Uuno rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Tere kõigile stuudios on toimetaja Haldi Normet ja metsas rändaja Hendrik Relve. Juba iidsete aegade targad on hoiatanud, et inimene, kes ei mõista loodust hoida, on väed Tiia piiratud vaimult ning seetõttu kurjade jõudude meelevallas. Mõistagi tuleb sellesse manitsus tänagi austusega suhtuda. Ometi rihib seekord isegi saate teema jälle sinnakanti, mismoodi loodus täpsemalt metsa võimalikult tulemuslikult inimese hüvanguks teenima panna. Aga et elu on juba kord täis väiksemaid ja suuremaid vastuolusid, siis tuleb neist lihtsalt võimalikult tasakaalukalt välja tulla või kuidas? No eks puude kasutamine on alati olnud üks osa inimtegevusest, aga, aga teistpidi on vist nii, et selleks, et puid inimese hüvanguks kasutada, peab neid puid ka väga hästi tundma, nii et see, see puude tarkus on kasutamisega alati tegelikult käsikäes ja räägime siis sellest, et, et kuidas on tegelikult aegade jooksul Ka ta kaaska, ta kaebas kõikidest ma põlatud voolajaksi mol kullast lääne oleksin siis austatu haldjas tuuli maa juurde. Et noh, nii see leht ei saa ta Haaxeezzee seal seal seal ala mul nimeta taagaar, vaas kullast. Ta on vees köige paare õhtu, so tees päevgi, uuris pood, kõik need Saasmaga kaadaat, maagaas ka taak, ärkas kullast, hiilgava päevabaistelo mees kääna, tood kõiki, eks kaane. Juut siis ju tuuste maa juurde all kullast lehtesid, paastu, obleegi koor ja Päära. Jälle oma. See oli Martin Reberi laul, mida me siin oma Foresti pundiga laulsime ja et see on tehtud 1000 kaheksasajandatel aastatel. Hästi vana laul ja kadakas tahtis siin olla väärtuslikum, kui ta looduses on. Ja muidugi võiks niimoodi mõelda, et see on ka inimese mõtte, et saaks nagu puudest kõike tervitused kätte. Ja mõneti on niisugune vanem suhtumine, sel ajal, kui see laul tehti, oli väga teistsugune, kui ta on praegu, inimene oli maainimene Eestis ja, ja ta tegeles puudega iga seal ta oli lähedane võrreldes praeguse ajaga metsale, puudele ja, ja sellepärast oli tema puude tundmine hoopis teisel tasemel. Ja seda ajastut on praegusel ajal nimetatud koguni ajaloolaste poolt puuajastuks. Mis tähendas siis õieti seda, et see oli kõige lähem tarbematerjal, mida tal käeulatuses alati võtta oli. Ja sellepärast kõik, mis vähegi võimalik, oli puust tehasega puust tehti. Nii et näiteks ütleme, kas või toidunõud või, või, või lusikad me praegu ei ole sellega harjunud, aga need olid siis kõik puust ja puus olid kõik muud tarbeesemed ja ja majad ja aiad ümber majade ja ja see oligi puuajastu. Ja sel ajal oli endastmõistetav, et iga mees pidi puutuda ka hästi tundma meie mõistes ta oli kutseline puutöömeister ta tegi oma kõik pereriistad alati ise, see oli seal täitsa selge. Ja, ja selle juures loomulikult pidi ta näiteks puuliike väga hästi tundma. Et ta pidi teadma, et mitte ainult seda, et kuidas erinevaid puuliike ära tunda vaid, vaid veel palju peenemalt, et, et mis on iga puuliigi niisugused peenemad omadused. Aga ta lähtus küll selle tundmisel igapäevase elu vajadustest. Aga sealt tuli väga huvitav niisugune tarkuste kogum välja, mida on praegusel ajal huvitav, natukene mõtelda, et, et kuidas näiteks see talumees erinevaid puuliike näiteks iseloomustas. On ilusaid ütlusi, näiteks tamme kohta, et tamm on talumehe raud. Ma ei tea, kui palju see tänapäeva inimesele