Neljas põlinata vana noored ju ei tööta, eesti lugu. Tartu linna nägu on pärit võrdlemisi üsna värskest minevikust, kui me võrdleme seda ajaga, millal Tartust võib rääkima hakata. Missugust nägu oli Tartu keskajal, mida on keskaegsest Tartust pakkuda maailma kultuuriloole, räägib Tartu Ülikooli õppejõud Ain Mäesalu. Piiskop Hermanni oli kindel plaan, et Tartust peab saama piiskopkonna keskus ja, ja nii läkski. Tartust sai piiskopkonna keskus, aga ühtlasi Dust ka kuulus hansalinn oli vaieldamatult siin vanal Liivimaal ja Tallinna kõrval kolmas selline tähtis hansalinn. Ja sageli on nii, et ega me ise võib-olla ei oskagi kõike hinnata, kuidas mingi ehitus mingi linn välja näeb. Ja seepärast on huvitav vaadata, kuidas omal ajal juba mõned välismaalased Tartut nägid. Kõigepealt 1438. aastal. Talvel rändas Dust läbi tähtis vene kiriku delegatsioon, mille eesotsas oli Moskva metropoliit isi tool. Ja mindi siis läbi Eesti Lübecki kaudu. Lõppsihtmärk oli siis jõuda eilses, kus toimus siis kirikukogu ja see delegatsioon oli üpriski suur. Saatjaskond oli üheksaliikmeline, see oli nagu ametlik delegatsioon, aga kui võtame kõik saated juurde, siis see oli nii arukas, et reisite koguni 200 hobusega. Ja nüüd üks kaaskonda, Need on siis kõnelnud ja kirja pannud ka oma nägemuse Tartu kohta. Ja kirjeldas seda järgmiselt. Tartu linn oli suur, kivist majad, seal väga ilusad, nii et meie, kes polnud näinud, imestasime kirikuid, oli palju ning suured kloostrid ka oli üks naisklooster nende reeglite järgi väga ilus. Neil oli mägesid, põlde ja ilusaid aedu. Analoogiliselt ülivõrdes on Emajõeäärsest tartust kirjutanud veel mõnigi teine keskaegne rännumees. Näiteks aastatel 1000 413414 rändas Preisimaalt läbi Liivimaa Pihkvasse üks Burgundia rüütel PR-tööloa ja tema kirjeldas samuti Tartut järgmiselt. Tartu väga ilus ja kõvasti kindlustatud linn. Ja seal on linnus kolme jõe ääres ning seal on sõltumatu linn, mis ei kuulu Liivimaaisandatele. Muuseas, selle kirjeldus autor, tema oli läbi rännanud suurema osa Euroopa maid ja lisaks sellele oli ta käinud ka Süürias, Türgis, Egiptuses ja külastanud kolmel korral Jeruusalemm. Seega see on lausa ülivõrdes kirjutatud, kui mees, kes on jah, tunneb väga paljusid Euroopa linnu ja Lähis-Ida ja kirjutab niivõrd tunnustavalt art kohta. Keskaegne Tartu nägi tõesti uhke välja, sest kui me hakkame siin kokku arvestama, siis Tartus koos eeslinnadega ka oli vähemalt 12 kirikut. Mõni neist oli küll väiksem ja võib-olla mida nimetati Obelix, aga, aga jah, põhimõtteliselt 12 pühakoda. Kui me hakkame siin neid üles lugema, siis linna territooriumil olid toomkirik, mille varemed on praegugi ilusti näha, siis oli Maarja kirik, Maarja kirik oli siis praeguse ülikooli peahoone kohal, mis oli ka väga kaugel ja ja suur kirik, Jaani kirik, mis on tänapäeval väga kena. Siis olid veel Jakobi kirik ja pühavaimu kirik siis oli dominiiklaste kloostri juures oli Maarja-Magdaleena kirik, siis oli Francis klaste kloostri kirik ja ja omaette kirik oli või kabel oli ka ju piiskopilinnuses olemas. Siis oli veel tsistertslaste Katariina nunnaklooster, kus oli, oli kirik. Ja Tartu linna territooriumil oli kaks vene kirikut oli siis Nikolai kirik ja siis