Eesti lugu, meie lugu jutustab edasi arheoloog Ain Mäesalu Tartu ülikoolist ja kuulab Piret Kriivan. Rooma impeeriumi hiilgeaegadel, esimese aastatuhande alguses olime meiegi siin Rooma mõju all. Me rääkisime eelmises saates Andrest Vahuriga ka sellest samast perioodist ja rääkisime, kuidas enamik Rooma rauaaja arheoloogilistest leidudest on pärit kalmetest ja rääkisime tarandkalmetest, aga aga Rooma mõju on meil rohkemgi tunda olnud, on see nii? Ja Eesti Rooma rauaaeg tähendab siis 50 peale Kristust kuni 450 peale Kristust. See ajajärk on üks huvitavamaid ajajärke Eestis kogu vanemas ajaloos seal perioodiks, mil siis kõrgetasemeline euroop, taht, tsivilisatsioon jõudis omamoodi hüppeliselt meile lähemale. Võiks isegi öelda, et päris ukselävele. Paraku sellest me teame ainult nende esemete ja kalmete põhjal selliste tummade tunnistajate põhjal ja tõenäoliselt ei oska me praegu ilmselt isegi õieti aimata, kuivõrd tihedalt võis sündmuste areng Eestis olla mõjutatud Rooma impeeriumis ja selle provintsides toimunust. No kõigepealt peab ütlema, et rooma rauaaeg on nende arheoloogiliste materjalide põhjal veel üks selline suur tõusuaeg suurt tõusuperioodil. Tõenäoliselt aluse sellele võis panna. Kas uus avastus, nimelt oma raua tootmine? See sai juba alguse muidugi varem see kusagil võib-olla teise esimese sajandi paiku enne Kristust Eestis leidub Soomaa üsnagi palju kindlasti all kuulajadki, märganud mõningates soodes, et vesi on hästi pruun ja vot see annabki siis tunnistust, et seal läheduses seal soo sees peab olema selliseid pruune roostesõit, kraid ja seda juba omal ajal tunti, seda osati koguda, see siis puhastati peenestada tibandi algelistesse, ahjudesse ja koos siis puusöega. Muidugi see protsess, televiisor, keeruline, tähendab, oli vaja kõrget temperatuuri saada, ehk siis aitas kaasa, siis oli vaja, lõõtsasid ja nii edasi. No tänapäeval on meil üks arheoloog, Jüri Peets on katsetanud ka seda seda muistset raua tootmist soomaagist ja, ja tal läks õnneks jah, nii et ühe ahjutäiega võis saada kusagil paar kilogramm ja võib-olla isegi sellist toorrauda, seda oli vaja siis töödelda, puhasta ja nii edasi. Aga nüüd alates sellest oma rauatootmisest siis saadi ju kõiki tööriistu, saadi tunduvalt odavamalt kätte, et neid hakati rohkem kasutama. Ja see kindlasti mõjutas kogu seda elu. Nii et, et rooma rauaajal nüüd oli võimalik siis metarauast kirvestega oli võimalik siis paremini metsa üles harida, kerkisid uhked Ajad ja rajati uusi põlde ja ja nii, et rooma rauaajal on kindlasti meil siis salud Se põllundus peamiseks elatusalaks, millega, kus ka siis karjakasvatus. Ja tõenäoliselt on sellest ajast pärinevad need kõige vanemad põlispõllud, mida plakatiga juba väetama. Ilmselt just rooma rauaajast, see on kusagil ligi paar 1000 aastat tagasi said võib-olla alguse paljud meie külad. Nii, jah, esmajoones või Põhja-Eestis. No on tänapäeval nende külade läheduses kvaliteedi tolleaegseid kalmid, tõsi, me ei tea, kas tol ajal veel külad olid need vist olla sellised esimesed talud, on ka arvatud, et on selline hajaasustus olnud, et on olnud üksiktalud ja siis järk-järgult, tegelikult on see sinna nagu elamisi nagu juurde tulnud ja ja laienetudelt külada tekkinud hiljem. Võimalik, et rooma rauaajal oli selline üksik taluline asustus viisori täiesti võimalik, sest oli selline rahulik ajajärk. Ja loomulikult arenes tublisti edasi ka käsitöö. Nii et nüüd on meil hästi palju igasuguseid erinevaid teid ja koos siis käsitöö, arengaa, kindlasti areneb ka kaubandus. Nii et meie meie meie maale jõudis ka mujalt mitmesuguseid saadusi. Ja mis tol ajal oli siis kõige olulisem, Rooma riik Rooma impeeriumis jäi lõuna poole, nii et nüüd siis need põhilised taktid on enamasti just lõunasuunalised, mis meil on tunnistusi ka sellest, et Meroomlastega kauplesime. Kaudseid tunnistusi