinud, aga kuidas see nii väga selge on, et see on inimeste tehtud? Selle kohta on tehtud katseid, kuidas neid lugusid On tehtud kivisse ja saadud tulemuseks, et sellised lohud sünnivad eelkõige teise kiviga toksides. No see on muidugi üks põhjus, lihtsalt eksperimentaalarheoloogia näitab, et tõepoolest, inimene, sellised lohud saab tehtud. Aga teine põhjus, miks me oleme kindlad, et tegemist on siiski inimeste tehtud lohkudega, on see, et neid lohkusid leidub arvukalt Skandinaavia pronksi aegsetel kaljujoonistel, kus tegemist on siis nende kaljujooniste kompositsiooni osaga. Nad on seal koos igasuguste inimese, kujutiste, loomakujutistega ja muu muude kaljujoonistega. Ja teine põhjus on see. Neid leidub aladel, kus leidub ka siis muistiseid teatud perioodist, nii et nad tegelikult käivad koos teatud esiajaperioodi mustistega maastiku, levivad nende läheduses. Ja ikkagi levivad nad puhtalt kultuurmaastikel, mitte siis aladel, kus kus inimesed on vähe tegutsenud. Kui neid kividega toksiti, neid suuri kivi toksiti väikeste kividega, et kas nad võivad siis olla nii vanad, et suisa kiviajast juba. Jah, tegelikult selle kombe varasemad ilmingud ongi kiviajast. Tegemist on siis juba hästi vana ja laialt maailmas levinud nähtusega mis tuleb koos põlluharimisskulptuuride levikuga ja kõige varasemad. Sellised lohud ongi tõenäoliselt kuskile Vahemeremaades ja samuti nii Vahemere maades kui ka näiteks Briti saartel, kus sarnaseid lohkega leidub arvukalt, on varasemad lohukivid ja kaljud aialdatud realiitikume ehk siis nooremasse kiviaega ja Põhja-Euroopasse, sealhulgas ka Eestisse levisse komme veidi hiljem sellepärast et kui vaadata kiviaja muististe levikut Põhjamaades ja võrrelda seda laugivide levikuga, siis on selgelt näha, et pigem lohukivid leiduvad aladel, kus on pronksiaja muistiseid, nii et arvatavasti ta tuli siia pronksiajal ja kui kaua edasi kestis, on raske öelda erinevates piirkondades. Traditsioon hääbus eri aegadel Skandinaavias teda levib veel tõenäoliselt eel Rooma rauaajal, see tähendab siis ajavahemikul 500 enne Kristust kuni meie ajaarvamise alguseni, aga näiteks Soomes on enam-vähem kindlalt võimalik öelda, et osa neid lohukive on tehtud alles keskmisel rauaajal. Umbes 600 pärast Kristust. Kui nendel kividel on erinev hulk lohkusid, et 400-st mõne üksik, kuni, siis et kas see on nii, et mida rohkem lõhkusid, seda vägevam kivi ja suurem tähendus jah, selles mõttes küll, et tõepoolest, et see. Kõige suure, loogilise vasaku nõiakivi on ka päris vägev kivisillaga mahukski. Neid lohke väikese kivi peale. Aga nüüd vaadeldes seda, kui palju on lohkusid ühe kivi peal seda on võimalik ju kokku lugeda, rehkendada ja arvutada ja võrrelda, koostada erinevaid statistikaid, tuleb ikkagi välja, et valdav enamus on hästi väheloolised ja kui panna nende kivide lohkude harv Ühe kivil või kaljul graafikuna esitada siis on selgelt näha, et see graafik tuleb selline ühtlane. Tähendab, et kõige rohkem on ühe lohulisi natuke vähemalt kahe laulis ja nii edasi ja nii edasi ja neid kõige rohkemate arvudega lohkuvadega kivisid on äärmiselt vähe. Ja see ei ole mitte ainult Eestis, vaid ka naabermaades on seesamamoodi. Ja seetõttu võibki ilmselt väita, et ei ole antud kivi peale teha mingit kindlat arvu lohku. Ei mingit ümmargust arvu ei tule välja, ei tule mingisuguseid muid arve, mida võiks näiteks seostada mingi pale astronoomilise arvuga