Georgi ehk Püha Jüri kirik, mis oli siis botaanikaaia territooriumil. Ja peale selle oli nüüd Tartus ju küllaltki suur suured eeslinnad ulatuslikum olivast lõunapoolne eeslinn, tähendab siis kui raekoja platsi poolt tulla siis kaubamaja pool seal ka nüüd arheoloogilistel kaevamistel leitud ju väga palju jälgi siis omaaegsest eeslinnast, kus põhiosa elanikkonnast olid vast eestlased. Ja nüüd, kui edasi minna, siis Riia mäe poole, siis seal oli kaks kalmistut. Need olid siis Püha Antoniuse kalmistu ja Püha Anna kalmistu ja mõlemal juures on märgitud ka kiriku olemasolu või kiriku või kabeli olemasolu. Ja nüüd veel ülejõe piirkonnas, teisel pool Emajõge, seal, tuule tänava lähistel oli Letrosoorium pidalitõbiste varjupaik, ka seal oli kalmistu ja seal oli kirik, nii et ei tea, tuleb kokku üpriski palju. Teised põhitused olid ju hästi uhked, kindlasti piiskopilinnus oli suur ja uhke, no on hilisema aja kirjeldustes on märgid kõikvõimalikke seal relvasaale ja uhkeid kaminat ja vitraaže ja nii edasi. Nii et ilmselt üks Eesti uhkemaid linnuseid ta oli ka küllaltki ulatuda, looduslik oli ju suur eeslinnu sees. Vot see põhilinnus oli seal, kus on praegu tähedal selle osa peal ja siis eeslinnusest eraldastada, selline sügav vagumus ja see on siis paik, kuhu 18. sajandil ehitati püssirohukelder, aga iseenesest eeslinnus ulatus välja kuni kuni peaaegu siis kuradi sillani. Tartu linnus oli uhke ja muidugi ülejäänud toomemägi ei olnud pargi all nagu tänapäeval, vaid seal olid toomhärrade majad. Nii et see oli kindlasti üks uhkemaid Tartu piirkondi. Ja noh, toomkirik oli kindlasti Tartu üks kõige suurejoonelisem, vaid ehitus üldse. Sellepärast et ta oli tartu peamine kirik ja peale selle Tartu oli ju katoliikliku Euroopa siis viimane linn enne piiri siis Venemaaga ja seetõttu muidugi see toomkirik ehitati hästi võimas, et näidata siis katoliku usuvõimsust toomkirikut asuti ehitama juba 16. sajandil, aga praeguste andmete kohaselt ta sai siis valmis alles kusagil 1470. aasta paiku ja. Ta oli tõesti väga suurejooneline, kaks hästi võimast torni mille kõrguse kohta vähemalt mõningatele anda. Tal on isegi pakutud 66 meetrit, nii et et see pidigi olema siis selline võimas kirik Peetrusele ja Paulusele pühendatud peakirik. Nii et Vana-Liivimaa üks kõige ilusamaid ja uhkemaid kirikuid üldse. Peale selle oli Tartu k. Linna asuvate hoonetega kahjuks jah, raekoja Enda kohta kindlad andmestikku ei ole, sest praegune raekoda, see on ju alles 18. sajandil ehitatud, kuna need varasemad on ära põlenud. Aga võib arvata, et jah, Raekoja plats on juba algusest peale olnud Tartu kõige-kõige tähtsam plats ja lapsel raekoda, oli ka keskajal seal küllaltki uhke ehitus ja vot seal on siis olnud ka mitmesugused teised tähtsad ühiskondlikud hooned nagu vaekoda ja apteek. Ja sealsamas läheduses olid ka siis gildide hooned, suurgildi hoone väikegildi, hoone, Mustpeade kompanii hoone ja ka need kaupmehed, linnaelanikud, kes, kes raekoja platsi läheduses elasid, seal ääres elasid, need olid ühed jõukamad. Seda näitab arheoloogiline materjal, sealt piirkonnast on kõige uhkemaid leida saadud. Peale selle ka Tartu kindlustused olid üpriski võimsad. Siin ühes reisikirjelduses, mida siin