Tere varahommikust, esmaspäev on kell on kolmveerand seitse  ja toredat sügist eile teatavasti siis lõunapaiku see algas  sisse astus uksest ja natmikust ja natuke jahedama ilmaga ka. Midagi teha ei ole, täna on 23. september  ja kas ma siis ei saagi enam ilusat jätkuvat suvesoovida inimestele,  kuna ilmad on seda võimaldanud, siis ma olen põhimõtteliselt kõigile,  kes mulle ütlevad, et kena sügist kirjutavad e-kirjale alla,  siis ma kirjutan vastu, et ilusat jätkuvat suve ei tohi enam. Sa võid seda teha, ega keegi sind kinni ei pane,  selle eest ja võid teha jõuluni. Aga tõesti, nädalavahetus oli ju taas erakordselt mõnusa ilmaga. Ja eile tähendaski see seda, et selle ilusa ilmaga sai sõita,  sõita jalgrattaga, sai sõita suure kambaga Tallinna kesklinnas. Tuurtöö selline tore ettevõtmine on juba aastaid aeg-ajalt  Tallinnat vallutanud ja eile see juhtus taas. Ise tulin õhtul maalt linna ja siis veel oli kuidagi  tavatult palju jalgrattureid ikkagi sõitmas,  mis oli hästi tore, tekkis hoopis selline Kopenhaageni  või Kopenhaageni või Amsterdami tunne natuke Tallinna kesklinnas. See on väga tore üritus ja ratturid kuidagi leiavad  selle jõu, et kokku tulla, neile meeldib koos tore jumistada sõita,  jõudsid hipodroomile välja, palun väga, seal oli selline  eksklusiivne ettevõtmine veel, aga, aga ju,  kui võtta sellised sportlikud üritused siin Tallinnas on  kolmapäeva hommikuti rattahooajal inimesed saavad kell kuus  äkki vist kokku ja hakkavad uhama, et see on tore jalgrattaentusiastid,  selliseid asju teevad ja millised, millised kaadrid. Nii et selline tore lugu, aga mina nii, aga sina sörkisin  eile õhtul töölt koju, see oli kell üheksa  ja vot enam ei olnud. Kui ma siin paar nädalat tagasi veel Pirita promenaadil  pidin inimeste vahel niimoodi jooksma, siis eile oli. Ei olnud seal väga enam kedagi, aga muidugi,  mis sa tahad, kell üheksa oli juba pilkane,  pimedus ka ja ei olnud enam seda suveõhtu hingust,  oli ju üks teistmoodi hinges külmakraadiga. Olid ju ka tegelikult eelmisel ööl ja üle-eelmisel ka,  nii et sügis on oma nõudmas teemadest, millest me täna  hommikul räägime, me räägime rahast ja mida  selle raha eest saab see 1,6 miljardit, mis  siis laskemoona ostuks on olemas. Mida selle eest ostma hakatakse, kui kaua tuleb järjekorras olla,  kas saab ka mingisuguseid odavamaid asju,  mida teha Ukraina sõja valguses, milliseid järeldusi,  et tegelikult, millist seda laskemoona tarvis oleks,  mis on kõige efektiivsem ja Kaimo Kuusk siis  kaitseministeeriumi kantsler on täna hommikul  ka terevisioonis juba isteta. On esmaspäev, loomulikult teeme me spordisündmuste  kokkuvõtte ka ei olnud maailma kõige sündmuste tihedamaspordinädalavahetus,  aga siiski vormelisõidust, malemänguni, korvpallist,  jalgpallini ja veel nipet-näpet. Kõike, ühesõnaga selle spordiga liitub väga hästi  ka see, et täna algab liikumisnädal. Sellest me räägime ka täna, eks ju, kaks inimest tulevad,  aitavad teid, kes ei ole suutnud enda lapsele veel trenni valida. Kuidas valida, millal spetsialiseeruda, millal,  vastupidi, oleks mõistlik, see, et laps käibki võib-olla  kolmes erinevas trennis ja katsetab, kas mingisuguse asja  jaoks on ühel hetkel nagu viimane aeg ja millal on liiga vara. Kiire näide. Kui mina läksin kunagi trenni, öeldi üheksa aastasele  Juhanile varavõitu tuled, et natuke vara,  mine mängi välja, tule natukene hiljem tagasi,  nüüd on ju kolmeaastastele treeninggruppe juba ja,  ja kus on see tõde, millal on liiga vara,  millal piisab lapsele vanematega koos liikumisest,  kuidas valida see õige trenn? Näpunäiteid? Just tõesti, täna alanud liikumisnädala puhul. Aga järgmise teema sissejuhatuseks siis ka kaitseminister  Hanno Pevkuri sõna võtsin eelmise nädala uudistesaates  ja siis juba Kaimo kuusk. Poliitiline tahe on olemas, kokkulepped on sõlmitud,  aga mis nüüd siis edasi saab, kust, millal,  kui palju kas see on juba ka siis olemas see kava? See kava on nii-öelda raamina olemas, kaitseväe juhataja on  selle esitanud, nüüd on vaja koos riigikaitse  investeeringute keskusega ja kaitseväe peastaabiga  ka läbi käia, siis see järjekord, et millises järjekorras me  ühte või teist soetame, aga see moona raha tähendab seda,  et tegelikult see on ju alates tavalisest viis 56 padrunist,  mis läheb raheautomaati kuni siis pikamaa relvade ni  ja õhutõrjerakettideni, nii et see, see on väga suur kogus  ja selles mõttes see jagunebki väga mitmete aastate peale. Aga millal see pilt selge on, mida me tahame,  kui palju me tahame pilt, selge veel kord,  see pilt on selge, mida me vajame detailideni. Lihtsalt see, millal meile kohale jõuab Ja jätkame siit siis kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo  Kuusk on siin istet võtnud, tere hommikust. No seesama, 1,6 miljardit on nüüd olemas,  mida selle eest ostma hakatakse, kas see plaan on nii-öelda  Exceli tabelis ka olemas? See nüüd olemas aastate peale minu tänu kõigepealt kogu  Eesti rahvale ja maksumaksjatele, sest ega see investeering  muidu juhtuda ei saaks. Tulebki ühiselt pingutades. Meil on olemas teadmine, mida meil vaja on. Kaitseväe juhatajaga kaitseväega koos. Kaitseinvesteeringute keskus, kaitseministeerium me ju  tegelikult kogu aeg oleme ostnud, otsast ostame eelmine  aasta tuli 100 veokitäit laskemoona Eestisse. No hind on ka üks asi, mis tegelikult hakkab dikteerima,  meil on 1,6 miljardit, kui meil oleks 1,6 miljardit olnud  näiteks kolm aastat tagasi, kas me oleksime saanud oluliselt  rohkem osta, kas need hinnad on kallimaks läinud kasvõi  sellesama Ukraina sõja valguses? Midagi ehk on kallimaks läinud, aga tegelikult see pilt,  et ei ole nii Üheseltvõetav ta on ikkagi mitmekihilisem ja,  ja hinnavahemikud, alustame seesama automaati minev padrun. Me räägime. Niisugune mõnest eurost äkki üks padu jah,  ja siis 150 viiene suurtükimürsk kõige lihtsam see,  mis laseb 20 kuni 30 kilomeetri kaugusele,  noh, see jääb sinna 4000 5000 euro kanti,  üks mürsk. Mida kaugemale laseb, mida peenem sihtimise võimalus,  seda kallimaks ta läheb. Siis on veel õhutõrje, noh, räägime õhutõrje patareist. Kaugmaa oma patriot, see maksab sama palju kui üks Eskadrill  kõige moodsamaid hävitajaid. Või siis noh, raketid seal me läheme juba sellest mürsust,  läheme suurusjärkude võrra edasi, kuni Atacams see on  siis võib-olla iga eestlane varsti teab,  mis asi on Biraktar takama. Jaelin on ju? Et noh, selle puhul räägime ikkagi hinnast,  mis jääb sinna kahe miljoni ligi. No ja siis on see läbirääkimiste oskus, maht,  mida sa ostad, kui sa ostad kellegagi koos,  kui sa oled nõus natukene ootama siis see hind hakkab mängima. Kas sellel turul kehtib ka see, et kui ostad nagu suurema koguse,  siis äkki saad natukene allahindlust või kui ostad kellegagi koos,  siis on ka suurem kogus ja saab ka natukene alla. No ja ei, no lihtsustatult võibki öelda,  turg on turg, selles mõttes lähed ikkagi laupäeva hommikul  või pühapäeva hommikul keskturule või otsid kuskilt  Kesk-Euroopast või no Kesk-Aasiast näiteks mõne päris  pasaari maht, kauplemisoskus see meil tegelikult on olemas,  see kauplemisoskust ei maksa kohe esimest hinda kripeldama,  jääb ju selles mõttes, kui sa ei küsi, kripeldama jääb  müüjale ka sellisel juhul. Meil on raamlepingud tegelikult olemas päris mitmete  artiklite osas, nii et see raamleping tähendab seda,  et meil on fikseeritud hind. Me saame seda mahtu lihtsalt suurendada. Selge taas toon selle Ukraina sõja korraks siia lauda. Tehnoloogia tavaliselt sõja ajal areneb mitte ainult  sõjaline tehnoloogia, vaid tegelikult ka iga kõik muu,  need on need ajahetked kahjuks on, kas see,  kui me praegu oleme praeguses hetkes ja kolme aasta taguse  aastaga võrreldes, kas me saame siis praegu tegelikult  moodsamat tehnikat osta? Me saame kindla peale otsa osta tehnikat,  selles mõttes, et me teame, et Javelin on hea,  teadsime enne ka needsamad, mida ma ise andsin üle seal viis  päeva enne suure sõja algust. Noh, nüüd nad on ennast Ukraina rindel tegelikult ju tõestanud. Või lühima õhutõrje biorun, noh samamoodi Poola oleme ostnud,  ostame veel juurde. Et, et see kvaliteedikindlus on kindlasti hea  ja muidugi see tehnoloogia areng, droonid,  seal peab näpp kogu aeg peal olema ja sa pead protsessidega  kaasas käima. Kas me ikkagi hakkame ajama ka näpuga järge,  et ahah, need on siin natukene odavamad,  me ostame ikkagi seda. Me ostame efekti, et me ei saa, no jampsi ei ole mõtet osta  selles mõttes, et kui ta on odav, selle,  see mulle meeldib, see brittide vana ütlus,  et me nii rikkad ei ole, et osta väga odavat asja,  see väga odav asi peab toimima, aga me ostame jah,  efekti ei osta brändi. Ja, ja see tehnoloogia areng on praegu nii metsik,  et, et seal kogu aeg tekib alternatiive,  neid alternatiive tuleb nüüd testida. Vaatame, mis Ukraina rindel toimub, kas läbib need testid seal,  meil on oma testimisvõimekus, siin, kaitseväel,  kaitseväeakadeemiaga koos? Või siis koos liitlastega, et kogu aeg, see töö käib kogu aeg,  et, et keegi tuleb ja ütleb, et ta on mingi imetabase asja leiutanud. No väga hea, võtame ta siis ette nagu leiutajate külas on  see konkurss iga-aastane selles mõttes, et  kes lõigub porgandit kastis ja kellel päriselt midagi toimub. Kui kaua me peame ootama, mis see prognoos on,  kui pikad need järjekorrad on, need masinad  ja lindid ei huuga sellise hooga, et tegelikult oleks ju  vaja kiira. No lindu aga lint võiks rohkem olla, et ma arvan,  et seesama 1,6 miljardit jaguneb praegu nii paljude aastate peale,  et ma olen üsna veendunud, et me saame osta meie enda Eestis  toodetud moona. Aga see ei tähenda, et me nüüd ootame. Ma juba korra mainisin, eelmine aasta tuli meile 100 veokitäit,  moona sisse, ega see moona tuleb järjest juurde,  meil tuleb järgmine aasta, tuleb. Sellises summas moona, et viis aastat tagasi meil ei olnud  kaitse-eelarve ka nii suur, et, et tuleb järjest. Et peale ehitame turvalisi hoidlaid Ja paneme need hoidlad täis. Kas need järjekorrad võivad ikkagi pikenema hakata seepärast,  et teised riigid ka suurendavad oma tellimusi? Ja meil oma sellist kaitsetööstus ju praegu ei ole,  mis meile toodaks? Meil midagi on ja tuleb. Jah, just kalamehe jutud. Silm oli. Nii suur. On järjekordi loomulikult on järjekordi,  aga, aga turg on ka päris suur. Tegelikult me räägime siin globaalsest turust,  on, on, on mingeid kohti, kuhu see loomulikult ei lähe. On on see kurjuse telg, kes on omaette mestis. Aga, aga muidu on võimalik ju Euroopa Liidu sees NATO sees  lähemad liitlased Lõuna-Korea gi näiteks meie K heksa  liikursuurtükid on ju sealt, eks sealt on võimalik osta  ka moona. Lõuna-Korea sai siin nimetatud, mis on veel need riigid,  kuhu me nii-öelda selle tellimuse teeme? Piiri ei panegi, Ameerika Ühendriigid, needsamad Himarsid  näiteks kolme balti riigiga koos, see on nüüd jälle see  ühishanke teema on ju, et me suudame koos osta rohkem ja,  ja seetõttu on ka läbirääkimistel meil jõu,  jõu õlga. Mida, mida siis suruda, et Iiristee õhutõrje tuleb ju sakslastelt,  noh hea hea mõte on see, et meil kolme balti riigi peal  võiks olla relvasüsteemide moon, mida saab omavahel vahetada. Ja Iris, te puhul see on meil lätlastega,  leedulastel, Nasamps, keskmaa, õhutõrje,  aga Nasam, siis lähevad Iris tee raketid sisse. Jälle klapib selles mõttes. Kellega koos me seda teeksime, et meil oleks hind odavam  ja saaks veel kiiremini, meil oleks hange tõhusam. Esimene instinkt on Läti, Leedu sai. 10 päeva tagasi käisin, tegin esimese visiidi sinna,  et Vilniusesse, aga peatus Riias. Põhjala riikidega on seda võimalik koos teha. Või siis liitlased. Meie esimene eelistus, britid, kes meil on siin raamriik Ja ja näiteks prantslased, prantslastest ostame ssar liikur suurtükke,  Nemad toodavad, see on ka jälle mõnes mõttes justkui koos ostmine. Siia jutu lõpetuseks tegelikult vääriks ära märkimist ikkagi  ka see eesmärk, mille jaoks me ostame, milline võimekus meil  peab siis olema, kui me see 1,6 miljardit oleme nii-öelda  hakkama pannud. Me ostame selle jaoks, et Eesti oleks kaitstud. Et me saaks rahulikult oma lapsed hommikuti kooli saata,  saaks siia investeerida. Kodu soetada, see on ju selgeks, miks me seda ostame,  selleks ongi meil vaja õhutõrjet, meil on vaja pikamaa  laskmise võimet, seesama 10 võistluse näide,  et et me jookseme päris hästi, tõket ka ei takerdu enam,  on ju, aga, aga see, et teibas saaks panna järgmise kõrguse peale,  selleks on vaja uus komplekt jäigemaid ja pikemaid teibaid osta,  et see on see pikama laskmise võime. Meil osalt seda juba on, meil on need laevatõrjeraketid,  ega see siis ei ole see, et laevatõrjerakett,  et sihtmärk peab olema mere peal, laseme  selle ristleja seal ära ja siis pöörame ja otsime  selle sihtmärgi maismaal, aga maismaa omasid on meil juurde vaja. Aitäh Kaimo Kuusk. Enne uudiseid paar uudiskildu, ka Turu-uuringute peaministri  uuring ütleb, et värskete andmete põhjal midagi oluliselt  muutunud ei ole, populaarseim peaministrikandidaat  või siis inimesed, kes tahaksid näha peaministrina,  Urmas Reinsalu, neid inimesi on kõige rohkem 25 protsenti. Praegu ametis oleva peaministri Kristen Michali toetus  selle uuringu järgi on 14 protsenti ja huvitav on see,  et see on siis endiselt väiksem kui Kaja Kallasel. Eelmisel peaministril oli juunikuus, kui  ka Tal ju ei olnud populaarsusega hästi,  järgnevad Mihhail Kõlvart 13 protsendiga  ja Martin Helme 10 protsendiga. Aga tõesti, Urmas Reinsalu on siis inimene,  keda kõige rohkem inimesi soovib näha praegu peaministrina  ja nii juba 11 kuud järjest. Me räägime pärast uudiseid ja pärast multifilmi spordi  nädalavahetusest ja esimesena tuleb juttu Kalev Cramo väga  valusast kaotusest väga tähtsas mängus meistrite liigas. Selle kaotusega Kalev Cramo jäi põhiturniirilt välja. Nüüd on aga kell seitse ja on uudisteaeg. Tere hommikust, Teatriliit korraldab. Kultuuritöötajate palga külmutamise ja valdkonna kärpe vastu  piketi põhjendusena tuuakse asjaolu Kultuuritöötajate palgad on hoolimata arengukavast  