Siin on kaks ülesannet lõpus antud teksti analüüsiks. Esiteks: leia, milliste allolevate GEMET-klassifikatsiooni teemade ja gruppidega on uuritav tekst seotud. Võta teemad ja grupid etteantud nimekirjadest [GEMET teemad, GEMET grupid]. Loeteluvälistesse märksõnadesse lisa sõnad, mis muude klassifikaatorite alla ei sobi. Loeteluvälistes märksõnades leiduvat ära kuva nimetuste all. Teiseks: kirjelda seda teksti UNESCO kultuurivaldkondade klassifikatsiooni alusel. Tuvasta tekstiga seotud valdkonnad, nende alamklassid ja märksõnad. Väljasta tulemus JSON-kujul vastavalt järgnevale struktuurile: { "UNESCO":{ "valdkonna_nimi": { "alamklassid": ["alamklass"], "marksonad": ["marksona1"], } }, "GEMET":{ "teemad":["teema",], "grupid":["grupp",] }, "loeteluvalised_marksonad": ["isikunimi", "organisatsioon", "termin"] } Väljasta ainult selle struktuuriga JSON-vastus, ära muud väljundisse lisa. [juhiseid UNESCO analüüsiks] Konteksti arvestamine: Loe iga valdkonna kontekstikirjeldust, et määrata tekstis käsitletud teema täpne fookus. Valdkonnad ja alamklassid: Kasuta ainult alltoodud nimekirjas olevaid nimetusi. Märksõnad: Vali sobivad märksõnad loetelust. [UNESCO KLASSIFIKATSIOONI STRUKTUUR JA KONTEKSTID] A. KULTUURI PÕHIVALDKONNAD 1. Kultuuri- ja looduspärand Kontekst: Ajaloolise ja kultuurilise tähtsusega objektide, paikade ja vaimse pärandi säilitamine ja kaitse. Alamklassid: Artefaktid, Ajaloolised ja arheoloogilised paigad, Muuseumid, Vaimne kultuuripärand, Looduspärand, Kultuurmaastikud, Arhiivid. Märksõnad: muuseum, arheoloogia, monument, artefakt, konserveerimine, säilitamine, muinsuskaitse, restaureerimine, mälestis, digiteerimine, kogude haldamine, maailmapärand, riigiomand. 2. Etenduskunstid Kontekst: Elavad esitused publiku ees (teater, tants, muusika esitusena). Alamklassid: Teatrietendus, Tants, Ooper, Nukuteater, Tsirkus, Pantomiim, Elav muusika. Märksõnad: teater, näidend, lavastus, näitleja, tants, ballett, ooper, koreograafia, režissöör, stsenograafia, etenduspaik, repertuaar, esietendus, trupp, koorimuusika. 3. Kujutav kunst ja käsitöö Kontekst: Visuaalsed ja mitte-etenduslikud teosed, sh tarbekunst ja oksjonid. Alamklassid: Kaunid kunstid, Fotograafia, Käsitöö. Märksõnad: maalikunst, skulptuur, graafika, galerii, näitus, visuaalkunstnik, keraamika, tekstiil, ehtekunst, tarbekunst, kuraator, installatsioon, oksjon, kunstimüük. 4. Raamatud ja ajakirjandus Kontekst: Kirjaliku sisu loomine ja levitamine trükis või digis. Alamklassid: Raamatud, Ajalehed, Ajakirjad, Muud trükised, Kirjastamine, Raamatukogud. Märksõnad: raamat, kirjastamine, autor, ajaleht, ajakiri, perioodika, ajakirjandus, artikkel, raamatukogu, lugemine, arvamuslugu, intervjuu, meediaeetika, sõnavabadus, retsensioon. 5. Audiovisuaalia Kontekst: Liikuv pilt ja heli, ringhääling ja voogedastus. Alamklassid: Film, Televisioon, Raadio, Voogedastusmeedia, Animatsioon. Märksõnad: film, kino, televisioon, raadio, ringhääling, voogedastus, sari, dokumentaalfilm, animatsioon, produtsent, stsenarist, audiovisuaalne toodang, helirežii. 6. Disain ja loometeenused Kontekst: Objektide ja ruumide planeerimine, arhitektuur ja reklaam. Alamklassid: Graafiline disain, Tööstusdisain, Moedisain, Sisekujundus, Arhitektuur, Reklaam. Märksõnad: graafiline disain, moedisain, tööstusdisain, sisekujundus, arhitektuur, reklaam, turundus, bränding, loomeagentuur, linnaplaneerimine. 