või mõne muu arvude maagiaga neid lohutada, kuid ei ole tõepoolest need muistsed inimesed seal niimoodi rehkendanud ega ega nende üle arvet pidanud, vaid on tehtud ikkagi lohk ja see, kui palju rohkem ühe kivi peale sattunud, see on juba ilmselt juhusest tingitud või, või mõnikord, kui on hästi palju lohkusid, siis on võib-olla põhjust arvata, et mõne kivi peale on olnud lihtsalt hea mugav neid lohkusid teha. See paistab ka välja selle sellest, et suurem osa selliseid kivisid ongi sellised madalad kiviplaadid, võiks öelda, mille peale on hea ronida ja mille peal on hea toetuda ja seda lohku toksida, nii et inimesed on vaadanud, et kuhu on hea seda õhku teha, sinna selle lohk on ka tehtud. Kui suur tähtsus või mis tähtsus üleüldse oli sellisel lohukivil tolleaegsete inimeste jaoks, et kas käis kogu elutants, käis ümber kivi kogu aeg? No ilmselt mitte. Ta on, et ega see lohk, ega see lohukivi ei olnud nagu muiste, püha, sellepärast et võib sageli näha, et lohkusid on tehtud varasemate lohkude peale varasemaid lohke lõhkudes. Ja, ja tegelikult need lohukivid leiduvad ka sellistel muinasasutuse suhtes natukene kõrvalistel aladel mitte päris asulakohtadel ega ka mitte kalmetel missis varase metalliajal kalmed olid, olid kindlasti sellised kultusekohad. Kalmetel võib neid leiduda, aga, aga see ei ole mingisugune süstemaatiline nähtus. Tulebki küsida kõigepealt, et mis mõte nendel rohkudele olime, miks siis inimesed ikkagi neid sinna toksisid seal nüüd see, mida, mida siis arheoloogid on püüdnud välja selgitada. Eelkõige võib selgelt näha, et tegemist on maaharimisega seotud kombega. See avaldub juba sellest, et kui vaadata maailma mastaabis, siis selliseid lohke leidub ainult maaharimisskulptuuride alal terves maailmas ja piirkondades, kus maad on hakatud harima hästi hilja, võib-olla seda kunagi tehtud, neid selliseid lohke ei leidu. Ja teine selline seos maaharimisega on väga otsene. Neid leidub tänapäeval eelkõige põllu- ja heinamaade läheduses ja sees. Aga kui nüüd vaadata ajas tagasi ja püüda rekonstrueerida seda muistset põlluala, siis me näeme ka, et ikkagi rauaaegsetel põllu- ja Alemaadel need kivid esinevad. Ja Meil Eestis võib-olla polegi kõige parem seda nii uurida, aga näiteks Soomes, kus on samuti üle 400 lohukivi leitud ja neid leitakse voog juurde. Soomes on see seos maaharimisega isegi natukene selgemini nähtav. Eelkõige seetõttu, et Soomes on, nagu selgelt tuleb välja see piir kus siis rauaajal ikkagi maad harida saadi. Nimelt Soomele meist põhja pool ja kliima karmim. Ja seetõttu muistsel ajal hariti ikkagi põldu ainult Lõuna-Soomes ja tõepoolest, just nendel aladel, kus on jälgi muistses põllunduse eest, ka neid kivisid, leidub. Ja teine asi, mida Soomes uuritud on, näiteks võrreldud seda missugustel põldudel, neid leidub ja on siis pandud tähele. Valdav osa nendest lohukividest leidub lõuna poole eksponeeritud nõlvadel tähendab siis aladel, kus lumi on sulanud varem ja, ja kus on muld, on soojem tulnud ka muistsed Alemaad. Nii et nad on olnud lausa muistsetel Alemaadel ja põllumaadel, mis sunnib arvama, et tegemist on põllundusega seotud lohkudega? Lohukive on juba uuritud üle 100 aasta ja selle aja jooksul on pakutud nende otstarbe kohta erinevad selgitusi ja hüpoteese ja neid tõepoolest on hulgaliselt. Kõige esimesed seletused selle kohta on olnud, tegemist on ohvri lohkudega, tehk Nendesse lohkudesse on siis