ütleb. Võib-olla ütleb ka, et noh, tamm on kõige kõvem puu ja kui rauda on vähe, siis teeme tammest niisuguseid asju, mis peaksid olema nii tugevad nagu raud. Näiteks Saaremaal tuulikute suured hammasrattad 1000 hiigelsuured hammasrattad, mis seal sees on, need tehti tammepuust test toimis ja pidas vastu. Või siis näiteks öeldi, et Don, vaese mehe mahagon. Et see on niimoodi, et noh, siis nagu väärispuu, millest saab teha mööblit talumehel mahagoni alt kuskilt võtta. Ta, aga lepp on, on tegelikult väga ilus puu kui sellest mööblit teha. Tal on tõesti niisugune natukene mahagoni toon, sa tunneta kaugelt ära, ta on tumedam ja punakat värvi võrreldes teiste puudega. Ja, ja see mööbel oli, oli väga tavaline taluperedes. Kapid lauad tehtud väga tihti ja toolid olid lepast. Praegusel ajal üks niisugune tavaline keskmise puutundmisega inimene ütleb, et aga et lepe ei ole ju vastupidav, aga tegelikult peab päris hästi vastu ja, ja praegusel ajal on näiteks Euroopas kasutatakse väga palju näiteks lepavineeri, et katta sellega siis mingist muust materjalist tehtud mööblit. Nii et väljaspoolt vaadates oleks nagu lepast tehtud. Et ta on tõesti ilusa mustriga. Selle mööblit tegemised, kuste juurde kuulusid ka niisugused väga iidsed uskumuste ütleme nii jäänused või killud varasemast ajast ja see oli niisugune huvitav tarkus, kus oli sees ka nõiduse või müstika elemente. Näiteks sellesama lepapuust mööbli kohta on Hiiumaalt. Olen ma tarkmaa külast kuulnud ühte niisugust kummuti tegemise lugu oli üks poissmees, kes tahtis naistud. Ta oli väga vaene ja tal oli vaja midagi kaasavaraks, on ju piinlik minna tühjade kätega siis kosja ja mõtlesin, et ta teeb väga ilusa kummutamis, kaua vastu peab. Kaablepal on see häda, et sinna võib kergesti minna sisse see niinimetatud puukoi. Ja nüüd läks ta siis selle küla teadmamehe käest küsima, et kuidas saaks kummuti teha, mis elu lõpuni koit oma ei lähe. See ütles, et selleks tuleb minna täiskuu ajal reedesel Päeval põhjatuulega metsa ja siis võta need lepapuud. Kuidas pärimused räägivad, oli siis kasu ka vä? Kasu oli oli niisugune, et see mees, kes mulle rääkis seda, ütles, et tema nägi seda kummutid siis, kui see oli kuskil 80 aastat olnud ja see oli täiesti terve ehe säilinud. Paraku käis sinna juurde ka see, et see mees pidi ootama ligi kaks aastat, enne kui selline päev kätte jõudis, õige päev. Ja ei saanud enne naist võt. Nii et kõik see suurepärane vanaaegne, lausa iidne mööbel, mis on tänase päevani säilinud. Kõige selle juures on ikka täiskuu mängus olnud. Seal on palju niisugust meie mõistet maagilist no võiks veel rääkida natukene, aga ilma maagiat, kas siis puu ei kipu säilima? Ei no säilib ju. Seal on kindlasti on, on niisuguse puu kasutamise juures on väga palju niisugusi, erinevaid lähenemisvõimalusi ja ja oleneb puust ka, oleneb puust ja, ja sa ei tea tegelikult ikkagi lõpuni ette, mis puu sul tegema hakkab, kui sa sellest mingi eseme valmistad. Nii et et võib-olla üks niisugune veel niisuguse meie jaoks natukene kummalise, aga põneva mõtteviisi näide on see rongipuude otsimine metsast. Trangi puutantsude võib tänapäevalgi enam paljud inimesed ei tea, sest hobusega eriti ei sõideta. Aga see on üks hobuse rakmete osa. Puudel on see tähtis tunnus, et, et need on kahepoolsed ja mõlemad pooled peavad olema ühesugused. Ja nüüd selle selleks