Brežnev. Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäevateele.
Me oleme jõudnud maailma, mida vahel kutsutakse meeste
maailmaks autode maailmaks.
Ja rääkisime sellest, millised olid eelistused selles vallas
nii Stalinil kui ka urus soovil.
Ja tõesti, kui tollane Brežnevi aega, siis väga paljud ju,
kes seda aega mäletavad, tulevad ka meelde need pildikesed,
kui ilmus kuskile tänavatele. Tol ajal elasin Lasnamäel mani uue numbriga laadast,
siis kogunesid mehed selle ümber ja kõik vaatasid
ja arutasid kas tinglik number null üks on ikka parem,
kui see, mis nüüd ilmus, oli parem.
Ja ka need lõputud arutelud, milline parem,
milline halvem, et ikka see mudel ja nii edasi.
Ja samuti ju tulevad meelde need sovetoloogid,
arutelu otsa käis neil täiesti üle mõistuse,
et kuidas on võimalik autot, mis oli juba kasutusel kaks
aastat näitena müüa kallimalt maha kui uus autokogus,
taastu, load, kogu see temaatika. Nii et see oli täielik kult eraldi maailm,
maailm, mis erutas maailm, mis oli kuidagi mingis mõttes kättesaamatu,
välismaa autodest üldse rääkimata.
Ja loomulikult Nõukogude juhtidel ju seda probleemi ei olnud,
kust auto hankida, neil olid ju ettenähtud ametiautot koos autojuhtidega.
Kuid ka riigijuhid ju tavalised inimesed tol ajal ju
valdavalt mehed, meil oli üks rand force,
neid oli ju veel mõned üksikud, aga palju neid ei olnud. Kuid mis puudutab seda kirge autonduse vastu,
siis Brežnev ületas neist köiki.
Ja need võikski alustada sellest esmapilgul lihtsasta,
aga tuleb välja, et keerulisest küsimusest palju oli
Brežnevi-il kollektsioonis, aga kuna neid on nii palju,
siis seda võiks nimetada kollektsiooniks.
Palju seal siis neid autosid oli?
Tavaliselt ka tänapäeval on inimesi, kellel on
autokollektsioonid ja kui nende käest küsida,
siis oskavad reeglina numbrit nimetada need margid
või midagi, mida on ikkagi tuhandetes. Aga mis puudutab Brežnevi kollektsioone siis kui natukene
kirjandust lehitseda, võib leida numbreid kuskil alates
ligikaudu 50-st, no ma lähen nimetavad täpsemalt 49 kuni
seal 300 ja pluss ja see on ikkagi väga suur erinevus,
milles tuleneb ilmselt selles üsnagi arusaadav,
kas formaalselt see auto üldse kuulus priošnjevile.
Sest arvel olid nad ikkagi valdavalt kremli äri garaažis
ja seega nagu kuuluksid riigil või parteile. Mõned neist aga polnud kuskil kirjades ja Brežnev hoidis
need oma Moskva lähedases suvilas olid naat Krimmis.
Nii et väga raske juba tulenevalt sellest sellest
kuuluvusest formaalsest muidugi tol ajal olid need köik
Brežnevi omad, aga formaaljuriidiliselt on päris raske seda
numbrit kokku panna või leida sellist ühist konsensust,
palju neilt siis oli, aga mis on meie jaoks oluline,
neid oli ikkagi väga palju. Nüüd enam-vähem kindel on ka, millal Brežnev esmakordselt
istus mõne välismaa autosse, kas nüüd otseselt rooli selle
kohta pole midagi kirjutatud, aga tõenäoliselt kuna ase kihutada,
sõitmine talle nii meeldis, pole välistatud.
Ja see on juba ajast enne sõda, kui ta oli Dnepropetrovskist
kommisekretär ja siis tal oli eraldatud,
oli 38. aasta Ameerika põik 90. Auto eelmine kord oli meil juttu ka sellest,
et kui Hruštšov oli visiitidel välismaal,
siis sageli andis ta korralduse tolleks osta autod pidas
silmas valdavalt nii oma pereliikmeid aga aga parteiseltsimehi,
kellele võiks näha autot kinkida.