alguses vaatasime, seal märgiti, et Tartu oli kolme jõe ääres. See võib-olla tekitas kuulajatest sellist imestust, eks ole, kuidas tapp kolme väelas Emajõge teame hästi. Aga kult oli, Tartu kindlustused olid väga oskuslikult rajatud. Nii et teda piirasid vähemalt kolmest küljest. Teisel pool, tema vastas oli siis toomemägi, mis oli muidugi väga tugev kindlustust, aga nüüd siis ütleme nii laias laastus siis põhja külge ja lõunakülge, vaat sinna olid rajatud ta omaette veekogud, mis jah, võisid kujutada nagu Vallikraavi, aga tegelikult tulid nad üles paisutatud Tartu rajati sellise huvitava koha peale, kus oli ka olemas selline Allikvee, Võru nimelt toomemäenõlvast imbus välja üpriski palju allikaid ja Need allikaid, neid kasutati siis veevõtukohana, keskajal on nende veesoonte peale on siis rajatud ka kaeve. Kuigi ei ole täielikult välistatud ka see võimalus, et mõnest allikast näiteks siis puust õõnestatud torude kaudu vett lausa siis ajutise sisseveetud. See pole välistatud. Aga nüüd see üleliigne vesi, vot see juhiti siis linna kahel küljel olevatesse kraavidesse ja need paisutati ka üles. Nii et ühelt poolt on, siis võtame põhja poolt, seal on siis noh, kes, kes teab, on see kroonuaia piirkondi, kroonuaia kool, vot selle hoovis seal oli üpriski ulatuslik veekogu, see oli üles paistnud, nimetati piiskopi tiigiks ja selle, seal on andmed, et seal olid ka kalad ja nüüd Emajõepoolses otsas, seal olid siis üles vett kasutati, veskite tööle paneks. Aga ka siis lõunaküljel ütleme seal noh laias laastus ütleks, et Barclay platsi juures see on poe tänav, mis sealt siis toomemäe juurest alla tuleb jõe äärde, vot seal oli siis linnamüür ja, ja selle linnamüüri ees oli ka siis selline veega täidetud kraav, mis oli ilmselt siis üles paisub tuntud ja seal nurga peal, vot seal oli Turn ise Emajõe poole läks, torn kandis nimetust Trecturm ja seal iga Veski Trek müüle. Vaata kui eesti keelde tõlkida, natukene selline naljakas tähendus on asja julgem ajalool on, tema kohe nimetab, et see oli pasatorn pasaveski. Muidugi on jah või leebemalt öelda, siis on seda üritatud tõlkidega ta poriveskid ja pori tornina. Aga nüüd eeslinna alal Barclay platsi poolt siis kaubamaja pool ja praeguse selle uue kaubamaja hoone alt, sealt leiti seda keskaegset eeslinna ja vot seal on tehtud kuivendus ja need kuivendustorud kuivenduskraavid, daamid nüüd väga mitut tüüpi varasemad, lihtsalt kaevatud kraavid sinna täidetud puudega ja siis pesin puude vahet voolanud ja aga see kuivenduskraabitud, need lähevad ka just sinna linnamüüri ette, sellesse kraavi, nähtavasti seal on ka selline täiesti korralik veega täidetud mahutis suudoka veskit käima panna, eks ole, nii et, aga mida selles pasaveskis, vaat seda selle kohta kahjuks allikaid ei ole. Nii et ja peale selle nüüd oli ka varem siin juttu tüütud Emajõe poole külg alguses, vot see oli, ütleme Rüütli tänavast kuni Emajõe poole, et see oli suhteliselt selline niiske ala. Ka see kuivendati ja sealt on leitud siis puutorusid ja siis palkidest laotud kaste. Mis on siis sellised veekogumiskastid olnud ja sealt juhitis vesi? Päris need linnakindlustused päris Emajõe kaldal ei olnud, seal oli mitukümmend meetrit, ei vahet. Tartu