Tere õhtust eetris on aktuaalne kaamera 29. novembril. Eesti vajab paratamatult võõrtööjõudu, tunnistab sotsiaalministeerium. Siiski on meil veel kasutamata võimalusi kodus olevate  tööealiste inimeste rakendamiseks ja töötute ümberõppeks. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse juhi konkurss nurjus,  sest nõukogu ei leidnud üksmeelt. Saksamaa välisminister päris USA kolleegilt aru luure,  keskagentuuri salalendude ja vanglate suhtes. Politsei ja sotsioloogia loodavad alustada perevägivalla  juhtumite süsteemset kogumist ja analüüsi. Aseri tellisetehas suurendab tootmist pea kaks korda. Sotsiaalministeeriumi prognoosi kohaselt pole Eestil  võõrtööjõu sissetoomisest pääsu, aga seda alles viie kuni 10  aasta pärast. Tõenäoliselt hakatakse siia tulema eelkõige Venemaalt  ja Ukrainast. Ministeerium kutsub üles arutelule, kas ja kuidas  lihtsustada või soodustada tööjõu sisserännet. Tööandjad on üha nõudlikumalt rääkinud vajadusest töökäsi  Eestisse juurde tuua. Kui Eesti kõige kuulsamad võõrtöölised on kahtlemata Ukraina keevitajad,  siis Venemaalt ja Ukrainast kutsutakse Eestisse meelsasti  ka teisi ametimehi kas või ehitajaid, kellest nappus kätte  on tulnud. Sotsiaalministeerium tunnistab,  et arvestades rahvastiku vananemist Eestis  ja kogu euroliidus, on see mõne aja pärast paratamatus aga  mitte kohe, sest Eestis on veel kasutamata varusid. Kõige kriitilisem moment saabub seal kuskil 10 aasta pärast  umbes midagi sellist. Aga nüüd, kui palju see on nüüd selles mõttes iseküsimus,  et. Väga oluline on siin see, kuivõrd palju me suudame täna  olemasolevat tööjõuressurssi ära kasutada. Järve räägib tööhõive suurendamise vajadusest  ehk praegu kodus olevate tööealiste inimeste rakendamisest  ja töötute ümberõppest, aga ka muutustest majanduses. Kindlasti kõige olulisem on, et me peaksime oma tootmist oma  majandust muutma tootlikumaks. Ehk et meil oleks vähem töökäsi vaja, selleks,  et. Oma rikkust ja heaolu suurendada. Samas ei usu eamets, et Eesti tõuseks päris selliseks  kõrgtehnoloogiliseks riigiks, kes ilma võõrtööjõuta läbi saaks. Euroliidust Eesti palgataseme juures palju tulijaid ei oleks,  nii jääb üle vaadata eelkõige ida poole ja  sotsiaalministeerium eelistaks kõrgema kvalifikatsiooniga inimesi. On mõtet soodustada nooremate inimeste ja  kes on kõrgema oskusteabega see on siis,  kes on kas siis parema kutsehariduse või kõrgharidusega inimesed. Mis puudutaks nüüd odavama tööjõu sissetoomist eesmärgiga,  et et hoida tööstusharusid, kes täna võib-olla ei suuda  kõrgemat palka maksta? Ikkagi veel konkurentsivõimelised siis siis seda tüüpi töö  sissetoomisega kindlasti kaasnevad suuremad ohud kui  kvalifitseeritud töö sissetoomisega. Odava tööjõu sissetoomisel võivad need inimesed näiteks  peagi jääda ikkagi tööta, sest Eesti ei suuda võistelda  odava tööjõuga Aasia riikides. Sotsiaalministeerium kutsus võõrtööjõu foorumil üles arutama,  kas ja kuidas tööjõu sisserännet lihtsustada  või soodustada. Majandusministeeriumi prognoosi kohaselt tekib Eestis 2011.  aastani umbes 4000 uut töökohta aastas ja lisaks vabaneb  elanikkonna vananedes 10000 kohta aastas. Need kohad tuleb täita kas seni tööhõivest,  kõrvalejäänutega või võõrtööjõuga. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse nõukogu tunnistas  juhatuse esimehe leidmiseks korraldatud konkursi nurjunuks,  kuna ei leidnud üksmeelt. EASi juhatuse esimeheks kandideerisid teiste seas Viru  Keemia grupi juhatuse liige Jaanus. Purga Estonian Airi eksjuht Erki Urva ning majandusminister  Edgar Savisaare nõunik Oleg Harlamov. Meedia andmetel nurjas konkursi just Savisaare soov suruda  EASi juhiks Ole Harlamov, mille vastu olid mitmed  sihtasutuse nõukogu liikmed. EASi juhatuse esimehe kohuseid täidab kuni uue konkursi  kuulutamiseni Alar Kolk. Nõukogu esimees Olev Raju ei osanud öelda. Kas mõnele juhikandidaadile sai saatuslikuks tema  poliitiline taust? Sellele juhile on väga kõrged nõuded. Sõnaga peab olema särav isiksus, majandusmees,  poliitik, ta peab suutma. Väga hästi läbi saada nii mitme ministriga,  alluvatega ettevõtetega kõrgkooli direktoritega samal ajal  olema väga ettevaatlik ja, ja samal ajal  ka väga resoluutne, et tõesti väga suured nõuded on. Võib-olla on ka küsimus selles, et tuleb palganumbrit  suurendada oluliselt. Venemaa riiklik gaasifirma Gazprom tõstab  gaasieksporditariife balti riikidele, tuues põhjuseks  maailma kütuseturu olukorra. Eesti kodutarbijatele jäävad kehtima oktoobris kinnitatud hinnad,  mille kohaselt tõuseb gaasi hind järgmisest aastast ligi 12 protsenti. Eesti gaasi kinnitusel tõusevad gaasitariifid Lätile  ja Leedule 50 protsenti ehk 80-lt dollarilt kuni 125  dollarini 1000 kuupmeetri kohta. Eestile müüdava gaasi hind kerkib kuni 20 protsenti,  sest meie senine ostuhind on Eesti gaasi andmetel olnud  kõrgem kui lõunanaabritel. Ei, see ei ole kindlasti poliitiline otsus,  et, et noh, küsimus on, küsimus on kütuseturust ja,  ja, ja gaas on, on üks, üks kütuseid ja,  ja gaasil on alati alternatiive ja noh, põhjus,  miks miks hinnad muutuvad, on tänase üldine nafta nafta  baasil müüdavate kütuste hindade tase ja,  ja sellega sellega seonduvad muutused, nii et see,  see ei ole puhas poliitika Kaitseminister Jürgen Ligi leiab, et kui kaob sundajateenistus,  tuleb riigikaitse õpetus koolides kohustuslikuks muuta. Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni ja riigikaitsekomisjoni  aseesimees Trivimi Velliste usub, et riigikaitse õpetuse  kohustuslikuks muutmine leiab erinevate poliitiliste jõudude toetuse. Riigikaitse küsimusi arutati kodanikupäeva foorumil Toompeal. Riigikaitse õpetust õpetatakse Eesti gümnaasiumi es täna  valikainena ja huvi selle vastu kasvab. Riigikaitseõpetust õpetatakse praegu 74. koolis. No tegelikult peaks kasvatama lastes patriotismi  ja sellist riigikaitse tunnetust. Palju varem kui, kui ajateenistuses ja kui lisada seda seda,  et, et ajateenistuse läbivad õpilastest siiski ainult kuuendik,  see tähendab kolmandik poistest siis siis me ei saa leppida sellega,  et et enamik jääb sellest teemast puudutama. Kõikidesse koolidesse peab riigikaitse õppeainena jõudma  kaitseministri hinnangul siis, kui Eesti loobub kohustusliku ajateenistusest. Kutselise kaitseväel ülemineku puhul on. Siis sellise järelkasvu järelkasvu teema muutub,  muutub ülioluliseks ja, ja, ja neid kohti,  kus seda