võib muidugi olla, meil on üksikuid esemeid, mis on seal tromo provintsides päri ja ja meil on nüüd Rooma münte ja nii edasi, aga tõenäoliselt võis kauplemine esmajoones aset leida kusagil seal Visla suudmealal. No on ju isegi ka kirjalik katteallikaid. Kõige kõige põnevamad on muidugi siis rooma geograafi ajaloolase, siis tahtsituse teated, nad tatsitus 98. aastal, siis kirjutas ühe väikese raamatu Germaan ja põhiliselt ta seal kirjeldas siis germaanlaste erinevaid hõime, nende tegevus alasid ja nende eluolu. Aga sealhulgas ta mainis ja ka mõningaid teisi rahvaid, kes seal ümbruskonnas elasid või veelgi kaugemal. Ja no meie jaoks on muidugi hästi põnev. On üks hõimude nimetus, kes siis tol ajal kõlas aestidena isenesest, seda Germaaniat ei ole originaalkujul säilinud, ta on olemas päris paljudes hilisemates ümberkirjutustes ja ja igal pool igas ümberkirjutuses on tehtud ju omal ajal väikseid vigu, nii et on ka isegi see nimevorm on erinev ja päästid ja istid ja, ja nii edasi. Nii et ega me seda nimetust täpselt ei teagi, kuidas omal ajal kõlas, aga aga ei pruukinud ju meie olla? Jah, täiesti võimalik. Aga aga ometi on muidugi nende arstidega seotud huvitavat probleemid, tähendab, see on nüüd esmakordne, kus on, ütleme tänapäeva eestlaste siis nimetusele selline lähedane nimetus, kirjelda, kes allikates olemas. Ja need kirjeldused arestidest muidugi üsnagi põgusad, aga kui neid tähelepanelikult vaadata, Ta siis siis leiab sealt mõndagi huvitavat materjali, mis, mis võib valgustada, aga jah, siin kohapealset elu ja võib-olla viidata ka eestlastele. Nendest, kui hästi te probleemidest on, on ju Lennart Meriga meil väga ilusasti siis valgustanud hõbevalges kui hõbe valgemas. Ja tema seostus ka selle püütase ja tuulega, no tõenäoliselt siis tahtsitus kasutas võib-olla ka püütase reisikirja ta ise ilmselt siin ei käinud, aga peale selle ta võis ju kasutada neid andmeid, mida siis siis mehed või võirändurid siis talle edastasid, kes võisid siin kohapeal siis käia vähemalt kusagil seal Visla suudmealal. Aga kuna Tartsitus kasutas igasuguseid selliseid kaudseid andmeid, siis loomulikult me ei saa iga tema sõna uskuda. Nii et. Tal on mõningas mõttes on ja neid tõlgendada siis need tema tekste on küllaltki keeruline. Aga vaatame, mida on siis tema kirja pannud. Üks katkesis daatsituselt. Nüüd siirdume Sweebima parempoolsele rannale. Seal elavad mere ääres aestide hõimud, kellel on Sweebide tavad ja välimus. Kuid keel, On lähemal Britannia keeltele. Nad kummardavad ebajumalat oma usundimärgina, kannavad kaasas metskuldi kuju, dist see tunnus korvab relvi. On kaitseks kõikide vastu ja annab jumalatari kummardajale tomatust isegi vaenlaste keskel. Raudrelva kasutada tuntakse harva nuia päris sageli eriviljaliike ja muid saadusi viljelevat kannatlikumalt, kui oleks võinud oodata germaanlaste omase laiskuse põhjal. No muidugi, kui edasi veel vaadata, siis, siis tuleb kohe välja, et esmajoones perstit aest siis siduma balti hõimudega, sellepärast et. Neid väidetakse ka siis korjavad merevaiku. Nad sorivad ka merel ja on ainsad, kes leetseljakul ja rannas korjavad merevaiku, mida nad ise nimetavad laesum. Selle omadusi ja algupära ei ole nemad kui barbarid uurinud ega tea sellest midagi. Jah, me teame, eks ole, et merevaiku leidub kõige rohkem seal omaaegsel Ida-Preisimaal ehk tänapäeva Kaliningradi oblastis aga tegelikult on teda ka ju kaugemal. Teda on ka Leedu rannikul ja, ja väidetavalt olevat isegi minevikus olnud seda siis Kuramaal ja isegi Saaremaalt kihelkonnast on teateid merevaigukorjamisest. Et see merevaiku ei ole, ei ole muidugi siis ainus aestide tegevusala, aga samas. Võisid ka siis arstid tegeleda ju merevaigukaubandusega, tähendab, nad ostsid siit kusagilt merevaik üles ja viisid ka seda sinna Visla suudmealale, kuhu võib-olla jõudsid siis Rooma