Eesti lugu sõjandusest räägime tänases loos sellest, kuidas muistsed eestlased ennast kaitsesid, olgu siis baltlaste skandinaavlastega, slaavlaste või sakslaste vastu täpsemalt kaitseehitistest linnustest. Ain Mäesalu Tartu ülikoolist ja Piret Kriivan on saates siia. Millal hakati Eestimaal ehitama linnuseid, missugused on esimesed teadaolevad linnused? Neid kõige varasemaid kindlustusi, mis olid siis siin rajatud, neid nimetame tegelikult kindlustatud asulad, kas ja neid hakati sinna rajama juba siis pronksiajal. Nii et nad on kõige varasemad, võib olla umbes 3000 aasta eest pronksiaja keskpaiku ja neid muidugi me palju ei tea, neid kindlalt võib öelda, et neid on viis, on siis Saaremaal Asva Ridala Kaali järve valli peal ja siis on siin Tallinna lähedal Iru ja siis on Narva joaorus seal ka on olnud üks võib-olla neid mõnevõrra enam olnud, aga kõiki kindlasti ei tunne sellepärast kuradit raske leida, kuna need on suhteliselt lameda künka peale rajatud ja need kindlustused on nõrgad olnud ja seepärast räägitaksegi kindlustatud asulatest, mitte pärisõhtutest linnustest. Kui need kusagil siin rauaaja alguses mahajäetud, ehk siis noh, mõnda aega või jälle midagi ei tea, aga nüüd nende hilisemate linnuste peal nende kaevamistel on siiski leitud üksikuid leide. Viimasel ajal on ju ka radiosüsiniku proovi tehtud söejäänustest ja ja paistab, et on, on nüüd umbes 2000 aastat tagasi, veidi varem on ka olnud selline periood, kus on mõningaid siis taolisi varaseid linnuseid rajatud. Aga jälgi on seal vähe, ainult üksikleide on ja, ja siis neid söö jäänused, nii et me suurt midagi ei tea. Võimalik, et nad olid lühemat aega kasutusel või mingil kindlal lühemal perioodil ja võib-olla osaliselt kasutati selliste pelgupaikadena ainult siis sõjaohu korral. Ütlesin nii, et kahjuks on informatsiooni vähe. Seejärel siis esimese aastatuhande esimesel poolel Rooma rauaajal seal praktiliselt linnas ei ole. Nii et uus etapp algab kusagil esimese aastate keskpaiku esimese aastate keskpaiku. Siis on ka hilisematest linnustest linnuste kaevamistel leitud sellest aja järgustest mõningaid mõningaid üksik leida, nii et mingisuguseid suuremaid kindlustus ilmselt ei olnud ka jälle kas lühemat aega kasutatud pelgupaikadena. Nii et selline peamine linnuste rajamise periood kas meil kusagil seitsmenda kaheksanda sajandi paiku, nii et täitsa kaheksas sajand, võib-olla kõige olulisem siis, kui ajad läksid, ärevad ajad läksid ärevaks ja siis on neid juba üsnagi palju teada. Tervikuna. Aga meil on Eestis umbes siis kusagil 120 130 sellist omaaegset linnust teada ja paljud neist ongi rajatud siis kaheksanda sajandi paiku. Ega ega see pilt ei ole täiesti selge seetõttu, et arheoloogilised puuritud kusagil umbes neljakümned ja noh, mõnel on suuremat kaevamised olnud, teistel väiksemad proovikaevamised olnud ja ja seetõttu kõiki neid ajaliselt ei suuda paika panna. Aga mis linnuste juures on huvitav see, et tegemist on ikkagi üsnagi tähtsate rajatistega ja just muinaslinnuste juures on siis selline meie eestlaste ajalooline mälu olnud üllatavalt pikk. Suuremat osa linnustest on läbi ajaloo siis rahva. Nõndanimetatud noh, enamasti rahvapärimustes neid seostatud siis võitlustega rüütlite vastu. Aga Nende seas on muidugi