Ja see on väga konkreetne juhtum, mis puudu tab Brežnevit
juhtum aastast 1955 Kružov oli Viinis ja seal olevat ta me
kogu aeg kasutame seda varianti. Öelnud tuleks osta Apress, Neville auto,
teades tema kirg autode vastu ja toonud kat tingimusena
välja tol ajal Brežnev oli Kasahstani kompartei eesotsas.
Last A harib uudismaa üles ja teise tingimusena olevat
Hruštšov rõhutanud, et las ta toetab mind 20. kongressil,
tähendab sündmuse enne kahekümnendat kongressi.
Ja siis selle eest Hrušov lubab, et ma toon ta Moskvasse
ja kingin šev Rolee. Ja nii olevatki läinud, nii et saab kingitusena showl Šeurole.
Teame, kui me peame silmas edasisi arenguid.
Need kingitused ei aidanud kuidagi kaasa sellele hiljem.
Brežnev polevat tinglikult tinglikult noafrušovile selga.
Kuid väidetavalt see auto poleva Brežnevit erilist rõõmu
pakkunud pole ju eriti luksuslik olevat imutsenud ikkagi Cadillaci.
Ja miks talle see auto pole alati väga meeldinud,
et seal ei olnud veel igasuguseid nisukesi abivahend,
et no näitena jätk klaase alla laskmiseks tuli ikka puhub keerata,
tol ajal juba olid ka teised võimalused. Ja ta kinkis selle auto edasi oma tütar kaliinale.
Tol ajal Galina oli abielus tsirkuseartisti Jevgeni millajeviga.
Aga ka linast räägime niikuinii eraldi, väga värvikas persoon.
Ja hiljem, kui Galina lahutab abielu, siis auto jõuab jälle
Brežnevi garaaži.
Aga sellest varasemast ajast noorpaar ei jää nagu võlgu.
On tsirkus, kastrollil väga paljus tsirkus pääsebki
välismaale tulenevalt just nimelt sellest seosest Brežnevi
tütar on Saksa liitvabariigis, teame, kui nõukogude artistid
olid välismaal, siis mitte mingisuguseid erilisi võimalusi
neil ei olnud, see valuuta oli piiratud. Neid lugusi on jo lõputult, kus hotellitoas söödi
kaasavõetud konserve ja nii edasi.
Ja meil olid ka konkreetsed näited, palju nendest honorari
tõst võeti riigi tarbeks ära.
Aga siin otsustavad Galina Jevgeni mitte jääda võlgu isale
ja äiale. Ja ostavad, alles oli aasta 1960 kingitusena. 100 ja hiljem kingitaks korki kinostuudiale,
nii et mõned välismaa autod jõuavadki siin on,
neid on filmides vaja ja see auto on hävinud.
Ei hakanud kõikide nende autode jälgi otsima.
Kes tunneb põhjalikumat huvi, leiab enamus.
On olemas see informatsioon, igatahes sellest autost olevat
säilinud vaid võtmed ja dokumendid ja rohkem mitte midagi.
Leonid Brežnevi kollektsioonis oli ka üks pärl vähemalt meie
arusaamadest lähtuvalt. Aga Brežnev sellest autost eriti lugu ei pidanud
ja kingitus väga kummaline, mingis mõttes.
Selle kingituse tegi Brežnevi lõitaaliaco partei
ja see oli seotud just nimelt seal tolliatti tehase
ehitamisega ja põhjendus väga paljud Itaalia töölised
leidsid sait tööd endale tulenevalt sellest
ja tänu Brežnevi ja kingitakse talle Maserati.