linnamüüri säilinud ainult ühe ühes lõigus on seal siis Emajõepoolses küljes olemas, aga kui nüüd raekoja platsil otsida linnamüüri jälgi, siis seal nendega hästi. Raekoja platsil on üks maja, mis on viltu nii nagu piisadur ja see näitab kohe kätte, kus olnud omal ajal linnamüür omalemisel aktik, praegu on seal kunstigalerii ja kui see maja siis 18. sajandil ehitati siis maja Ühe poole vundamendid kasutati ära vanad linnamüürid, vanalinnamüür see oli suur ja raske, eks ole, see oli paigas, see enam ei vajunud teise seina vundamendi alla, sinna ilmselt võib-olla pandiga mõned palgid, need hakkasid vaju ja maja on vajunud poolviltu, nii et see üks linnamüüripoolne külg on väga hästi selgelt näha seal siis nii, et maja ise annab siis tunnistust sellest omaaegsest omaaegse linnamüüri asukohast. Nii, ja nüüd 18. sajandil, siis kui Tartu enam kindlustuste nimekirjas ei olnud, siis vene võimu ajal ja, ja siis muidugi aeti need tiigid ja veekogud täis. Ja siis muidugi juhtus suur õnnetus nimelt. Ta hakkas vanalinna alal vesi tõusma, tähendab vesi enam ei valgunud ära, kuna täisajamisega ummistutiga need torud ära. Puidust kanalisatsiooni ummistati ära ja siin on kohe kaebused lausa, et vesi ujutas kõik vanalinna siis hoonete keldrid üles ja isegi Jaani kirikus olevat hauakambritest laibad ujuma hakanud ja häda oli suur ja siis muidugi asjatundjad tegid kohe selgeks saada ja veneamet võimudele, et tulete torude otsad uuesti lahti kaevata ja siis vesi Valkwell ilusti ära sinna Emajõe poole ja, ja, ja saab kõik korda. Kindlasti kerkib küsimus, et, et siin see maalitud väga uhkest linnast pilt, et kuhu need hooned siis kattuksid. Ühelt poolt jah, eks Tartu sai kannatada ka Liivi sõja ajal, aga, aga Liivi sõja veel siis muidugi palju taastati, võeti uuesti üles. Aga tõsine pauk oli, oli muidugi tulitegi põhja sodaali, kus siis Peeter Esimese väed ikka pikalt ja põhjalikult pommitasid, päris võimsalt Tartut, tervet linna raisata pommitada, sest garnison siiski enne kapituleerus 1704. aastal. Siis 1707 otsis, toimus suurküüditamise laine, kus oli suur osa Tartu elanikkonnast kodanikkonnast Läti Venemaale 1708 oli veel teine küüditamise laine ja ja, ja seejärel siis 12. juuli väga must päev, part, poja loos 1708. Siis asus Vene garnison linna hävitama. Oli antud käsk kohe linn hävitada, nii et lasti õhku kõik Dormeetlast ju, kui kõik siis hoonet, piiskopilinnus põletati puithooned ära, nii et nädal aega olevat tegutsetud ja ost jäänud tolleaegsete allikate järgi siis mitte ühtegi maja alles, nii et see oli tõeline katastroof. Aga vanaajal kindlasti oli. Tartu linnamüür oli ka päris korralikke, päris võimas. Sellepärast, et ta pikkus oli üle kahe kilomeetri ja ta võis ka olla ligi 10 meetrit kõrge. Noh, päris täpset kõrgust muidugi igalt poolt ei tea jõe poolsel küljel võib-olla ta oli mõnevõrra madalam ja, ja ta paksus ka ei olnud nii suur. Aga tee oli ta ka isegi kahe meetri paksune ja, ja kui võtta juurde, et ühte keskaegset linna kaitsjad väga hästi tornid, siis noh, Tartu kohta on teada, et seal kusagil parematel päevadel isegi 19 20 torn linnu torn ja peale selle veel seitse kindlustatud väravat. Niiet Tartu oli igati uhke linn keskajal ja noh, kindlasti