tuli leida metsast nisugune kõver puu, mis on täpselt sellised kaarega nagu rongid peavad olema. Nii, kui sa olid selle ühe Pole leidnud, siis sa pidid leidma teise samasuguse. Ja see oli tõeline kunst muide viimastel aegadel näiteks nüüd 1009 sajandatel aastatel tehti see lihtsalt sellisel viisil, et see kuidagi valmistati sirgest puust ja, ja lihtsalt vooliti ta nii-öelda kõverlanna välja, aga see tegelikult ei pea üldse nii hästi vastu, kui see loodusliku kõversega puu. Ja nüüd öeldigi näitas, et oli tõeliselt villand selle kõvera puu otsimisest. Enam ei jõudnud, aitab ja kiire all kiire, pole aega. Aga aga iseenesest, et jällegi see, see kõver puu, ta on kvaliteetsem ja suu, see oli siis mis selle kasepuu. Ja siis selle teise poole leidmine, seda öeldi, et rangi puud otsi nagu naist, tähendab, et abielupaar peaks kokku sobima. Ja siis kui leitise teine, siis oli tähtis asi, et hobuse kaela rongid peavad väga-väga hellalt nagu hoidma, kaela ei tohi nagu hõõrduda. Ja, ja siis näiteks selle niisugune uskumus, et, et tuli see puu maha võtta, ühtegi oksa ei tohtinud talt maha võtta, metsas otse tuli koostada perega koju, tuua see, see puu ja seal alles siis ettevaatlikud need need oksad ära võtma ja veel metsas pidi vastupäeva tegema kolm tiiru ümber puu enne mahavõtmist ja iga kord hammustama puutüve. Et siis ei lõhu hobuse kaela, hambad võivad katki minna, hobuse kael peab terveks, hobune on nagu meie päevil mõnel Mercedese sõiduauto, et see oli kõige suurem Tartus peres ja seda tuli hoida. Selle nimel ei olnud kahju teha ka niisugusi asju. Aga kui mõelda ikkagi selle selle puude tundmise peale ja selle tänapäeva noh, ütleme metsa, Pendroloogid, puude uurijad, nagu minagi olen, tunnevad küll väga hästi puuliike, ütlevad neid ladinakeelseid nimesid ja määravad lehe järgi, mis seal on. Aga need nii-öelda puuajastu targad nemad vaatasid rohkem järgi, et missugune puit sellel puul on. Vahel nad andsid puudele siukseid kummalisi klassifikatsioon, mis paneb noh, minusugust näiteks päris algul mõtlema, et mis see nüüd siis tähendab. Üks Hiiumaa mees näiteks rääkis mulle. No meil on looduses näiteks saarepuid on ühte liiki ainult, aga neid vorme on erinevad. Ja, ja nüüd see mees, Hiiumaa mees, vana puudemeister, rääkis niimoodi, et, et meil on looduses kahte sorti saarepuid. Üks on luusaar ja rabasaar ja luusaar on niisugune, et tal on nagu sihukene, punakas puit ja niukene, libe ja sile. Rabasaarel on niisugune selge aastarõngastega hele ja niisugune valkjas puit ja sellest rabasaarest saab teha näiteks plit, aga luusaarestat saab teha höövli pakkumist peab olema niisugune libe ja sile. Ja, ja siis ta ütles rabasaart otsi kuskilt rabaveerest, aga luusaart see niisugusest kuivemast paigast ja ta rääkis veel edasi, seal oli pikk-pikk, lugu teab väga täpselt, kirjeldas seda, et näiteks luusaare kool peab olema roheline, aga rabasaarel on niisugune nagu krobeline hallikas. Ja mina imestasin, mõtlesin, mitte ükski tark dendroloog ja raamat praegu niukses. Ja siis ma ikka mõtlesin edasi ja siis hakkas tekkima niukene udune arusaam, et Tendroloogidel on hoopis niimoodi, et nad ütlevad, et on tõesti olemas lubja, Saaria, luhasaar ja lubjasaar kasvab kuivametel maadele, see on umbes nii nagu temates luusaar ja luhasoo. Ma arvan, see, mis kasvab märjemates paikades. Ja natukene hakkas nüüd