ja eesmärkidest igal aastal maha jäänud riigi keskmisest  kõrgharidusega spetsiifiliste erialaoskustega inimene peab  saama õiglasemat palka, seisab teatriliidu pressiteates. Teatriliidu teatel on kultuuritöötajate palga mahajäämus  viinud olukorrani, kus 1300 eurose netopalgaga kuus peab  hakkama saama nii mõnigi tippnäitleja ja lavastaja. Sealjuures on mitmeid teatritöötajaid, kes saavad  regionaalsete erisuste tõttu palka veelgi vähem. Riigikogus on täna esimesel lugemisel kaks Eesti  Konservatiivse rahvaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu Neist. Esimesega tehakse valitsusele ettepanek viia Eesti saatkond  Iisraelis Tel Avivist Jeruusalemma. Selle eesmärk on avaldada toetust Iisraelile. Teise eelnõuga teeb EKRE valitsusele ette ettepaneku  tühistada välisministeeriumi otsus sulgeda Eesti  peakonsulaat New Yorgis. Erakonna soov on konsulaat säilitada, kuna sellel on suur  sümbol väärtus. Eelmise aasta lõpus andis välisministeerium teada,  et sulgeb kärpimise eesmärgil New Yorgi ja San Francisco peakonsulaadid. Välisminister Margus Tsahkna on öelnud, et sellega hoitakse  kokku 1,2 miljonit eurot aastas. Ukraina president Volodõmõr Zelenski saabus USAsse osa võtma  ÜRO peaassambleest New Yorgis. Neljapäeval on selenskil kavas ka kohtumised president Joe  Bideni ja demokraatide presidendikandidaadi Kamala Harrisega. Selenski sõnul kavatseb ta esimesena just Bidenile avaldada  Ukraina nõndanimetatud võiduplaani. Sri Lanka presidendi valimised võitis kommunist,  rahva rinnet esindav Anura Kumara isanajake,  kes sai oma peamisest võistlejast ligi 1,3 miljonit häält rohkem. Tissanajake poolt hääletas 42,31 protsenti Sri Lanka valijaist. Ta on lubanud tuua rahu etnilistest ja poliitilisest  konfliktidest lõhestatud riiki. Samuti lubab ta langetada makse ning samaaegselt,  et parandada lihtrahva heaolu. Seda peamiselt riigis vohavad korruptsiooni vähendades. Tuleme koju tagasi nädalavahetusel Sillamäel toimunud Eesti  ultrajooksu meistrivõistlustel saavutasid võidu meestest  Kaur alle ja naistest Julia rakitina Sillamäe kahekilomeetrisel. Terviserajal võtsid tuulises ja päikesepaistelises ilmas  eesmärgiks 100 kilomeetrit läbida 18 vaprat jooksjat. Neist kiireimaks juhtusid Kaur Alle ja Julia Rakitina,  kes olid rajal vastavalt kaheksa tundi ja kaheksa minutit  ning üheksa tundi ja 27 minutit. Kui meeste võitja jäi tulemusega rahule,  siis naiste parim lootis näidata kiiremat aega. See oli selline suur väljakutse ja, ja enda jaoks pisutki eneseületus,  sellepärast et et ma teadsin, et Reigo lehtla siia tuleb  jooksma veel palju kõvasi jooksja on rajal. Siis proovisin enda jaoks plaani paika saada  ja väga-väga mõnusa tasane. Enne kui mulle meeldib Saaremaalt pärit,  eks ole, küllaste vahel ei jookse ja mere ääres ka,  nii et koduväljaku eelis täielik. Oli tõesti raske? Et ise plaanisin natukene kiiremini lõpetada,  kutt läks nii nagu läks. Ja Eesti olümpiakomitee eestvedamisel toimub kümnendat korda spordinädal,  mis kutsub kõiki regulaarselt liikuma. Uuringute järgi on üle poole 16 kuni 64 aastastest Eesti  elanikest ülekaalulised või rasvunud. Spordinädala programmis pakutakse üle 1000 liikumisvõimaluse,  nii algajatele kui harrastajatele üle Eesti. Kell 14 toimub Eesti suurima koolinoorte spordiürituse  heategevusliku teatejooksu osavõtt te rohkeim etapp Tallinna lauluväljakul. Selle avab slacklineri Tauri Vahesaare etteaste,  kus sportlane kõnnib õhus 110 meetrit tuletornist raadiotorni. Ja ilm on täna vahelduva pilvisusega, kohati võib vähest  vihma sadada. Puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni üheksa,  õhtul Virumaa rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Temperatuur on vahemikus 14 kuni 19 kraadi. Kaunist sügisest hommikut kõigile. Aitäh Veronikale uudised kuulatud on esmaspäev. Tere hommikust, 23. september ja kell on kuus minutit,  seitse läbi. Nii on, päike on tõusnud, on või? Vaatame? Päike on tõusnud, ta peaks olema ikka tõusnud. Tekkis mul väike segadus, ei vist ei ole siiski veel. Aga piiri peal on ja et on kindlasti neid paiku Eestimaal,  kus päike on tõusnud, aga äkki vist kõikjal veel ei ole? Natuke kergelt valgust ikkagi lubab ja paistab seal. Eile õhtul oli imeilus päikeseloojang sellel esimesel sügise  alguse päeval. Ja sügis on alanud, rõõmustame. Just aga väljas saab olla mõnuga, sellepärast et  mis siis noh, nii soe nüüd ei ole nagu suvel,  eks ju, aga tegelikult on ikkagi soe endiselt. Me räägime täna hommikul liikumisest, aga me räägime  ka spordisündmuste est, mis nädalavahetusel toimusid. Ja me räägime vormel üks sarja etapist Singapuris näiteks me  räägime lõppenud maleolümpiast näiteks ja me räägime  ka Andre Frolovist, kes käis meil eelmisel nädalal  terevisioonis külas, kes ei tea, miks ta külas käis  ja miks me temast täna räägime. Varsti saate teada. Ja esitleme teile ka maailmas täiesti ainulaadset mobiilset kompuutertomograafi,  mis hakkab sõitma mööda Eestimaad ja selline võimalus on seal,  et väga, väga varases staadiumis saab avastada kopsuvähki. Aga täiesti ainulaadne tõesti, maailmas teist sellist ei ole. Doktor Vahur Valvere tuleb, saame küsida. Kas tõesti? Ja kuidas me nii eesrindlikud oleme, mis on väga tore. Koolipsühholoog on üks väga tähtis amet. Eelmisel nädalal kirjutati üks artikkel,  mis tekitas päris palju küsimusi, et kes teostab  järelevalvet koolipsühholoogide üle seoses ühe juhtumiga  ühes Eesti eliitkoolis, kus koolipsühholoogi töö eetika töö võtta. Mõtted on seatud kahtluse alla, aga kes kontrollib seda,  kes peaks kontrollima ja kas keegi üldse sellises olukorras  tegutseb või lastakse rahulikult sellisel inimesel edasi tegutseda? Nendele küsimustele otsime ka täna hommikul vastuseid  ja ühele väga tähtsale küsimusele, ma tean,  sa tahad rääkida? Loomulikult ka täna vastust. No see tänane pilt Juhaniga me ka ju alati väga suure huviga ootame,  milline pilt meile avaneb ja täna on selline tulipunane,  vihmavari ja purskkaev ja. Küsi väga ilus pilt on, kus kohas see pilt tehtud on? Ja. Küsimus on ka kõlanud televisiooni, Facebook  ja televisiooni. Instagram on endiselt õiged kohad. Pange vastused teele. Spordisündmustest, aga nüüd ja Juhan alustab millestki toredast. Toredaid uudiseid nädalavahetusest õnneks leiab näiteks  ketta golfi kahekordne maailmameister Kristin Tatar. Eliitvõistlusel USA-s tuli välja täiesti lootusetust seisust,  võidu mõttes aga võitis lõpuks. No kas see just lootusetu seis oli, aga tore,  et naasis võidusoonele meie esigeta golfar  ja Karl Jakob Hein tegi nullimängu Hispaania kõrgliigas meie  esiväravavaht ja Karol Mets ja Sank Pauli said Saksamaa  kõrgliigas silma pähe. Tegid esimese viigimängu ja, ja neljandas voorus,  siis lõpuks tuli ka see punkt ära, nii et häid uudiseid näed,  palun. Alustame siis nüüd kehvematega, Kalev Cramo jäi meistrite  liigast välja, mängisid kehvasti. Nad mängisid eile ikka kehvasti, ka tegemist oli  siis meistrite liiga eelturniiriga Türgis poolfinaali Kalev  võitis reedel ja eile finaalis mängiti Tšehhi esiklubi Nimburkiga. Tegemist on väga kõva meeskonnaga, kes on selleks hooajaks  ka väga hästi komplekteeritud, siin hooajaeelsetes mängudes  tehti väga tugevatele klubidele säru ja ja ei ole häbi  kindlasti see, et Kalev kaotas, aga esimene poolaeg täitsa  palju ilusaid hetki, seal oli isegi kümnepunktiline eduseis ja,  ja tundus, et siit võib tulla, aga teisel poolajal täielik  lagunemine ja väga palju pallikaotusi, enda visked ei  tahtnud ka sisse minna ja lõpuks tuli ikkagi kindel kaotus  selle Türgi turniiri finaalis, mis tähendab,  et Kalev, kus nüüd aste madalamale jätkab Euroopa  karikasarjas ja Heiko Rannula, Kalev Krammo peatreener ütles,  et olgem ausad, see ongi meie tase praegu,  et see meistrite liiga põhiturniir oleks olnud väga ilus,  sellisel tasemel mänge oleks väga vaja olnud,  aga võib-olla realistlikult hinnates see tase ongi see,  et, et tuleb mängida seal aste madalamale. Ehk et kui ma ütlesin, et mängisid kehvasti,  sest tegelikult nad mängisid enda mõttes tegelikult hästi Ei, ei, ei mänginud ka enda mõttes eile hästi,  seal oli paaril mehel. Toidumürgitus üks vigastuse, st taastuv võtmemängija  ilmselgelt alavormis ja mängis küll üheksa minutit,  aga, aga ei saanud ennast tööle, et kindlasti ei pugenud  ka Heiko Rannula üldse selle taha peita,  ütles, et vastased olid paremad, aga see,  et nüüd Kalev oma mängu ära mängis, kindlasti mitte,  et lubamatud palli kaotused ja seal oli vaimset lagunemist,  füüsilist lagunemist. Et endiselt siin Eesti, Läti liigas, ma arvan,  et Kalev Cramo on kõige tugevam sats, aga,  aga jah, et need hooaja alguse mängud ei ole kõige paremini  läinud ja ega see euroteekond läbi ei ole,  lihtsalt see meistrite liiga põhiturniiri unistus. See nüüd eilse õhtu küll paraku selleks korraks. Kuustus, aga maleolümpia sai küll läbi, meie naised 33. koht  ja meestel 51. või? Täpselt õige ja, ja mõlemad said oma asetusest parema koha. Muidugi võib öelda, et lootused olid suuremad,  äkki naistel eriti, aga ma arvan, et seal 180 naiskonna  konkurentsis saada 33. koht, seitse võitu  ja neli kaotust, kokku 11 vooru, mängiti Budapestis. Midagi siin häbeneda küll ei ole ja, ja meie parim  siis oli oodatult Mai Narva, aga teisedki tegid väga häid  etteasteid ja mehed olid ka ju tublid. Kui asetus on seal 60. koha piirimail ja lõpuks saad 51. koha,  siis võib ju öelda, et kas just üle oma võimete,  mitte seda aga igati korralikult ja, ja see malebuum,  mis koroona ajal alguse sai, internetimale plahvatuslik kasv  ja nii edasi, et see seda kuidagi on tajuda. Ma mõtlen, et sellest maleolümpiast ka ikkagi uudiseid tuli  iga päev ja ma tean väga palju spordisõpru,  kes oli igapäevaselt nüüd ei, ei ole male maailmas toimuvaga kursis,  jälgisid maleolümpiat, ootasid neid õhtusi,  uudiseid, kokkuvõtteid või vaatasid ka ise mõnda maleheitlust,  et, et see on tore, et väärikas spordiala ja,  ja mul on hea meel, et kuidagi saab rohkem tähelepanu,  kui ta mõne aja eest sai. See on hea. Aga nüüd sa saad rääkida ühest rekordist,  me eelmisel nädalal andsime sellise hoiatuse juba,  et see hakkab tulema ja tuligi ära ja tuligi ära. Andre Frolov temast sai Eesti jalgpalli meistriliigas enim  mänge mänginud mees 518 kohtumist 500 18 10. mängus on ta  väljakul käinud ja Andrei Kali mulliniga ta seda rekordit jagas,  kui ta eelmisel nädalal külas käis, meil,  siis ta rääkis, et noh, tuleb ära, muidugi on tore,  et tuleb ära, ega sportlikud eesmärgid on ju ikka olulisemad  spordis kui sellised rekordid, aga siiski siin ta on,  Andre Frolov ja, ja käis Kuressaare vastu,  väljakul sai mänguminutid kirja ja tõesti,  selles mõttes on see ikkagi kõva saavutus,  et peaaegu 40000 mänguminutit Eesti meistriliigas ta  välismaal mänginud ei ole. 2005 tegi meistriliiga debüüdi Eestis ja sellest ajast  siis ligi 20 aastat on ta kodus mänginud,  aga ise ütles väga hästi selle kohta, et muidugi oleks tore  olnud välismaal käia. Aga selliseid mehi nagu tema on ka vaja. Neid, kes mängivad siin ja hoiavad meie liiga au üleval. Nüüd sa tahad hoiatada, et võib minna vormel üks sarjas  ka põnevaks, mis mõttes põnevaks? Tahaks loota, et ei ole ainult Maxfer, stappen,  Maxfer stappen ja tundus ka sel hooajal,  et on ikka ainult Maxfer-stappen, aga Singapuri etapil  taaskord Ferstappen ei võitnud, võitis Lando Norris tema  kangeim konkurent, kes teenis kolmanda võidu. Ja see vahe kuus etappi enne hooaja lõppu on Ferstapeni  kasuks 52 punkti, see ei ole lootusetu. Ferstappen oli eile teine, Norris sõitis ta selgelt üle,  MClaren oli selgelt parem auto, kui Red Bullil võtta oli. Ja Red Bul on siin hooaja teises pooles olnud raskustes  ja intriig on vähemalt õhus, et ferstappen ei ole veel  kaugeltki mitte oma tiitlit või siis õigem ta. Reet Bull ei ole seda tiitlit maha mänginud. Aga me oleme tõesti harjunud, et me räägime ainult  verstappeni juttu ja mul ei ole ka siin esmaspäeva hommiku  ei olnud mõtet väga vormel ühest rääkida,  sest seda intriigi pole olnud, aga nüüd küll. Väikene paus ja kuus etappi jääb sõita, aga see,  millises hoos on Mclareni ja, ja eesotsas just Lando Norris,  aga mulle meeldib, et seal on seda põnevust tekkinud,  mida tava vaataja jaoks ei ole vormel karjas aastaid juba olnud,  nii et loodame, et Norris nopib veel mõne võidu  ja et hooaja lõpus siis on nagu päriselt see,  et kas tõesti fer stop an äkki. Ei võida. Täitsa kummaline lootus. Ja kui võidaks, siis ta oleks jälle väga kõva mees,  ega ma siis ei ole stopeni vaenlane, aga,  aga ikka spordis maksavad suured heitused,  duellid, põnevus ja nii edasi. No nii on maanteerattasõidus ka veel õigemini ühest maanteeratturist. Täna ühest maanteeratturist maanteeratta,  MM algas ja Laura-Liis ette Sander tegi eile temposõidus  väga tubli sõidu, alla 23 aastaste arvestuses sai igati  arvestatava 10. koha. Kas ta ise rahule jäi, kohe saame teada. See on okei koht, selles mõttes, ma arvan,  et selle jalaga, mis ma täna sõitsin ja kui palju ma lõppude  lõpuks ennast nagu lihtsalt nagu limiiti viisin,  et üldse sinna finišijooneni nagu finiši joonelt üle sõita. Et mul oli ikka iseendaga, võitlesin terve  selle aja. Niisuguse kaheksa kilda peal juba vaatasin,  et penk, et 22 kilt tahame minna, ma olen jumala. Jumala raske oli juba, et. No ma ei tea, ma arvan, et ma olen rahul,  aga endal on ikkagi see, et oleks võinud enda numbrit nagu  ära teha. Sportlane ikkagi tahab alati paremat, aga ta on noorem kui  paljud tema konkurendid, nii et ka selle U 23 vanuseklassis  on tal veel mitu head aastat sõita ja sellele mõeldes see  10. koht maailmameistrivõistlustel ei saa öelda  ka oma vanuste seas ju endast ikkagi vanematega konkureerides. See on korralik saavutus ja, ja sportlane ise ütles,  et vorm oli EM-il parem kui seekord MM-il. Aga MM alles algas, nii et saame järgmisel nädalal  maanteeratta MM-ist rääkida kindlasti põhjalikumalt. Aga ta oli nii sümpaatselt ausa Sümpaatselt aus ja see on alati värskendav. Juhan aitäh sulle juba varsti