pandud mingeid ohvriande. See seletus ei saa pidada paika sel põhjusel, et teatud osa sellistest lohkudest leiduka kivide püstistel pindadel ja eriti selge on see ka Skandinaaviamaades ja Soomes, kus nad on ka püstistel kaljudel, nii et ei, ei saa öelda, et oleks kivi uppi lükata. Sa nagu ohvreid panna, seal lihtsalt ei püsi midagi, nad on niivõrd kaldu, et, et see ohver kukuks sealt välja. Nii et ilmselt ohvri lohkudega ikkagi tegemist ei ole. Noh, edasi nagu ma juba mainisin, nende nukkude arv on selline, et ei või öelda, et nendega oleks midagi rehkendatud, midagi meelde jäetud, mingisuguseid arve. Samuti ei ole põhjust arvata, et nendega oleks märgitud mingisuguseid suundi näiteks mõne tähe või, või kuu või päikese tõusu kohta mingil aastaajal, sel lihtsalt põhjusel, et kõige arukam Glogividest ültse ühe lohulisi. Samuti võivad need lood paikneda täiesti kivi eri külgedel ja, ja edasi on oletatud, et nad on seotud tule tegemisega, see tähendab, et on hõõrutud tuld mingisuguse teise kivi abil või pulga abil puupulgaabile saadud sedasi säde noh, see k osutub praktikas võimatuks, nii et ei oleks nii, et päris täpselt ju ei teatagi lõpuks miks neid on tehtud, aga oletusi võidu esitada eelkõige viib mõtted viljakusmaagiale nende seos põllundusega, see tähendab, et me peame küsima, mis on selle muistse põllumehe jaoks kõige olulisem asi. Selle põllundusega seoses ilmselt on see põlluviljakus ja, ja ju siis seal mingisugust viljakus maagilist rituaali tehti, tehti seda lohku raske öelda, mida siis nagu täpselt mõeldi seda seda tehes. Agaa aga võiks oletada, et tegemist on siis mingisuguse, justkui maa rituaalse viljastamise või millegagi vastavaga. Aga ei midagi niisugust, romantilistelt sai armastust välja võluda seal ja neiud visklesid kuuvalgel neljapäeva öösel just lohukivi peal. Selliseid kivisid on tõepoolest olemas. Nii Eestis kui ka Euroopas kõikjal divisid, mis on seotud erinevate rahvapärimusega, erinevate kommetega, kus on tehtud eelnevaid maagilisi toiminguid vaata vahel võib ju juhtuda, et ka mõni lohukivi on selline, kus siis hilisemal ajal mingisuguseid riitusi läbi viidud või või on mingite rahvajuttudega kommetega seotud. Aga üldiselt laias laastus nad ei kattu, sellepärast et et kui, kui mainisin, et Eestis on umbes 1800 lohukivi ja siis meil on umbes 400-st 500-ni selliseid ohvrikivisid, millest on teada hilisema ajaloolise aja pärimust kividele ohverdamise kohta siis või kivide ravimise kohta siis tegelikult nad omavahel kattuvad hästi vähem. Võib-olla ainult mõni protsent nendest kividest on sellised, mis on nii ühtaegu nii lohukivid kui ohvrikivid. Ja siin tulebki mainida seda, et need lohukivid ei olnud näiteks Eestis inimeste teadvuses pikka aega ainult mõnele üksikule sellisel väga ilusale selgetel ohkudega kivile on tähelepanu pööratud nendega mingit rahvajutu. Jutu seotud. Aga kui veel 19 sajandi alguses oli, oli muinasuurijatele teada kõigest paarkümmend kivi. Ja 1000 900 kahekümnendatel kolmandatel aastatel, kui Eestis hakati muistiseid arvele võtta maja ja ka tasapisi välja selgitama, siis nende arv lisandus väga aeglaselt. Ja tõsiselt hakati neid lohukivikivisid leidma alles 1900 kuuekümnendatel seitsmekümnendatel aastatel. Kui tollased noored arheoloogid esimest korda hakkasid tegelema maastikul süstemaatiliselt uute muististe väljaselgitamisega käisid lihtsalt suuri alasid süstemaatiliselt läbi, uurisid