varasemaid, aga noh, samas kui me teame, eks ole, et mitmedd kalmete puhul ja, ja lahingupaikade puhul on seosed hoopis hilisema ajaga on seal küll küll siis põhjasõjaga ja, ja siis mõne muu sellise lähema ajaloosündmustega, siin on see ja muinasaeglast pärinev mälu nagu paremini säilinud. Ja huvitav on see, et on noh, praktiliselt kõik need linnuse tähendab rahvapärimustes teada. Nii et arheoloogid praktiliselt ei ole võimelised leidma mõnda uut linnust, mis ei oleks rahvasuus tuntud. Tõsi jah. Me ütleme iga viie aasta jooksul võib-olla leiame uue linnuse. Aga ka need leitakse niimoodi, et kohalikud inimesed ütlevad jah, et kas te seda teate, et näed, vot see küngas kannab ka linnamäe nime. Viimane näide oli seal Keava lähedal, kus oli tuntud Keava linnus ja, ja siis, kui seal arheoloogilisi uurimistöid teed tehti, siis kohalik rahvas ütles, et vot seal on üks teine küngas, piir, mis kuidagi nimetatakse pinnamäeks. Siis mindi vaata või ongi noh, see on muidugi hästi vana. See on veel kusagil enam kui paar 1000 aastat vana. Nii et need on huvitavad objektid, samas muidugi eks need meie muinasaja lõpulinnused on ju nii uhked ja võimsad ehitised olnud, et neid Need on üks meie kõige tunnustatum linnus. Tuuri Evald Tõnisson ütles, et Meie muinasaja lõpulinnus, et need kõigi läänemeresoome rahvaste kõige võimsamad monumendid üldse tähendab teistele Jeld niukseid, jah, teistele nii uhked ei olnudki, võtame siin näiteks Varbola või siis need Saaremaa suured maalinnad ja ja nüüd võrdleme neid ka siis nende lähemate naaberaladega kas või nende ehituskonstruktsioone ja ja nende planeeringut ja neid üksikelemente siis, no need on kõval tasemel, ega siin naabruses ei Vene aladele ka siin Rootsis ega ega ei ole ju võimsamaid midagi, niiet. Millest see tunnistust annab, et kas me olime osavamad ja tublimad ja tugevamad või tuli meil ennast rohkem kaitsta? Noh, võiks öelda, et nad on täiesti ühelt poolt on muidugi need omaaegsed suhted ja sidemed on küllaltki aktiivsed olnud, et linnuse ehitusvõtted on head tähendab, need on tuntud ja, ja neid on hästi läbi mõeldud ja ja noh, teisest küljest, et noh, kindlasti oli ka vajadus võimalikult heade esituste järgi, neid osatasin teha ja ja noh, küllaltki küllaltki head ja ja oma aja kohta võimsalt Jah, võib ju isegi öelda, et siin tuuakse kogu aeg näiteid, et noh, mis siin Eestis on tehtud, et võtame Egiptuse püramiidid, et meil ei ole midagi vastu panna, aga kui palju neid liigutuse püramiid on ja kui paljud inimesed neitselt pidid tegev, kasutati seal võimas Darja tööd, tuhanded ja kümned tuhanded inimesed rajasid aga aga meil siin Eestis kohalikud mehed tegid ka mitte küll nii suur ja võimsaid, aga ikkagi oma kohta vägevaid ehitusi. Linnuste puhul on ju huvitav ka see, et, et, et kui neid on nüüd, siis arheoloogiliselt uurid teatud määral ja kes teda asjadega kursis on, siis siis isegi mõnda seni veel kaevamata linnust siis lähemalt vaadates võib märgata igasuguseid huvitavaid detaile ja üksikasju. No kõigepealt on linnuseid ju võimalik isegi nende välis tunnuste põhjal paika panna. Isegi võib mõningas mõttes siis ajaliselt dateerida meil muinaslinnuseid, neid siis jagatakse välisilme põhjal nelja sellise suuremasse rühma on kõigepealt on siis mägilinnused, mis