D. Ja see oli tol ajal üks kallimatest autodest,
aga selle kingituse pool, kui mõelda, kus siis Itaalia
kompartelts raha siis tõenäoliselt Nõukogude Liidust,
nii et niisugune kingitus, mis nagu tehtud selle raha eest
või kaudselt sellepärast, et Nõukogude Liit ju kõiki neid
kommunistlikke parteisid finantsiliselt toetas
ja üleval pidas. Nii et sealse Maserati sedaan olevat võimeline arendama
kiirust 230 kilomeetrit tunnis.
Nüüd, mis puudutab autokollektsioones iis,
mis kollektsioon see on, kui seale Jaale,
Rolls-Royce'i ja väidetavalt vaat siin on jällegi ikuna nii
palju on küsitavusi, mis puudutab seda üldist aru,
siis on ju selge, et see puudu tahab ja kehtib ka üksikute
automarkide kohta. Nii et valdavalt kirjanduses Brežnevi oli kaks,
Rolls-Royce'i hakkab mõnikord kakol, kuigi selle kolmanda
kohta nagu midagi rohkem pole lisatud.
Aga nende kahe puhul on teada, kes need kinkijad olid.
Esimese neis sain kingitusena Brežnjah suurelt Nõukogude
liidus sõbralt, kellest meil oli juttu.
Ja nimelt Armand Hammer kingib talle Rolls-Royce'i.
Ei jaa, teise kingib inglise kuninganna Elizabeth,
teine. Ja selle autoga on tore lugu, sellepärast nagu ikka,
no mis tegelikult nende kingitud autodega kõigega üks
ja see sama lugu. Ja nimelt kuigi tegemist on ju luksuslike autodega
ja ka tänasel päeval võib ju nende puhul esitada oma mingid soovid,
mis värvi sisu, mis värvi, võib-olla veel midagi.
Aga need olid ju köik valmistatud eritellimusena just nimelt
pidades silmas, kellele konkreetselt ja mitte lihtsalt
mingile jõukale inimesele, vaid konkreetselt Nõukogude liidu
peasekretärile on see ette nähtud kingitusena.
Ja selle kuninganna poolt kingitud Rolls-Royce'i puhul. Neid nüansse võib seal loetleda päris palju,
aga seal oli üks niisugune nupukene nimetama seda nii
millega sai muuta juhiistme kuju ja just selliseks,
et see oleks mugav Brežnevile.
Miks, sest kui tal tekib soov istuda rooli,
siis ta tunneks ennast seal mugavalt.
Nii et niisugune võimalus lisaks siis kõigele muule,
mis seal autos oli. Olgu siis kohe öeldud Brežnevi üle kinkisi taotlusi mitte
ainult välismaalased, vaid ka kallilleljaniidilliczylle
tegid kingitusi ka nõukogude inimesed ja asutused.
Ja näiteks 76. aastal detsembris saab ta enesele kingituse
tehase poolt Tšaika seoses 70. juubeliga.
Hiljem selle Tšaika kingib ta küll ühe Guybošove oblasti
kolhoosi esimehele, saab uue Tšaika asemele.
Aga mis puudub, kas ta kuninganna kingitus sellega andeks kummaline,
kõrvallugu aga iseloomustab jo Brežnevi väga hästi,
ta oli ju väga hea arvamusele enesest mitte ainult kui
riigijuhist lenillasest, vaid ka kui suurepärasest
ja väljapaistvast meesterahvast. See lugu on jutustatud Brežnevi lapselapse poolt.
Mitte. Olnud oma abikaasal kuninganna leidis, et ta on väga
kütkestav meest, tõlgime seda enam-vähem nii mille peale
Brešminna ei näe.
Kas küsinud nagu naljaga pooleks, et kas sa tõesti arvad,
et sa meeldisid kuningannale ja Brežnev veel kord tütretütre mälestustest?
Täiesti tõsiselt.
Et jah, kui me oleksime mõlemad vabad, siis oleks
meievaheline romaan täiesti võimalik. Aga no paraku ei saa toimuda, kuna minul oled sina
ja kuningannal on Philip, nii et sellepärast istet asjad
kuidagi ei klapi.