igat kivi ja neid lohkusid siis leidsid ja need nagu ma mainisin, siis on täiesti uued, mõistis, et need, need ei ole raha pärimus abil leitud. Et siin ongi vaja kohe kummutada üks selline vaate vahel levib eksiarvamus, et et oh, lohukivi ja ohvrikivi oleks üks ja sama asi, aga tegemist on siis ikkagi eri liiki mustistega. Üks on siis võetud kaitse alla nende laugude pärast, mis selle kivimi leiduvad ja ohvrikivid on muinsuskaitse all eelkõige seetõttu, et nendega on seotud siis rahvapärimus või mingi ohverdamiskomme. On teada, et nendele on ohverdatud. Miks neid lohukive paremini uuritud, nad peaks ju tegelikult olema maastikul väga hästi nähtavad ju, sest nad, ma saan aru, on põldude lähedal, mitte kuskil metsades või on mõned ka metsade sügavusse ära kadunud. Eks. Et neid on uurima hakatud alles siis viimase paarikümne aasta jooksul, tuleneb lihtsalt ka arheoloogiateaduse arengust. Eelkõige seetõttu, et et alguses, kui umbes 150 aastat tagasi, kui meil Eestis hakati muististe uurimisega üldse tegelema, siis esimeseks uurimisobjektiks kõige nii-öelda magusamad ja, ja leiurikkamad muistise kalmed ja sealt siis tasapisi on siirdatud linnamägede uurimisel asulakohtade uurimiseni ja lõpuks jõutud siis selliste objektideni kui nagu kivid kus siis ka midagi leida tegelikult ei ole. Ja lihtsalt varasemate aegade arheoloogidel on olnud nii palju muud. Tegemist on toonud ka nii vähe, et alles nüüd on nagu uurimisega sinnamaani jõutud. Tulles tagasi selle muistise nende leidmise juurde saab öelda, et Eestis on ka kümmekonda kivi kaevatud nende kivide ümbrust arheoloogiliselt ja mitte midagi lohkudega seotud pole sealt leitud. Küll aga on leitud näiteks Rootsis nende kivide ja lohu kaljude juurest kiviseid väiksemaid kivisid, millega siis on toksitud neid, neid lohkusid? Mida te veel teate, kas te teate näiteks, kes neid kive toksisid, need pidid olema siis nagu tugevamalt ikka ikka peremehed, sulased, mitte naised ja tüdrukud. No ei tea midagi selle lohu tegemisel, pigem on tähtis püsiv isaduse järgi. Just iseenesest ta suuri jõud jõudu ei nõua. Noh nii katsed selle selle lohu tegemisel näitavad Ta olevat inimesest ja olenevalt ilmselt ka toksinud kasutatavast kivikivim mist ja, ja sellest kivist kivimist, kuhu toksitakse, see võib kõikuda niimoodi veerandtunnist kuni paari tunnini, kuni sellise väikese lohukese sinna kivisse saab toksitud. Aga ütleme see, need inimesed, kes siis tegid neid, lohkusid politseis, muistsed põlluharijad Eestis võib öelda, et meie ei meie pronksiaegsed esivanemad tõenäoliselt kes oma põldude viljakust sel viisil püüdsid tagada. Ja esimesed lohukivid Eestis olid teada juba 19. sajandil ja ütleme, süstemaatilise uurimine on siis hakanud peale kahekümnendatel, kolmekümnendatel aastatel ja esimene selline korralikum uurimus nende lohukivide kohta ilmus 1940. aastal autorist Richard Viidalepa sulest kes siis tookord käsitles ühes uurimuses nii lookivisid kui ohvrikivisid. Ja 1000 seitsmekümneil aastatel kirjutas nende kohta ühe artikli Vello Lõugas arheoloog Vello Lõugas. Tol ajal neid kutsuti veidi teise nimega, nimelt neid nimetati väikese lauliseks kultusekivideks. Aga et viimastel aastatel on see termin vahetatud siis lohukivideks seetõttu, et see väikese lahuline kultusekivi on kole pikk ja lohisev väljend. Ja kui mansard loogilises tekstis sõna pidevalt kordub, siis, siis tuleb sellele leida sünonüümia