on rajatud omaette seisva künka peal. Ja. Külje pealt on suhteliselt järsud nõlvad, siis sinna on ju hea rajada olnud siis on kõige arvukamalt isegi niimik linnuseid, mingi kas siis jõe ääres, kus on mingi lisajõgi on tulnud, on tekkinud selline kolmnurkne neemik järskude kallastega siis see paik on ka sageli omad välja. Kusjuures seal on siis vaja ainult kindlustusi rajada, siis ühele küljele. Tavaliselt need teised küljed on juba looduslikult jaa kallakuga olemas. Lemmiklinnused ongi võib-olla kõige arvukamalt meil siis on omaette tüüp, on veel siis rahvapärase nimetuse, oli Kalevipoja säng need on siis Põhja-Tartumaal Vooremaa linnused, kus on siis välja valitud üks voor, millel on siis suhteliselt Tikergule, eks ole, kaks külje kallastan, head järsud, siis on valitud üks selline sobi paik voore peal tehtud kaks kõrget otsa vallija. Eemalt vaadates meenutavad tõepoolest suurt voodit või sängi Kalevipoja sängis. Ja neljas Need on siis ringvall linnused, see tähendab, et on ringi ümber kogu linnuse serva kuhjatud kõrge vall neetud ringvall linnused, need on hästi tuntud on siin Lääne-Eestis ja Saaremaal Varbola ja Valjala, Pöide ja seal, kus ei ole siis sellist looduslikku küngast eriti olemas kuhjatud kõrge ringikujuline vall. Nüüd need kolm esimest tüüpi, nii mägilinnused, Neymik, linnused, kale juba sängid, need ongi tüüpiliselt siis nüüd esimese aastatuhande viimastel sajanditel rajatud linnused ringvall linnused, tõsi, madalamad Ringo linnused, viska varem olla Aringval linnused, need saavad siis iseloomulikuks just 11. sajandi teisel poolel. Nii et siis rajatakse just hästi võimsaid ja tugevaid linnuseid. Ja need on siis nii-öelda muinasaja puu, sellised kõige silmapaistvamad linnused meil üleüldse. Kuigi nüüd siis alates 11.-st sajandist, siis on ka tegelikult need igasugused varasemad linnused. Edasi püsisid, et need nii Nemik, linnused kui ka siis mägilinnused, neil on ka sageli on siis Püstitatud vall, aga see tähendab, et sisuvall püstitatud juba ringi ümber linnuse ütleme seal mäekünka servadel. Nii et selline tugevate kindlustuste rajamine, see on just iseloomulik siis sellise alati siis kusagilt 11. sajandi keskpaigast peale. Aga kui me vaatame nüüd lähemalt neid siis umbes 708. sajandi paiku rajatud linnuseid, siis on, nende juures on veel üks huvitav omapära. Nimelt seal on asula avaasula linnuse kõrval ütleb Reneemik linnuse puhurneemiku otsesel linnus siis on kõrge otsavall siis seal ees on kohe Askul või kui mägilinnus, siis on asula jalamil mäe jalamil. Tänapäeva mõistes tundub, et rumalad nad, eks ole. Et asula tähendab, kus on siis hooned püstitatud, tuleb vaenuvägi, hakkab linnust piirama. Ära elab ka veel neelakafel piiramisel ajal, eks ole. Et tõenäoliselt muidugi, põhjus võib olla ka selles, et, et need on ju 800 900 10. sajandil innused. Et siis kui vaenuvägi tuli ta siis siis ei olnud see tõenäoliselt eriti suur, oli selline päiksevägi, aga väike vägi jõuab kiiresti kohale ja ootamatult kohale ja seetõttu siis rahvas, kes asulas oli, kui soli linnuse kõrval ta pääses linnusesse varjule ja kõik olid ilusasti varjul, siis vastase vägi oli väike, ta piirovi hakanud. Linnuse piiramiseks on vaja suuremat väge. Et võib-olla on see siis põhipõhja