nagu kokku minema, nii et, et nagu see oli mingi rahvateadus, oma moodse puude tundmine ja mingil kummalisel kombel ta isegi haakub tänapäeva Tendroloogide puude uurijate teadmistega. Aga muidugi selle mehe käest ma, ma ei saanud ikka seda asja selgeks, siis ta läks, töötuppa, kutsus mu kaasa, näitas mulle seda lubjasaatja luhasaate või, või siis ütleme, rabasaart ja luusaart andis seda puud nuusutada ja sõrmede vahel hõõruda ja maakovoolide ja ma hakkasin läbi udu aimama, et, et tõepoolest see on niisugune tarkus. Aga seda tol ajal ja praegu ei ole võimalik isegi sõnadega edasi anda, seda anti isalt pojale. Isa töötas koos pojaga aastaid ja poeg õppis tema kõrval lihtsalt neid puude tarkusi. Nii et kui nüüd jälle näiteks kadaka juurde tulla, millest varsti see laul edasi läheb. Pikk laul, siis kadakas olid nagu lauahõbe praegusel ajal taluperes. Et niisugused tõeline perenaise uhkus hakkame kult näiteks. Ja, ja teatagi siukesed nõud lõhnavad väga hästi. Praegusel ajal vist teavad inimesed rohkem, Lähen Saaremaal ostan õllekapa anal õlut sisse tulede ja kadaka lõhnaline sõõm, sealt. Varem olin näiteks ka piimapütid, olid kadakas, et ja öeldi, et siis selle sees piim säilib paremini huvita, võttis kadaka lõhna juurde natukese piim või lõhna võib-olla ei võtnud, aga, aga see, et, et see säilib piim paremini, see on täiesti usutav. Sest rääkisime kasina ühes eelmises saates, et kadakal on need niinimetatud eeterlikud ained, seesama, mis kadaka lõhna annab. Nad toimivad paljudele bakteritele nii-öelda alla suruvalt, et nad hapendavad bakterid võib-olla ei pääse nii kiiresti toimima. Kada. Ka nõud olid siis ka, ütleme kallimalt kui muust puust. Nii et kui sa taluuksest sisse astusid ja see talu oli kadaka lõhna täis, siis oli jõuka majapidamisega tegelema. Mis täiesti kindel, et see oli, see oli jõukam pere ja mõnes mõttes see, et kuidas ikkagi nutikalt näiteks kadakad kasutada, mul on ikka meeldinud see, kuidas saarlased praegu siis nii külalistele seal pakuvad müüa neid kohvikannualuseid, mis on kadaka nii-öelda rõngastest tehtud. See on ju niimoodi, et iga kord. Ma panen selle kuuma kohvikannu sinna peale. Siis kuumuse tõttu hakkab seda kadaka lõhna tulema. Vahepeal kuse kadakane kohvikannu alus on kuskil riiulil lõhna ka iga kord, kui ta saab natukene kohvi sooja, siis ta hakkab jälle lõhnama ja see on tore lõhna lõhnarõõm. Ja nüüd läheb aga see pikk kadakalaul edasi. Personaalias ka daalias nutta, kurva häälega. Toole juurde, no mees-le tee ta ka taaga, arvas ka siis. Ta on teiste õigepaare õhtus, keegi ees, pood, õeg metsas maaga. Ta magas ka, taak ärkas ka seest. Läikiva päevabaistelo mees, kena puud, kõike ekspaane. Too saadu, siis tuuled, kääne, hakkasi järsku hooma klaasist löön p hoogs, koormooniks lendasid korraga. Perhaalias ka ta paali ja sõnutab kurva häälega haldjas tuule teema juurde. No mees leti tagamaad aga harva selle poole on neist kõige paare sööma. Õhtus. Kuud kõnnib metsas maaga ka ta taas ka ta ärka selle poole teel suur ja tale poole kaadaga mööd katava Kitistegari laugelt juba garaan teinud ka ta ka aastu obleegi koor ja teemapuu ilusa. No siin laulus nüüd siis juhtus ikkagi niimoodi, et kadaks jääb aina oma uhketest kuubelist ilma ja ja, ja enam võib-olla ei tahagi ka uhke välja näha. Et võiks öelda niimoodi, et see uudne aeg, kui see puuaasta