seda järelkasvu tekitada, neid kohti tuleb tekitada nii,  et üks on riigikaitseõpetus varakult koolides. Riigikogu opositsiooni kuuluva Isamaaliidu fraktsiooni liige  Trivimi Velliste toetab ideed riigikaitse õpetuse  kohustuslikuks muutmisest kuid leiab, et kõigepealt on vaja  piisavalt riigikaitse õpetajaid. Ma kujutan küll ette, et see peaks olema võimalik lähema  viie aasta jooksul, selleks ajaks on meil  nii suur kogemus olemas juba nendes koolides  ja peale on kasvamas noor põlvkond Eesti ohvitsere  ja ma arvan, et riigikaitseõpetajad peaksid peamiselt olema  ikkagi ohvitserkonnast. Ehkki täna on riigikaitse õpetuse temaatika alles algava  debati tasemel, leiab Velliste, et liialt kaua sellega  venitada ei tohiks. Nii võib riik tema sõnul saata ühiskonnale signaali,  nagu ta ei teaks päris täpselt, mida teha. Küsimusele, kas muuta riigikaitseõpetus kohustuslikuks,  prognoosib Velliste suurt poliitikute toetust. Ma isegi arvan, et see võib olla üsna suur,  et kuna isegi Reformierakond toetab seda,  siis on raske ette kujutada, et teised erakonnad ei toetakse. Et sellisel juhul seal võib olla väga suur toetus. See võib olla üsna üksmeelne hoiak ühiskonnas. Saksamaa uus välisminister Frank-Walter Steinmeier kohtus  Washingtonis oma USA kolleegi Condoleezza Rice'iga pärides  muuhulgas aru luure keskagentuuri salajaste lendude  ja salavanglate suhtes. Ameerika Ühendriigid pole seni salavanglate olemasolu  kinnitanud ega ka ümber lükanud. Steinmeier Ameerika visiit on huvitav mitmes mõttes. Steinmeier oli eelmise kantsleri Gerhard Schröderi  välispoliitika üks peamistest kujundajatest. Nüüd on Steinmeier välisministri ametis ja peaks looma  parema suhte Saksamaa ja USA vahel, kui see oli Schröderi  valitsuse ajal. Kohe alguses võeti jutuks Euroopa riike murelikuks tegev  teema oletatavaist CIA salavanglatest ja CIA lennukite liikumistest,  millega veetakse terrorismis kahtlustatavaid isikuid. Ainuüksi Saksamaal maandus aastatel 2002 kuni 2004 80 CA salalennukit. Salajaste kinnipidamiskohtade asukohaks peetakse Poolat  ja Rumeeniat. Ajakirjanduses kõlanud spekulatsioonide kohaselt piinatakse  neis vange, kelle süü terrorismis veel isegi tõestust  leidnud ei ole. Viimast ei saa inimõigusteustav Euroopa endale oma  territooriumil lubada ja erinevalt näiteks kuubal kui  antanamos toimuvast on Euroopal võimalik siin  ka sekkuda. USA pole seni salavanglate olemasolu tunnistanud  ega ümber lükanud. Välisminister Rice saabub tuleval nädalal visiidile Euroopasse,  siis selgub loodetavasti midagi lähemalt  ka salavanglate osas. Palestiina president Mahmoud Abbas peatas oma Fata rühmituse  kandidaatide esitamise jaanuaris toimuvatele Palestiina üldvalimistele,  kuna nii Gaza sektoris kui ka Jordani jõe läänekaldal  saatsid eelvalimisi ulatuslikud rikkumised. Gaza sektoris tühistati eelvalimised juba eile,  kui relvastatud Fata liikmed nõudsid protestiks rikkumiste  vastu mitme valimisjaoskonna sulgemist. Abbasi korraldusel on valimisprotsess nüüd peatatud kõigil  Palestiina aladel. Venemaa keskkonnakaitsjate sõnul võib Hiinast saabunud  benseenireostus jääda amuuri jõkke kevadeni. Jää, mis amuurile tekib, muudab benseeni