solvuda, et miks, miks on siis asula linnus koos. Aga nüüd, 11. sajandi keskel? Nimelt väga paljud need väiksed linnused jäetakse maha ja nüüd hakatakse rajama suuremaid linnuseid, osa jääb küll alles paigale no näiteks siin Tartu ja Otepää ja need, mis on mingisuguse selliselt kesksema koha peal millel kas teede ristumispunktis või need jäävad paigale ainult need siis ehitatakse tunduvalt võimsamaks ja tugevamaks välja. Ja nüüd asula linnuse vahetus naabrusest kaod. Nii et nähtavasti need asulad on siis mõnevõrra kaugemal, et külad siin on. Noh, mõnel juhul on küll tõesti asula linnuse vahetus läheduses, aga need on teatud mõttes erandlikud. On Tartu, on üks selline. Ja miks see nii on, siin võivad ka omad omad konkreetsed põhjused olla. Vot nende linnustega juba siis selliste viikingiaegsete linnustega on sellised huvitavad lood, et nad nad ei, Ta ainult olnud ilmselt siis kaitserajal lihtsalt ja elupaigad. Aga nad on juba siis olnud teatud keskuseks sellepärast et nendest linnustest ja linnuse kõrval olevatest asulatest sealt on leitud palju käsitööjälg ja metallitöötlemise jälgi ja nii et. Ta on sellised käsitöö, kaubanduslikud keskused olnud. Neid võib mingis mõttes vaadata ka selliste linnade eel käijatena ja noh, võib-olla tööd käidi tegemas nagu linnuses ei koju välja või? Ei, ei see on, pigem on nii, et käsitöölised elasite seal elasidki seal jah, ütleme linnuse enda linnuses enda territooriumil, seal võis elada gaasis ülik ja tema kaaskond. Ja siis seal asulas elas siis ka käsitöölisi ja ja veel muud rahvastiku. Sest noh, sageli need varased linnukesed pole eriti suur, et neid olnud jäävad kusagile 1000 ruutmeetri piiresse ja sinna väga palju ei mahtunud. Siis osa rist alluvat rahvaste osa kaaskonda ei lasta kui väljaspool siis seal linnuse kõrval olevas asulas. Et. Miks need nüüd rajati siin juba varasemal ajal, ühes varasemas saates rääkisime nendest välisohtudest, et et ühelt poolt on siis baltlastega, võib-olla balti hõimudega on olnud, teiselt poolt on siis teada ju ka viikingite sõjakäike ja võib-olla siin mingeid konflikte olnud siis ka vana vene aladega, kuigi sel ajal nüüd venelasi oli veel ju suhteliselt vähe kohal. Aga teisest küljest viimasel ajal on üha enam hakatud teid seostub ikkagi sellise ühiskondliku kihistumisega ja sellise ülikonna siis võimu tugevnemise ka ja et need on ikkagi olnud tolleaegsete, siis ülikute elupaigaks on võidi muidugi aeg-ajalt ka siin üksteise vastu siis sõjakäigul käia ja oli ikka kindlasti konflikte tekkinud, aga mõlemad põhjused, nii välis- kui ka sisemised põhjused olemas. Nii, aga nüüd need muinasajal puhklinnused et mis on siis peamised 12. sajandi 16-l sajandil linnused, need on siis nüüd osa vähemalt istun siis territooriumilt on tunduvalt suuremad, on mitu 1000 ruutmeetrit suured. Ja Need on tunduvalt suuremate kindlustustega ja, ja nende juures võib siis Kohe eraldi vaadata siis nii allide. Kaitserajatisi kui ka muid igasuguseid elemente. Näiteks võtame kas või Varbola linnuse ette, see Lõuna-Harjumaal üks kõige uhkemaid ja tugevamaid linnuseid. Varbolas on ju paekividest rajatud vall 580 meetri pikkune ilus ringvall, kusjuures ta on tänapäevalgi on tema kõrgus ja kohati kaheksa meeter ringi. Kui me kujutame ette, et kui palju