lõppes ja, ja Nalanud selline puukasutamise ajastut tänapäeva tavaline inimene ei oska iialgi enda ümber enam vaadates öelda, et et mis puuse metsas oli, mis tal siin parajasti Toas on siin tooli ja laua või aknaraami sees. Et see oli niinimetatud tööstuslik pööre ja sel ajal võttis tööstusele puukasutamise enda peale ja tavaline inimene ja sellest nagu kaugemale selle tõttu. Ja, ja mõnes mõttes juhtus siis selline asi, et enam nagu puudeliikidel ei olnud tähtsust, see oli niisugune ütleme, metsatööstuse üks niisugune üldine tendents, näiteks praegusel ajal näiteks mööblidki tehakse ikka nii paljudest puuliikidest ja kui teda natukene mingit keemilist töötlemist temaga läbi teha, siis tema omadused muutuvad vot niipalju, et, et seesama, ütleme tammetugevuse võib anda ka näiteks lepapuule teatavate ütlustega, et võib juhtuda nii, et asi on tehtud Lepastaga. Väidetakse, et on Tamm ja, ja no kõige tüüpilisem asi, mida me igal pool ümberringi näeme, on see, et ta, et ta on kaetud väga õhukese puidu kihiga, seal all on jumal teab mis see ei tarvitse üldse puu olla. Aga see, et ta pealt peab välja nägema, nagu ta oleks puidust, seda püütakse tekitada seda muljet ja, ja see õhuke kiht on teadagi vineer. See vineeritööstus näiteks on omaette suur tööstusharu ja, ja vineeri võib teha väga paljudest puuliikidest ja iga kord esimesel pilgul petab nagu ära, et, et tundub, et see, kogu see mööbliese on tehtud sellest samast puust on see trikk, vineer on õhem kui, kui viis millimeetrit reeglina ütleb seda hind. Et täispuidust, mööbel, isegi meie lihtsast kase või kuusepuust on, on hüppeliselt kallim kui, kui selline nii-öelda ära petetud mööbel. Et see hinna järgi saab seda vahet nagu poest teha, tegelikult aga välimuse järgi tõesti, kui ei ole asjatundja, siis ei teegi vahet ka muidugi see tööstuslik metsa kasutamine tegelikult, et näiteks kui mõelda, mis meil Eestis on juhtunud, siis on niisugune asi, et näiteks meie iseseisvumine on, on, on toonud siin tohutut muutusi kaasa, et mõnes mõttes näiteks kui mõelda kasvõi paberi peale, siis on, on küll kummaline lugu, et seal nii-öelda vene aja lõpus Eestis toodeti paberit üle kahe korra rohkem kui praegu. Ja praeguse paber, mida me kasutamine on, on reeglina kusagilt mujalt maalt pärit. Aga ajal noh, kui võtta, et puust saab paberit on teinud jällegi niisuguse muutuse inimkonna ajaloos, mille peale me ei oska isegi mõelda, et see on nii ulatuslik olnud, saan, noh, ütleme siis lühidalt öeldes ikkagi tänu sellele, et keemiatööstus sekkus nii-öelda puu kasutamise võimalustesse. Ja see on päris uskumatu küll, aga nii ta on, et näiteks see, kuidas üldse puidust paberit tegema hakati, see juhtus ajaloolise taga, aga eile see oli alles 1000 kaheksasajandatel aastatel, sinnamaani sajandeid Euroopas, kõik raamatud tehti põhiliselt vanadest kaltsudest ja selle ümbertöötlemisel saadi paberit. Ja nüüd oli üks Saksi Kangur Kelleri nimeline, kes ükskord istus ja vaatas, kuidas herilased omale isa teevad. Ma olen ka seda vaatanud, see on ju niimoodi, et ta krõbistan mingi vana palgi kallal, seal võtab sealt puidukiudusid, lendab nendega oma sinna pesa juurde, mätsib selle süljega immutatud, läbimetsib selle oma pesa külges lendadele tagasi ja niimoodi tekib niisugune suur pall imeõhuke halli värvi, mis näib tõesti olevat nagu paberist tehtud. Ja see mees