ja loo kivi on, see oleks väga hea, sellepärast et see näitab ära, missugune see kivi siis on. Kui arheoloogiateadusena veel edasi areneb, mida ta ju teeb, eks ole, tekivad uued võimalused siis kui täpselt me võime lõpuks teada saada, mis tegelikult toimus. Tegemist on. Ikkagi usundilise mustisega ja me võime tõenäoliselt tulevikus saamegi täpsemalt teada, mis ajast nad on kasutades siis eri loodusteaduslikke meetodeid. Ja võib-olla leiame neid ka mingisuguse arheoloogilises kontekstis näiteks asulakohtadel mattunud kultuurkihi alla või, või kalmetest mille abil me saame need siis ka täpsemalt dateerida. Eestis muidugi on ükstoteerimis meetod ka näiteks maapinna kerkimise abil dateerida, see tähendab seda, et neid ei leidu Eestis väga madalatel aladel, mis on merest kerkinud alles viimase 1000 või 1500 aasta jooksul vaid ikka elalt ainult kõrgemal mis näitab, et teda olnud siis varasemad. Aga, aga seda, et miks need tehti, me ilmselt ei saagi kunagi päriselt täpselt teada, sellepärast et need inimesed, kes tegid, on ammu surnud ja, ja, ja nende mõtteid me enam konstrueerida ei saa. Nii et see jääbki tõenäoliselt igaveseks hüpoteesi tasemele juhul kui, kui ei mõelda välja mõnda ajamasinat. Ja nemad oma mõtte kirja ei pannud, nii nagu mujal maailmas juba tegelikult sel ajal tehti ju, kui meie alles siin lohu kividega tegelesime tähendab see, et me olime hirmus maha jäänud. Ei ilmtingimata mitte, kuna, kuna need inimesed siin ikkagi toime tulid ja elasid ja välja ei surnud, see näitab, et tegemist oli ikkagi väga visa ja ettevõtliku rahvaga, sellepärast et kui me kujutame ette, et tolleaegsed pronksiaegsed kõrgkultuurid kus siis kogu see kiri ja muud uuendused välja mõeldi, on ju tunduvalt sobivama kliimaga aladel, kus, kus maaharimine on tunduvalt lihtsam. Sageli arvatakse, et traditsiooniliselt on kombeks arvata, et sellistel perifeersete aladel elavad inimesed on kuidagi nagu maha jäänumad. Perifeerne ise juba ei kõla eriti kultuuri poolest, aga kui me kujutame etega muistseid aegu Ja kujutame ette, et tollane maaharimine näiteks pronksiajal oli ju ikkagi Maarimine suhteliselt uus nähtus ja, ja et seda tehti siis siin väga kaugel põhjalas tolle aja mõistes on ikkagi imetlus. Ehk teisisõnu võib öelda, et pigem olid need pronksiaegsed põlluharijad siin Põhja-Euroopas. Väga-väga lausa maaharimiskultuuri edasi viieri arendajad. Kive peaks ju olema küll tegelikult kerge uurida, et nad säilivad, on säilinud väga kaua aega. Või on siin ka mingeid omad probleemid, kas kõik need kivid, mis olid tol ajal 2000 aastat tagasi või natuke rohkem tagasi või natuke vähem tagasi, et need on kõik säilinud meieni? Kaugeltki mitte, sest ekskivisid on ju aastasadu kasutatud ehitusmaterjalina ja neid on ka põldudelt ära veetud lihtsalt põldude puhastamiseks, kividest ja maaparanduse parandusega seoses. Suur osa nendest loo kividest ilmselt on hävinud ja see hävimine toimus tõenäoliselt viimase sellise 100 aasta jooksul 150 aasta jooksul. Ja kõige laastava aeg, nende lohukivide, samuti ka muude muististe jaoks on olnud kuuekümnendad seitsmekümnendad aastad. Kui kui tehti suuri maaparandustöid majandites tollaste sovhoosidest kolhoosidest, mille käigus siis väga suuri põllumassiive lükati lagedaks nendel leiduvate letest, kividest ja kivihunnikutest, mis sageli olid kivikalmed. Nii et tegelikult on suur osa hävinud. Nende kivide uurimine on teatud