nendest kõikidest ehitustest annakse palju pikemalt rääkida ja noh, eriti võib-olla kiriku toomkirik ja mis on tänapäevanegi säilinud ja mille kohta mida on ka meie kunstiajaloolased põhjalikumalt uurinud, aga vast vast võib-olla mõni kunstiajarulle kindlasti oskab nendest tunduvalt paremini ja huvitavalt rääkida. Aga kui sinna sai põgus pilt antubitud ehituste kohta, siis tegelikult sellist tartu jukust tunnistavat sama selgelt ka arheoloogilised leiud Kultuurkiht on küllaltki paks, kaks, kolm meetrit. Tavaliselt ja need leiud on päris uhke ta selles mõttes, et võiks ju pöörduda ka tänapäeva siis läänepoolsed uurijate juurde ka nemad meie leidudest arvavad. Ja siin Tartus oleme korraldanud teid keskaegset keskaegsete hansapäevade raames siis selliseid rahvusvahelisi seminare ja siis paaril korral käis ka Euroopa keskaegse keraamika parimaid asjatundjaid siis inglise arheoloog doktor David keemilistele. Ja ükskord siis Postimehe ajakirjanik küsis tema käest, et et part on ju ja Eesti on ju selline ääremaa, et kas siin ka siis midagi huvitavat on olnud. Et ta oli kindlasti keskarga tõeline kolgas. Lähme siis inglane ütles, et kes oli läbi vaadanud väga paljude Lääne ja Põhja-Euroopa linnade siis keskaegset keraamikat. Ja sealhulgas oli ta jõudnud vaadata ka meie lindudest ja linnustest, leit, tutt ja sealhulgas ka Tartu keraamikat ja siis ta vastas, nii et jah, et kuigi Eesti asetses keskajal geograafiliselt Euroopa äärealal võib ometigi siit leitud rikkaliku ja väga mitmekesise importkeraamika põhjal arvata, et Eesti asus keskajal hoopis Euroopa südames. See on nüüd siis keraamika. Aga ma ise olen neid relvasid vaadanud ka relvade hulgas on ju täiesti selgelt tuleb välja, et Eesti oli väga heal tasemel, väga moodsaid tehnikasaavutusi kasutati. Keskaegsetest klaasidest ka need keskaegsed klaasileiud on teinud Spartu hästi tuntuks siis klaasiuurijate klaasi ajaloolaste seas ja kõige sellisem populaarsem kõige enam tähelepanu pälvib klaasnõudetüüp on email maalingud, tega peekrid, neid on praegu kogu maailmas teada umbes 179 70 tükki ja nad on enamasti nendest üksikud kiilud ainult samas noh, on mõned üksikud, mis on nagu tervel kujul olemas päris keskajast on säilinud siis kusagil seal kirikutes või, või, või tähtsamates kohtades mõned üksikud eksemplarid. Ja nüüd on nendest siis 12 eksemplari. On leitud Tartust. Nii et Tartu on praegu maailma suurim leiukoht selle klaasi tüübi osas, teisel kohal on Lübeck, mis jääb natukene alla ja, ja siis on Londonis on ka Londonis, aga seal on nüüd natukene vähem seal kullasseppade kvartalis klaase leitud. Aga Tartu klaasileiud on aidanud ka selle emailmaalingutega Peepitav saladusi lahendada. Tähendab selles mõttes ütles, et neid ei ole palju, siis siis noh, Tartust on leitud mitmeid peekrikilde niivõrd palju, et teid annab terveks peeglis kokku panna ja ja siis on siin välja tulnud ka selliseid uusi kujundeid, mis on võimaldanud neid probleeme lahendada kõige tuntuma võib-olla siis startup, peeker, mida nimetame ka Peetruse peekriks, osadel peekritele nimed peal, et on meister või magister Peetrus, Meffeidsid, tähendab, magister peetus on mind teinud või on siis Aldrevontiin ja nii edasi ja nüüd Peetruse