arvas aga, et kas nii saaks paberit teha ja tema esimesed paberid olid väga punased herilasepesamaterjalile. Aga sisse tegelesid keemikud sellega paarkümmend aastates, nad jõudsid sellele tasemele, et paber muutus kvaliteetseks ja seda tööstuslikult tootus oli, tuli enam-vähem ots otsaga kokku kokku, tasus ära. Ja mis siis nüüd juhtus, kuskil 1800 kuuekümnendatel aastatel üldse selline võimalus leiutati, et saaks tehases paberit teha puidust juba 20 aastat hiljem olid näiteks ka Eestis, rääkimata muudest Euroopa maadest üle 150 aasta tagasi järsku kerkisid nagu seened igal pool need need paberivabrikud mis selle tulemus oli, paberi hind kukkus kümneid kordi, näiteks raamatute tiraažid kasvasid pööraselt, said üldse ilmuma hakata näiteks päevalehed. See oleks olnud välistatud varasemal ajal, aga nüüd sai toota nii palju odavat paberit, et iga päev inimene nagu tänapäevalgi võttis hommikul trükilõhnalise lehe ja lugesin, mis maailmas uudist on. See tõi tohutuid muutusi kultuuris kaasa ja seda kõike tänu herilastele. Jah, ja, ja teistpidi ka tänu metsale ja, ja nüüd vahel ongi öeldud niimoodi, et puu on kultuurileib. Et nii palju, kui me paberit kasutama, nii palju peame me kuskil metsa raiuma. Ja seal Pöörane, millises koguses tegelikult seda metsa läheb siis selleks, et seda paberit igapäevast paberit kasutada saaks. Ja sealt omakorda minu peas käib alati see, see mõte, et kui ma vaatan mingit paberile, et kuidas neid näiteks prügikorvi lendab, niimoodi kergel käel neid kasutatud pabereid. Et see kõik käib ju metsaarvest, kuskilt jahvatatakse kogu aeg puid tselluloos, eks sellepärast täiesti meele. No kui palju iga päev läheb absoluutselt, see tundub nagu mingi sugu see lõpmatu võimalusena, et, et mis ammutada pakist uue ja kritseldada sinna midagi tol ajal, kui need arvutid tulid, siis oli paljude niisuguste loodushoidlik, see on ka minu kujutluses oli siis see, et aga nüüd see säästab paberit, sest pole, pole ju vaja kõike välja printida. Tegelikult on läinud, nagu me näeme, pigem vastupidi see ja arvuti kasutamine suurendanud paberi kasutamist, sest isegi täiesti mõttetuid asju väga kergelt seal vajutad nupule muudkui tuleb, nii lihtne on see kõik milles küsimus, mugavam, odav ja lihtne, lausa lõbus, mõnikord hea. Nii ja, ja nüüd teistpidi naljakas asi, et, et kuivõrd see no ütleme ka niimoodi, et näiteks meie talumees praegusel ajal elabki väga palju sellest, et näiteks müüb nii-öelda päripuud Rootsi või Soome, muide vene ajal tehti paberit kuusest. Praegune uudne tehnoloogia on võtnud kasekasutusele ja see on tähendanud seda, et näiteks kask, mida algul peeti tavaliseks heaks küttepuuks, enam seda ei raatsitagi, nii naljalt enam ahju pista, sest teel saab palju kallimalt paberipuuna tarbepuuna maha müüa. Paberipuu jämedus on niisugune paras, kõige peenemad paberipuud on nagu kaikad, hästi peenike kesed ja paari meetri pikkusega nihukest kaske leiab ikka väga paljudes kohtades. Ja see on näiteks üleöö muutnud kase väga väärtuslikuks. Ja kaske on hakatud kasvatama oma päris tõsiselt, et teda on hakatud hooldama ja ja selles mõttes on toimunud nagu kannapööre suhtumises kasepuusse. Varem oli niimoodi, et mänd, kuusk, need on kuninglikud noh, nii-öelda kasutuse seisukohalt, aga Kask ja need teised, et see pole midagi rõugu kask on selles mõttes täiesti samaväärne kui