mõttes isegi keeruline seetõttu, et nad ihaldavad arheoloogi jaoks äärmiselt vähe informatsiooni. Kui uurime Kalmet, siis me leiame sealt luid. Me leiame sealt esemeid, mis on surnutele kaasa pandud. Võib-olla ka sütt, mida sa doteerida. Aga ja samuti asulakohtadest asula kodude kultuurkihist Leida keraamikat, esemeid, orgaanilisi jäänuseid, aga nende kividega seoses ei leidu midagi niisugust, mida arheoloogilist arreoloogiliselt hästi uurida saaks. Ja see informatsioon, mis kivide puhul on kättesaadav, on kõik väga selline üheülbaline ja korduv iga kivil on ikka needsamad lohud ja ja ikka seesama kiviasend ümbritseva suhtes, mida siis tegelikult saab uurimistöö allikmaterjaliks võtta. Kas see teadmine selle kivi tähtsusest on püsinud meie ajani või on ta vahepeal katkenud? Kas võib olla ka niimoodi, et siin ütleme, 1000 aastat tagasi hakati todasama lohukivi kasutama ohvrikivina? Sellist autentset pärimust, mille kohta võiks öelda, et, et see raha, pärimus mingi kivi kohta on pärit tõesti sellest ajast, kui need lood tehti, teada ei ole. Jäid üldse, nagu mainisin, neid lohukivisid teate hästi vähe. Ja see juba iseenesest näitab, et tegemist on üpris vanade objektidega, kuna, kuna see rahvapärimus nende kohta nende kasutamise kohta on täielikult kadunud. Ja tõepoolest nii mõnegi kivi, kuhu puul on. Neid hiljem hakatud uuesti kasutama ohvrikivikivina ja nendele mitmesuguseid seletusi välja mõeldud mikspärast need lohud on näiteks Saaremaal Dumala külas leidub üks selline lohukivi. See on seesama, millest me saate alguses. Ja sellest on siin meil ka pilt mis on selline väga selgete ja ilusate lohkudega. Selle kohta on ka siis olnud rahvapärimused, et nendesse lohkudest seal omal ajal ohverdatud jäetud ohverdatud verd looma verd näiteks olla on räägitud nende kohta. Võimalik, et seda on ka tehtud, aga enam-vähem kindlalt võib öelda, et neid lohke pole vähemalt selleks ohveldamiseks tehtud. Kui sellel kivil on ohverdatud, siis on lihtsalt leitud need põnevad lohud ja, ja inimesed on siis selle kivi nagu uuesti kasutusse võtnud, tõsi küll, veidi erinevas erineval viisil. Neid kive leidub meie poolt läänes, Lääne-Euroopas, Soomes, Skandinaavias ja, aga mitte Venemaal. Kas see annab tunnistust ka sellest, et me oleme sealt Euroopa poolt nendega ühtemoodi komme? Jah, tõepoolest, kui me lähme Eestist ida poole, siis on üksikuid, kivisid teade Novgorodimaalt, üksikuid kivisid karja, tähendab, karjala Kallaselt on rohkem kivisid juba ja ilmselt on ka Äänisjärve äärest mõned kivid ja sealt ida poole väga suurel alal praktiliselt kuni Siberi lõuna Sibereni, kus siis jälle need kivid või lohud ilmuvad kaljudele ei ole selliseid teada, samuti on Lätist ja Leedust ja lääne põhja Valgevenest neid teada tõsi vähem kui kui Eestist. Selgelt võib öelda, et Eestisse on see lohkude tegemise traditsioon levinud lääne poolt pronksiajal. Ja kui me vaatame pronksiaegsete kultuuri üldse siin Läänemeremaades, siis on see üpris ühtne võikski seda kutsuda, tähendab Eestit, Eesti rannikuala eelkõige sisemaa on rohkem seotus idapoolsete kultuuri mõjudega kultuurisidemetega Eesti rannik ja saared olid pronksiajal osa siis seda skandinaavia pronksikultuuri, mis ei tähenda siis seda, et et siin oleksid elanud skandinaavlased vaid tolleaegne kultuurikeskus paiknes Lõuna-Skandinaavias, kus siis tulid kõik uued kombed, uued esemed ja levisid ka Eesti rannikule. Ja