minevat kaupmehed siis kohale. Ja samas muidugi me ei tea ju ka siis kõike. Neid nimetusi, kuidas ja miks siis Tootsitustet kirja pani, tähendab, seal roomlastega võisid kaubelda ju väga paljud erinevad siis kohalikud hõimud, rahvad sealhulgas võis olla kindlasti ka siis balti hõimude siis esindajaid, samal ajal ka siis siis võib-olla ka eestlasi. Muidugi jah, tahtsitus nüüd mainib veel ka meist põhja pool olevaid rahvaid. Ta nimetab Jufenn. Kuigi afennide kirjeldus on, on hoopiski teise laata. Fännid on imeliselt metsikud, armutumalt vaesed, ei relvi ega hobuseid, ei elamuid, toiduks, taimed rõivaiks, nahad asemeks, ma ainus varandus on nooltes, mida raua puudumisel tavat luudest. Metsastus tähendab ühtviisi mehi ja naisi. See pilt nagu meile ei sobi. See pilt nagu päriselt ikkagi meile ei sobi, sellepärast ma siin enne seletasin, et tol ajal oli meil nagu põhiliselt ju tegemist juba siis põlluharimisega. Küttimisosakaal vist oli üsnagi tagasihoidlik, aga siin ta tõenäoliselt tõi. Need fännid ei ole isegi mitte puhtalt siis soomlased, esmajoones võib-olla lapp, plased, tähendab, kes tol ajal tegelesid sellise küttimisega, ealid olid küttimisest kindlasti väga heal ja kõrgel tasemel. Muidugi siin me näeme ka, et, et selles sõnastuses tahtsid rägi räägib ju iseendale vastu. Kui ta väidab, et toiduks on taimed, aga samal ajal räägib ta looltest, samal ajal räägib ta siis küttimisest. Nii et siin me ei saa neid kõiki asju siis sõna-sõnalt võtta. Aga nüüd mõelgem natukene siis nende kaupade üle, mida siis roomlastele seal vahendati üks, millest on kohe selgelt juttu, oli siis merevaik ja see tuli esmajoones lõuna poolt. Samas aga tol ajal käis ka äge siis karusloomanahkade kaubandus ja üleüldse loomanahkade kaubandustamme. Roomas kasutati üsnagi palju, need karusnahad olid tõeliseks luksuseks detorit kõrges hinnas. Nii et võib öelda, et, et karusnahad oli, olid siin meie, Põhjala metsade kuld lausa seepärast, et mida põhja poole, seda uhkem ja kvaliteeti täitsa see karusnahk on. Need on pikema ja tihedama karvaga aga samal ajal ka igasugust muud nahka ju Roomas kasutati väga palju rooma armee oli, oli ju hiiglasuur seal teatud aegadel kuni pool miljonit meest ja nemad vajasid rõivaid, nahkrõivaid tahk jalatseid. Muuseas, kilbid olid nahkadega kaetud, on isegi kasutatud siis nahast telg, nahast purjesid, kindluste seintel on löödud, nahkasid ja ja, ja vot, see võis olla siis selline. Peamine siis kaubandus siis artikkel, mida, mida ju võidi siit vedada kuhugi sinna palale. Aga samas see kaubandus käis kindlasti ka nende lõunapoolsete balti hõimude vahendusel. Nii, nüüd me võib-olla pöördume veel kord tagasi nende aestide küsimuses, nimelt me oleme harjunud. Kus on tänapäeval Läti ja Eesti piir, eks ole, lõuna pool on siis Balti rahvad ja põhjapalun eestlased, tegelikult nüüd rooma rauaajal oli see piir tunduvalt enam lõuna pool? Tähendab, kogu see Põhja-Läti, seal on iseloomulikult täpselt samasugused tarandkalmed, mis on siin Lõuna-Eestis, seal on analoogilised ehted, analoogilised muud esemed. Ja see põhjapoolse Läti, noh, ütleme kuni siis Daugava jõeni välja ja siis, kui me läheme ida poole, siis tuleb sealt üks lisajõgi, Aivi, sekte lisajõgi. Nii et see põhjapoolne ala oli, oli, oli siis läänemeresoome rahvaste valduses, nii et see hakkab balt istuma siis alles roomarauale järgneval perioodil ja, ja siis muidugi tekivad ka teatud eraldatus, võib-olla siis siis oli eestlaste ja liivlaste vahel sesse rannikupiirkond, sinna jääb ju Soome asustus edasi peale selle on ju läänemeresoomlased, kuni siis muinasaja lõpuni veel keskajal on ju ka Kuramaa põhjaosas võimalik, et need on olnud hoopis omaette läänemeresoome rahvas, keda on kes, kes kandis näiteks kuraalaste nimetust ja kui kaugele nemad nüüd lõuna suunas ulatusid, kas nad ulatusid leedu alale välja, kust