okaspuud. Aga jälle teistpidi võttes on muidugi see, et, et üks palju sa uusi puuliike ka paberi tegemiseks võtad sa ikka seda paberit täiesti piiramatult raiskade kulutad seal, lõppude lõpuks on see ikkagi looduse kulutamine mingil kombel ja nüüd tuleb see naljakas asi, et kui me räägime näiteks vanapaberi kogumisest, siis see ei ole mitte midagi muud kui metsade säästmine ja kuna kõik need asjad käivad näiliselt vähestest kogustes, aga kõik sellega tegelevad siis kokkuvõttes need kogused on väga suured. Et näiteks see hulk vanapaberit, mida kasutatakse tänapäeval näiteks Põhjamaades uue paberi tegemiseks uuesti nagu nii-öelda suletud tsüklis arvel hoitakse kokku metsi, mis on noh, tõenäoliselt lõviosa näiteks kõigi Eesti metsadest kokku. Et see on, see on tohutu loodussäästlikkuse võimalus ja me võime siin mõne asja puhul küll olla uhked, et me oleme peaaegu nagu nagu nii-öelda Lääne-Euroopas, aga, aga vanapaberi osas me oleme täiesti arengumaa, praegu. Sedasi süsteemi Eestis sisuliselt see ei toimi kusagil, nagu on mingid väiksed võimalused, aga, aga suures joones ei toimi näiteks Soomes ja Rootsis on üle kolmandiku kogu paberist, mis toodetud takse saadakse vanapaberist. Eestis muidugi toimib ka see, et, et me üldse ise paberit teeme, mis on ka väga halb, sellepärast et me müüme oma paberipuu välja, laseme kusagil teiste maade tehastes sellest paberit teha, siis ostame selle toote uuesti sisse. See on niisugune natuke vist ikka, teeme natuke, teeme Kohilas. Paberivabrik. Kõige suurem paberivabrik on Kehras praegu Kohilas on niisugune paberivabrik, mis kasutab mujalt sisse toodud tselluloosi, nii et see tema ostab tselluloosi sisse ja teeb sellest paberite. Selle paberi eest on tehtud paljud Eesti koolilastevihikud. Aga see tselluloos on sisse ostetud. Et selles mõttes ta on jälle niisugune natukene koloniaalmaa tunnus, et et me võiksime ise selle valmis teha, selle tselluloosi ise koolilastele sellest vihikuid teha. Ja, ja siis kolmas paberivabrik, mis meil on Räpinas ja see kasutab tõesti ainult vanapaberit, aga see on väga pisikene ja natukene on ta õieti muuseum, sest need seadmed, mis seal sees on, on aastast 1875 ja nad teevad ikka veel paberit, vana hea saksa masin. Aga võib-olla nii palju küll, et et kui me tahaksime olla idioodid, et võib-olla, kui me näiteks ostame tualettpaberit, äkki mustaksime sisse dose paberit, sest see on tehtud Kehra vabrikus on ainus Eestis tehtud tualettpaber. Tuleb meelde jätta siia. Aga, aga see ja, ja puu ja selle seosed metsaga on lihtsalt üks näide sellest, kuidas, kui üks mingisugune uus puude kasutamise võimalus tänapäeva tehnoloogia arenguga loob nii palju muutusi tegelikult ja nihkeid metsas ja, ja meie igapäevases elus. Ja ega me nüüd siin kõigest sellest ei jõua rääkida kusagil paarkümmend aastat tagasi, üks tark professor, luges kokku kõik võimalused, kuidas puud saab kasutada ja ta sai need 20000. No seal on niisugused asjad, et me võime puust teha näiteks riided põhimõtteliselt noh, viskoos siid, valmistatud puidust ja, ja sellest, et teha loomasööta ja noh, see on nii pöörane ja ääretu. Kõigest me jõua rääkida, palju tuleb meile niivõrd muudetud kujul, et seda enam ei märka. Tahaksin ühel niukesel olulisel harul peatuda, mis minu meelest on noh, nii-öelda eks ole fundamentaalse tähtsusega ja see on see, et metsa ja metsa