No iseenesest jällegi lugu, mis iseloomustab Fresh töö,
et inimene, keda lakkamatult ülistatakse,
kiidetakse, see lõpptulemusele, on veendunud,
et ta on vastupandamatu kõikides valdkondades
ja räägib nisukest juttu. Nüüd, mis puudutab vähemalt ühte nendesse Rolls-Royce'i tõst
vanad autorid kirjutavad, et see oli just nimelt kuninganna
poolt kingi siis selle kohta on versioon.
Brežniust sõitis selle puruks, aga vahetevahel jällegi kirjanduses,
et ametliku versiooni järgi sõitis selle puruks mingi avarii. Siin tekib küsimus, mida tähendab sõna ametlik versioon,
sellepärast et arusaadavalt mitte mingisugust informatsiooni
sellest sündmusest tol ajal kuskil ilmuda ei saanud,
nii et see on tagantjärele tarkus, aga tõenäoliselt. Et järgmisel aastal saab Ta suure kingitus Saksamaalt
liidukantslerilt ja see on kuueukseline Mercedes 600.
Ei anna teada, et selliseid valmistati üldse ainult seitse
tüki ja nendest kaks veel eritellimusel ja ainult need kaks
olid kuueuks sellised, nii et ülejäänud neljaukselise kuue
Uksalised ja ühenessaa Brežnev nüüdu, eks teha pika aja
või ühe väikese mõistatuse, et kes siis teise.
Aga ütleme kohe ära, selleks oli Jaapani keiser,
nii et kaks siis sellest eri seitsmest veel eriti erilised. Nüüd, mis puudutab nende välismaiste autode saamist,
siis nendega on ju ka lugu.
Et seal temaatikaga see ei olnud ju lihtsalt niisama,
aga see oli ikkagi üks küsimus, millega tegeles Nõukogude
Liidu välisministeerium.
Nii et kui Brežnev kuskile sõitis või Nõukogude liit oli
oodata karged külalissiis, tuli kuidagi vihjata,
et mida oleks eakinkida medaleoneedi lits nagu kingitusena
tahaks saada. Ja näiteks on teada, et 1972. aastal see visiit ka toimus
maisbeedi Nõukogude liitu saab oma Ameerika Ühendriikide
president Nixon.
Ja nüüd enne seda visiit tee neid detaile,
täpsustatakse välisministeeriumi protokolliosakond.
Meil oli kunagi juttu, kui te kool saabus nõukogude liitu,
millised ettevalmistus, kuidas magamistuba peab välja nägema,
kus telefonid peavad olema ja nii edasi. Ja kohtub ka presidendiga Nõukogude Liidu suursaadik Tamur
ühinin ja privaatselt vihjab Lioneetil light sooviksa tab
väga kingitusena Cadillac El Dorado niisugune vihjet,
mida võiks talle siis. Tosse eritellimusena valmistati kolme päevaga
ja neljandal sõiduta lennukiga Moskvasse,
nii et ta oli juba Moskvas president, saabus,
sai selle kingituse üle anda.
Seda autot on meenutanud ka Henry Kissinger.
Oma mälestustes kirjutab.
Kord viis Brežnev mind selle Kädi Ellackeni,
mille oli Tabreenin palunud presidendilt kinkida Brežneviga. Nii et tuleb kinnitus, et jah, see oli konkreetselt see palve.
Ja nüüd ta kirjeldab, et nad istusid sellesse autosse,
Brežnev rooli taha.
Ja nad kihutasid, nii et Kissisher mõtles,
tuleks ometi kuskil nurga tagant välja mõni politseinik,
nii ta kirjutab, kes selle riskantse mängu lõpetaks.
Aga ega ta ei ole rumal inimene, siis ta lisab sinna lõpetusena.
Vaevalt küll keegi julgeks peatada. Auto nii et üks näide, meil oli visiit Brežnev Saksamaal
istub rooli ja kihutab minema siin täpselt samuti. Need kingitused autod Brežnevi-le sedavõrd meeldis,
sest ta ei suutnud ennast vaos hoida.