räägime, aga vähibussis  täiesti ainulaadsest maailmas ja mida seal  siis teha saab, aga enne seda veel. Kuna täna on esmaspäev, siis õhtul on eetris osoon  ja üheks peategelaseks on seal Viinamäe tigu. Mul on suur hea meel tutvustada teile suurepäraseid  ja väga sümpaatseid loomi. Nemad on Eesti kõige suuremad kojaga, teod,  viinamäe, teod. Me oleme siis praegu viidumäe looduskaitsealal,  siin on taluhoove inimesi, eks ole, suvel tegutsemas. Kas ongi nii, et viinamäe teod, need meie kõige suuremad  kojaga teod armastavad inimeste lähedust või? Ja nad on päris inimlembesed, nad on loomulikult saavad ilma  inimeseta väga hästi hakkama. Nad on salumetsades niisketes kohtades, aga nad on  ka kuivas, olen ma üllatuseks neid leidnud  nii et, et nad tunnevad siin Saaremaal ennast suurepäraselt. See kõik siis saab selgemaks täna õhtul,  kui te osooni vaatate, aga praegu saab selgeks üks väga uhke  buss Eesti vähiliit. On teinud jällegi ühe väga suure heateo. Mobiilne kompuuter, tomograaf ja doktor Vahur Varvere on  täna hommikul terevisioonis, tere hommikust. Tere mikut. Ma kohe alustan sellest, see on maailmas. Me ei räägi mitte Euroopast, me räägime maailmast täiesti ainulaadne,  mille poolest? Jaa no Eestis on ta ainulaadne selles mõttes,  et Eestis on kompuutertomograafi ju sirka 30 Haiglate juures aga et ta on mobiilne nüüd Euroopas,  ta on unikaalne selles mõttes, et. See toitesüsteem on, on ainulaadne, see on selline  hübriidaku süsteem, kus lisaks siis tavalisele  elektrivõrgust laadimisele on ka päikesepaneelid. On veduka auto generaatorilt võimalik laadida nagu  hübriidautode puhul. Et see on Euroopas unikaalne ja tegelikult maailmas vist on  ka ainult Austraalias üks selline kombineeritud hübriidvariant. Me oleme väga kõrgel tasemel ja känonil on see tegelikult  kõige selline moodsam kompuuter nii, selles mõttes on ta  tõesti maailmas nagu, nagu ainulaadne, et ta on mobiilselt  nagu paigutatud treilerile. Nii, ja mis võimalused see nüüd meile annab,  kui ta on mobiilne, saan ma aru, ta hakkab sõitma mööda Eestimaad. Aga mida seal teha saab? Ja. Kuna see on uue sellise tehnoloogiaga, seda nimetatakse  silvepiim tehnoloogia et kus on võimalik hästi madala  kiirguse juures säilitada kõrge pildi kvaliteet. Siis ta sobib väga hästi kopsuvähi sõeluuringuks  ja me teame, et 2000 22021 Tartus oli kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekt. See oli edukas. Kaasprofessor, doktor Tanel Laisaar seda ilusti koordineeris,  see laienes Tartust ka Tartu maakonnale. Ja nüüd tegelikult järgmisel aastal me sooviksime seda  laiendada võimalusel ka ka Viljandimaal ja Ida-Virumaale. Nii et kopsuvähi sõeluuring oleks esimene näidustus. Aga kuna ta on selline, ütleme, kõigi võimalustega kompuuter,  siis on võimalik seda kasutada noh, erinevate  funktsioonidega teiste kasvajate diagnostikas emodes,  näiteks eks erakorralise meditsiini valdkonnas Tavastandarduuringuteks tal on väga palju võimalusi. Mis tähendab, et see buss kindlasti seisma ju ei jää,  kui ma praegu seda pilti vaatan, siis on tore vaadata,  kuidas seal pikali ja vaatad põhimõtteliselt taevast  või siis on siin mets on ühel pool ja. Jaa, jaa, tähendab tema eelis jah, on see,  et me võime selle bussiga sõita Eesti suvaliste kohta  ja nagu ma ennem ütlesin, ta ei ole, sõltub nagu elektrisüsteemist. Et teatud aegtunde ta töötab ka tänu tänu tänu akudele,  mis on laetavad, siis, eks ole. Päikesepaneelide ja, ja veduka auto generaatorilt teda on  võimalik suvalises kohas nagu kasutada ja ta ei ole,  sõltub, sõltub ka elektrikatkestustest selles mõttes. Teda on võimalik ka Tallinnas Tartus kasutada,  aga me teame täiesti tõmbekeskustes Tallinn-Tartu-Pärnu. Kohtla-Järve Narva, seal on korralikud kompuutertomograafid olemas,  eeskätt me mõtleme ikkagi selliseid äärealasid nagu näiteks  saared ja ja kus ei ole sellist korralikku kaasaegset,  madala kiirgusdoosiga kompuutertomograafi. Aga tal on võimalik, jah, temaga on võimalik kõiki vajalikke  uuringuid teha. Räägime korraks sellest kopsuvähist, et kui väga varases  staadiumis jälile saada, siis saab inimest aidata. Kui palju meil inimesi saab aastas kopsuvähi diagnoosi  ja kui paljudele see lõpp tuleb väga kiiresti. Ja kopsuvähk on üldiselt päris levinud haigus,  meestel on ta Haigestumiselt teisel kohal, naistel neljandal kohal  ja igal aastal, siis diagnoositakse 800 kuni 850 esmajuhtu. Enne Covid perioodi. Ulatus see arv mõnel aastal isegi 850 kanti aga näiteks 2021  Covid perioodil langes ta pisut alla 800. Aga mis on kopsuvähi puhul oluline, oluline on see,  et suremus on hästi kõrge. Ta on põhiline vähisurmade põhjus nii Eestis,  Euroopas kui maailmas. Ja, ja see on see mure ja, ja teine asi on see,  et et, et me avastame ikkagi esimeses teises  ehk varastes staadiumites, kui ei ole siirdeid. Keskseinad lühvisõlmedes ei ole kaugsiirdeid suhteliselt harva,  umbes 25-l protsendil. Sellepärast, et kopsuvähil ei ole selliseid ütleme,  tüüpilisi või, või spetsiifilisi, selliseid kaebusi on  sellised üldised kaebused suitsumeestel,  näiteks hommikune köha läbi selle kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse. Võibolla natukene sellist, ütleme, väsimust  ja selliseid üldise kaebusi, aga alles siis,  kui tekib vereköha rögasse näiteks verekiud. Ütleme palavik krooniliselt mitte, paranevad kopsupõletikud  kaalulangus alles siis tavaliselt inimesed pöörduvad nagu  arstile ja siis lisauuringud tavaliselt kompuutertomograafi  ja prohnoskoopia, nende abil on siis võimalik kopsuvähki tuvastada,  nii et kahjuks ei ole selliseid varaseid haigustunnuseid,  mistõttu see sõeluuring kompuutertomograafia põhine,  see on ainus selline meetod, mis aitab varakult avastada. Ja, ja esimeses teises staadiumis on tegelikult kopsuvähk  ka tervistavalt ravitav. Vahel isegi piirdub ainult sellisest torakoskoopilisest  ehk säästvast operatsioonist ja noh, kui on vaja,  siis on veel järgneb ka süsteemne adjuvantravi või,  või kiiritusravi või see kombinatsioon. Kui see mobiilne kompuutertomograaf nüüd järgmise aasta  alguses siis seal Viljandimaal Ida-Virumaal vurama hakkab,  siis kas inimesi kutsutakse, või igaüks peaks kuidagi  siis ise ärkama. Ja see on, see on väga hea küsimus. Me täna tegelikult jah, kell 11 anname pidulikult  selle treileri või, või mobiilse kompuutertomograafi  Viljandi haiglale üle ja Viljandi haigla hakkab sellega opereerima. Ja tegelikult on muidugi väga oluline, et,  et tervisekassa ga tuleks ka vastav leping  nii sõeluuringuks kui kui muudeks uuringuteks. Et Viljandi haigla võtab selle teavituse tegelikult enda  peale ja, ja ma arvan, et ta saab sellega hakata tegelema  juba siin aasta lõpupoole ka kutsuti nimesi nagu jah,  tähendab inimesi kutsutakse. Ja, ja informeeritakse noh, sellest võimalusest sellepärast  et noh, aasta käik tavaliselt on 55 kuni 75 kopsuvähi sõeluuringu puhul ja no meil on kogemus  tegelikult läbi Viljandi haigla mammograafia bussiga. Et selles mõttes see süsteem teavitussüsteem saab olema  umbes sama, et inimesi informeeritakse tervisekassa  kodulehele läheb tõenäoliselt see informatsioon nii,  et muretsema nagu ei pea. Doktor Vahur Valvere, aitäh täna hommikul tulemast  ja me oleme tegelikult õnnega koos, et meil selline buss  siis vurama hakkab. Kell on pool kaheksa, jätkame uudistega ja pärast seda  hakkame rääkima siis Uhhu psühholoogidest. Tere hommikust. Teatriliit korraldab homme piketi kultuuritöötajate palga  külmutamise ja valdkonna kärpe vastu. Piketi põhjendusena tuuakse asjaolu, et kultuuritöötajate  palgad on hoolimata arengukavast ja eesmärkidest igal aastal  maha jäänud riigi keskmisest. Kõrgharidusega spetsiifiliste erialaoskustega inimene peab  saama õiglasemat palka, seisab teatriliidu pressiteates. Teatriliidu teatel on kultuuritöötajate palga mahajäämus  viinud olukorrani, kus 1300 eurose netopalgaga kuus peab  hakkama saama nii mõnigi tippnäitleja ja lavastaja. Sealjuures on mitmeid teatritöötajaid, kes saavad  regionaalsete erisuste tõttu palka veelgi vähem. 64 protsenti kodanikest soovib, et Eesti liiguks madalamate  maksude ja vähemate riiklike teenuste suunas,  selgub ühiskonnauuringute ja Norstati küsitlusest. 17 protsenti eelistas rohkem riiklikke teenuseid  ja kõrgemaid makse ehk niinimetatud paksemat riiki  ning 19 protsenti ei osanud valikut. TeTartu Ülikooli poliitikauuringute kaasprofessori Martin  Mölderi sõnul on selle küsitluse tulemustest näha,  et nii mõnegi erakonna valijate eelistused paksema  või õhema riigi osas ei lange kokku sellega,  mida võiks üldiselt selle erakonna toetajatelt oodata. Kõige üllatavam on tema sõnul see, et Reformierakonna  ja Sotsiaaldemokraatide valijad vastavad peaaegu täpselt  ühtemoodi jagunedes pooleks õhemaa ja paksema riigi  toetajate vahel. Saksamaa pealinna Berliini ümbritseva brandenburgi liidumaa  parlamendivalimistel õnnestus sotsiaaldemokraatidel napilt  võita paremäärmusliku alternatiivi Saksamaale. Sotsiaaldemokraatide hinnangul on suundumus murettekitav  ja võitlust äärmuslusega tuleb jätkata. Prantsusmaa uus valitsus keskendub pensionireformide  ja maksusüsteemile, aga ka muudele Prantsusmaa ühiskonna muredele,  ütles riigi uus peaminister Michel Barnie. Laupäeval Prantsusmaa uue valitsuse kokku saanud Barnier  lubas ka võidelda ebaseadusliku immigratsiooniga. Iisraeli kaitsevägi teatab, et tulistas alla Iraagist teele  saadetud drooni, mis saabus Iisraeli kohale Süüria kaudu. Samuti jätkus äge tulevahetus Iisraeli ja Liibanonis  tegutseva äärmusorganisatsiooni Hezbollah vahel. Eelnevalt oli Iisrael korraldanud Hezbollah positsioonidele  seni võimsama õhurünnaku, millele Hezbollah vastas raketirünnakuga. Iisrael on riigi põhjaosas rünnakuohu tõttu sulgenud koole  ja piiranud koosolekuvabadust kogu piirkonnas. Kardetakse konflikti, ulatuslikku laienemist. Brasiilia Paulo linnas toimus ulatuslik meeleavaldus,  millel nõuti karmimaid meetmeid kliimamuutuse pidurdamiseks  ja kritiseeriti põllumajanduspoliitikat. Protestijad tuletasid meelde, et tänavu on maha põlenud  rekordiliselt palju Amazonase vihmametsa  ning põlengud jätkuvad. Protestijate sõnul on põlengud valitsuse kuritegeliku  kliimapoliitika tagajärg. Brasiilia presidendi Louis inasiauladasilva sõnul on  Brasiilia kestliku arengu eesmärgid ohus. Suurejooneliselt kollektiivselt läbi kukkuda. Meie ilmast täna on see vahelduva pilvisusega,  kohati võib vähest vihma sadada. Puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni üheksa,  õhtul Virumaa rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on täna kõige rohkem kuni 19 kraadi. Kaunist hommikut kõigile. Aitäh Veronikale, tere hommikust. Kuus minutit on kell pool kaheksa läbi. Tere hommikust, on esmaspäev, 23. september. Kohe me hakkame siin terevisioonis rääkima  koolipsühholoogidest eelmisel nädalal üks skandaal lahvatas,  kus koolipsühholoog tegeles uhupsühholoogiaga. Täna hommikul jätkame seda teemat. Madis Somelar on juba istet võtnud televisiooni diivanil  ja Katrin kohe liitub temaga. Aga me räägime tänases saates ka sellest,  kuidas valida lapsele õige trenn. Millal seda teha, millal spetsialiseeruda,  millal keskenduda ühele spordialale ja millal on õige see,  et laps käibki näiteks kolmes erinevas trennis ammutab neid  teadmisi koordinatsioon, kõik areneb ja kõik läheb ainult paremaks. Aga näpunäiteid lapsevanematele, kes just praegu näiteks  äkki selle teemaga peavad tegelema. Sijam teeb täna hommikul muusikat ka just  selle pooltunni lõpus, esimene lugu kõlabki. Ja Eesti pildis mängume, loomulikult mängime ka. Ja tänane pilt on teie ees. See küsimus ei ole vahepeal muutunud, me tahame ikka teada,  kus see pilt on tehtud. Pange vastused meie poole teele, viide oli ekraanil ka,  kuidas te seda teha saate? Ja tõepoolest, selle koolipsühholoogide teemaga me nüüd  jätkame siin terevisiooni stuudios on siis Madis Somelar  Tallinna reaalkooli. Peale juhataja tere hommikust. Ja haridus ja teadusministeeriumist on siis Skype'i teel  siia stuudiosse kuvatud ka Jürgen Rakaselg,  tere hommikust, Jürgen. Madis, ma kõigepealt alustan lühikeste küsimustega,  siis kohe pöördun sinna Tartu poole. Kas reaalkoolis on olemas koolipsühholoog? Ja Tallinna reaalkoolis on kaks koolipsühholoogi. Kas nad, kas nad mõlemad kuuluvad ka koolipsühholoogide  ühendusse siis teil on selles mõttes lihtsam variant? Jürgen, nüüd seesama 21. kooli näide, kus psühholoog  ja õpetaja ei kuulu sellesse koolipsühholoogide ühendusse  ja ühendus siis tema eest justkui vastutada ei saa  ja tema teadmiste eest, kelle poole siis vaadata,  kes peaks selle probleemi lahendama, et selline psühholoog  koolis toimetab, kes ütlebki, et ravimeid,  kristallidega ja depressioon ei ole haigus? No ühendustesse kuulumine on iseenesest vaba,  et, et keegi kedagi ei saa kohustada kuuluma mõnda ühendusse,  aga see ei tähenda seda, et, et inimene ei pea vastama  kvalifikatsioonile ja tegelema nende teemadega,  milleks on ta seatud ja seal on selge vastutus,  on vahetul, juhil tööandjal, kes vahetult  selle inimesega kokku puutub, temal on ka tööseadusest  tulenev kohustus kontrollida tema tööülesannete täitmist. Ja, ja see vastutus on selgelt seal nii-öelda sellel inimesel,  kes töölepingu sõlmib. Nii et 21. keskkooli direktor peab selle mure lahendama,  sest muret on avaldanud nii õpilased kui  ka lapsevanemad. Vaieldamatult. Kui palju haridus ja teadusministeerium tegeleb sellega,  et tegelikult kõikides koolides oleksid koolipsühholoogid,  sest see vaimne tervis noortel ja lastel on üsna habras,  praegu. Jaa, mure tõsine, kui me vaatame praegu arvudele otsa,  siis üle pooltest koolidest, meil on pisut irka 500  üldariduskooli umbes 53. protsendis koolides on psühholoog olemas,  mõnel nagu me kuulsime, on ka kaks või rohkem  mis on väga kena. Mida me oleme näinud, on see, et, et viimaste aastate  jooksul on psühholoogide olemasolu koolis järjest paranenud,  et seda öelda, et asi läheb halvemaks, kui ta kindlasti ei saa. Ja ma arvan, et viimase 10 aasta jooksul me