nimetatakse taastuvate energiaallikaks ja et, et mis selle taga tegelikult on, need mõtleks natuke selle peale. Ja mida see endaga kaasa toonud on ja mida see kaasa tuua võiks? Et on kusagil kuuekümnendatel aastatel oldi natuke seda meelt, et, et puud ei maksa üldse ahju panna, sest puust saab midagi muud väärtuslikku ja viskame parem kivisüsi sinna sisse või põletame õli või, või niimoodi. Aga praegu noh, needsamad energiakriisijutud ja, ja kõik, need nafta kallinemise lood on pannud ka metsale nagu see selle poole pealt teisiti vaadata. Võtame ja, ja noh, väga lihtsalt öeldes on see ju niimoodi eta. Et päike ja, ja muld ja toitesoolad aitavad meile talletada energiat ja kui me seda nii-öelda mõistlikult oskame kasutada, mitte liiga palju, aga parajalt siis on nagu üks pettum mobile, mõnes mõttes lõputu energiaallikas. Seda nimetatakse sellepärast ost taastuvaks. Aga et kuidas teda just kasutada, noh, minul on küll kodus ahju kütta ja ma naudin seda. See on, ma arvan, kõige õigemaks praegusel hetkel olla saab. Aga kui mõelda selle tänapäeva tehnoloogia peale, siis seal on põhimõtteliselt täiesti uued võimalused. Ja üks nendest on niisugune ütlemisest toode, mille kohta õige nimi mõeldi välja umbes poolteist kuud tagasi. Ja selle algul see oli inglisekeelne nimi, soli pellet, niisugune rahvusvaheline sõna, aga praegu on niisugune ilus sõna nagu Kabulat. Et see on siis eesti tähendab Maalehe juures metsalehe juures korraldada selle sõna peale võistlus, tuli kümneid sõna, pakkumisi ja keeleuurijad, siis arvasid, et, et Kabulad on kõige ilusam sõna. Mis asjad need Kabulad on? Neid on umbes pöidlaotsa suurused, niisugused väiksed silindrid. Ja nad on kuivad puutükid sisuliselt neid saab siis teha kõigest sellest puidust, mida muul kujul kasutada ei saa. Ja nende kasutamine on näiteks Põhjamaades ja eriti Taanis on tohutult laialt levinud ja no taani on jõudnud näiteks nii kaugele, et, et Taani kodanikul on juba kasulikum kasutada teha näiteks oma majale keskkütteahi, mis töötab nende Kabulate peal, ta on palju loodussäästlikum. Ta sõnaga saastab palju vähem loodust ja teistpidi võrreldes eks ole Ta ja õli ja kivisöe ja kõigi nendega Need on ju maavarad, mis ammenduvad ükskord kindlasti. Aga see on niisugune, mis kasvab juurde kogu aeg kusagil. Tõsti mets pakub inimesele ikka abi erinevatel aegadel, erinevalt, nii nagu inimene seda abi oskab just parajasti küsida. Ja lõppude lõpuks mets sellisena, nagu ta on, ja puud sellisena, nagu nad on, on ikkagi väärtused iseeneses ja, ja seesama kadakalaul mida siin need saate jooksul olnud jupiti lauldud. See on mõnes mõttes mõistujutt. Et siin päris laulu lõpus jõuab ka see kadakas siis arusaamisele, et just sellisena, nagu loodus ta loonud on ongi ta kõige väärtuslikum. Omaadokaadi mõistiiskada akne toonud õige paare Ma näen, aga ma olen Ello uudne, et mul üksi päeva õhtus Uudees päevgi uudiskuud köik metsas maaga kada magas ka ta Käärka Soomanadovokaad katava. Juute liri soodu. Ei su iialgi, siin nüüd see saa nii ööl kui päeval, nagu siin üksinda julge juurde. Tor. Millest tuleb juttu järgmises saates, Hendrik Relve. Ma arvan, et me natukene uitame männikutes ja vaatame, mis puu see männipuu õieti anda. Stuudios olid metsas rändaja Hendrik Relve ja toimetaja Haldi Normet. Kuulmiseni nädala pärast. Kuula rändajat. Saadet toetab IBM Eesti.