algas peale sepalt kursside asuala? Ega see ei ole ka veel päris üheselt paika pandud, nii et mingis mõttes läänemeresoome siis asustus küllaltki kaugel lõuna pool, nii et ka see merevaiguküsimus ei ole ikkagi päris päris välistada. Esimese aastatuhande alguses olid olemas läänemeresoome rahvad. Komöödia. Mehe ju neid keeli ei tunne, aga me selle lihtsalt materiaalse kultuuri ja nende muististe põhjal me võime rääkida, et nad olid ju sarnased hõimud. See on ju nii kauge ajajärke või mingid keelenäiteid ei ole, ma ei tea, kas, kas nad kõnelesid päris ühtset keelt või olid siis teatud murded olemas ja nii edasi, millal täpselt liivlased välja kujunesid, võib olla tegelikult see liivi keel hakkas eristuma siis tunduvalt hiljem alles siis, kui need siin need Latgalit Meie lõuna otseseks lõunanaabrid said ja võib-olla siis liivlaste kase kontakt oli väiksem, nii et ma siin te läänemeresoome all mõistlesin nagu üldiselt, kes siin olid, nii et kui me vaatame, ütleme neid rooma ru kalmid ja ja, ja seda lehte materjali, siis on muidugi nüüd Lõuna-Eesti ja põhjale, see on suhteliselt sarnased. Aga samas me võime näiteks ka Eestis eristada täiesti omaette piirkondi, rooma rauaajal on igas piirkonnas on oma tehte tüüp ja nüüd on siis Lõuna-Eestis on nagu oma, siis on Põhja-Eestis oma Lääne-Eesti, Saaremaa on jälle sugune, Kesk-Eestis tuleb oma etteri välja ja nii edasi. Aga muuseas, nende nahkade küsimus on veel iseenesest huvitav. Sellepärast nüüd tahtsitus kõneleb germaanlaste juures, Edgermaarlasetad kannavad loomanahku, laisad jäi mulle meelde ja et rannaäärsed kannavad nagu siis hooletult, aga sisema elanikud teatava maitsekkusega. Sest rõivaid nad kaubanduse vahendusel ei saa, Nad valivad loomi lülivat leid ja kaunistavad ehk muudavad kirjuks naharibadega karusloomadelt, kes elutsevad ookeani kaugetes osades ja tundmatutest meredes, tähendab ka Germaanlased kasutasid oma rõivaste valmistamiseks siis kaugemalt põhja poolt saadud nahku. Ja noh, tegemist võib olla sellise spetsiifilise siis kaunistus, et, aga noh, mida võib nimetada nahk mosaiigiks millele ka ju Lennart Meri pööras nagu tähelepanu, sest see on põhjala rahvaste leiutisi ja mõningatel on tänapäevalgi tusel hästi uhked, sellised nahkrõivad, tõeliselt tõeliselt meistritööd ja kermaalased võisid seda õppidega siis põhja poolt. Nii et, et ka see vihjab, ütleme siis sellistele kaubandussuhetele ja, ja võimalusele, et, et siis põhja poolt on, on siis saadud küllaltki suurtes kogustes nahka. Muuseas eesti keeles on ju sõna, raha on üksele pluss viis on see tuleneb gootikeelsest sõnast krahh mis siis omal ajal võis tähendada nahka. Et jah, see muidugi jah, nii kaugest minevikust ega neid, kõiki kõiki sõnu me väga kindlad selleta ei saa. Aga mis on nüüd, eriti omapärane, on see, et suur osa neid igasuguseid ehtevormelid on tulnud tõeliselt siis lõuna poolt meile niimoodi noh, nende juured ulatuvad juba juba Rooma provintsides Rooma ja, ja siis on tänapäeva Baltimaades on need olemas, aga nüüd täiesti erilised ehted on, on siis Virumaal on mõningat ehtetüübid, mida nüüd siin vahepealsel alal ei ole, aga mida kohtab Visla suudmeala rahvastiku juures? See muuseas viitab võimalusele, et nüüd Virumaa elanikud on pidanud meritsi otsekontakte neid probleeme tähendab, tunti juba pandi tähele juba 1900 kahekümnendatel aastatel ja hiljem on, on siis Vello Lõugas üritanud ka seda veidikene selgitada. Aga? Kas ja kuidas nüüd siis Virumaa elanikud siis said taolist aktiivsust üles näidata? Kas sõiduma metsa, Triti, palju looma loomi täis, nii palju karusloomi oli, et teil oli siis mõtekas mõttekas siis? Kauged mereretked, võta, siin on siin tuleb ilmselt, et siis kõne alla ka ikkagi sees ootab põllumaa, mis on Virumaal. Võimalik, et virulased pöörasid suurt tähelepanu ikkagi põlluharimisele. Ja Natatsituse