oleme kõigi  aegade kõige paremas seisus, mis ei tähenda seda,  et, et me saaksime kuidagi rahul olla selle olukorraga,  mis täna on. Aga fakt on see, et psühholoogia eriala on ülikoolides  äärmiselt hinnatud. Me näeme tohutult konkurssi sinna, mis on nagu aga koht  või selline keerukam koht on see, et miks nad kooli ei jõua. Ja seda meil meil siin ministeeriumist suhteliselt keerukas mõjutada. Miks kooli ei jõuta, aga kuna nõudlus on suur,  tõenäoliselt on siis ka töötasu küsimine suurem  ja see ilmselt on koolipidaja jaoks keerukas. Jürgen Rakaselg haridus ja teadus ministeeriumist aitäh  meiega ühinemast sealt Tartust ja jätkame  siis Madis Somelariga. Saime teada, et Tallinna reaalkoolis on ikka väga hästi,  kui on suisa kaks koolipsühholoogi olemas. Mis mõtteid tekitas see eelmisel nädalal ajakirjanduses  ilmunud lugu 21. keskkooli kohta? No eks ole keeruline koht Tallinna teise kooli õppeala  juhatajana kommenteerida teist organisatsiooni,  pigem, mida meie tegime, oli see, et tõesti tõdesime,  et meil on väga hästi läinud, aga selle taga on  ka väga suur töö, et Tallinna reaalkoolis olevad  psühholoogid on mõlemad inimesed, kes panustavad oma  pädevuse kasvamisse. Et kui ma nendega ka kõnelesin, siis loomulikult on väga  oluline see, et pärast töölepingu sõlmimist neil peab olema  mõlemal magistriharidus. Nad pingutavad selle nimel, et saada ka psühholoogide kutse  mis tähendab siis seda, et see eeldab teatud kompetentside tõestamist. Eraldi on kooli psühholoogi kvalifikatsioon olemas. Põhimõtteliselt on niimoodi, et kui sa Tallinnas  või Tartus psühholoogiks õpid, siis magistriharidus peaks  siis olema, sa saad spetsialiseeruda kooli psühholoogiale  või sellele valdkonnale ja kui sa tööle asud,  siis. Sul on võimalik läbida kutse aasta või siis tõestada oma  kompetentside olemasolu läbi kutsekoja juures toodud  kutsestandardile vastavuse ja lihtsalt ise panustada sellesse,  et sa oleksid professionaalsem, aga see loomulikult tähendab seda,  et see baseerub kõik ikkagi kutse, eetikaliga  ja teadus põhisel käsitlusel. Kas kool saab ju kuidagi teha seda pädevuse järelvalvet? Lepi sellega, et noh, meile tulebki psühholoog,  me oleme õnnelikud, et me selle psühholoogi üldse saame  ja nii see ongi. Ma arvan, et Eesti kool on tihtipeale väga õnnelik lihtsalt  selle üle, kui tuleb inimene, kes on valmis kas õpetajana  või psühholoogina töötama. Tihtipeale me näeme seda nii õpetajate puhul kui  ka koolipsühholoogide puhul natuke võib olla vähem,  aga lihtsalt, et ametikohad on täitmata,  et seda vastavat kvalifikatsiooni ei ole. Muidugi on direktorile pandud kohustus ja  ka lepingu teisel osapooled on kohustus neid tööülesandeid,  mida kokku lepitakse, kõige parimal viisil ellu viia  ja õpilast jõustada. Aga tegelikkuses me näeme ikkagi seda, et kui on ametikohad,  mida ei suudeta täita sellepärast et turu konkurents on  lihtsalt selline, siis me peamegi leppima,  et meil on inimesed, kellel ei ole pädevust. Mida tehtakse reaalkoolis, kui tuleks sarnane kaebus lastelt  lapsevanematelt nagu oli 21. kooli loos? Tallinna reaalkooli koolipsühholoog on väga hea partner  nii kooli juhtkonnale kui ka õpetajatele,  et tegelikkuses kui õppija jõuab koolipsühholoogi juurde,  siis siin võib olla ka klassijuhataja, kes on tegelikult  nagu kaasas või selle protsessi algataja. Ja loomulikult me saame ju inimesena suheldes koheselt aru,  et mis see pädevus on, lisaks sellele meil on regulaarsed  tugimeeskonna koosolekud, kus psühholoogid,  aga ka logopeed, kus hariduslike erivajadustega õppijate  koordinaator kohtub ja meie koolijuht regulaarselt kohtub  selle tugimeeskonnaga, mis tähendab siis seda,  et me tegelikkuses saame tagasisidet üsna palju Nende  omavahelisest suhtlemisest. Ja loomulikult noh, meil ei ole sellist olukorda,  kus oleks koolipsühholoogile reageeritud aga meil on olemas  kooli sise hindamise juures selline sisevaatluste süsteem,  kus me küsime ka nii õppijatelt kui vanematelt tagasisidet  nende tugiteenuste kohta, mida me pakume  ja seal on ka võimalus siis avatud vastusena kommenteerida. Ja pigem me vaatamegi seda, et kas see teenus,  mida me pakume, siis aitab edasi rahuldab  ja loomulikult kui on sul meil on tõesti niisugune pikaaegne  töökogemus olemas, et me saame ju näha. Meil on professionaalsed inimesed. Sellises olukorras tekib ka see, et kes ülereageerib,  keda usaldada siin vastulause, mida sellesama 21. kooli see psühholoog,  keda siis süüdistati, kelle suunas need süüdistused tulid,  ütles, et noh, reageeritakse üle, ma ei ole midagi sellist teinud,  et ongi niisugune emotsionaalne teema. Mina soovitan alati tegeleda sellise enesereflektsiooni kohaga,  et ja loomulikult ikkagi kutsun ülesse ka,  et Eesti psühholoogide liidu juures oma kutset taotleda  ja kui sa seal oma pädevusi tõestada, seal on erinevad  juhtumianalüüsid sa saad ka selle kutse taotlemise käigus tagasisidet,  et läbi selle sa ju arened, see ongi nagu selline väga  keeruline koht, sellepärast et sinna jaga koos sinna ruumi  või selle lapse jõustamise juurde ei lähe tegelikult keegi teine,  teinekord vanemad, aga klassiota sinna juurde ei lähe. Ja see baseerubki väga tugevalt usaldusel  ja sellisel kvaliteedile, mille poole peaks pürgima. Aga veel kord ma arvan, et olukorras, kus riik soovib  pakkuda teatud tugiteenust, aga ei suuda tagada piisaval  kogusel nende inimeste olemasolu, kes neid töökohtasid  adekvaatselt täidaks. Ma ei saa ka sellele koolijuhile väga tõsiseid etteheiteid teha,  sellepärast et vahet ju ei ole, kas sul on uhhuu psühholoog  või sul on vene narratiivi kõnelev ajaloõpetaja  või puudulik teadmistega inimene, kes annab füüsikat? Kas seda olukorda natukene aitaks parandada  või tekitaks sellist usaldusväärsest rohkem usaldusväärsust  rohkem psühholoogide vastu, kui haridus ja  teadusministeerium ka seda pädevust kontrolliks  või las ta siis jääbki selle kooli kanda? Me võime igasuguseid kutsestandardeid eetika küsimusi ju tõstatada,  aga lõppkokkuvõttes mida haridus ja teadusminister ium saab teha,  on ühe partnerina riigieelarve kõnelemistel vabariigi  valitsuses tõdeda seda kohta, aga kui me räägime siin  laiaulatuslikest kärbetest või peatselt kultuuritöötajate  meeleavaldusest teatrite vallas, siis me näeme seda ära ühes riigis,  kus me soovime tarbida väga kvaliteetseid asju  ja me oleme valmis maksma sellist töötasu. Haridus ja teadusminister um saab läbi mõelda  organisatsiooni jõustamiseks erinevaid struktuure,  näidiseid, anda nõu selles osas, kuidas ühes  organisatsioonis peaks sellist pädevust pädevuse kasvu toetama. Aga lõppkokkuvõttes on see ju eelkõige selle inimese enda  sisemise eetika, tema soovi järgi saada paremaks psühholoogiks,  tema soovi järgi saavutada kutset. Ja koolijuhi küsimus, see ikkagi organisatsioon peab  selle antud hetkel ise ära lahendama. Mis on suur palve või ootus kõigile Eestimaa lapsevanematele,  et ikkagi tasub toetada psühholoogide tööd. Ma arvan, et Eesti koolipsühholoogide ühing,  Eesti psühholoogide liit ei ole täna väga õnnelikus seisus,  sellepärast et nende maine on kindlasti saanud selles  olukorras kahjustada. Nii on Madis Somelar Tallinna reaalkooli õppeala juhataja,  aitäh täna hommikul siia terevisiooni tulemast. Liikumisnädal on aga alanud ja meie ärgitame teid  ka siis liikuma. Nende vanemad ei, nagu, nagu neid väga ei huvita,  et kas nende lapsed on telefonis või õues  või mida nad teevad kunagi oli nagu see,  et kõiki arvuteid ja telefone ja noh, selliseid asju nagu ei olnud,  lapsed said ennast ise lõbustada ja nad käisid ise õues  mängimas või siis mängisid toas, neil oli väga lõbus,  kui sa ei liigu ja. Füüsiline tervis ei ole hea, siis vaimselt sa hakkad  ka muutuma kurvemaks ja sa ei tee üldse sporti. Ja sa ei liiguta üldse sisse lujuda hakata terviseprobleemid tekkima,  mis on väga halb asi. Pange telefoni nurka ja tele telekat kinni. Liikumisnädalal räägime sellest, kuidas valida lapsele õige trenn,  millal aru saada sellest, et see trenn üldse ei ole minu  lapsele õige ja laps võib-olla ei tahagi selles trennis käia  ja kuidas teha siis neid valikuid, kui võimalusi on  nii palju. Tere hommikust. Tere hommikust. No üritaks vastata selle kiirintervjuuga nendele küsimustele,  mis tõenäoliselt paljudel lapsevanematel on. Alustame sellest, millal laps trenni üldse panna,  mina omal ajal läksin trenni, siis üheksa aastasele Juhanile öeldi,  et natuke vara tuled, aga no olgu. Tänapäeval on kolmeaastastel lastel treeninggrupid,  kus see tõde siis on, et millal piisab lapsele sellest,  et liikuda koos vanematega ja lasteaias saada oma koormus  ja millal võiks ta juba trenni trenni panna? Ma arvan, et kui lähtuda sporditeaduste seisukohalt,  siis kui laps juba lasteaiaeas läheb trenni,  on väga okei, sest tegelikult põhiliikumisoskused  kujunevadki välja eelkooliealistel lastel  ja oluline iga ongi seal, ütleme, umbes 10. eluaastani,  kus ta omandab vilumuse, siis põhiliikumisoskuste ga,  mis on aluseks siis tuleviku kehalise aktiivsuse osas,  et see on hästi oluline iga ja kui on võimalik,  siis laps võiks tegelikult juba selles eas mõne treeninga  liituda oskused ja harjumused jah, täpselt,  ja kui tal on need oskused ja harjumused olemas,  siis tegelikult tal on ka edaspidises elus julgus proovida  erinevaid trenne ja üldse kehaliselt aktiivne olla,  kui tal neid oskusi ja harjumust ei ole,  siis tegelikult nagu me enda seisukohalt teame,  siis me tegelikult ei taha midagi uut väga proovida  või seda väljakutset ette võtta. Ka jalgpallitrennid juba lasteaias täitsa toimuvad ja,  ja lapsed väga hea meelega käivad. Kas jalgpalli kontekstis saab öelda, et millal on liiga vara  ja ja millal on õige aeg? Minu kogemus näitab, et nelja kuni viie aastaselt on täiesti  okei tuua laps treeningule, et no loomulikult,  see oleneb ka lapsest, et mõnele sobib hiljem alustada,  mõnele sobib varem, aga üldjuhul neli kuni viis on selline vanus,  kus, kus võiks juba vabalt trenni tuua. Et täitsa kannatab trenni teha selles mõttes,  et kindlasti liikumismängud, põnev lähenemine,  aga et see on ikkagi juba trenn, mis ka trenn on. Jah, see treening peab olema kindlasti eakohane,  et me ei saa võrrelda seal nelja-viie aastast last ja,  ja 90 aastast last, et me teeme täpselt samu asju kindlasti mänguline,  et see pakuks lapsele rõõmu, olekski selline seltskondlik ja,  ja kindlasti tohi unustada seda sotsiaalset poolt,  mis on ka oluline lapse arengus, et kõik see on üks tervik. Ja ma arvan, et ütleme, minu kogemus näitab,  et nelja-viie aastaselt nad on valmis organiseeritud  tegevuseks aga loomulikult võibki proovida erinevaid spordialasid,  ma tean praegu pakutaksegi ka proovitreeninguid erinevate spordialadel,  et kindlasti proovida, mis lapsele meeldib,  et kõige olulisem ongi see, et laps tahaks trenni tulla rõõmuga. Ja see on, see on põhiline. Kuidas sellest aru saada, kas laps käib rõõmuga trennis  või mitte? Jällegi oma kogemusest võitlesin tõesti väikese  lapsena ühe spordialaga, mis mulle üldse ei sobinud. Vanemad said õigel ajal jaole, tundsid oma last,  tajusid ära, aga kuidas näha neid mingeid märke,  kuidas aru saada, et see pole äkki minu lapsele? Ma enda lapse näitel julgen seda öelda, et kui ta tõesti iga kord,  kui trennipäev on juba hommikul, räägib sellest trennist  ja lähebki sinna hea meelega, et see on nagu selge märk,  et talle meeldib seal käia ja, ja see on okei. Et kui oleks vastupidine variant, et mina vanemana nüüd pean  teda kas just iga kord, aga sageli lihtsalt sundima  ja leidma neid viise või nippe, et kuidas ma suudan teda manipuleerida,  et ta sinna trenni läheks, siis ma lapsevanemana peaksin  ka mõtlema, et äkki, kas see trenn ei sobi,  kas see treener ei sobi, see keskkond võib-olla ei ole tema jaoks. Et kindlasti see lapsel peab see sisemine motivatsioon olema  seal trennis käia. Ja ma arvan, et tulebki, tuleb last kuulata,  et mida ta teha tahab, kas talle seal trennis meeldib? Kuidas ära tunda? Alguses soovitan kindlasti vaatamas käia treeninguid,  kas laps tegeleb mingite muude asjadega. Kui näiteks teised mängivad jooksevad ringi,  siis tema on kuskil oma nurgas, tegeleb enda asjadega,  et siis tulebki suhelda, lapsega küsida,  kuidas ta trennis läks, kas talle meeldib  ja ma arvan, see on alguspunkt. Ja see, et tõesti alguses vaadatagi, kõrvalt jälgida,  mis seal trennis toimub ja sa ju tunned oma last,  sa näed mingisuguseid märke juba siis. Jah, ja suhelda samamoodi ka treeneriga,  küsida treenerilt treeneri arvamust, et kas laps on valmis  või siis tuleks hiljem tagasi tulla. Kui mitu erinevat trenni on lapsele liiga palju  ja millal on õige aeg spetsialiseeruda. Ma tean lasteaiaealisi lapsi, kes käivad vaata et  neljas-viies erinevas trennis, siis iga päev pärast lasteaega. Kui sul laps jõuab, kas see siis on igati mõistlik,  las ta käib. Millal oleks tark valida üks spordiala? See on selline keeruline teema, et kui me räägime,  et nii meie kui üldse terve lääne ühiskonna laste kehaline  aktiivsus on madal seisus, siis siis võiks käia ju  igapäevaselt erinevates treeningutes treeningutes. Aga samas me peame lapsevanemana jääma ka realistideks,  et lapsel oleks ka tegelikult puhkeaega ja seda on samamoodi vaja. Ma toon ühe näite, et kui me räägime erinevatest spordialadest,  siis viimastel aastatel on saanud leidnud kasutust multisporditrenn. Et Tartus on üks hea näide Tartu Ülikooli akadeemiline  spordiklubi Tallinnas. Ma tean, et on Nord spordi kool, kes viib erinevates  koolides seda läbi, et kus esimese kooliastme lapsed  saavadki proovida erinevaid spordialasid  nii kergejõustik, maadlus, sulgpall, ujumine  ja nii edasi, et leiab omale võib-olla sobiva trenni  ja peale seda viiendas klassis juba suundub  siis mingisse kindlasse trenni. Et ta on saanud neid asju proovida ja jalgpalli vaates,  et millal on hea ka näiteks jalgpallurile just see,  et, et ta ongi erinevaid asju proovinud ja,  ja ei ole tulnud kohe viieaastaselt ainult jalgpalli trenni  ja ainult seda