siin nagu võeti need kõik kasutusele, tõsi küll. Meie pronksikultuur ei ole oma rikkuse ja oma pronksesemete poolest niivõrd rikas ja rikkalik, kui on seda Skandinaavias. Aga selgelt võib öelda, et pronksiaegne Eesti pronksiaegne kultuur on osa Skandinaavia pronksiaegsest kultuuriruumist. Järgmises ajas raua ajas. Me oleme juba osa teisest kultuuriruumist. Jah, tähendab see kultuuriorientatsioon, mõningal määral muutub näiteks pronksiajal ja veel eeruma rauaajal, mis pronksile järgnes rooja kõige varasem järk, sellel ajal on selgelt nähtav, nähtav nende kultuuri. Et need kultuurisidemed, mis Eesti rannikualal olid, suunduvad eelkõige läände aga Rooma rauaajal ajaks kutsutud perioodil, ehk see on siis aeg meie ajaarvamise algusest umbes aastani 450, ütlesin umbes sellepärast, et kõik need aastaarvud, mida, mis meil muinasaja puhul on ju tegelikult sellised kokkulepped teadlaste vahel tol ajal keegi ei elanud oma teada mõnes Rooma rauaajast. Aga Rooma rauaajal see kultuuri orant orientatsioon muutub ja pigem selleks keskuseks saab pis Läänemere lõunarannikupiirkond praeguse Põhja-Poola ja, ja praegusega Leningradi oblastialadega ehk Preisimaa Ida-Preisialad, kus siis kõik uued ehtemoed ja, ja esemetüübid levivad kõikjale Läänemeremaadesse ja hilisemal ajal, kui me tuleme veel uuema saega sisse. Kultuurikeskus nihkub viikingiväljale tagasi Skandinaaviasse Läänemeremaades ja kui me jõuame veel uuema saega ehk hilis rauaaega, siis hakkab 11. sajandil 11. 12. sajand, mis juba on keskaeg tegelikult paljudes maades, siis kultuuri-kultuurikeskusi tekib meile siia naabrusse rohkemgi juba näiteks Novgorod. Ja teisalt siis Skandinaavia ja isegi võib pidada näiteks Väina jõe asulakohti Lätis nagu. Doug maale, see võib olla ka näiteks Lääne-Eesti suhtes selliseks suuremaks keskuseks. Nii et aegade jooksul, tõsi, see kultuuriorientatsioon on veidi muutunud. Järgmises saates me muinasaja lõpu kuidagi ei jõua. Küll aga jõuame rauaaega, mis Eestimaal algab umbes 600 aastat enne Kristust varase rauaajaga ehk eelRooma rauaajaga. Räägime ka rooma rauaaegsest eestimaast. Sel ajal, mil hiiglasuur Rooma maailma riik avaldas mõju kogu Põhja-Euroopale, sealhulgas ka Eestile. Rooma impeerium ulatus aastaks 117 Britannias Aafrika põhjarannikule Araabiasse Aasiasse. Seega jõuame Meie ajaarvamise aega pärast Kristuse sündi nii umbes kuni 500 aastat. Mida tegid eestlased, meie eelkäijad? Sel ajal, kui roomlased uurisid taevast, kasutasid ehitamiseks betooni, panid püsti sellise suurehitise nagu Colosseumi panid õigusnormid kirja. Tõlkisid ladina keelde odüsseia. Ostsin esimese avaliku raamatukogu. Mida tehti sel ajal Eestimaal, sellest räägib järgmises saates täpselt nädala pärast arheoloog Andres Lauri küsib. Piret Kriivan. Eesti lugu meie pikast ajaloost. Ta on vikerraadios laupäeval kell üks ja kordust saate kuulata esmaspäeval tund enne südaööd, ehk pärast kella Üheteist. Kümneseid, uudiseid ja meie koduleheküljel www. Punkt r punkt ee kaldkriips. Vikerkaldkriips on olemas kõik eetris olnud saated, nii et te saate kuulata neid igal ajal. Millal teile sobib? Täname vastukajateest ja võtame ikka ettepanekuid, küsimusi, kommentaare nüüd ka meiliaadressil Eesti lugu, et r punkt. Ee ja ärge kõhelge, kui midagi on jäänud arusaamatuks küsida. Vastuse saab eetris, kui teeme vahekokkuvõtteid üht etappi eesti loost lõpetades seniks kuulmiseni nädala pärast.