on Varbola linnuse mahajätmisest mööda läinud ja vaatame seda alli lähemalt, noh praegu on see Varbola vall on al vaadates ju kusagil seal jah, 20 25 30 meetrit lai niiet et omal ajal oli ta kindlasti veel kõrgem, on lihtsalt ära varisenud. Noh, võib julgelt neli, viis meetrit otsa lisada, samal ajal kuidas see välja on ehitatud, see on ju valli väliskülg on ehitatud ju paekividest kui müürina. Nii et see ehituskunsti päris hea olema, et on nii uhke veel tänapäevani püsinud. No on Evald Tõnisson, tema, kes Varbolas väga pikka aega kaevas ja ta näitada valli, igatpidi mõõtud ja teinud arvestusi ja kui, kui palju sinna materjali vaja on ja siis tema arvestuste kohaselt võib Varbola vall koosneda umbes 32000-st hobusekoormust paekividest. Ja see on kahtlemata olnud ju väga suur töö, kõik see paekivi lahti murda ja siis kohale vedada ja siis valliks laduda ja ja noh, see kui müür, mis on täna tänaseni püsinud küllaltki kõrgele, näitab seda omaaegset küllaltki head ehituskunsti ka. Kui kaua seda kindlasti võidi ehitada? Kui palju inimesi võis ehitada? Varbola puhul võib küll arvata, et seal oli päris päris päris mitmed ümbruskonna külade elanikud olid tegevad ja kindlasti seal see ehitustöö käis oli aastaid. Aga samal ajal nende linnuste juures on ka nii, et kindlasti olnud linnuseid ju aeg on midagi jälle juurde ehitatud, midagi täiustada ja ei saa öelda, et kunagi oleks mõni valmis saanud kestika jah, kindlasti pikemat aega. Villuga mõningaid selliseid linnuseid, mis on mingil põhjusel pooleli jäänud, et nagu alustatud midagi on tehtud, aga siis on nad mingil põhjusel nagu selle suure töö pooleli jätta. Nad ongi siis nii nagu paika jäänud, mõni selline linnus on hästi huvitav, seal on võimalik jälgida linnuse käiku, kuidas linnuse väljaehitamine võis käia, no kõige kõige elamuslikum paik, kus ma olen ikka korduvalt käinud, on Rosma linna ameti siis Põlva lähedal Põlva külje all. D ja planeerige, kuidas valle kujundatud ja kuidas nad meid värava käisid ja tehtud ja ja seal on kõik praegu veel hästi aimatavad ja näha, jätkas õigs, saab ka aru, kui tõsine läheb natuke natukene midagi teadma, enne natuke mingisugune ettekujutus peab olema. Sest sellepärast nende linnuste juures on ju niimoodi, et me ju linnuste juures näeme ainult omaaegsete kaitserajatiste alust. Sest nende, kas või nii-öelda suurte paekivivallide pealsel Varbolas ja Pöide Valjalas ja seal on ju peal olnud veel puidus kaitserajatist. Täpselt samasugused puidust kaitsevad teatised on olnud ka siin Lõuna-Eesti linnustel Lõuna-Eesti linnuste vallid, need on olnud siis tehtud hoopis omapärasel moel, nimelt olnud linnusele kõrgust juurde, anda siis ta servadele kuhjatud vall ja et see vall koos püsiks seal mullast ja liivast ja kividest vall siis on ehitatud nagu omalaadsed, sellised puit, Tarandid tähendab nelinurkset nagu hooned linnuse serva peale, need on siis täidetud mullaliivadega liiva ja kõige muuga. Ja siis selle peal on olnud siis veel see kaitse rinnatis. Nii et nii on võimalik siis linnus tunduvalt paremini olnud kaitsta. Kas need need puust kaitserajatised päris üleval välja nägid, seda me ei tea. Noh, vahel on küll jah, ajaloo raamatutes kiputud näitama, et nagu püsttara olnud aga nende linnuste vallidega aga