teinud. Ma arvan, see on igal juhul hea, et need baasoskuste  arendamine erinevatel spordialadel kindlasti on väga teretulnud,  et ma arvan, selline spetsialiseerumine lõpuks võikski  toimuda seal 12 13 eluaasta kanti, aga enne seda proovida  mitmekülgselt liikuda, see on igale lapsele hea. Kas alad on võrdselt arendavad, noh, erinevad lihasgrupid,  loomulikult erinevad plussid-miinused, aga tuuakse ju  ujumist ja kergejõustiku tihti heade näidetena. Väga mitmekülgne treening, et, et kas siin on ka,  et laps peaks mingisugused alad igal juhul läbi proovima,  et areneks koordinatsioon, erinevad lihasgrupid saaksid tööd  ja nii edasi. Ma toon hea näite, et kui praegu kehaline kasvatus,  ainekava asendus liikumisõpetus ainekavaga,  et seal ei ole enam kindlaid spordialasid,  aga on just need erinevad oskused, millele rõhutatakse,  et, et nii nagu liikumisõpetus õpetaja saab valida,  et millise spordiala või kehalise tegevuse ma võtan  selle oskuse arendamiseks nii, samamoodi võib tegelikult  laps kas siis kodus koos vanematega või trennis koos  treeneriga leida need erinevad tegevused,  et erinevaid kehalisi võimeid ja oskusi arendada,  et, et ei pea olema kindel spordiala. Jalgpall ju ka, et, et tal on oma plussid,  eks, aga aga nagu sa ütlesid, et tore oleks,  kui laps oskaks enne jalgpalli trenni tulekut võibolla ujuda ja,  ja oleks mingisugused baasteadmised kas või sellest,  kuidas põlvetõste jooksu teha. Jah, jällegi, ma arvan, siin võtmesõna on mitmekülgsus,  et laps saaks proovida ja saaks lõpuks leida endale  selle spordiala, mille juurde ta tahab jääda  ja sellest tekib siis see liikumisharjumus  ka täiskasvanuikka. Ma pean küsima jalgpallitreenerilt, et palju öeldakse,  et jalgpall võtab kõik lapsed ära, et teistel aladel ei jää,  et kuidas sina seda vaatad, et jalgpall on tõesti populaarne,  harrastajaid palju ja teised alad vahel mõtlevad,  et aga me tahaks ka noori trenni. Ja ma ütlen, jalgpallurid, me alustame nelja kuni viie aastaselt,  alustame, ja jalgpall, kus sa saad siis ka sotsiaalselt  kaasa arvatud kehaliselt. Aktiivne Sul on see sotsiaalne aspekt, sealjuures ma arvan,  mis on, mille pärast mina kunagi ka jalgpalli valisin,  et tegin ka individuaalspordialasid, tegin triatani suusatamist,  jooksin jalgpalli, lõpuks osutuks valituks sellepärast,  et Ma sain seal sõpradega olla, seal oli lõbus,  aga lõpuks lastele sobivad erinevad alad  ja mõnele sobib individuaalsport paremini. Et tuleb jällegi, kas tuleb kuulata last  ja lähtuda lapsest, et see ei saa olla lapsevanema ambitsiooni,  et nüüd nelja-viie aastaselt minu lapsest kindlasti peab  saama jalgpallur, vaid tuleb, tuleb osata last kuulata. Väga hästi öeldud, Taavi Hasso kiire ülevaade,  aitäh teile. Ma loodan, et lapsevanemad said siit, ma olen kindel,  et said kasulikke näpunäiteid veel kord. Suur tänu. Aitäh, aga liikumisnädal on tõesti  ja liikumisnädala patroonid esinevad erinevate üleskutsetega. Regulaarne liikumine hoiab tervise korras  ja meid haiglatest eemal. Kõigepealt tugevneb südame ja veresoonte funktsioon ei teki  südame infarkti, ajuinsulti paraneb, aju funktsioon ei ole depressiooni,  uni on parem. Meie mälu on parem. Samuti on luud tugevamad, hoiab kehakaalu korras,  ei teki teise tüübi diabeeti ja mida on vaja 30 minutit  aktiivset kõndi iga päev pluss kahel kolmel korral nädalas  oma lemmikharrastusega tegelemine on see tennis,  on see jalgrattasõit, ujumine, kepikõnd,  nii et liikugem, hoidkem, tervis korras,  hoiame ära haigused ja elame pika ja kvaliteetse elu. Eesti kontsert kutsub festival tubin jätkab järjekindlalt  kolmel eelmisel aastal alustatud teekonda Eduard Tubina  sümfooniate tutvustamise festivalil astuvad üles Hans  Kristjan Aavik, Heli-Rosin Leiva tegija,  Eesti riiklik sümfooniaorkester, Vanemuise sümfooniaorkester  ja paljud teised. Festivali kunstiline juht on Mihhail Gerts,  kolmandast kuuenda oktoobrini Tartus ja Tallinnas. Esimene oktoober on rahvusvaheline muusikapäev,  märka muusikat, see on kõikjal meie ümber  ja tulesaa osa kontserditest üle kogu Eesti,  vaata programmi kodulehelt. Muusikapäev.ee. Ning kuula Hugo Lepnurm 110 rahvusvaheline orelifestival Reval kutsub  teisest kuni kuuenda oktoobrini Nihulistesse  ning Toom ja Kuusalu kirikutesse. Avakontserdil kõlab Leppnurme Monumentaalne  orelikontsertsolist Aare Paulatiku esituses. Eesti sümfonietat juhatab Maria Zeletska. Vaata revalfest.ee. Uskumatu, aga Cjam on 20 aastane, kohe esinema hakkavaid  mehi vaadates seda kindlasti ei ütleks. Meil on külas Cjam. Tere hommikust, kell on jõudnud kaheksasse uudiseid. Erakonna Isamaa juht Urmas Reinsalu on endiselt eelistatuim peaministrikandidaat,  selgub turu-uuringute värskest küsitlusest. Teda toetaks peaministrina 25 protsenti vastanutest. Reinsalu on olnud eelistatuim peaministrikandidaat. 11 kuud järjest. Reformierakonda juhtiv peaminister Kristen Michal kogus  septembris 14 protsenti toetust ja on teisel kohal. Sama järjestus oli ka augustis, kuid nii Reinsalu kui  ka Michali toetus on eelmise kuuga võrreldes veidi vähenenud. Populaarsuselt kolmas on Keskerakonna juht Mihhail Kõlvart,  kelle toetus on 13 protsenti. Reformierakondlasest Tallinna abilinnapea Pärtel Peeter Pere  teeb oktoobris algavatel eelarvekõnelustel ettepaneku  kriipsutada maha ligi 40 protsenti teedele,  tänavatele või parkidele seni mõeldud investeeringutest. Pere lausus, et linn on eelnevatel aastatel võtnud endale  pidevalt rohkem kohustusi, kui on suutnud ellu viia  ning ülejääva 35 miljonit eurot annaks soovi korral suunata mujale. Sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna juht,  abilinna planeerimise abilinnapea Madle Lippus märkis,  et suuremates eelarvesuundades on erakonnad tegelikult kokku leppinud. Nende hulka käivad näiteks uued trammiteed. Liivalaia tänavale või pelguranda. Päästeamet kontrollib sel nädalal suitsu  ja vingugaasiandureid, algamas on kütteperiood,  mistõttu on väga oluline veenduda, et nii suitsu kui  ka vingugaasiandur oleksid olemas ja töökorras. Eelmisel aastal kontrolliti suitsuandureid ligi 5500. kodus,  kus töötav suitsuandur oli puudu veerandis kontrollitud elamutes. Kontrolle tehakse tänasest reedeni kuni kella 19-ni õhtul. Anduri puudumisel võib saada trahvi 40 eurot. Ukraina president Volodõmõr Zelenski saabus USAsse osa võtma  ÜRO peaassambleest New Yorgis. Neljapäeval on Selenski kavas ka kohtumised president Joe  Bideni ja demokraatide presidendikandidaadi Kamala Harrisega. Zelenskõi sõnul kavatseb ta esimesena just Bidenile avaldada  Ukraina nõndanimetatud võiduplaani. Nädalavahetusel Sillamäel toimunud Eesti ultrajooksu  meistrivõistlustel saavutasid võidu meestest Kaur Alle  ja naistest Julia rakiitina Sillamäe kahekümnetrisel. Terviserajal võtsid tuulises ja päikesepaistelises ilmas  eesmärgiks 100 kilomeetrit läbida 18 vaprat jooksjat. Neist kiireimaks osutusid Kaur Alle ja Julia Rakitina,  kes olid rajal vastavalt kaheksa tundi ja kaheksa minutit  ning üheksa tundi ja 27 minutit. Kui meeste võitja jäi tulemusega rahule,  siis naiste parim lootis näidata kiiremat aega. See oli selline suur väljakutse ja, ja enda jaoks pisutki eneseületus,  sellepärast et, et ma teadsin, et Reigo lehtla siia tuleb  jooksma veel palju kõvasi jooksja on rajal. Siis proovisin enda jaoks plaani paika saada  ja väga-väga mõnus tasane. Mulle meeldib Saaremaalt pärit, eks ole,  küllaste vahel ei jookse mere ääres ka, nii et koduväljak  veel täielik. Oli tõesti raske? Et ise plaanisin natukene kiiremini õpetada,  kutt läks nii nagu läks. Ja täna on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada  vähest vihma. Puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni üheksa,  õhtul Virumaa rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Ja sooja on täna vahemikus 14 kuni 19 kraadi. Uudistega kohtume vähem kui poole tunni pärast. Head hommikut. Aitäh Veronikale uudised taas kuulatud ja kell on kuus minutit,  kaheksa läbi terevisiooni, vaatate, uus nädal on alanud,  esmaspäev. Tere hommikust, see nädal algas 23. septembrini algab. Nii ongi, no natuke selline udune pilk Tallinnale ka,  aga nii. On udune või on ka tegelikult udune, vot seda me ei tea. No mis sinu pilk ütleb, ütles, et on ka udune. Aga kui juba kaks inimest ütlevad, et on udune,  siis võiks esmaspäeva hommiku, aga täna homme on ilus ilm veel,  see on kindel, nii et ilmajutt on nüüd läbi. Ja aga 1,6 miljardit laskemoona ostuks, millele seda raha  kulutama hakatakse, sellest räägime täna hommikul. Kuidas panna noored kala sööma kas peab siis kala maskeerima  millekski muuks, et see lastel ja noortel suust sisse läheks,  või tegelikult saab seda kala väärtust hoopis teistmoodi  esile tõsta. Meil on täna külas oma ala spetsialistid  ja teeme kala populaarseks. Disaini auhinnad, Brunod on ka jagatud ja täna hommikul  siis tulevad televisiooni kaks Bruno saajat  ja sem musitseerib ka. Ja nüüd on see pilt, mida me oleme teile siin saate jooksul  näidanud ja me küsime, kus kohas see pilt tehtud on. Paarkümmend minutit on veel aega pakkuda. Pakkuge terevisiooni Facebooki lehel ja siis ütleme õige  vastuse ja tõmbame tänaseks sellele mängule joone alla. Teeme nii. Nüüd on aga head külalised vaadanud enda jaoks välja,  siis meediapildis põnevad teemad ja tere hommikust teile,  tere hommikust. No kes alustab, kumb tahab, ma võin, alusta sina oled kannatamatu. Mina võin alustada vabalt nagu ikka ja mina võtsin siit  välja sellise artikli nagu Neeme Korv räägib,  et liikluses külvab surma üks selge hoiak,  et kohe see pealkiri nagu agiteeris mind seda avamaja. Ja siis ma lugesin seda edasi, kuulasin täitsa 11 minutit ära,  mis see video oli või see intervjuu oli ja  ja siis ma sain aru, et nii hästi valitud ma ei saanud  mootorrattur ja tegemist on motoentusiastiga,  ta ise sõidab mootorrattaga ja siis ta nagu rääkiski sellest,  et ta nüüd oli ju motohooaja lõpetamine,  see nädalavahetus, mis oli ja siis ta ütles ka,  et väga ilusti, et tegelikult see olukord nagu motomaastikul  on nagu paranenud, sellepärast et inimesed ikkagi märkavad  meid jagu paremini. Aga ta nagu pani ikkagi südamele seda, et sellest kahe  nendest hukkunutest ikkagi sellel aastal seitse on olnud mootorratturid. Ja ta pani seda liiga palju, seda väga palju. Aga aga vabandust, sügasin vahele, kas märkavad  siis autojuhid või jalakäijad, et kes need on,  kes kuidagi ennast positsioneerivad, et mootorrattureid pole olemas? Pigem autojuhid, et me oleme nii väikesed nende jaoks,  et me liigume nii kiiresti ja noh, selles mõttes,  et, et see vahavaate peeglis me oleme lihtsalt mingi täpsel  nende jaoks tegelikkuses, kui ma ise sõidan  ka autoga, siis ma tihtipeale ikkagi pean taipama seda,  et vaatan mitu korda. Ma ikkagi suvel nagu vaatan korra, siis ma vaatan uuesti,  et äkki kusagilt tuleb keegi. Sest nad lihtsalt on sellised vibalikud supsti  ja ta on sul nina all ja sa ei pane tähelegi. Aga nad peavad ju sõitma tegelikult sama kiirusega,  need mootorratturid nagu autodki ju. Tagantki, aga ikkagi, nad on kiiremad, sest et kiirendus,  kasv on kiirem, et kasvõi see koha pealt äraminek on kiirem neil,  et me ei saa midagi teha seal, et natukene me võime olla  nii nagu vaikselt, aeglaselt küll, aga nagu. Juba nagu kiirendab eest. Kuidas motoentusiastide kogukond selle kuvandi teemaga  tegeleb või peaks tegelema, et ikka ju öeldakse,  et need on need hullud kihutajad, siis me võtame need väga  traagilised õnnetused sellest aastast ja  ja automaatselt mõtled, et no vot, näed jälle mootorrattur  ikka nad kihutavad, eks ma ka eile nägin,  kuidas ta tuli mul sealt ja sõelus seal autode vahel,  eks, et kuidas selle teemaga tegeleda siis kui sa ütled  ühest küljest, et see asi on läinud paremaks  ja võib-olla motoentusiastid ise on tegelikult noh,  ongi suur osa neist ju ju super tublid. No eks ta ongi see, et eks me saame aina rohkem tegelikult  ka teistele inimestele panna natuke südamele,  et märgata nii nagu märka märgake lapsi,  nagu, kui sa kõnnib ka nagu tavaliselt kõnnid,  et sa märkad ikka pisemaid, et allpool on  ka mingi elu, onju, et, et, et samamoodi need mootorratturid,  me oleme pisemad ikkagi nagu selles mõttes selles kogu  selles liiklusmaastikus. Et täpselt nagu ma ütlesin, et vaadake, mitu korda lihtsalt  tahavaate peeglisse, et kontrollige, et oled ühe korra vaadanud,  siis vaata mingi aja pärast kindlasti uuesti. Et äkki ikkagi on, on keegi sealt kuskilt tulemas. No tegelikult moraal on ju see, et kõik peavad olema tähelepanelikud,  autojuhid, mootorratturid, jalgratturid,  jalakäijad kõigile 100 protsenti. Võtame järgmise teema. Mina valisin siis sellise teema nagu et DPD juht Remo Kirs  kommenteeris siis riigi visiooni tust et üleminek  elektriautodele nemad on tänaseks välja vahetanud  siis 30 protsenti oma sõidukipargist veel on veel minna,  aga probleemiks on see, et ühiskond ei tule kaasa. Et poliitika on olemas, aga, aga ei ole nii-öelda seda  siis nagu samme, kindlaid samme, mis siis viiks selleni,  et tarbijad eelistaksidki seda kallimat,  et võtta siis elektritransport. Mis selleks peab tegema siis inimeste teadlikkust tõstma või,  või mis asi see on? No eks ma arvan, et kindlasti nüüd tulev auto maks kindlasti  suunab seda rohkem, et minnakse gi teadlikumalt üle. Aga ma arvan, et nii palju käib kaasas nende elektriautodega,  et, et need ei ole ju rohelised ja, ja inimesed ju ei taha  nagu rohkem maksta, et ma arvan, et seal on nagu väga palju  teavitustööd vaja teha, et see asi nagu söödavam oleks inimestele. Sest ega see elektriautode hind ju siin lähiajal  nii märkimisväärselt ei lange niikuinii,  et tõesti, inimene astuks selle sammu, ostaks  selle kallima auto, siis tal tekib küsimus,  et palju ma sellega sõita saan, kus ma laadida saan,  infrastruktuur ei tule järele ja ongi kohe lihtsam minna,  ikka vana hea bensiinimootori teed. Absoluutselt inimene ju ei taha enda jaoks ebamugavaks  midagi teha, et et ka näiteks Skandinaavia riikides täna  ikkagi eelistatakse