peeglid kummaliselt kas nii, et neid ei ole nende peeglit, et üks on siis Bonnis rini muuseumis? Neid sai omavahel võrrelda tõesti ilmselt ühe mehe tehtud, nii et see on, see on täiesti selge. Ja seni nagu koheldi, et kas nad on need nimed, mida tähendavad olnud siis meistrinimed või midagi muud, aga nüüd Tartupi kell oli üks, mis aitas seda kindlasti ka tõestada, aga muidu nende peeglite peal igasuguseid kujundeid ei ole mitte ainult püha pakkuda, vaid on ka selliseid ilmalikke, seene on siis linde ja loomi ja näiteks Tartu kolmel peegel on vähemalt siis kujutatud Bellit, kanep ja osad neist on siis pelikanid kujutatud pliiats, pelikan oma nokaga, siis toksid rindauku, et siis toita sellega oma poegi ja siin näha, et veretilga ta siis nende poegade siis linnupoegade nokkade vahele just langevad. Seda siis kujutavad ette, et see on nagu nagu Kristuse ohverdus ristil, eks ole. Tähendab seda ja palju mujalt maailmas ei ole üksuvel Londonist analoogil leitud üks liti Graysfaldist. Kreutzwaldi eksemplar on muidugi selle poolest hästi uhked, sinuga see teksin peal siis säilinud ja tekst kõlab väga kenasti. Ladina keeles Juumenes soomustum, tempu saadavus. Ja kui me seal eesti keelde ümber paneme, siis noored oleme nii kaua, kuni meil aega on. Noored oleme nii kaua, kuni meil aega siin jah, kui hakata vähemalt mõtlema, siis seda võib tõlgendada väga mitut moodi. Nii et nad ei ole kõik käigud sugugi väga sellise kristliku sisuga vett, on ka täiesti ilmalik esseede ja, ja, ja mõtteid ja noh, Tartu linnamuuseumiklaasi vitriin on siis praegu selline mida ei oma ükski teine muuseum mujal maailmas, aga mitte ükski klaasimuuseumis on spetsiaalseid, klaasile pühendatud, mitte kusagil ei ole võimalik näha sellist kogust teid ja maimalikutega peegleid ja noh, on muidugi teisi huvitavaid klaasi leide on ka veel, aga Nendest klaasi lehitas selles mõttes raske rääkida, et, et kuulajad peaksid ka nägema ja siin ei ole võimalik neid ju näidata. Nende värvid on väga kirevad, vähemasti siin pildi peal ja need värvid, need on siis emailvärvid. Vaata tavaliselt tutvume klaasi sisepinnale. Osange välispinnal. Aga nad annavad nagu sellist ruumilist effekti nähtavasti seetõttu iseenesest muidugi see klaas on ka väga uhke, ta paistab täiesti läbipaistev ja peekri seina paksus on enamasti alla ühe millimeetri ainult siis ülaosas on veidikene paksem. Omal ajal ju arvati, et selliseid peenet peekri tegelikult tootsid Süüria klaasimeistrid, seal on ka ja Monikutega piikide siis Euroopas kõiki neid peekrid, mis on leitud, neid peeti siis ristisõdijate kuulunuks. Et ristisõdijad tõid sealt Lähis-Idast Euroopasse kaasa. Aga nüüd varsti ei ole enam kahtlust, et võimalik, et Süüria klaasimeistrite eeskujul võimalik, et mõni toodiga sealt Euroopasse tuli. Et neid hakati valmistama ikkagi Veneetsias, nii et see on Veneetsia siis varale maalitud klaas, mida tihti 13. sajandi lõpul 14. sajandi esimese poole siis toimub teatud. Ja nüüd hiljem hakati jälle Veneetsias maalitud klaasi tegema, aga aga see hilisem Molitud klaas, kuna seda on nagu rohkem säilinud siis sellele nii suurt tähelepanu ei pöörata. Sellele varasele niinimetatud varasele Moritult klaasile, jah, selle, see on