juures on veel nüüd siis päästjate kohta üks huvitav lause, millele me enne tähelepanu ei pööranud. Eri viljaliike ja muid saadusi viljelevad nad kannatlikumad, kui oleks võinud oodata germaanlaste loomase laiskuse põhjal. Käib nüüd aestide kohta ja. See vilja kasvatada tuss, mis tol ajal oli siin juba kõrgel järjel, vot see oli nüüd siis meie kaugemate esivanemate üks tõeline saavutus. Sest sel ajal ilmselt oli Eesti nüüd kõige põhjapoolsem piirkond, kus selle viljakasvatusega osati tegeleda ja kus osati saada üsnagi head saaki. Kui me nüüd võtame mida teised rooma autorid kirjutanud, siis on ju Nostraabol, kes vahendab seda teast ja tüütas, kes siin kohapeal käis ka tema pööras ju sellele viljakasvatusele üsnagi suurt tähelepanu. See oli tema jaoks küllaltki ebatavaline. Et suvi on lühike, pekstakse teraviljaelamu, kes kuhu viljavihud aegsasti tallele viiakse vähese päikese ja rohkete vihmade tõttu neil ei tunta rehepeksu lahtise taeva all. Tähendab, me ei jõua teravili siis lageda taeva all valmida, täisküpsust ei saavuta ja Ta on teda vaja järgnevalt kuivatada. Ja seda siis tehti, elamus, see on nagu omalaadi järelküpsetamine. Võimalik, et see on nüüd üks suuremaid leiutisi üleüldse, mis Eesti alal on tehtud. Sellepärast et taoliselt siis järelküpsetatud vili omaaegses rehes Et mis seal oli, see nüüd hävitas igasugused võimalikud viljahaigused ja vili, säilisesti vili säilist tähendab mitmeid aastaid, samal ajal oli säilinud kudema idanemisvõime. Nii et kui nüüd kusagil oli näljahäda tähendab vili ikaldus mitu aastat järjest siis taoline vili, tähendab, see säilisse andis seemet ka mitme aasta pärast ja ja see võis mitmel pool ka siis näljahädasid leevendada. Tähendab kui sa hakkad siiski seemet saada? No ma ei tea, viu hilisemal ajal, tähendab, keskajal oli siit Eestimaalt Liivimaalt siis Lääne-Euroopas viidud vili selle pärast väga kõrges hinnas. Rooma rauaaja kohta ja viljakaubandusest praktiliselt midagi ei tea, aga kas mitte ei võidud seda vilja siis vahetada, dada idapoolsete põhjapoolsete rahvastega saadi karusnahku ja saadi muid loomanahku ja need siis müüdi edasi lõuna poole ja nüüd virulased sellisel soodsal positsioonil, nii et Karjala ja, ja siin põhjavene laadal läheduses ja Soome ja kõik. Tol ajal kindlasti osata väärtustada sellist lahenduskaubandust, et Läti ja Leedu alal noh, eriti leedu alal muidugi seal isegi tarvitati neid Rooma münte juba. Meil on ka Rooma münte leitud, aga Eestist on muidugi äärmiselt vähe. Et meil tõenäoliselt tegeldi rohkem sellise vahenduskaubandusega. Muuseas, mis nüüd puudutab nüüd seda, neid virulaste käike seal Visla suudmel valanud, siin on veel üks huvitav tähelepanek tol ajal Visla suudmealal ei ole üldse germaanlaste seal põhja ja, ja kirde pool otsitus nimetanud väga erinevaid rahvaid ja hõimugruppe ja, ja nii edasi, see on praegune Poola jah, praegu ütleme siis Põhja-Poola ala ja ka kaugemal olevaid ja sealkandis on, on tol ajal ju nimetatud siis esmakordselt tegelikult juba juba pliinuse poolt nimetatud Veneede või need, keda sageli seostatakse just siis slaavlaste eelkäijatega, täpsemalt muidugi lääneslaavlaste eelkäijatega, see on nagu esimene teadel üldse slaavlaste sel ajal. No tänapäeva, ütleme siis poolakate tšehhide eelkäija ja neid nimetatakse Veneedid. Ja nüüd ei ole Euroopas teist rahvust, kes oleks selle nimetuse kuni tänapäevani säilitanud peale eestlaste ja, ja, ja siis soomlaste ja vadjalaste ja tähendab neil olid siis kontaktid ka nende kohapealsete bineetidega, kellega võib-olla arendati kaubavahetust. Ja siis hiljem, kui samast rahvas sai või lähedast keelt kõnelevad rahvas oli meie idanaaber, siis nimetust kasutati edasi. Muidugi nüüd tekib siin teatud ajaline distants, eks ole, sellepärast venelased meie idanaabritena võime vist rääkida jah, alles kusagil seal, seitsmes kaheksandast