süsinikuautos ja sellepärast lihtsalt  ongi need vahemaad on nii pikad, et elektriauto lihtsalt ei  suuda seda siia sinna viia. Kohale. Ma arvan, inimesed ei tea üleüldse, sest neid tegelikult  neid kullerfirmasid ju, kes pakke kohale toovad,  neid on väga erinevaid, et noh, üks või teine sõidab  siis nende elektrikaubikutega tegelikult isegi seda küsimust  ei teki tegelikult inimene tahab oma paki kätte saada  ja ta valib selle variandi, mis on talle kõige lähemal  ja ka kõige odavam. Just mõtlengi, et, et kui ise ka nagu, kui tellida midagi,  et siis ikka paned sa linnukesed kõige odavam,  et sa ju ei mingi noh, et sa ikkagi maksad mingi ekstra  eurosed selle eest, et tuleb selle ilus roheline pakk. Jah, sa ju ei uuri, kuidas see pakk sinna kastikesse jõuab,  kuhu sa selle järgi lähed? Mõtteainet ja. Mõte ja nüüd on palja ja nii järgmine asi  nii Armin Karu avas ambitsioonika tehase nimelt jook. Et need kaerajoogid, mis meil nüüd seal kauplustes lettide  peal on, et siis põhimõtteliselt armin. Karul on väga ambitsioonikad. Tuleviku vaated, et nii toredasti on üks lause,  soov on siit Türilt edasi minna ja kindlasti ma näen,  et põhimõtteliselt läbirääkimised käivad juba Lõuna-Koreaga  ja siis laheriikidega ja kogu Euroopa a,  et põhimõtteliselt tema soov on ikkagi nagu minna Eestist  väljapoole oma nende kaerajookidega. Sina lükkad lehma piimapaki, kui kohvi peale on vaja panna  kõrvale ja võtad pigem siis kaerajooki. Ja sest, et ma tervislikel põhjustel ei saagi tegelikult  piima tarbida ja ma ütlen, et see jook oli nagu tore alternatiiv,  mis ilmus lätidele. Teiseks ta on ka gluteenivaba üks üks konkreetne produkt,  nendel on ka gluteenivaba ehk siis ma saan seda väga ilusti  sealt kauplusest kiiresti võtta, ära minna,  on ju. Et ma näen, et neid alternatiive tekib aina rohkem,  ma nagu olen õnnelik nende noh, nende üle just,  kes ei saagi mingit kehalistel põhjustel on tarbida tavalist piima. Aga jah, see kaerajookide populaarsuse kasv,  et see vist ei ole välja mõeldud, see päriselt ongi nii,  ma just siin paar päeva tagasi poes oli minu ees oli tore vestlus,  et mida me siit võtame, mis asi mis asi,  mis kaerajook, mis see selline on, et noh,  üks vanem inimene küsis väga toredat, aga  siis noorem perekonnaliige selgitas talle  ja minu arust nad võtsid selle paki, ma tahaks väga jäkulugu,  et kuidas see maitses. Kas tõesti näiteks nüüd sa küsid, kas see inimene vahetab  ära näiteks tavalise piima selle mingisuguse kaeratoote vastu? No see maitseerinevus on ikka Ja mitte vähe, aga seal on jälle kaerapiimale,  kaerapiimal on ka vahe sellest ja seal on  ka pakiti, on ka vahe, et mina olen oma enda jaoks leidnud  ühe konkreetse produkti, mis mulle meeldib,  mis segab kohvi maitset kõige vähem. Ja ma reklaami ei tee, on ju, aga selles mõttes,  et ma olen enda jaoks ja leidnud ja sellepärast,  et ta on selline mahedam, tal ei ole seda tugevat  kaeramaitset ja see on minu jaoks hästi-hästi oluline  ka selle juures, et, et see, see asi, mida ma tarbin,  selle maitset ei rikuta, ehk siis ma tahan ju kohvi juua. Ja siis kui on kaera maitseline jook, siis see on ju kaerajook. Ühesõnaga, ta ei ole ju kohvi. Ühe teema jõuame veel. Ma valisin siis, kuna see jalgpall on väga südamelähedane,  siis valisin Valisin Hiiu staadioni, et 18. mail avati  ja väga palju jamasid on sellega, et peavad mänge alustama  kell viis õhtul, ei saa hiljem alustada,  sest staadionivalgustus ei tööta. Tuled ei lähe lihtsalt põlema, lõpus. Elul selle selle oma koduga, Hiiu staadioniga,  see on kõik nii kaua kestnud, kas, kui, kas nüüd on  siis ma 90 protsenti asi valmis või, või kuidas sellega on siis,  et kui palju on ikkagi sellest ideaalist veel puudu? Siin otseselt ei ole nagu märgitud, aga,  aga noh, ma arvan, et Guno Teva siin ka kommenteeris,  et kuidas on võimalik, et nagu nii kaua aega võtavad asjad,  et ei saa nagu normaalselt mängida ja ma arvan,  et suure tõenäosusega äkki isegi ei saa hooaja lõpuks see  uuendused valmis. Aga jah, see on tõesti, see on ühele jalgpalliklubile ju  nii oluline see klubi identiteet, eks, et oleks koht,  kuhu inimesed tulevad ja siin pealkirjas ka,  et, et kui kell viis peab mängu alustama igal juhul,  siis inimestest ei jõua vahel. Tribüünid, on pooltühjad. Muidugi muidugi, ja, ja muidugi see jalgpallile oleks oluline,  et fännid oleks ka staadioni peal, et ja toetamas. Kui ütle lõpetuseks kiiresti, et mis see sinu side jalgpalli on? Ma ise mängin Viimsi meeskonnas Nii lihtne see ongi, vot tubli. Kiidan, et spordiuudis mahtus ka valikusse. Väga tore nädalal. Liikumisnädalal või ka spordi nädalal suurepärane. Nüüd aga räägime sellest kohe varsti, mida saab 1,6 miljardi  eest osta ehk et laskemoona osta. Poliitiline tahe on olemas, kokkulepped on sõlmitud,  aga mis nüüd siis edasi saab, kust, millal,  kui palju kas see on juba ka siis olemas see kava? See kava on nii-öelda raamina olemas, kaitseväe juhataja on  selle esitanud, nüüd on vaja koos riigikaitseinvesteeringute  keskusega ja kaitseväe peastaabiga ka läbi käia,  siis see järjekord, et millises järjekorras me ühte  või teist soetame. Aga see moona raha tähendab seda, et tegelikult see on ju  alates tavalisest 56 padrunit, mis läheb raheautomaati kuni  siis pikamaa relvadeni ja õhutõrje rakettideni,  nii et see, see on väga suur kogus ja selles mõttes see  jagunebki väga mitmete aastate peale. Aga millal see pilt selge on, mida me tahame,  kui palju me tahame pilt, selge veel kord,  see pilt on selge, mida me vajame detailideni. Lihtsalt see, millal meile kohale jõuab Ja jätkame siit siis kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo  Kuusk on sinistet võtnud, tere hommikust. No seesama 1,6 miljardit on nüüd olemas,  mida selle eest ostma hakatakse, kas see plaan on nii-öelda  Exceli tabelis ka olemas? See nüüd olemas aastate peale minu tänu kõigepealt kogu  Eesti rahvale ja maksumaksjatele, sest ega see investeering  muidu juhtuda ei saaks. Tulebki ühiselt pingutades. Meil on olemas teadmine, mida meil vaja on,  kaitseväe juhataja ga kaitseväega koos. Kaitseinvesteeringute keskus, kaitseministeerium me ju  tegelikult kogu aeg oleme ostnud, otsast ostame eelmine  aasta tuli 100 veokitäit laskemoona Eestisse. No hind on ka üks asi, mis tegelikult hakkab dikteerima,  meil on 1,6 miljardit, kui meil oleks 1,6 miljardit olnud  näiteks kolm aastat tagasi, kas me oleksime saanud oluliselt  rohkem osta, kas need hinnad on kallimaks läinud kasvõi  sellesama Ukraina sõja valguses? Midagi ehk on kallimaks läinud, aga tegelikult see pilt,  et ei ole nii Üheseltvõetav ta on ikkagi mitmekihilise  ja ja hinnavahemikud, alustame seesama automaati minev padrun. Me räägime. Niisugune mõnest eurost äkki üks padu jah,  ja siis 150 viiene suurtükimürsk kõige lihtsam see,  mis laseb 20 kuni 30 kilomeetri kaugusele,  noh, see jääb sinna 4000 5000 euro kanti,  üks mürsk. Mida kaugemale laseb, mida peenem sihtimise võimalus,  seda kallimaks ta läheb. Siis on veel õhutõrje, noh, räägime õhutõrje patareist. Kaugmaa oma patriot, see maksab sama palju kui üks Eskadrill  kõige moodsamaid hävitajaid. Või siis noh, raketid seal me läheme juba sellest mürsust,  läheme suurusjärkude võrra edasi, kuni Atakams see on  siis võib-olla iga eestlane varsti teab,  mis asi on BirekTar ruttakas, javelin on ju? Et noh, selle puhul räägime ikkagi hinnast,  mis jääb sinna kahe miljoni ligi. No ja siis on see läbirääkimiste oskus, maht,  mida sa ostad, kui sa ostad kellegagi koos,  kui sa oled nõus natukene ootama siis see hind hakkab mängima. Kas sellel turul kehtib ka see, et kui ostad nagu suurema koguse,  siis äkki saad natukene allahindlust või kui ostad ki  kellegagi koos, siis on ka suurem kogus ja saad  ka natukene alla. In. No ja ei, no lihtsustatult võibki öelda,  turg on turg, selles mõttes lähed ikkagi laupäeva hommikul  või pühapäeva hommikul keskturule või otsid kuskilt  Kesk-Euroopast või no Kesk-Aasiast näiteks mõne päris  pasaari maht, kauplemisoskus see meil tegelikult on olemas,  see kauplemisoskust ei maksa kohe esimest hinda kripeldama,  jääb ju selles mõttes, kui sa ei küsi, kripeldama,  jääb müüjale ka sellisel juhul. Meil on raamlepingud tegelikult olemas päris mitmete  artiklite osas, nii et see raamleping tähendab seda,  et meil on fikseeritud hind. Me saame seda mahtu lihtsalt suurendada. Selge taas toon selle Ukraina sõja korraks siia lauda. Tehnoloogia tavaliselt sõja ajal areneb mitte ainult  sõjaline tehnoloogia, vaid tegelikult ka iga kõik muu,  need on need aja hetked, kahjuks on, kas see,  kui me praegu oleme praeguses hetkes ja kolme aasta taguse  aastaga võrreldes, kas me saame siis praegu tegelikult  moodsamat tehnikat osta? Me saame kindla peale otsa osta tehnikat,  selles mõttes, et me teame, et Javelin on hea,  teadsime enne ka needsamad, mida ma ise andsin üle seal viis  päeva enne suure sõja algust. Noh, nüüd nad on ennast Ukraina rindel tegelikult ju tõestanud. Või lühima õhutõrje biorun, noh samamoodi Poola oleme ostnud,  ostame veel juurde. Et, et see kvaliteedikindlus on kindlasti hea  ja muidugi see tehnoloogia areng, droonid,  seal peab näpp kogu aeg peal olema ja sa pead protsessidega  kaasas käima. Kas me ikkagi hakkame ajama ka näpuga järge,  et ahah, need on siin natukene odavamad,  me ostame ikkagi seda. Me ostame efekti, et me ei saa, noh, jampsi ei ole mõtet  osta selles mõttes, et kui ta on odav, selle,  see mulle meeldib, see brittide vana ütlus,  et me nii rikkad ei ole, et osta väga odavat asja,  see väga odav asi peab toimima, aga me ostame jah efekti,  me ei osta brändi. Ja, ja see tehnoloogia areng on praegu nii metsik,  et, et seal kogu aeg tekib alternatiive,  neid alternatiive tuleb nüüd testida. Vaatame, mis Ukraina rindel toimub, kas läbib need testid seal,  meil on oma testimisvõimekus siin, kaitseväel,  kaitseväeakadeemiaga koos. Või siis koos liitlastega, et kogu aeg, see töö käib kogu aeg,  et, et keegi tuleb ja ütleb, et ta on mingi imetabase asja leiutanud. No väga hea, võtame ta siis ette nagu leiutajate külas on  see konkurss iga-aastane selles mõttes, et  kes lõigub porgandit kastis ja kellel päriselt midagi toimub. Kui kaua me peame ootama, mis see prognoos on,  kui pikad need järjekorrad on, need masinad  ja lindid ei huuga sellise hooga, et tegelikult oleks ju  vaja kiire. No lindi kuuga, aga lint võiks rohkem olla,  et ma arvan, seesama 1,6 miljardit jaguneb praegu  nii paljude aastate peale, et ma olen üsna veendunud,  et me saame osta meie enda Eestis toodetud moona. Aga see ei tähenda, et me nüüd ootame. Ma juba korra mainisin, eelmine aasta tuli meile 100  veokitäit moona sisse, ega see moona tuleb järjest juurde,  meil tuleb järgmine aasta, tuleb. Sellises summas moona, et viis aastat tagasi meil ei olnud  kaitse-eelarve ka nii suur, et, et tuleb järjest. Peale ehitame turvalisi hoidlaid. Ja paneme need hoidlad täis. Kas need järjekorrad võivad ikkagi pikenema hakata seepärast,  et teised riigid ka suurendavad oma tellimusi? Ja meil oma sellist kaitsetööstus ju praegu ei ole,  mis meile toodaks? Meil midagi on ja tuleb. Jah, just kalamehe jutud. Silm oli. Nii suur. On järjekordi loomulikult on järjekordi,  aga, aga turg on ka päris suur. Tegelikult me räägime siin globaalsest turust,  on on mingeid kohti, kuhu see loomulikult ei lähe. On on see kurjuse telg, kes on omaette mestis. Aga, aga muidu on võimalik ju Euroopa Liidu sees NATO sees  lähemad liitlased Lõuna-Korea gi näiteks meie Ka üheksa  liikursuurtükid on ju sealt, eks sealt on võimalik osta  ka moona. Lõuna-Korea sai siin nimetatud, mis on veel need riigid,  kuhu me nii-öelda selle tellimuse teeme? Ei, ega ma piiri ei panegi, Ameerika Ühendriigid,  needsamad Himarsid näiteks kolme balti riigiga koos,  see on nüüd jälle see ühishanke teema on ju,  et me suudame koos osta rohkem ja, ja seetõttu on  ka läbirääkimistel meil jõu, jõu õlga. Mida, mida siis suruda, et Iiristee õhutõrje tuleb ju sakslaste,  noh hea hea mõte on see, et meil kolme balti riigi peal  võiks olla relvasüsteemide moon, mida saab omavahel vahetada. Ja Iris, te puhul see on meil lätlastega,  leedulastel, Nasamps, keskmaa, õhutõrje,  aga Nasam sisse lähevad Iiris tee raketi sisse,  jälle klapib selles mõttes. Kellega koos me seda teeksime, et meil oleks hind odavam  ja saaksime kiiremini, meil oleks see hange tõhusam. Esimene instinkt on Läti-Leedu. 