klaasiuurijate seas hästi-hästi, tähelepanu, väärne, just. Nii. Aga kust klaasid leitud on ja miks klaasid nii hästi säilinud on siis valdavalt klaasilõigud välja tulnud puukastidest, mis olid maa sisse tehtud, need on olnud siis hoovides majade hoovides tehtud vahel lausa korralikest palkidest kaevatud auk siis on tehtud kastma, mille mõõtmed olla seal poolteist meetrit korda poolteist meetrit, vahel on ka suuremad Klepikust kaks meetrit nii tahked neid kasutada, tee käib aukudega ja, aga nendesse lisati ka onu katki läinud asju. Ja need on tõelised sellised kullaaugud, kuna ja mis seal sees on, see on kontsentreerunud ideaalselt säilinud. Nii et seal on säilinud ka isegi tekstiil, on arvukalt tekstiilitükk ja sealhulgas ka päris peent tekstiili. Ja puunõud on seal säilinud siis on igasuguseid muid puuese, võttis sinna visa sinnani jalatsid, pisarad, Salupussi, tuppasid ja noatupp, püksid ja kõikvõimalikke puuesemeid, mis on ideaalsed, said pluss muidugi jah, igasuguseid neid, neid taimejäänuseid ja seemneid ja nii tuleb välja kõik need viinamarjaseemned, mis on 13. sajandi lõpul olnud nüüd sellel aastal jäätmekasti kaevamisel Kustima varemuslitesse tervest veetakse ole Ülikooli tänaval, sealt. Taimede siis teradest pälvivad kõige huvi, et tähelepanu, et on 14. sajandil riisiterad juba siin aastate. Et jah, need igasugused luksuskaup kaupasid jõudis Eestisse üllatavalt vara. Ja Tallinnas Yolonit kastini pole välja tulnud ja karjas ei ole jätta Tartu on, on veel selle poolest huvitav, et kui paljudes Saksa linnades seal neid kaste tühjendati siis Tartus siin oli nii, et kui üks kass ei täis siis aeti muld peale, kaevati kõrvale uus, nii ongi, näiteks seal Werneri kvartalis üsna raekoja platsile läheduses, seal jah, tuli üle 20 taolise kasti välja, nii et kõik kõrvuti koos ja nad on väga heaks selliseks doteerimis allikaks. Kui kaua muidugi ühte kasti kasutad, seda seda kahjuks ei saa kindlaks teha, aga aga, aga kui need leiud ükshaaval, kõik saab nüüd läbi töötatud ja paika pandud, siis tõenäoliselt on see materjal, mis muidugi ka läänepoolsed uurijad väga palju huvitab. Mängufilmidest oleme harjunud nägema, et keskaegne linn seal kohutavalt räpane. Poriloigud on tänaval ja koerad ja sead jooksevad ringi ja visatakse solilt tänavale. Tegelikult siiski keskaegne linn nii Rotalia ei näinud. Tartus oli näiteks varasemal perioodil olid tänavad kaetud puitsillutisega neid puid sillutise jälgi on väga mitmelt poolt välja tulnud siis palkidest ükse kõrvale, ilusasti laotad ja kohati on neid palgikihte olemas mitu isegi kolm kihti. Ja neid siis teatud aja tagant oli vaja uuendada ja siis eks muidugi jah, üht-teist kontse ikka kogunes ja siis uus kiht laoti peale, see on ilmselt 13 14 saanud, kuigi jah, võib-olla mõnel poolakad juba ka sel ajal siis tänavaid või tähtsamaid platse või näiteks kiriku esiseid katma ka munakivisillutisega. Nii et 15 16 sajand on need munakivisillutis, et juba laialt levinud ja need on siis ilmselt olnud praktilised. Et munakivi sillutise nüüd nii selgelt arheoloogilistel kaevamistel välja ei tule, neid kive ei ole igas hiljutises ja siis enam olemas, aga sellele vihjavad näiteks kaevamistel välja tulnud liivakihid, sest