lihtsalt ei ole niivõrd palju postiauke on, aga neid on suhteliselt vähe ja see näitab, et noh, pigem on olnud, et kaitse linnadsed hoopis nii-öelda horisontaalpalkidest nagu üles seatud ja samas võib arvestada ka seda, et seal peal võis olla ka siis varikatus veel. Noh, et esiteks ta puitu ennast kaitsta, teiseks seal linnusekaitsjatel vastase noolte eest ka head varju vaja ja sellepärast selliseid varikatuste peal olnud ja ja linnuste juures. Kas olulisemad elementaarlinnuse. Mõnel linnusel on neid teejälgi ka veel säilinud. See tavaliselt haka algab kusagilt jalamilt peale ja siis ta kulgeb piki nõlva niimoodi vähehaaval tõustes siis kuni siis teatud väravakohani otse ei saa, tähendab, sellist järsku teed ei ole võimalik kasutada, kuna linnusele veeti ju ehitusmaterjal ja linnusele linnusesse Tiuloomiga, keda siis piiramise korral siis oli vaja seal süüa ja kelle eest oli vaja hoolitseda, oma vara säilitada, siis seepärast see tee tehti niimoodi järk-järgult vähehaaval ta tõusis mööda linnuse nõlva ülespoole. Kusjuures nüüd juba teevaliku juures on teatud sõjakavalus, ei kasutatud näiteks CD tavaliselt kulgeb päripäeva. Miks päripäeva ja miks? Aga sellepärast, et vastane peab ka siis mööda päripäeva liikuma, tema parem külgeb linnuse poole. Aga vastasega paremas käes on mõõk või oda sõjakirves ja vasakus käes on kilk, et tal on väga ebamugav, nüüd siis vasaku käega KILPi sind nagu ees hoida, aga samal ajal, kuna ta kulgeb kaltsist linnuse kaitseliitlast alt, siis ülevalt võimalik nooltega last odasid heita ja kive loopida ja nii edasi, väga nutikas ja, ja kusjuures on muidugi niimoodi, et on. Eks mööda teed on linnus alati kõige parem tulla. Ja seetõttu ilmselt siis vastane üritas ka mööda teed tulla ja seetõttu on mõningate linnuste juures on isegi märg. Et siis see tee on olnud ka siis väljaspoolt veel kindlustatud seal nagu mingisugune kivimüür olnud. Nii et see teelõik teatud ulatuses on ka oludekle isegi suletud Varbola linnus lausa välja kaevatud ja seal on mitmemeetrine mis kaheksa meetri pikkune teelõike, siis tuleb järsk astang veel isegi nii, et seal on nagu nagu mingi kaabel. Analoogiline piltsalisest kaitstud väravaesisest on olemas ka pada linnusel ta välja kaevatud ja hästi on ta looduslikult nüüd eristatav ka näiteks Soontaga maa linnas, nii et taolisi kindlustatud teeosasid on siin siin siin-seal võimalik märgata. Et me jõuame siis päris selle värava juurde, see on, see omab ka sellist kindlat konstruktsiooni kõigepealt nendel hilistel linnustel see värav, see läheb ju päris läbi vall kohe. Aga kui valja seal paarikümne meetri laiune, siis tähendab, tekib kohe selline pikk väravakäik, tekib laevakäik ja nüüd Varbola linnuses on üks selline väravakäik väljakaevatud, ka pada linnusel on välja kaevatud ja nad on siis rekonstrueeritud, tähendab, rekonstrueeritud selles ulatuses mida siis kaevamistel oli võimalik tähele panna. See värav väravakäiku kusagil paari meetri laiune ja noh, säili tunda ka veidi alla alla paari meetri omal ajal muidugi ta võis kõrgem olla. Ma olen, kujutame ette, kui nad olid pealt kaetud, väravakäik võis olla võib-olla kusagil kahe poole meetri kõrgune. Aga miks nii nahk kui linnuse valitseja tuli linnusesse, ega ta siis hobust sellest Joakad