10 päeva tagasi käisin, tegin esimese visiidi sinna,  et Vilniusesse, aga peatus Riias. Põhjala riikidega on seda võimalik koos teha. Või siis liitlased. Meie esimene eelistus, britid, kes meil on siin raamriik Ja ja näiteks prantslased, prantslastest ostame ssar liikur suurtükke,  Nemad toodavad, see on ka jälle mõnes mõttes justkui koos ostmine. Siia jutu lõpetuseks tegelikult vääriks ära märkimist ikkagi  ka see eesmärk, mille jaoks me ostame, milline võimekus meil  peab siis olema, kui me see 1,6 miljardit oleme nii-öelda  hakkama pannud. Me ostame selle jaoks, et Eesti oleks kaitstud. Et me saaks rahulikult oma lapsed hommikuti kooli saata,  saaks siia investeerida. Kodu soetada, see on ju selgeks, miks me seda ostame,  selleks ongi meil vaja õhutõrjet, meil on vaja pikamaa  laskmise võimet, seesama 10 võistluse näide,  et et me jookseme päris hästi, tõket ka ei takerdu enam,  on ju, aga, aga see, et teibas saaks panna järgmise kõrguse peale,  selleks on vaja uus komplekt jäigemaid ja pikemaid teibaid osta,  et see on see pikama laskmise võime meil osalt seda juba on,  meil on need laevatõrjeraketid, ega see siis ei ole see,  et laevatõrjerakett, et sihtmärk peab olema mere peal,  laseme selle ristleja seal ära ja siis pöörame  ja otsime selle sihtmärgi maismaal. Aga maismaa omasid on meil juurde vaja. Nüüd on aeg joon alla tõmmata, tänaseks Eesti pildis mängule  vaatame veel viimast korda seda pilti loomulikult,  õigeid vastuseid on tulnud nii palju, et ei jõua kokku lugeda. See pilt on tehtud Tallinnas Ülemiste City,  just sealt leiab sellise toreda punase vihmavarju  ja vaatame kaarti ka, see pole ilmakaart,  aga mulle meeldib siin ees vehkida. Saime punase täpikese juurde ja täitsa toredasti on juba  täppe peaaegu üle kogu Eesti. Aga kui teile tundub mõne piirkonna esindajana,  et hädasti oleks täpikest siia vaja, siis saatke meile ikka  neid toredaid pilte, et me saaksime seda mängu koos mängida  ka järgmistel hommikutel. Ja nüüd on seis selline, et televisiooni stuudios on päris  palju kalanäoga tegelasi. Mis teha, elu on selline, me hakkame kohe varsti  televisioonis rääkima sellest, kuidas need tegelased siin  teha noortele isuäratavaks ja suupäraseks,  et noored ja lapsed tahaksid kala süüa, sest see on ülioluline,  aga tihti vaadatakse ja mõeldakse kala elu sees ei söö seda. Vot, aga täna me kavatseme seda muuta. Nüüd on uudisteaeg. Tere hommikust, kell on pool üheksa. Uudiseid Riigikogus on täna, esimesel lugemisel kaks Eesti  Konservatiivse rahvaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu Neist. Esimesega tehakse valitsusele ettepanek viia Eesti saatkond  Iisraelis Tel Avivist Jeruusalemma. Selle eesmärk on avaldada toetust Iisraelile. Teise eelnõuga teeb EKRE valitsusele ettepaneku tühistada  välisministeeriumi otsus sulgeda Eesti peakonsulaat New Yorgis. Erakonna soov on konsulaat säilitada, kuna sellel on suur sümbolväärtus. Eelmise aasta lõpus andis välisministeerium teada,  et sulgeb kärpimise eesmärgil New Yorgi ja San Francisco peakonsulaadid. Välisminister Margus Tsahkna on öelnud, et sellega hoitakse  kokku 1,2 miljonit eurot aastas. Teatriliit korraldab homme piketi kultuuritöötajate palga  külmutamise ja valdkonna kärpe vastu. Piketi põhjendusena tuuakse asjaolu, et kultuuritöötajate  palgad on hoolimata arengukavast ja eesmärkidest igal aastal  maha jäänud riigi keskmisest. Kõrgharidusega spetsiifiliste erialaoskustega inimene peab  saama õiglasemat palka, seisab teatriliidu pressiteates. Teatriliidu teatel on kultuuritöötajate palga mahajäämus  viinud olukorrani, kus 1300 eurose netopalgaga kuus peab  hakkama saama nii mõnigi tippnäitleja ja lavastaja. Sealjuures on mitmeid teatritöötajaid, kes saavad  regionaalsete erisuste tõttu palka veelgi vähem. 64 protsenti kodanikest soovib, et Eesti liiguks madalamate  maksude ja vähemate riiklike teenuste suunas,  selgub ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstati küsitlusest. 17 protsenti eelistas rohkem riiklikke teenuseid  ja kõrgemaid makse ehk niinimetatud paksemat riiki  ning 19 protsenti ei osanud valikut teha. Tartu Ülikooli poliitikauuringute kaasprofessori Martin  Mölderi sõnul on selle küsitluse tulemustest näha,  et nii mõnegi erakonna valijate eelistused paksema  või õhema riigi osas ei lange kokku sellega,  mida võiks üldiselt selle erakonna toetajatelt oodata. Kõige üllatavam on tema sõnul see, et Reformierakonna  ja Sotsiaaldemokraatide valijad vastavad peaaegu täpselt ühtemoodi. Jagunedes pooleks õhemaa ja paksema riigi toetajate vahel. Prantsusmaa uus valitsus keskendub pensionireformile  ja maksusüsteemile, aga ka muudele Prantsusmaa ühiskonna muredele,  ütles riigi uus peaminister Michel Barnier. Laupäeval Prantsusmaa uue valitsuse kokku saanud Barnier  lubas ka võidelda ebaseadusliku immigratsiooniga. Sri Lanka presidendivalimised võitis kommunist rahvarinnete  esindav Anura Kumara tissanajake, kes sai oma peamisest  võistlejast ligi 1,3 miljonit häält rohkem. Dissanajake poolt hääletas 42,31 protsenti Sri Lanka valijaist. Ta on lubanud tuua rahu etnilistest ja poliitilistest  konfliktidest lõhestatud riiki. Samuti lubab ta langetada makse ning samaaegselt parandada  lihtrahva heaolu, seda peamiselt riigis vohavat  korruptsiooni vähendades. Brasiilias Sao Paulo linnas toimus ulatuslik meeleavaldus,  millel nõuti karmimaid meetmeid kliimamuutuse pidurdamiseks  ja kritiseeriti põllumajanduspoliitikat. Protestijad tuletasid meelde, et tänavu on maha põlenud  rekordiliselt palju Amazonase vihmametsa  ning põlengud jätkuvad. Protestijate sõnul on põlengud valitsuse kuritegeliku  kliimapoliitika tagajärg. Brasiilia presidendi Louis inasialuladasilva sõnul on  Brasiilia kestliku arengu eesmärgid ohus suurejooneliselt  kollektiivselt läbi kukkuda. Ja veel Eesti olümpiakomitee eestvedamisel toimub kümnendat  korda spordinädal, mis kutsub kõiki regulaarselt liikuma. Uuringute järgi on üle poole 16 kuni 64 aastastest Eesti  elanikest ülekaalulised või rasvunud. Spordinädala programmis pakutakse üle 1000 liikumisvõimaluse  nii algajatele kui harrastajatele üle Eesti. Kell 14 toimub Eesti suurima koolinoorte spordiürituse  heategevusliku teatejooksu osavõtjate rohkeim etapp Tallinna lauluväljakul. Selle avab slack Laineri Tauri Vahesaare etteaste,  kus sportlane kõnnib õhus 110 meetrit tuletornist raadiotorni. Ja ilm on täna vahelduva pilvisusega, kohati võib vähest  vihma sadada. Puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni üheksa,  õhtul Virumaa rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on täna kuni. 19 kraadi. Kaunist hommikut praegu kõigile. Tere hommikust, kell on viis minutit, pool üheksa läbi on esmaspäev,  23. september ja terevisiooni õnneks veel päris palju ees. Me räägime disaini auhindadest, mis jagati välja,  keda tunnustati ja mille eest saame kohe varsti teada  ja meil on külas 20 aastane. Juba 20 aastat on need mehed seda tšelloasja ajanud ja. Me räägime nendega muusika juttu ja nad teevad muusikat ka. Palun väga, sellised tegelased on ka külas forell,  tuur ja latikas, kõik väga sümpaatsed, aga me räägimegi  kalanädalal sellest, kuidas teha see kala just noortele suupäraseks,  et nad ei põlgaks seda suurepärast toorainet ära. Tere, mehed. Kas see on siis see kalanädala fookus? Ja see on kalanädala fookus ja sellel aastal,  mis toimub siis kalanädal juba kaheksandat korda on  siis võetud just kasvanduse kalad, suurema osalt ongi  siis forell, tuur ja räim on siis kohustuslikud  ja kuna see projekt hõlmab hästi palju noori  ja just kutsekoolide noori, sest et kes ikka teine ju ei  kõneta noort, kui noor ise ja, ja siis see toimub viies  kohas üle Eesti on Kuressaares, on Tallinnas on jõhvis  Haapsalus ja Tartus ja neljas kala, siis on igal sellel  koolil ja siis nende mentoril, kes kuuluvad  siis peakokkade ühendusse. Vaba kala ja Tartu kuna Peipsile lähedal  ja Emajõgi möödub, möödub siis mis muud,  kui latikas. Palun väga latikas. Aga kuidas sellega on, sa oled 18 aastane,  sina õpid seda kokakunsti, sulle ei pea rääkima,  miks kala on nagu suurepärane tooraine, aga kas näiteks,  kas sul on see kalaarmastus alati olnud,  et kuidas sa, et sina ei pea seda enda jaoks huvitavaks tegema,  selleks, et sul suust sisse läheks? Minul on niimoodi, et juba lapsest saati vanemad  ja vanavanemad sõid kala ja hakkas huvi pakkuma  ja ma söön hästi palju kala ja hästi palju kala,  söödi minu peres. Kui suur see probleem on, et, et just me ei räägi praegu lastest,  eks me mõtleme noortele. Eelkõige, et nad ei taha. Nad ikka ei taha, et sa pead tegema 1000 vigurit. Nojah, see on murekoht, sellepärast et on tehtud ju uuring,  et vanuses 18 kuni 29 selles vahemikus ei söö üldse kala,  11 protsenti inimesi ja et ja, ja sellest nooremad veel,  see on täitsa null. Et põhimõtteliselt nad ei söögi kala, et noh,  et võiks olla kaks, kaks korda kolm korda nädalas,  aga kahjuks seda ei ole jah, aga, aga siis mõte oligi,  et kuidas teha seda kala veel söödavamaks. Aga noori kõnetab ju tänapäeval just nagu tänavatoit  ja Street food. Ehk siis oligi mõte teha. Siis tänavatoidu ampsud. Just täpselt tänavatoidu ampsud, kiire samas lihtne,  aga väga-väga maitsev. Kuidas sa sellele tööülesandele lähenesid,  millised nagu lähtepunktid, sa võtsid endale? Koostöös siis enda kooliga mõtlesime välja niisugused menüüd,  et teha asi huvitavaks ja ühesõnaga tuunida seda kala  maitsetega ja välimusega. Kala tuunimine, aga neli näidet on ka selleks,  et tõesti inimesi inspireerida, et mida kõike saab teha,  hakkame siis liikuma siit sinu poolt. Ja siin esimene on siis tumedas leivas mustas leivas  paneeritud räim kus peal on siis nõrutatud hapukoor  ja õunasibula tšilli satni. Ehk siis tundub, et oleks nagu must, kui must,  siis valmis ei ole, ausalt, see ei ole kõrbenud,  lihtsalt tume leib on kergelt ära praetud ja,  ja see on selline Eesti rahvuskala räime,  siis selline kooli ja siis meie poolne selline. Välja valitud ja tehtud kala siis. Ja mahlad jooksid suhu, ma tahakski juba õudselt maitsta,  aga teeme nii, et ma maitsen seda siis sa saad rääkida samal  ajal järgmisest, sest muidu noh, tõesti kuidagi potentsiaali raiskamine. Ja, ja teine järgmine on siis meie siis Peipsi Emajõe latikas,  kus on peal siis mädarõika kreem ja all on  siis tatratako, mis on ise tehtud ise küpsetatud. Siis võite seda ka proovida. Järgmine on siis tuur mis on siis tuur ja on  siis paneeritud, tähendab õlletaignas just tuunitud? Tuur tuunitud. Tulle taignas ma kindlasti midagi, maitsen veel lihtsalt,  et juba viis keele alla, tõesti see mõnus kala maitse s on hõrk,  eks ta ei, ta ei domineerivaga. Samas sa tunned ka kala maitset, sest ega eesmärk pole ju  kala peita, eks, et see, see ei ole ka ees. Ei, ei, ei ole, eesmärk on ju kala esile tuua tegelikult  koos teiste asjadega, et ongi siis kolmandana on meil  paneeritud õlletainas tuur kus on siis tillimaja ees  ja marineeritud pirn. Seal. Kohe ma maitsen seda ka, aga ole hea, räägi,  mis on see kaunitar siin? Ja kõige viimane on siis kartuli, kuidas öelda,  siis selline röst just täpselt kus on siis forellitartar  ka kerge suitsumajansi, tšilli, õuna sellise seguga,  et, et happeid, mahlasust, sidrunit, kõike niisugust kala,  et kõik on olemas. Kui inspireeriv sulle materjalina kala on idee poolest,  kui sa noore kokana mõtled uutele retseptidele,  mõtled üldse sellele, kuidas sa noh, toidule lähened kokana. Kala puhul ma mõtlen, mida ma ise olen teinud  siis näiteks küsin ka õpetajad, mis nende ideed oleksid,  mida kalast just teha. Ja mõtlen ka uusi retsepte, et hästi huvitavaid asju proovin teha. No aga ütle sina siis, kui nüüd on eakaaslased,  kes ei taha üldse süüa, meid vaatavad paljud lapsevanemad  ja tõesti on murest murtud, et, et nemad naudivad kala ja,  ja laps ei taha, kas tuleb siis teha ikkagi selliseid asju,  et põnevamaks, seda asja teha või mis, mis aitaks,  kas on mingisugused? Pigem mitte ainult soola ja pipraga maitsestada et kasutada  ka muid maitseaineid, mitte ainult sool pipar  ja proovida paneeritult proovida kuivatada näiteks kala. Et hästi palju variante on. Kas siin nüüd need on siis tõesti natukene ikkagi  eksklusiivsemad snäkid, mis on siin mingid tehnilised võtted  või maitsed, mida igaüks saab kodus, et see ei jääks liiga  kaugeks televaatajale, kes mõtleb, et aga ma tahaks natuke  seda inspiratsiooni ka enda kodus rakendada? No tegelikult on nii, et kõik need retseptid lähevad meil  nii peakokkade ühenduse kodulehele kui ka kalandus  teabekeskuse kodulehele ülesse, nii et kõik saavad oma need,  mis kogu kalanädala jooksul kõik need kohad,  kes on teinud oma need toidud kõik saavad sealt kätte,  saavad proovida, mitte midagi rasket ei ole,  tegelikult on väga lihtne, et see idee oligi  siis teha just selline, mida sa saad kodus lihtsalt kiirelt  järgi teha. Sina, millised ambitsioonid sul siis kokandusmaailmas on,  et sa oled juba tegelikult head mitu head aastat õppinud  seda asja, et kas sul on kindel siht, sa vaatad siin kogenud  kolleegi ja mõtled, et tahaks olla ka temasugune? Kindlasti. Tahan olla tulevikus ka peakokk ja teha ka enda nii-öelda  kas just Streetwood i mingi trakk või sisugune,  aga plaan on ka teha enda toidukoht. Ma loodan, et see unistus täitub, mehed,  suur aitäh teile kala au sisse, kuidas seal au sees juba ei  ole ja see, mida ma nüüd maitsen, lõpetuseks on  siis see tuur, eks ole, planeeritud tuur? Kuulge, tõesti suur aitäh ja kala nädalal,  hoidke siis silmad kõrvad lahti ja maitske tõesti kala on  seda väärt. No tundub, et Juhanile maitses see kõik väga hästi  ja ma arvan, et see ongi väga maitsev. Aga Eesti disaini auhinnad on jagatud need prunod  ja meil täna hommikul kaks pruno saajat,  siin televisioonis ka kõigepealt Birgit Peerna,  tere hommikust. See, mille eest sina selle pruuno said, on nüüd siin laua peal. Pesukomplekt. See on pesukomplekt, aga praegu on see määratletud kui  aksessuaari kollektsioon. Et ongi siis vähemustele mõeldud, ehk siis transinimestele  ja rinnavähkipu tänu naistele. Nad ise said ka sulle nõu anda, et mida nad tahaksid näha,  mida nad vajaksid, et see on ikkagi selline,  et ei ole lihtsalt aksessuaar ja ilus on vaid siin on  vajadus ka see märksõna. On, et oleme toodetele näiteks rinnavähi poole pealt mõelnud,  siis proteesi. Proteesi siis panekule, et kuhu seda saaks mugavalt panna nii,  et see päev otsa püsiks paigal siis ka rindedeta naise  kehale sobituvat lõiget. Ja transinimeste poole pealt siis transnaised samuti  kasutavad rinnaproteese ja transmeeste poolelt,  siis on hästi tähtis rindelamendav funktsioon. Nii et sa oled kõige selle peale mõelnud kas juhtus  ka nõndamoodi, et kõigepealt sa kuulasid nende nõuandeid  ja pärast seda näitasid, et kas nii on hea  ja nemad ütlesid just see on see parim. No praegu jäigi see pigem nagu katsetuslikuks tootearenduseks. Et. Kogusin siis kollektsiooni kaasautoriga molenveringuga  selle info kokku ja siis kombineerisime seda oma kavanditel. No see on tegelikult nahas tehtud Jah, päris nahk jah, päris nahk, taim, park,  nahk, et tahtsime gi sellega väljendada naturaalsust  ja just erinevaid keha või niisuguseid nii-öelda iluvigu ka,  et meil on jäetud sisse kõik siugused, kriimu  ja laigukohad, mis esinevad ka loomanahal naturaalselt. Üks kaust on ka siin ja et siin on pildid meil valmis  siis koos Karmel Kulliga moefotoseeriaga kollektsioonist. Et saime pildistada niimoodi grupipilte,  et oleks just erinevaid kehasid näidatud  ja neid iseärasusi. Ja ka sihtgrupiga. Kui ainulaadne selline kollektsioon on? Mulle ei meenu, et Eestis oleks selliseid