Ja nüüd, mis puudutab seda konkreetselt Nixoni visiit,
Tim jah, ole jänesele eelnevalt kingituse välja kaubelnud.
Aga nüüd, kui Nixon on Ja see oli Lincoln kontinentaal ja Brewster täiesti süüdimatult,
kui nii võib öelda, vihjab dada, akse enesele saada
samasugust Cadillaci küll sai, aga võiks ka saada sellise.
See jäeti muidugi meelde.
Ja kui järgmisel aastal toimub tema visiit vastuvisiit
Ameerika ühendriikidesse, see on kõik fotodel jäädvustatud.
President võtab vastu Brežneviga residentsis Devides jazz
ja kingid, tahaks, et alles soovitud auto,
tumesinine, spetsiaalselt valmistatud kasvust,
kliimaseadet, muusikakeskused, mis seal kõik olid. Ja paneelil oli ka siis tekst heaks mälestuseks parimate soovidega.
Eraldi valmistatud kõik.
Ja ka Brežnev olevat kohe avaldanud soovi,
ta tahaks proovida, kuidas selle autoga siis sõita.
Ta on. Ja sellest episoodist on Nixon päris pikalt rääkinud
ka oma mälestustes.
Jällegi kihutati. Brežnev oli ju harjunud kihutama Ta ma nii
või oludes kui kogu tee oli ju sisuliselt teistest autodest puhastatud,
nii et sai seal kiirust arendada.
Amistegi Nixon jälle muret, et just nimelt,
et kuskilt pöörde tagant võis sõita välja mõni suvaline auto
ja nad kihutavad, nii et Brežnev polnud harjunud lihtsalt
selle olukorraga.
Teele oleks võinud sattuda veel mõni teine auto. See on päris pikk kirjeldus ja lõpetab siis sellega jättagi Brežnev,
mille komplimendi, et küll te ikka olete
ja autojuht, nii et mitte ainult kus enesele mingit
naudingut kiirest sõidust, vaid ka hirmuvärin neile
inimestele käste Makarova seal istusid.
Brežnev ei saanud välismaalt kingitusi, mis puudutab autosid
mitte ainult läänest, vaid ka idast.
Ja tol ajal juba on autotööstuses edusamme
ja suuri edusamme tegemas Jaapan. Jaapanis tema jaoks spetsiaalselt valmistatakse,
nissan. Kissöörika ja vot sellest sündmusest kajana sellele
sündmusele on ka võib ju seda nimetada anekdoodiks,
et ja me kujutame seda ette autoroolis Brežnev
ja tagaistmel.
Nixon, kesinservai, Nixon, Eevskisher taga.
Ja anekdoot.
Vaadake kes on ameeriklaste. Selle auto puhul on Kes huvi tunnevad, neid on ju köike, neid tehnilisi
näitajaid on kirjeldatud, aga selle mootor oli 4,4 liitrit,
arendas kiirust 195 kilomeetrit.
Ja automaatne käigukast ja mida sella no puhul rõhutatakse,
et võttis ainult 15 liitrit 100 kilomeetri peale.
Nüüd veel üks kirg, mis öeldas auto omamist,
see oli ju seotud Brežnevi jahilkäikudega. Mis viisid jahimajandid, nii olid kõik asfalteeritud,
aga kuskil seal metsa vahel teede olukord,
nagu ta oli.
Ja selle tarbeks ehitati Brežnev eraldi mul ka.
Nii et see oli Volga ja kui seda Volgat vaadata fotodelt,
siis ta oli niisugune kõrgem, nii et läbitavus parem
ja väga sageli ka need fotod juba hilisemast Brežnevi-ist,
kus ta näiteks seal jahijahil olles toetab püssi
või relva, selle avad tort, auto uksele kõrval seisab
natukene jällegi tema kätt toetades ihukaitsja,
nii et see on see volga. Nüüd nende Tšaikad puhul on ka ju huvitav,
et nad olid ette nähtud ju juhtkonnale, nii et neid
valmistati mitte palju, aga isegi nende eraldi valmistatud
Tšaikade puhul ikkagi Brežnevi oman natukene luksuslikku,
et kuigi ja kõik poliitbüroo liikmed nagu tähtsad,
olulised, aga Brežnevi auto siis ikkagi veel kuidagi parem
või midagi oli sinna lisatud.