maha astuma. Nii et ilmselt ratsanik pidi siis püsti sisse sõita jah, et ta võis umbes nii kõrge olla. Ja ja nüüd peale selle muidugi Varbola juures on seal, ütlesin, lõpeb väikese kraaviga seal või seal igasuguseid ülestõstetavaid sildu ja nii edasi. Nii et võis, võis päris huvitavaid konstruktsioone olla keskaegsete linnuste juures meid üles tõstetud, vaata sildade süsteeme, teame, aga mõnel muinaslõpulinnusel võis ka midagi taolist olla. Siinjuures vaatame näiteks seda Tartu piiramist 1224, kus suured ristisõdijate väed piiravad tartu linnust ja, ja seal Hendrik räägib, et ristisõdijate õnnestus siis sild põlema süüdata ja selle peale kõik kaitsjad jooksevad värava juurde. Nende, hilisemate linnuste juures me teame keskaegsete linnuste juures, et, et olid üles tõstetavat sillad ja see sild käis vastu väravat, kui ta üles tõsteti vastu väravat. Nii aga võimalik, et Tartu puhul oli selline sildi polemasse keska vastu väravat ja nüüd see sild pandi põlema, aga seal oli kohe värav oli selle taga, eks ole värav ja siis oli oht, et kas värav põleb ja sellepärast need kaitsed olid kohutavas ärevuses, jooksid sinna kõik kokku ja hakkasid kohe seda silda siis maha või ära kustutama. Nuia ja peale selle on muidugi nendel linnustel olnud ka kurb. Need ei olnud lihtsalt sellise puit polissaadiga, vaid neil olid täiesti selgelt tornid olemas. No näiteks on siis olemas ka Henriku kroonikas on kohe märgitud linnuste torn, Need tornid, need võisid paikneda kusagil seal väravakäigu lähistel. Võimalik, et just selle lõigu peal, kus siis nüüd see tee tuli linnusele ja hakka sellesse värava käiku sisse keerama. Vaata seal, kuna nüüd see tee jõudis juba piisavalt kõrgele ja seal, et sellele kaitserajale teistele anda nagu suuremat kõrgust juurde, seal oli ta tornilaadne rajatis. No kui me näiteks läheme luha vere linnusele, naaberlinnusel seal on siis üks ots on kõrgem ja sealt tee läheb siis seal callywoodibamisi läheb siis selle kõrgema otsa tagant läbi, keerab sisse. Linnuse väravakäik on ka lahti kaevatud ja noh, ainult see kõrgem osa siis ala lahti ajamata. Seal võis olla ja taolisi torni jäänuseid soonte linnusel võimalik märgata ja, ja siis ühe algelise torni jäänused, mis võivad kuuluda juba viikingiaega siis Bell, professor Valter Lang, tema kaevas omal ajal siis ka Iru linnusest välja, nii et sellised tornid on ka kindlasti väga olulised kaitseelemendid meil muinaslinnustel olnud. Kas suure muistse vabadusvõitluse alguseks oli terve Eestimaa ühtlaselt kaetud linnustega või olid need niisugused rannikualad, piiriäärsed alad, ainult kus linnuseid oli ehitatud? Ta päris ühtlane võrk ei olnud, tähendab, mõnes piirkonnas neid linnuseid rohkem, teises on vähem ja noh, kõige vähem on neid linnu sõita, ütleme Kesk-Eestis võib-olla ta on nagu kõige varjatum siis territoorium, eks ole. Aga neid on piisavalt palju siin Lõuna-Eestis Lääne-Eestis on mitmed suured linnused on Saaremaal vanasti võimsalt linnused Virumaal on hästi võimsad linnas, nii et neid on muidugi mitmel pool, aga nüüd, kui hakata ta siis nüüd kaarti vaatab, et noh, kas on nüüd mingisugune linnuste vöönd olemas ja seda siiski ei ole. Nii et nad on nii, nagu nad kujunesid omal ajal nende linnuste rajamisel olid ikkagi need omaaegsed