asju tehtud. Eestis vist ei ole ja noh, on ka välja tulnud,  et selle teemaga ei ole väga palju tegeletud. Huvitav, miks natuke selline habras teema võib-olla et  Eestis on see kättesaadavus ka hästi kehva just  transinimeste poole pealt. Et paindereid ei ole üldse saadaval Eestis. Ja see toodi välja, et see on suur murekoht. See ongi kõige ehedam, vajalik tootedisain,  mis sellest edasi saab? Sa said pruuno, sa oled suurepärase töö teinud koos oma kaaslasega,  mis edasi? No me tahakski nüüd. Neid tootearendusi teostada ja uurida siis tehnoloogilist poolt,  et meil on need mannekeenid 3D prinditud,  et jäljendada siis sihtrühma kehi kehasid  ja tahakski uurida erinevaid võimalusi ja  ka projekti kirjutada. Et sealt siis edasi vaadata. Birgit Erna, aitäh ja igal juhul edu ja hindu,  aitäh. Elukeskkondliku toote disaini kategooria võitja on nüüd meil  samuti televisiooni stuudios, tere hommikust  ja palju õnne. Tervist. No kui oluline selline tunnustus on ühele disainerile,  et vaevalt sa selle nimel nüüd igapäevaselt tööd raba,  aga tore ikka. Kindlasti juba disainiõpingute ajal ikka vahetevahel mõtled sellest,  aga, aga see ei ole kunagi nagu tõesti eesmärk olnud,  see on väga suur tunnustus ja ja see paneb suurema innuga  tööd edasi tegema. Mis siis selles disainis kokku saavad midagi väga,  vana, väga pikkade traditsioonidega, midagi uut,  eks ole, et räägi sellest oma lahenduseks,  palun. Et jah, siin on niisugused iidsed tehnoloogiad ära kasutatud,  esiteks. Siin me just, et siin on siis raamkonstruktsioon  ja me saame seda täiesti liimivabalt teha,  ehk siis me kasutame ära, need põõnad on  siis kuivmaterjal, jalad on märgmaterjal  nii öelda värske, just langetatud puit ja kui me seda appi  kokku paneme, siis see märgi alt kokku tõmbudes tekitab  siis ülitugeva seotise. Ja nii ongi, et ei ole vaja midagi liimida. Ütleme nii, et ei ole vaja kasutada tööstusliku just  tööstuslik liim, see jääb vahelt ära. Aga et kõik need tooted, meil on ka siis väiksem taburet  ja kiik, et need kõik on siis tehtud selle mõttega,  et saab meile Olustele tulla, seda ise tegema,  et et just edasi anda seda väärtust kui sellist,  et kui ikkagi inimene teeb ise endale tabureti,  siis see väärtus on nagu hindamatu, eks. Et see on üks suur klausel, mis me nii-öelda hindame  selle asja puhul. Sulle, kui disainerile veel, mis on veel võib-olla just  ütleme üks on see need tehnilised aspektid,  aga, aga just see disaini aspekt, et võib-olla veel midagi,  mida sa välja tooksid Ma ütleks, et see disain on väga paljugi kujunenud selles  materjali enda loogikast, et, et et me ei pea nagu  disaineril väga palju siin nii-öelda juurde mõtlema,  et jah, nii-öelda proportsioonid on, on siin juures,  aga aga, aga just see, see materjali ja konstruktsiooni loogika,  et see annab tegelikult väga palju juba ära,  et me. Et. Mis on selle, kui sa natuke rääkisid ka,  mis on see mõte selle taga, eks, kuidas inimesed saaksid ise  ja see hindamatu väärtus, mis on ise tehtud asjad,  mis on sinu jaoks selle asja, selle ettevõtmise tulevik? Ma näen praegu, et nii-öelda siin muutuvas maailmas,  et kõik see materjalikäsitlus ja jätkusuutlikkus,  et selles mõttes toimeta Olusteres Olustere mõisamaadel et  seal kogu see materjal tuleb siis nii-öelda sealt lust metsades,  me kasutame ära seda prakkmaterjali, et just see nagu,  mis energiaressurssi me sinna paneme, et kõik need küsimused,  see ei ole pelgalt lihtsalt nii-öelda toode või,  või tool, eks vaid see on nii palju suurem teema  selle ümber. Kui sa vaatad seda oma kategooriat, siis kui uhked me võime  olla selle üle, mida meie disainerid just selles kategoorias  ja samasuguse suhtumisega nagu sina suudavad luua. Kindlasti Eestis tehakse väga head disaini ja,  ja järjest rohkem tekivad siis olulised küsimused  ka esile, et et. Et töötame edasi Töötame edasi, kuule, see on parimad parimad lõpusõnad meie  intervjuule ja veel kord palju õnne, väga uhke lahendus  ja tõesti väga mugav oli istuda ka, ma igaks juhuks ütlen  selle ära, väga mugav oli istuda, aitäh. Suur aitäh. Ei, ma olen võlutud, see on nagu mingi inglise põnevuslugu. Ma ootan seda salapärast tädi, kes on karusnaha kiindunud. Jaanus Rohumaa lavastus veenus karusnahas. Osades saare pius ja Alo kõrve. Mängukohad üle Eesti. Vaata lisa nuutrumpkee. Enamikus lugudes võitleb kangelane vaenlase vastu,  kes ohustab asjade loomulikku tasakaalu ja võidab. Meie lugu jutustab vastupidist. Ajakirjandus triller Big Mathe Vanemuise teatris. Täna hommikul on siin terevisioonis musitseerinud  ja Pärt ja Margus on istet võtnud ka diivanil,  tere hommikust. Hommikust. No 20 aastat te juba tegutsenud olete,  päris sellised eakad poisid juba, aga meil on nüüd üks  küsimus teile, te peate vaatama ühte videolõiku,  mis me teile näitame. See on teie esimene salvestus televisioonis,  mille me oma arhiivist leidsime ja te peate pakkuma  ehk et mäletama, mis aasta see on? No nii, kuidas vastus kõlaks, vahepeal kerkisid kulmud päris kõrgele,  kena meloodia oli. Ja see on üks toni lugu. Sulle andeks annan, kõik. See on õige, nii. Mida me omal ajal kirjutasime aasta 2005 äkki  või kuus või? No päris napilt aasta 2007. Tähelaeva saatest aastast 2007 täpselt nii. Aga kas te mäletate, kui te olete 20 aastat tegutsenud oma  kõige kõige-kõige esimest esinemist laval? Ja nii, palun, kus see oli, mis asi ja kellele  ja kas see on hea mälestus jah. Ikka ikka minu kool. Eesti muusikaakadeemia, nüüd siis teater on  ka sinna juurde tulnud Eesti muusika teatriakadeemia. Et oli vaja ja tegime ära ja. Lollist ideest sai sai püsiv. Järelikult ei olnud nii loll idee. Ega ega lollid ideed tihti ongi väga head. Hästi öeldud, kuidas teil see juubeliaasta läinud on,  me kevadel rääkisime, siis te ütlesite, et plaat ideaalis,  sügisel, suvel ikka paar kontserti ka nüüd on mitu kuud  mööda läinud. Milline see järgmine kokkuvõte oleks? No eile algas ka sügis Kuna muusikud nimetavad plaate samuti konservideks  ja see on hetkel selline hell teema, siis  siis me plaadist ei räägi. Selge plaadist ei räägi, ärme räägi, küll see  ka ühel hetkel. Aga meil on igasugu toredaid kontserte olnud ja,  ja tuleb veel ja tuleb tänagi, et. Aga selleks, et kui nüüd televaataja tahaks tulla täna kontserdile,  siis tuleb päris pikk tee sõita maha. Tuleb päris kaugele sõita, ütleme nii, et Eesti on väike,  et. No ise ise te peate ju kohale jõudma, nii et. Aga lähme. Lähme, lähme Läti Tobelesse, lähme. Õhtul on kontsert, siis vaatame, mis edasi saab. Kas te olete praegu ka loomingulises mõttes,  see on, see on kuidagi selline nagu õige koht,  et kevadel ka rääkisite, et te olete nonstop tegutsenud ilma  pausideta 20 aastat, populariseerinud tšellomängu,  arendanud muusikatehnilisi võtteid, eks oma repertuaari  olete te nüüd kohale jõudnud? Ei kohale ei jõua kunagi, ega see, see tee on veel pikk ees,  ma väga loodaks muidugi. Et kohale jõutakse pisut hiljem Kui peatub areng, siis läheb asi allamäge enamasti,  et et eks tuleb kogu aeg tegeleda iseendaga. Proovi teha ja harjutada teiesugused, professionaalid  ka või ei ole nii. Proovi te aga mõtle, inimesed on nii kaua mänginud,  lähevad lavale, panevad noodid ette ja mängivad. No eks see proov peab toimuma kasvõi enda peas,  et mingi midagi peab alati mõtlema, et kuidas,  kuidas edasi ja. Sama asja teha selline liinitöö meile väga nagu ei sobi ikkagi. Just pidin küsima, et, et teil peab ju olema see miski,  eks, et mille poole liikuda kogu aeg, et näiteks äkki uus  plaat aa ei, ei. No tähendab, kuna, Konservid on niisugune hell teema jah. Et. Et noh, tegelikult on see materjal meil salvestatud ja,  ja, ja, ja, ja nagu valmis Aga aga kuna konservid on hetkel jah niisugune väga hell  teema ja igalt poolt kärbitakse, siis ei tea,  et kas on põhjust seda nagu hetkel välja anda või,  või või äkki ta ootab järgmise aastani. Materjal materjal on, materjal on valmis,  materjal on valmis. Sest eks me oleme ka väikestviisi kultuuritöötajad  ja siis me teame, et midagi ilusat ei ole. Kultuuritöötajate tulevik on väga tume ja selliste  positiivsete mõtetega ei tahaks lõpetada. Küsi midagi toredat. Et see viimane lugu, mida te nüüd teete,  kas see on uus see ja nagu loomingulises mõttes on see midagi,  mis on teie repertuaaris olnud pikalt, et tehke sissejuhatuse,  ma imasele. See. On ikka natuke uuem, see, see on ikka uuem lugu,  et, et me oleme vahepeal natuke ikka edasi arenenud,  vanasti me mängisime ainult nelja tšelloga,  nüüd me kasutame igasuguseid backtracke ja katsume  igasuguseid tehnilisi võimalusi arendada,  et vaatame, kuhu see välja jõuab. Mine tea. Hetkel loobume kõigest ja lähme jälle juurte juurde tagasi,  on ka hea variant. Ka hea variant, meil on hea meel, et C JM on olemas,  et te meil alati nii rõõmsalt külas käite  ja veel kord siis 20 aastasele sJamile, palju õnne  ja tuult tiibadesse, palun, mehed võite kamraadide juurde. Kaaslased ootavad juba kannatamatu, et saaks lugu hakata mängima. Väga vägev. Ja. Ma kinnitan, väga tore, juba. Kell üheksa on veel ühed uudised täna hommikul terevisioonis,  aga sinnamaani on veel natukene aega, nii et see jami mehed  panevad ennast valmis ja siis kohe hakkab kõlama  ka lugu, mille pealkiri on. Hed Long, ma loen siit igal juhul, väsimatu sea televisioon  on tagasi homme. Tere hommikust ja veel uudiseid. Autokoolide liidu hinnangul võttis transpordiamet kasutusele  ebakvaliteetsed eksamiküsimused, mille tagajärjel kukkusid  eksamitulemused kuus kuni seitse korda alla tavalise taseme. Liidu sõnul tuleb tekkinud kaose tõttu vastutavatel  ametnikel ametist tagasi astuda. Autokoolide liidu arvates on riikliku teooriaeksami  küsimuste sõnastus arusaamatu. Uued joonised raskendavad vastamist ning osa küsimusi on  süsteemi sisestatud valesti. Eksami läbimine 10 protsendi ringis ei ole tavapärane  ega normaalne, ütleb autokoolide liit. Pikemalt saab lugeda ERR-i veebiportaalis. Erakonna Isamaa juht Urmas Reinsalu on endiselt eelistatuim peaministrikandidaat,  selgub turu-uuringute värskest küsitlusest. Teda toetaks peaministrina 25 protsenti vastanutest. Reinsalu on olnud eelistatuim peaministrikandidaat. 11 kuud järjest. Reformierakonda juhtiv peaminister Kristen Michal kogus  septembris 14 protsenti toetust ja on teisel kohal. Sama järjestus oli ka augustis, kui nii Reinsalu kui  ka Michali toetus on eelmise kuuga võrreldes veidi vähenenud. Populaarsuse kolmas on Keskerakonna juht Mihhail Kõlvart,  kelle toetus on 13 protsenti. Teatriliit korraldab homme piketi kultuuritöötajate palga  külmutamise ja valdkonna kärpe vastu. Piketi põhjendusena tuuakse asjaolu, et kultuuritöötajate  palgad on hoolimata arengukavast ja eesmärkidest igal aastal  maha jäänud riigi keskmisest. Kõrgharidusega spetsiifiliste erialaoskustega inimene peab  saama õiglasemad Palka, seisab teatriliidu pressiteates. Teatriliidu teatel on kultuuritöötajate palga mahajäämus  viinud olukorrani, kus 1300 eurose netopalgaga kuus peab  hakkama saama nii mõnigi tippnäitleja ja lavastaja. Sealjuures on mitmeid teatritöötajaid, kes saavad  regionaalsete erisuste tõttu palka veelgi vähem. Riigikogus on täna esimesel lugemisel kaks Eesti  Konservatiivse rahvaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu. Neist esimesega tehakse valitsusele ettepanek viia Eesti  saatkond Iisraelis Tel Avivist Jeruusalemma. Selle eesmärk on avaldada toetust Iisraelile. Teise eelnõuga teeb EKRE valitsusele ettepaneku tühistada  välisminister umi otsus sulgeda Eesti peakonsulaat New Yorgis. Erakonna soov on konsulaat säilitada, kuna sellel on suur sümbolväärtus. Eelmise aasta lõpus andis välisministeerium teada,  et sulgeb kärpimise eesmärgil New Yorgi ja San Francisco peakonsulaadid. Välisminister Margus Tsahkna on öelnud, et sellega hoitakse  kokku 1,2 miljonit eurot aastas. Reformierakondlasest Tallinna abilinnapea Pärtel- Peeter  pere teeb oktoobris algavatel eelarvekõnelustel ettepaneku  kriipsutada maha ligi 40 protsenti teedele,  tänavatele või parkidele seni mõeldud investeeringutest. Perel ausused. Linn on eelnevatel aastatel võtnud endale pidevalt rohkem kohustusi,  kui on suutnud ellu viia ning ülejääva 35 miljonit eurot  annaks soovi korral suunata mujale. Sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna juht,  linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus märkis,  et suuremates eelarvesuundades on erakonnad tegelikult kokku leppinud. Nende hulka käivad näiteks uued trammiteed liivalaia  tänavale või pelguranda. Päästeamet kontrollib sel nädalal suitsu  ja vingugaasiandureid, algamas on kütteperiood,  mistõttu on väga oluline veenduda, et nii suitsu kui  ka vingugaasiandur oleks olemas ja töökorras. Eelmisel aastal kontrolliti suitsuandureid ligi 5500. kodus,  kus töötav suitsuandur oli puudu veerandis kontrollitud  kontrollitud elamutes. Kontrolle tehakse tänasest reedeni kuni kella 19-ni õhtul. Anduri puudumisel võib saada trahvi 40 eurot. Saksamaa pealinna Berliini ümbritseva brandenburgi liidumaa  parlamendivalimistel õnnestus sotsiaaldemokraatidel napilt  võita paremäärmusliku alternatiivi Saksamaale. Sotsiaaldemokraatide hinnangul on suundumus murettekitava  ja võitlust äärmuslusega tuleb jätkata. Kaitsevägi teatab, et tulistas alla Iraagist teele saadetud drooni,  mis saabus Iisraeli kohale Süüria kaudu. Samuti jätkus äge tulevahetus Iisraeli ja Liibanonis  tegutseva äärmusorganisatsiooni Hezbollah vahel. Eelnevalt oli Iisrael korraldanud Hezbollah positsioonidele  seni võimsaima õhurünnaku, millele Hezbollah vastas raketirünnakuga. Iisrael on riigi põhjaosas rünnakuohu tõttu sulgenud koole  ja piiranud koosolekuvabadust kogu piirkonnas kardetakse konflikti,  ulatuslikku laienemist. Ja lõpetuseks ilmast. Täna on tulemas vahelduva pilvisusega päev. Kohati võib vähest vihma sadada. Puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni üheksa,  õhtul Virumaa rannikul kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on 14 kuni 19 kraadi. Edukat nädala algust ja olge terved.