üheksandast sajandist peale. Aga muuseas, viimasel ajal on, on nüüd Novgorodis üldse siin Loode-Venemaal siis tegutsenud vene arheoloogid tulnud välja ideega, et Loode-Venemaale saabusid lääneslaavlased. Nii et hoopis kusagilt jah, võib-olla sealt üsna suurt varvast ja ja nemad võisid tulla siin just siis nende Eestiga, Eestimaa veiste järel. Millal nad täpselt tulid, kas tõesti kusagil seal? Viienda, kuuenda, seitsmenda sajandi paiku jõudsid esimesed siia, noh, seda muidugi, jah, on raske öelda, põhiosa muidugi siis põhiosa slaavlased on siia Loode-Venemaale tulnud igal juhul tunduvalt hiljem. Aga see on iseenesest on ta muidugi huvitakse venelaste nimi, mis on meil siin nii kaua säilinud ja ja keegi ei oska mingil muul moel seda nime nüüd siis seostada. Kas sellest ajast on veel mingeid selliseid märke, mida võiks ju mõtelda, et äkki selle nimega või või sõnaga on tähistatud meid. Tõsi, aga, aga mida ta on siis andnud siin siin Läänemere ümbruse hõimude ja rahvaste kohta, aga kahjuks jah, neid on väga, väga raske, kui viia nii nagu tegelikult iseenesest, ega täie kindlusega me võime öelda, et ka arstid olid kindlasti eestlased noh, arstide hulgas võidi nimetada ka siis läänemeresoome rahvaid koos võib-olla siis balti rahvastega võib-olla see üks, üks, mida, mida tol ajal kasutati ja see nimetus muidugi iseenesest me ei teagi, kus see täpselt tuleb, eks ole, on võimaluseta vaid see tuleb nüüd siis Skandinaavias, tähendab, et niimodi nimetasid Vernis Skandinaavias elavat germaani päritolu hõimude, see tähendas siis nagu idapoolseid rahvaid, sellepärast AS neid ju märgitakse ka veel siis järgnevatel sajanditel ja väga erinevate Autorite poolt siis märgitud Nende nende tegevust. No on ju üsnagi huvitav, on, on siis kassi tooduse jutt sellest, kuidas siis aest saatkond. Ta külastab idagootide kuningat Dioderissi Ravenna linnas aastal 524 Seda ei ole nüüd siis alati väga tõsiselt võetud seda fakti, sest me täpselt ei tea, olitad eestlased või mitte. Miks nad seal käisid, ega see ka ei ole selge. Aga nüüd siis kassi tooruse kiri siis aestide saadikule ütleb üsna üsna huvitava siis lause võtame teatavaks, et tunnete suurt huvi meie tundmaõppimise vastu. Teie, kes te asute ookeani randadel astute ühendusse Meie teadvusega. Meeldiv ja väga armas on teie soov, et kuuldus meist ulata, kas teieni, kellele me ei saa, Ta mingeid ülesandeid, käske ega korraldusi, tähendab, et see on nüüd selge märk, et tõepoolest tunti nende siis selle, Rooma impeeriumi ja lõunapoolsete alade vastu väga suurt huvi seda näitavad ka mitmesugused siis teede, esemete tehte vormid oma oma juurtest pärinevad sealt kaugelt siis lõuna poolt. Tõsi, meil kohapeal on nüüd ehtida õpitud siis ise tegema ja siin on arendatud kohapealsed ehtetüübid ja kui me vaatame nüüd rooma rauaaegseid mitmesuguseid erinevaid ehtevorm, siis võiks öelda, et et see ajajärk on võib-olla siis käsitöös ja ehtekunstis vaieldamatult üks üks väljapaistvamaid kogu eesti muinasajas. Et noh, kõigepealt tulevad suled ja neid sõlgi on hästi mitut tüüpi. Nende hulgas on ka hästi uhkeid, sealhulgas emailiga kaunistatud siis sõlgi emalik kaunistatud kaelavõru siia Mallika unistatud, mitmesuguseid ripatsid ja nii edasi, hilisemal ajal see oskus on ju minek emailleht, et meil ei ole üleüldse olemas. Ja mõned need Emai lehted on muidugi väga uhked, näiteks hoburud suled. No need ei ole mitte ainult Eestis levinud, ei tulnud ka siin Läti, Leedu alal ja ja, ja neid on jõutud ka kaugemale, neid email esemeid. Aga need Aburutseletan selles suhtes huvitavad. Neid on nüüd teada kokku 24. Kuus Soomest, kaks Rootsist, üks sealt kusagilt keskleply piirkonnast ja viisteist-Eestist kus valmistati selliseid sild. Ega see muidugi jah, päris selge ei ole kuskilt email ehteid tehtud on, aga aga pole võimatu, et tolleaegsed meistrid