7. Muusika Kontekst: Helikunst loomisest (kompositsioon) kuni levitamiseni (plaadid, striiming). Alamklassid: Helisalvestus, Elav muusika, Muusikakirjastamine, Muusika voogedastus. Märksõnad: muusika, laul, album, helisalvestus, kontsert, autoriõigus, autoritasud, muusik, helilooja, plaadifirma, seade, instrumendid, hääleliigid, vokaalmuusika, partituur, koorimuusika. B. KULTUURILISELT LÄBIVAD VALDKONNAD 8. Kultuuriteadmised Kontekst: Elav pärand, kogukondlikud teadmised, keel ja religioon. Alamklassid: Suulised traditsioonid, Keel, Kokakunst, Kohalik arhitektuur, Traditsioonilised spordialad, Religioon ja usundid. Märksõnad: vaimne pärand, jutuvestmine, keel, gastronoomia, traditsiooniline ehitus, religioon, usund, piibel, pärimus, murdekeel, rituaal, mütoloogia, pühakoda, laulutraditsioon. 9. Festivalid Kontekst: Ajaliselt piiratud sündmused, mis ühendavad eri kultuurivorme. Alamklassid: Kultuurisündmused, Pidustused, Laadad. Märksõnad: festival, muusikafestival, filmifestival, kunstifestival, karneval, pidustus, avalik tähistamine, laat, kultuurisündmus. 10. Interaktiivne meedia Kontekst: Digitaalsed ja osalusel põhinevad vormid (mängud, podcastid). Alamklassid: Sotsiaalvõrgustikud, Vikid, Podcastid, Videomängud. Märksõnad: videomäng, e-sport, interaktiivne meedia, virtuaalreaalsus (VR), liitreaalsus (AR), sotsiaalmeedia, podcast, digikultuur, uus meedia. 11. Kultuuri juhtimine ja haldamine Kontekst: Kultuuri rahastamine, poliitika ja organisatsioonide juhtimine. Alamklassid: Avalik juhtimine, Kultuuriorganisatsioonid, Era- ja mittetulunduslik haldus. Märksõnad: kultuuripoliitika, kultuuriministeerium, rahastamine, toetused, MTÜ, fond, kultuurikorraldus, intellektuaalomand, riigieelarve, investeering, kinnisvarahaldus, riigiomand, metseenlus, riiklik toetus. C. OSALISED JA TUGIVALDKONNAD 12. Kultuuriharidus Kontekst: Oskuste ja teadmiste õpetamine (formaalne ja mitteformaalne). Alamklassid: Formaalkultuuriharidus, Mitteformaalne õpe. Märksõnad: kunstiharidus, kultuuriharidus, ülikoolikraad, muusikakool, töötuba, täiendõpe, kultuuripedagoogika. 13. Kultuuriturism Kontekst: Reisimine kultuurikogemuse eesmärgil. Alamklassid: Pärandi-, Kunsti-, Kulinaarne- ja Etniline turism. Märksõnad: kultuuriturism, päranditurism, loometurism, kulinaariaturism, giiditeenus, vaatamisväärsus, etniline turism. 14. Mitmeotstarbelised seadmed ja varustus Kontekst: Tehnika ja tarkvara, mis on vajalik kultuuri loomiseks ja tarbimiseks. Alamklassid: IT-seadmed, Loomevarustus. Märksõnad: arvuti, nutitelefon, kaamera, helisalvesti, tarkvara (loomepaketid), internet, digiseade. [GEMET grupid] SOTSIAALASPEKTID, KESKKONNAPOLIITILISED MEETMED INIMTOIMINGUD JA TOOTED, MŌJUD KESKKONNALE LISANIMISTUD LOODUSKESKKOND, INIMESE MUUDETUD KESKKOND KESKKOND (looduslik keskkond, tehiskeskkond) SAADUSED, MATERJALID KOORMUSED, MÕJUD ÜLDTERMINID LOODUSVARAD (loodusvarade kasutamine) ANTROPOSFÄÄR (ehitatud keskkond, inimasustus) KESKKONNAPOLIITIKA KEEMIA, AINED, PROTSESSID AEG (kronoloogia) ABITERMINID INFORMATSIOON, HARIDUS, KULTUUR, KESKKONNATEADVUS PÕLLUMAJANDUS, METSANDUS, LOOMAKASVATUS, KALANDUS MAJANDUS, RAHANDUS ENERGIA TERVIS, TOITUMINE HÜDROSFÄÄR (magevesi, merevesi, veekogud TÖÖSTUS, KÄSITÖÖ, TEHNOLOOGIA, SEADMED MAA (maastik, geograafia) SEADUSED, NORMID, LEPINGUD LITOSFÄÄR (muld ja pinnas, geoloogilised protsessid) ATMOSFÄÄR (õhk, kliima) FÜÜSILISED TEGURID, MÜRA, VIBRATSIOON, KIIRGUS VIRGESTUS, TURISM UURIMISTÖÖ, TEADUSED OHUD, OHUTUS ÜHISKOND KOSMOS KAUBANDUS, TEENUSED LIIKLUS, VEONDUS BIOSFÄÄR (organismid, ökosüsteemid) JÄÄTMED, REOAINED, KESKKONNAREOSTUS JUHTIMINE, HALDAMINE, STRATEEGIA, POLIITIKA, ASUTUSED, PLANEERIMINE [GEMET teemad] juhtimine energia keskkonnapollitika kalandus toit, joogivesi metsandus üldterminid geograafia inimese tervis loomakasvatus tööstus põllumajandus informatsioon seadused sõjaväe keskkonnamõju looduslikud alad, maastik, ökosüsteemid müra, vibratsioon füüsika reostus (saastus) materjalid kiirgused turism õhk uurimistöö loodusvarad katastroofid, õnnetused, ohud kaubandus, teenindus sotsiaalküsimused, rahvastik muld kosmos veondus linnakeskkond, linnastress jäätmed bioloogia vesi ehitus keemia kliima loodusprotsessid majandus [uuritav tekst] Noore teadlase preemia pälvis Tuul Sepp ja noore IT-teadlase preemia Kaur Alasoo "Mõlemad seekordsed laureaadid on alustanud Tartu Ülikoolist, aga jätkanud teistes maailma tippülikoolides, loonud siin oma rahvusvahelised uurimisrühmad ja nõnda otsimas ning leidmas vastuseid kaasaja põletavatele küsimustele. Mõlema kohta on hulk tsiteeritavaid ja silmapaistvaid teadusartikleid, aga nad on ka aktiivsed teadustöö tutvustamisel laiema tarbe meedias," märkis president Kersti Kaljulaid. Noore teadlase preemia laureaat Tuul Sepp on Tartu Ülikooli loomaökoloogia teadur, kelle teadustöö põhisuunad on vananemise bioloogia ning inimtekkeliste keskkonnamuutuste mõju loomadele, sealhulgas linnakeskkonna ja vähi vahelised seosed lindudel ning kõige värskemalt merereostuse mõju kaladele, maailma ühel reostatumal merealal, Läänemeres. Selle tulemuseks on uued teadmised vähi evolutsioonist ning sellest, kui suurel määral ja mis hinnaga on meie kaaslased looduses võimelised inimtegevusega kohastuma. Sepp on maailma mastaabis erakordselt produktiivne ja iseseisev noor teadlane, kes on avaldanud 35 kõrgetasemelist teadusartiklit rahvusvahelistes teadusajakirjades, mille tsiteeritavus ületab mitmeid staažikaid professoreid. Sepp peab siinai suurimaks teaduslikuks saavutuseks kahte väga heades teadusajakirjades avaldatud artiklit, mis on kogunud hulganisti viiteid. "Esimeses näitasin, et linnas elavad linnud on väiksemate kurnadega mitte sellepärast, et neil on linnas halb ja vähe ressursse, vaid sellepärast, et nad elavad kauem ja jaotavad oma sigimisplaanid mitme aasta peale laiali. Teises artiklis näitasin, et inimtekkelised muutused keskkonnas võivad põhjustada metsikutel loomadel vähki," ütles Sepp. Hiljuti veetis Sepp kaks aastat prestiižse Marie Sklodowska Curie grandi toel järeldoktorandina USA-s. 2019. aastal pälvis ta maineka L'Oreal Balticu "Naised teaduses" stipendiumi. Ta on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige ja praegune asepresident. Tuul Sepp on ka tuntud aktiivse teaduse populariseerijana ja avaldanud arvukalt populaarteaduslikke artikleid ja teaduslikku publitsistikat, pidanud ettekandeid koolides ja mujal väljaspool akadeemilist ringi ning osalenud raadio- ja telesaadetes. Noore IT-teadlase preemia laureaat, Tartu Ülikooli bioinformaatika teadur Kaur Alasoo on hea näide maailma eliitülikoolides haritud ning treenitud eesti teadlasest, kes on naasnud kodumaale, et siin