No üks näide, kuidas 76. aastas Tšaika ja mis on jällegi
tüüpiline näoga maale oma toodang, aga kui vaadata seda
materjalide valikut, millega olid kaetud seal paneelid,
istmed, siis need kõik olid välismaised,
aga Brežnevit natukene kvaliteetsemad, natuke kallimad kui
ülejäänud poliitbüroo liikmed. Ja mis veel Brežnevi auto puhul ka teistes olid telefonid,
aga Brežnevi oli tuhatoosid igal pool, nii et neid oli palju.
Nii et koele tahtmist rooli istuda, seal oli toad,
aastaga oli toas ja veel üks niisugune huvitav asi.
Aga seda on huvitav või mitte, aga nendes kõikides olid ju muusikakeskused,
nimetame neid nii.
Aga Brežnevi Tšaikas võis neid raadionuppe,
lihtsustame nad raadio nuppudeks keerata ainult taga istmelt,
nii et kui Brežnev istub seal taga, siis ta sai ütleme,
mingisugust nuppuse all keerata, nii et ei ole see situatsioon,
millega me oleme vahetevahel kokku kokku puutunud,
istud taksosse, kuskile tahaistmele ja ees kõva muusika,
autojuht keerab selle põhja, vôiks tas köik,
mis asendisse ja sul ei ole seal tagaistmel muud teha,
kui võid muidugi paluda, kas te võiksite vaiksemaks keerata,
aga tolles autos autojuhil seda võimalust ei ole,
nii et reguleerida saab ainult tagaistmelt. Ja kui seda autode loetelu veel kord ei jõua,
neid kas 50 või 300 ükstaskõik, kumma numbri me aluseks võtame,
kirjeldada?
Aga teada on viimane kingitus, mis tal tehti,
oli 82. aastal.
Selle kingituse tegi Gorki autotehas ja see oli kas 31 null
kaks Volga ja sai Brežneusel kingi tuse seoses võidupühaga,
nii et võidupüha puhul autasustati kingita Dallase auto. Nüüd, mis puudutab nende autod saatust hilisemal ajal pärast
Brežnevi surma, siis tema tütar Galina on kurtnud,
et need kõik võeti ära.
Ta kurdab üldse suvila võeti ära, köik võeti ära.
Aga see on nii ja naa, sest nagu sai mainitud ju enamus
nendest autodest olid ju kirjas ametiautodena.
Nii et ei olnud ju isiklikult Brežnevi omandis.
Ja tõesti, nende edasine saatus on väga erinev,
neid on müüdud siin ja seal oksjonitel. Ja viimane, mida ma leidsin juhuslikult,
jäi silma. See, see ei puuduta Brežnevi autot,
vaid see oli aasta 2019, nii et mitte väga ammu müüdi
Venemaal oksjonil Brežnevi autojuhiload.
Ja mis nende lubade puhul oli tore tol ajal ju neid lube
täideti käsitsi ja ma ei ole nii ilusad käekirjaga täidetud
lube kunagi näinud, kui Brežnev veel.
Ja mis seal körval veel müügiks oli? Ma ei teagi, kuidas seda nimetatakse, kas on tehniline
dokument või midagi, igatahes seal on need kategooriad.
Ja mida on lubatud antole inimesel siis juhtida?
Ja nende tähtedega A, B ja mis seal kõik on.
Ja selle taga on siis pitsat ja Brežnevi muidugi on lubatud
juhtida köike alates muhtunutast ja lõpetades siis veoautodega.
Ja mis seal seda viimast viimast kategooriat tähistab.