leviku keskkonnakaitset. Ete sõnul aeglasemaks ning absorbeerib osa kahjulikest ainetest. Reostus hakkab endast märku andma aeglaselt kogu talve jooksul. Kõige valusamalt mõjutab mürgitatud vesi aga amuuri ääres  elavaid põlisrahvaid, kelle peamiseks elatusallikaks on kalapüük. Vatikan avalikustas paavsti paavsti perediktus 16. editi,  mis keelab ordineerida preestriks homoseksuaale. Edikt on põhjustanud meelepaha mitmes Euroopa  ning USA katoliiklikus ringkonnas. Otsust on nimetatud nii etniliseks puhastuseks kui  ka rassismiga piirnevaks diskrimineerimiseks. Edikt ei kehti aga nende kohta, kes on juba preestriks ordineeritud. Haridusminister Mailis Reps uuris Brüsselis võimalust avada  eestikeelne osakond Euroopa kooli juures. Euroametnike lastele mõeldud koolis õpib eestlasi arvukalt,  kuid koolile kehtestatud standardeid arvestades siiski liiga vähe,  et avada emakeelset osakonda. Kooliharidusega Brüsselis on nagu euroliidu uue  eelarvekavaga supp on seda lahjem, mida rohkem on sööjaid. Laienemine on Brüsselisse toonud tuhandeid ametnikke uutest  liikmesriikidest ja neil on ka rohkesti kooliealisi lapsi. Eesti laste eest peab seisma volvee linnaosas asuv kool kuid  see on juba niigi pungil umbes 3000 õpilast kokku. Eesti lapsed mahtusid täna Tallinnast kohale sõitnud  haridusministriga kohtudes nii-öelda ühele pildile. Brüsseli kooli arvestades on neid vähe, kuid eesti  mõõdupuude järgi juba suhteliselt palju. Noorte poole pealt vaadata, siis ongi kaks küsimust. Nooremas astmes on kõige suurem küsimus saada eestikeelne  seksioon sest lastel on selgelt raskem võõrkeeles kõiki  aineid õppe õppida ja vanemates klassides on kõige suurem küsimus,  et kas meie ülikoolid arvestavad ilma riigieksamiteta bakalaureuseeksamid,  nii et nad ei pea vahepeal riigieksameid tegema. Ja see on ka täna siis ülikoolidega suur töö ees,  et, et nad bakalaureuseeksamit ka otse arvestatakse. Eesti kõrgkoolid on tegelikult üsna tõrksad Euroopa kooli  lõputunnistust arvestama ja selgitust. Öö seisab alles ees, kuigi Eesti on selle õppeaasta alul  liitunud Euroopa koolide konventsiooniga  ja lubanud tunnustada Brüsselist antud pabereid. Kõrgkoolid on Eestis aga üsna sõltumatud. Kooli raamatukogus on Eesti kirjandust veel vähevõitu. Täna lubas haridusminister aidata tõhusamalt raamatutega  ning alustada lobitööd, et avada eestikeelne algkooli osa. Kuigi standardid seda ette ei näe ja niisugust osakonda ei  saa norme arvestades kunagi avada. Kõigil Eesti lastel on koolis emakeeletunnid  ja Euroopa kool on selleks palganud kaks õpetajat Eestist. Venemaal Novosibirskis on kohtupinki toodud ema  ja isa, kes müüsid oma kaheksapäevase tütre elundi doonoriks. Kuritegu avastati erariides miilitsate abil. Tüdrukukest müünud ema ja isa vahistati hetkel,  mil nad raha vastu võtsid. Summa suuruseks oli 260000 rubla ehk umbes 9000 USA dollarit. Päästetud laps toimetati haiglasse, kus ta kaks kuud hiljem lapsendati. Võimude väitel on Liisa nimeline tüdruk täna hea tervise  juures ning hoolitsevate vanemate laps. Läänemaa politseiprefektuur kaardistas aasta jooksul  koduvägivalla juhtumeid. Saadud andmete analüüs näitab, et vägivaldses peres kasvab  tavaliselt üks või kaks last. Perevägivalla puhul ei näe vaid väike osa oma lastest isa  ja ema vahel toimuvat vägivalda pealt. Lääne politsei prefektuuris kasutatud uudne  statistikakogumise statistika kogumine loodetakse koostöös  politseiameti ga. Ta ülemaaliseks. Perevägivald on Eestis kahel korral uurinud sotsioloogid,  võrreldes Suurbritannia aga läbi viidud uuringutega,  on üsna palju. 