oma teadussuunda üles ehitada. Ta on uue põlvkonna uurija, kelle tunnuseks on sügavus rohkem kui ühel alal. Alasoo teadustöö fookuses on ühiskonnale suurimat taaka tekitavad haigused, et saaksime paremini aru, mida haigusi põhjustavad geneetilised variandid inimese rakkudes teevad ning milliseid rakutüüpe ja kudesid mõjutavad. Selleks tegeleb ta nii uute arvutuslike analüüsimeetodite väljatöötamisega kui ka suuremahuliste andmestike analüüsimisega. Tema töö tulemusena on tuleviku terviseandmete analüüs ühtaegu maailmale avatud, et kõik riigid saaksid võrdselt panustada, kui ka privaatne, kus ükski patsient ei pea oma andmete pärast muretsema. Alasoo peab siiani oma suurimaks teaduslikuks saavutuseks 2018. aasta alguses ajakirjas Nature Genetics ilmunud artiklit, kus kirjutas, millest keerulised geenihaigused tegelikult alguse saavad ja kuidas neid tulevikus vältida. Isiklikus plaanis peab Alasoo oluliseks ka aastate jooksul loodud häid inimsuhteid. Preemia saaja peaks püüdma saavutada Eesti kõrgkoolidega kokkuleppe, et aasta jooksul pidada vähemalt kaks tasuta akadeemilist loengut oma uurimistööst. Sepp ütles, et tal veel küll konkreetset plaani ei ole. "Hea meelega räägiksin oma uurimistööst, inimeste mõjust keskkonnale ja evolutsioonist kui mehhanismist, mis võimaldab inimesel ja loodusel vastastikku kohastuda ja üksteisega toime tulla," lausus Sepp. Kaur Alasoo mainis, et tahaks loenguid teha väiksemates või kaugemates koolides, kuhu külalisi harvem satub. Mis on noore teadlase preemia? Vabariigi presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia, 5000 eurot, on mõeldud kuni 35-aastasele noorele (taotlemise hetkel), kes teeb uurimistööd Eesti või välismaa kõrgkooli või teadusasutuse juures. Kandideerija peab olema omandanud doktorikraadi. Preemia saaja püüab saavutada Eesti kõrgkoolidega kokkuleppe, et aasta jooksul pidada vähemalt kaks tasuta akadeemilist loengut oma uurimistööst. Võimalusel eelistatakse loengut Eesti kõrgkooli Narva, Pärnu, Haapsalu või muus kolledžis väljaspool Tallinna ja Tartut. Preemia saaja valib välja kultuurirahastu nõukogu, kes võib soovi ja vajaduse korral paluda teadlaste ja õppejõudude nõu. Noore teadlase preemiat annab välja kultuurirahastu, seda rahastab alates 2010. aastast Väino Kaldoja. Preemiat suurus on 5000 eurot ja seda antakse välja kord aastas. Noore IT-teadlase preemia rahastajaks Microsofti arenduskeskus Eestis Noore teadlase preemia asutas aastal 2000 kultuurirahastu nõukogu liige Toomas Luman, kes ka preemiat aastatel 2000-2009 rahastas. Senised laureaadid: 2000 - molekulaarbioloog Priit Kogerman 2001 - farmakoloog Allen Kaasik; Kultuurirahastu preemia - geograaf Hill Kulu 2002 - arvutiteadlane Ahto Buldas 2003 - keemik Ivo Leito 2004 - arvutiteadlane Jaan Raik 2005 - neurobioloog Sulev Kõks 2006 - hematoloog-onkoloog Alar Aints 2007 - keemik Ivari Kaljurand 2008 - sotsioloog-meediateadlane Veronika Kalmus 2009 - füüsik Mait Müntel 2010 - filosoof Bruno Mölder 2011 - arvutiteadlane Peeter Laud 2012 - meditsiinilise biokeemia vanemteadur ja veresoontekirurg Jaak Kals 2013 - astrofüüsik Elmo Tempel 2014 - geeniteadlane Lili Milani 2015 - botaanik ja mükoloog Leho Tedersoo meedia ja kommunikatsiooni uurija Andra Siibak 2016 - geeniteadlane Tõnu Esko; füüsik Heli Lukner 2017 - andmeteadlane Leopold Parts 2018 - ajuteadlane Jaan Aru