Ja kui nüüd võtta talla ja rubla dollari kurss,
siis nende hind oli 24000 dollarit. Nii et võib arvata, et Brežnevi autot läevad siis mõiki
päris kõrge hinnaga.
Nüüd ühe autoga on seotud lugu, kas meil oli,
see ei ole nüüd küll kingitus, aga see oli Brežnevi käsutuses,
see on see kuulus sill 111 kee, mida kutsuti Ingriin koori.
Ja neid auto, see oli aasta del 1962 67 kokku välja lastud
38 jällegi kõrgemate juhtidega tarbeks.
Ja just nimelt selles autos istus Brežnev 69. aastal punasel väljakul,
kui toimus Pikemalt ei tasu arvata, et kõigi kingitud autodega jäi
Brežnev rahule.
Nii et vahel kannuris muidugi võttis kingituse vastu,
aga näit. Eks ta jäänud rahule autoga, mille talle kinkis
prantsuse president pumpidus.
Citroën. Ja Brežnevi arvates oli seal liiga kitsas
ja ta olevat on öelnud, et sa kiidetud Itaalia mootor nüüd
seal oli. Itaalia mootor on haiglas liikul lärmakas,
nii et selle autoga Brežnev jäänud üldsegi rahul. Ja mis puudutab seda Maserati jällegi raske öelda,
mis seal Brežnev ille ei meeldinud.
Vist jäi mainimata, et seal sai ta kingitusena 66. aastal.
Ega ta on kirjas või on kirjutatud, et kui sa automeedia 94.
aastal oksjonil vähemalt Vene allikad nii kirjutavad ühele
Soome kollektsionäärile siis olevat selle auto läbisõit
olnud ainult 9000 kilomeetrit, tähendab,
Brežnev seda autot möödas on ju palju aega praktiliselt ei kasutanud,
kuigi kuskilt ei tule ka välja, mis talle selle Maserati
puhul ei meeldinud. No ei tea, võib-olla ei sobinud kuidagi iste
või miks ta sellega eriti polnud sõitnud?
Brežnevi kihutamistest oleme me rääkinud päris palju,
ei hakka sellel enam pikalt peatuma.
Aga ja neid juhtumeid on ka kirjeldatud,
võib olla seoses mingite muude sündmustega,
tuleb neid mainida.
Et nii mõnigi kord olevat need situatsioonid olnud peaaegu
piiripealsed eluohtlikud kuskil ja valdavalt,
kui vaadata mitte niivõrd, kui need kihutamised leidsid aset
Moskva tänavatel vaid just nimelt puhkuse ajal. Inimene tunneb ennast vabamalt ja kihuta
ja teed ju seal hoopis teistsugused kui nüüd mingi sirge prospekt,
kus ei sõida vastu kedagi, kõrval pole mitte kedagi.
Aga mida tuleb Brežnevi kihutamist puhul arvestada,
kui nad jätta kõrvale need juhtumid, nagu oli Saksamaal,
kus ta lihtsalt hüppab rooli ja sõidab minema
ja see on kõigile ootamatu.
Reeglina neli saatja autot, nii et üks kihutab veel ees kontrollimaks,
et tee on puhas ja siis kaks, sealhulgas kõrval
ja üks veel taga. Nii et ka mingisugune turvamine toimub ka selle sõidu ajal,
aga loomulikult, kui situatsioon on avariiline,
siis aga need turvaautod.
Nii palju siis Brežnevi kirest kirest kihutada
ja sellega võib-olla võikski selle niisukese kergema bloki
lõpetada tulla juba tagasi tõsisemate sündmuste juurde,
mis Brežnevi valitsemise ajal aset leiavad,
sellepärast et me oleme jõudnud kuskil aastasse 1968 meel
tuleva Tšehhi sündmused, meil tulevad muud olulised sündmused. Püüame siis Brežnevi vahendusel iseloomustada Nõukogude
Liidu poliitikat.
Nii mis puudutab sisesündmusi kui ka rahvusvahelist suhtlust
ja selle teadmisega võikski praegu lõpetada.