ülikud ritta tegevad ja vot see ülikele mõjuvõim suurem selle, selle linnus muutus ka tähtsamaks. Ja võimalik, et linnus ei olnud sugugi mitte aitäh siis tema valduste keskel vaid ta võis kusagil hoopis valduste servas olla. Selles mõttes on huvitav, et vaatame Soontaga maalinn, mis on siis Läänemaa lõunapoolse osakeskuste asub hoopis Soosaare peal täiesti täiesti eemal igasugusest muust siis asustusest. Nii et siin jah. Ja peale selle ütleme teatud paikades linnuseid pole üldse teada. No see on nüüd siis Edela-Eesti, kus asustus oli hõredam et kokku võis muinasaja lõpul siis kasutusel olla umbes poolesaja linnuse ringi, mis siis tol ajal oli olemas, vaatad linnust muidugi tunduvalt tähtsamad ja kesksemad ja võimsamad ja tugevate kindlustustel nagu varbale ja lihavere. Need kahtlemata mõlemaid on ju Henriku kroonikas korduvalt kirjeldatud ja mõlemate käidud mitu korda piiramas ja siin võiks tuua veel siis ka Ugandist näiteks Otepää, Tartu, ja siis on Lihula linnus, Soontaga na Valjala ja Pöide linnus Saaremaal, siis on siin terve rida, mis on sellised olulised ja tähtsad olnud, Tallinna nende hulgas ei kuulnud. No Tallinnas oli linnus kindlasti olemas, ka Tallinnast on selliseid leida olemas, kuigi Tallinna ka natukene keerulised lood, sellepärast et siin nüüd eestlaste linnusest ju palju juttu ei ole, tähendab, kui taanlased tulid selle kerge vaevaga ütlesid ja ja samas on meil ka Virumaa, mitmed mitmelinnuse puhul on nii, et, et see on nagu sellised püsielanikud ei ole olnud. Et seal on olnud nagu rahvas on nagu vist külades olnud linnuses võis olla nagu mingisugune kaitsemeeskond ja siis hädaohu korral seda kasutati. Nii et natukene keerulisem on see lugu Tallinnaga ka. Ja samas muidugi Tallinn on, on looduslikult tugevamini kindlustatud linn linnuseid üldse aga, aga millegipärast ta kuidagi väga kergelt langeb siis taanlastega rünnakul ootamata, samal ajal piisab siin taanlastel mõne aastaga natuke veel täiendavaid kindlustusi rajada ja siis ta on Eesti sisuliselt üks tugevamaid linnused, nii et kui 1223 suur vägi venelaste ja mandrieestlaste vägi 20000 meest piiramas ei suuda seda ära võtta, kuigi nagu Hendrik ütleb, et kasutabki kõige täiuslikumat, siis piiramiskunsti üldse, mis oli sakslastelt üle võetud. No see on muidugi jälle oma Etti. Varbola linnus on Raplamaal. Lihavere linnas on Lõuna-Eestis kuskil. Ta on Suure-Jaani lähedal jätte Suure-Jaani on selline kõige lihtsam, kõige tuntum, võib-olla punktile lähedal ta Sakalas on sellised kaks tähtsat linnusteks Viljandi ja teine on siis laavere. Lembitu linnus. Viljandi linnas. Tänapäeva siis ordulinnuse kohal on olnud ja see on jah ka väga olulisel kohal olnud, nii et seda mitmel korral käidud siis muistse vabadusvõitluse ajal piiramas ja selle piiramiskirjelduse hästi huvitavad. Ain Mäesalu ja Piret Kriivan kutsuvad teid siis, kui ilmaolud paremaks lähevad, ka Varbola linnusesse jalutuskäigule. Aga nädala pärast sorime muinasaegses rahapajas. Eksperdiks on siis ajaloolane ja numismaatik Ivar Leimus Eesti ajaloo muuseumist. Kuulake meid Vikerraadios laupäeviti kell üks ja klassikaraadios kolmapäeviti kell üks küsimusi, ettepanekuid. See on meie e-aadressil Eesti lugu, et RÜE ja ümbriku kirja aadressil Gonsiori 21, Tallinn.