kui rajati uut sillutist, siis sinna alla pandi liiva. Et need kivid siis ühtlaselt vajuksid ja ta jääks suhteliselt sile. Et neid munakivi sillutise sillutasid, siis arheoloogiliste kaev tuleb tavaliselt tänaval kusagil neli, viis kihti välja. Vähemalt nende liivakihtide järgi otsustades, aga noh, mõne koha peal on neid isegi rohkem, isegi isegi seitse kihti on tulnud välja jätta. Ja keskajal on teada ka siis mitmesuguseid määrusi, mis siis kõnelevad sellest, et linna tuleb linna tänavad, tuleb puhtad hoida ja oma maja esile tuleb koristada ja ja siis on muidugi ka teateid selle kohta, et aeg-ajalt tiga sodi vedama sinna Vallikraavi ja ja selle Eestis üritatakse karistada, nii et noh, eks igal ajal on olnud igasuguseid inimesi. Aga nüüd võib-olla kerkib küsimus, aga siis sellest, et et kas me räägime nüüd Tartust kui sakslaste linnast, kuidas on see elanike küsimus siin olnud? Tõsi ta on, näiteks keskaja linnades Puhul, kus kirjalikke allikaid enam hullud, siin on muidugi tehtud arvestusi ja leitud, et jah, et eestlaste osakaal või siis umbes pool Tartus isegi eestlaste osakaal olla suurem noh, 13-ni risk Heather siis võib-olla vahekorrad ei olnud nii teravad ja tegelikult võis sattuda ka eestlasi nii käsitööliste kaupmeeste hulka, hiljem hakati seda sakslase, mitte sakslase vahel suuremat vahet tegema, aga siis käsitööalad olid ikkagi jäänud eestlaste kätte. Ja linna elanikkonna hulgas võis aja jooksul isegi eestlaste osakaal veel suureneda. Ja mis nüüd arheoloogilise materjali juures on huvitav, et, et siin võib teatud hoonetes teatud hoone elementides võib näha ka siis kohalikke ehitustraditsioone. Nii et ega linnade saksa kultuur, selles on ilmselt ikkagi olnud seda kohalikku mõju päris palju ja, ja see on selline huvitav teema, mis kahtlemata väärib tulevikku, kus ka suuremat tähelepanu siin me oleme nende saksa arheoloogidega ka selle küsimuse üle arutanud ja ja leitud, et jah, et meil on ikkagi üpriski palju selliseid innovatsiooni ja kohalik baltisaksa kultuur on ikkagi meie kultuur. Ja loomulikult viimase 20 aasta jooksul on vähemalt arheoloogide ja kunstiajaloolaste poolt täiesti nagu tunnustatud, et tegemist on Eesti ajalooga ja ja, ja need linnad ikkagi ju Eestimaal olnud linnad ja nende üksikleidude puhul ei saa ju kunagi vahet teha, kas neid on kasutanud eestlane, neid on kasutanud sakslane võimeid kasutanud venelane. Tegelikult ei ole selle üleüldse mingit tähtsust, tegemist on ikkagi Eesti ajalugu. Need, uhked peegleid ei pruukinud tingimata sakslase käes olla. Need on leitud enamasti muidugi kesklinnast ja lossi tänava õppehoone alt ja siis sealt Werneri hoovist. Noh, võib arvata, et seal oli selline jõukam elanikkond ja ja, ja mis rahvusest ta tulid, seda kahjuks ei saa öelda. Sest jah, mõningad klaasikillud tulite sellisest august, kus oli näiteks ka luutöötlemise jääke, et ka keegi luu pikerdaja oli, seal elavad, aga noh, ma arvan, et vast vast luunikerdajale need ei kuulnud, need olid kindlasti kindlasti tublisti kallimad. Eesti linnast, Tartust ja elust Tartus keskajal, rääkis Ain Mäesalu. Saate toimetaja on Piret Kriivan, saarte aadress. Tallinn, Kreutzwaldi 14, postiindeks 10 124 ja www punkt. Vikerraadiopunkt.