oskasid ka juba siin neid valmistada tubersele tol ajal ju Nendest kalmetestunud välja igasuguseid erinevaid käevõrusid, kaelavõrusid, ripatsid ja sõrmuseid ja nende ornamentika on suhteliselt selline geomeetriline. Niiet ornamendis korduvalt room ja ringi ja ja siis rist ja isegi haakristi kohtab ühel ühel suvel. Nii et seda seostatakse, et tegemist on siis siis võib-olla mingis mõttes ka taevakehade austamisega. Ja noh, põllumeestel oli see väga vajalik üheksaga levinum motiiviks on siis poolviltu kodarad, mis tõenäoliselt meenutab siis päike keset ketast veerivat päikesekettast. Ma ei tea, kas nüüd siin, seda nüüd Kaali meteoriidiga võib seostada ka see pigem näitab siis sellist päikeselt austamist. Nii et see Essemelil materjal on ka küllaltki uhke. No on jah, mõningaid siis päris Rooma provintsides pärit siis esemeid on üksikuid sülg ja on üksikuid Jooma sarvede otsi. Pole võimatu, et Roomas riigist pärinev vein jõudis juba meie aladel, nii et meie need rikkamad ürikut olid harjunud ka siis veini jooma. Esimese aastatuhande esimesel 500-l aastal oli meie maailma nägemise keskpunkt või suhtlemise keskpunkt Visla suve siis me vaatasime ikka lääne poole. Tegelikult muidugi peaksid ilmakaared üle rääkima selles mõttes, et et kui öeldakse Eestist lõuna pool, siis mina mõtlen, et ka Läti, Leedu ja rohkem nagu ei oskagi mõelda, et kus kohas räämas. Põhimõtteliselt ikka roomajad ka lõuna suunas, aga Läti, Leedu need sellised vahetult naaberalad? Jah, siin nüüd muidugi suurem osa kaubandust käis ikka läbi Läti, Leedu. Aga mida ma siin tahtsin rõhutada, et samal ajal võis olla ka päris otsekontakte selle Visla suudmeala, kus algas peale kuulus merevaigutee, mis siis, kus siis veeti merevaiku kui ka Rooma lääne all, ma pean silmas Skandinaaviat, eks ole. No Skandinaaviaga on nüüd rooma rauaajal need kontaktid nagu mõnevõrra taandunud, sest skandinaavia ise ka nende sellised suhted olid esmajoones ikka lõuna suunas, kusjuures neil oli muidugi siis siis noh, keeleliseptoritendate germaanlaste kõige lähedasemad neil olid, kontaktid olid, olid tunduvalt tihedamad. Nii et seal on nüüd Skandinaavias on roomaim porti rohkem nad omal ajal ju ka roomlased üritasite neid germaanlaste ka hästi läbi said saada ju teatud perioodil, eks ole, et oma oma piire kindlustada ja et nendega rahu ja julgeolek oleks ja siis tehti igasuguseid kingi, tõsi ja sealhulgas ka kingiti siis ka veini tarvitamiseks, veinid, tseremooniat eksnõusid ja neid jõudiski Skandinaaviasse. Et kõik katlad ja kulbid ja nii edasi, nii et veini joomine oli ju tõeline tseremoonia. Katlaid ja kulbi veinijoomise juures, mis seal tegelikult kuidas veidi tõsteti, tähendab, sest noh, veini joodisarvedest. Aga samal ajal on ka teatud siis klaasnõukogude, eks ole, millest, millest siis seda veini, veini on tarvitatud ja siin nüüd Skandinaavias on tol ajal ka isegi seda Rooma klaasi olemas. Meil Eestis küll rooma klaas ei ole jõudnud, Meli jõudis küll. Klaashelmeid hästi uhked klaashelmed nende hulgas ka kuldfooliumiga nimetatakse, tähendab seda, et on, on nagu kaks helmest, üks väiksem helmes on nagu suurema sees, eks ole. Ja siis seal kahe helme vahel on selline õhuke, hästi õhuke Kuld lehekene. Ja need helmed muidugi väga ilusasti helgivad, säravad ja tõenäoliselt Te olite, et siis kohalikele kohalikele inimestele ka väga meeldivad ja nendega armastati kaunistada. Nii et et selliseid klaas esimesi klaastooteid on igal juhul siis Rooma rauaajast siia jõutud. Muidugi on rooma rauaajast on veel mitmesuguseid selliseid huvitavaid ja müstilisi leide. Näiteks kui me võtame peitleiud ette, siis Virumaalt just Virumaalt, paar peit leidumis koosnevat kaela, võrudest. Üks on siis must, mätas teine liimalast siis Purtse jõe lähedalt leitud ja ühes on ikka hästi palju Nika laurest osa. Kaelavõrusid on selliste hästi jämedat. Arheoloogid nimetavad pasun otstega kaela võrudeks ja need on, kui need on siis täispronksist veel, siis nad võivad ulatuda, vaata, nende kaalud ulatusid paari kilogrammini, oi oi. Ja kusjuures nüüd on siis Lõuna-Eestist metskülast on ka tulnud välja üks paar siis kaelavõru ja, ja seal üks väiksem kaelavõru, tema seeläbimõõt. Ta on niivõrd väike, et see ei mahu pähe. Ja siis noh, on pakutud välja, et tõenäoliselt on ta võib-olla kantud peas. Aga kuna need pasun otsad on nii rasked, siis ma ükskord proovisin salaja seal arheoloogiahoidlas ja ei püsi peas või minu kolju ei ole sobiliku kujuga. Et tundub, et, et on mingisuguse hoopis erilise otstarbe jaoks. Miks neid maha, kas nad olid spetsiifilised ohvriannid või? Mingitele erilistele jumalustele? Jah, ma ei tea, aga, aga nüüd need tarandkalmete leiumaterjal on ka, selles mõttes on huvitav, et et seal ainult tehted, seal ei ole tööriistu ja relvi. Et kas see võib järsku viidata ka siis sellistele roomlaste maailma pildile, mis on, on teatud lahendate kaudu siia jõudnud. Et see surmajärgne elu, see on üks suuri söömine ja pidutsemine tähendab enam tööd vaja teha ei ole ja sellepärast tööriistu kaasa ei pandud, on käinud, tehtud ja, ja savinõu siis killud on, võib-olla on need jooma sarve otsion, paardi. On ka muidugi luid loomaluid, sealhulgas pandi toitu kaasa, nii et jah, need kahjuks muidugi on, seda andmestik on meil suhteliselt vähe ja eks need arheoloogilised leiud on küllaltki raskesti tõlgendatavad ka. See esimese aastatuhande esimene pool oli, oli rahuaeg ja see sai otsa siis. Jah, me võime rääkida tõepoolest rahu rahulikkust ajajärgu sellepärast et Eestis sel ajal ei ole mingit märki linnuste kasutamisest ei tunne isegi selleaegseid relvi õieti. Nii et meil ei ole nagu mingeid selliseid märke lahingutest ja sõjalistest konfliktidest jätta. Tõepoolest tundub olevat selline rahulik ajajärk, on üksikutel, hilisema järgul innustatud muidugi paar leidustida järgu lõppu küll esmajoones kuulnud, aga aga vot nende üksikleidudega selline probleem kunagi ei tea. Kas see räägib nüüd linnuse kasutamisest, aga näiteks kui hilisemal ajal seal inimesed elasid, seda linnust kasutasid põllutööde käigus leidsid näiteks mingi noa või kirvega mingi ehte mis siis ütleme, rooma raua maha jäänud, võtsid selle kaasa, viisid linnusesse. Nii et et üksikleiutaja nende põhjal mingeid suuremaid üldistusi teha on äärmiselt ohtlik. Kui see rõhuaeg otsa saab, siis algavad nii-öelda rahutud aastasajad. Ma usun, et paljude kuulajate jaoks nüüd olles asi põnevaks läheb, sest tundub tegelikult ju, et ajalugu on ikka nagu sõdade ja konfliktide lugu. Nüüd alles põnevaks läheb. Minu arvates on, igal perioodil on omad huvitavad nüansid ja omad huvitavat siis eripärad. Rooma rauaaeg on kindlasti kahtlemata äärmiselt huvitav ajajärk. Kahjuks meie teame seda väga väheste materjalidega varal, aga, aga võib-olla oli see elu siin väga lähedane ja samasugune nagu oli seal Vahemerel siin Läänemeres rest toimusid samasugused huvitavad sündmused ja sama, sama kirev oli see pilt. Kahjuks meil on puudu need kirjalikud allikad ja, ja me olime siis Rooma riigi jaoks ikkagi suhteliselt kauge piirkond. Et siia jõudis, seadsid inimesi vähe ja ei pannud seda kõike kirja. Aga nad teadsid neid. Vähemasti mõned neist? Jah, võib arvata küll, et ei olnud täiesti tundmatu maanurk, tõsi, me olime roomlaste jaoks küll täiesti maailma äärel, eks ole. Hästi kaugele, aga aga ilmselt päris tundmatu teadnud. Selle Ain Mäesalu lootustandva tõdemusega täna lõpetame, et nädala pärast jätkata ja ootame teid kuuluma Eesti lugu taas nädala pärast ja jutt on sellest, kuidas rahvad Euroopas liikvel lähevad, rändama hakkavad ja kuidas see mõjutab meie eelkäijaid, esivanemaid. Meie saate aadress, kommentaaride arvamuste küsimuste saatmiseks on Eesti lugu ät r punkt e.