87-l protsendil perevägivalla juhtumitest ründab mees naist. Kõige harvemini kohtab aga perevägivalda,  kus naissoost pere liige on tunginud kallale teisele naisele. Rohkem kui 80-l protsendil perevägivalla juhtumitest  kutsutakse politsei kohale siis, kui vägivallatseja on purjus. Enam kui pooled vägivallatsejad on töötud. Kõige vägivaldsemad on 30 kuni 49 aastased mehed. Kuni kolmandik kõigist perevägivallatsejatest on olnud  eelnevalt karistatud. Kui me nüüd võtame siis kokku selle portree,  et see vägivallatseja on töötu, ta on purjus. Ta on eelnevalt juba saanud siin karistus elus,  et ta on üsnagi tige kogu maailma peale. Ja ta valab oma viha välja seal oma laste  ja naise vastu. Ja. Tähendab ta, tal on vähe. Võimalusi oma oma sellist. Käitumist kontrollida, et nad on üsnagi sellised  agressiivsed ja. Ja täiesti prognoosimatud. Kord juba alanud perevägivald muutub aja jooksul üha  sagedasemaks ning kaks kolmandikku ohvritest lõpetab kooselu  vägivaldse mehega viie-kuue aasta pärast. Pikem kooseluvägivaldsega tähendab tõelist riski pooltes  vägivaldsetes peredes kasvavad lapsed. Valdav osa lastest on perevägivalla pealtnägijad  ja kolmandik lastest langeb ka ise perevägivalla ohvriks. Peaaegu iga kolmas vägivaldne mees, kelle peres on lapsed,  pöörab vägivalla ka laste vastu. Ja selgub, et 40 protsenti nendest lastest,  kes kasvavad vägivaldsetes peredes, on näinud,  kuidas emale on tekitatud kehavigastusi. Sinna hulka kuuluvad ka relvaga vigastamised. Ja sinna hulka kuulub ka selline asi, mis politsei  terminoloogia s on seksuaalsund. Ehk siis Tegemist on vägistamisega. Viljandimaal Karksi-Nuias pandi täna nurgakivi uuele lasteaiale,  tulevaks sügiseks valmiv ehitis maksab 25 miljonit krooni. Et riik lasteaedade ehitamist ei rahasta,  moodustab suurema osa investeeringust Karksi vallavalitsuse laen. Nii näevad oma uut lasteaeda karksinu ja lapsed,  praegune lasteaiamaja on vana ja väike, ei vasta  tervisekaitse nõuetele, pealegi tuleb ruumipuuduse tõttu  soovijaile kohast ära öelda. Karksi on üks väheseid valdu, kes söandab hakata ehitama  päris uut lasteaiahoonet. Et riik lasteaedadesse ei investeeri ja maal ei õnnestu  väikeste palkade pärast suurt osalust asu kehtestada,  minnakse pigem odavamat teed ja remonditakse vanu hooneid. Karksi vallas aga sünnib aastas 40 last ja uue 120-l lapsele  mõeldud kuuerühmalise lasteaia ehitamine on möödapääsmatu. Juurde tuleb laste sõim, kus siis saavad tulla lapsed  vanusest alates poolteist aastat. Ka selle järele on nõudlus, et emad tahavad tööl käima hakata. Karksi lasteaia ehituseks vajalikust 25-st miljonist  kroonist kuus ja pool eraldab Euroopa liit,  ülejäänu on valla võetud pank. Investeering on kindlasti suur, aga me oleme praegu võtnud  laenu küll 18 miljonit, aga tagasi plaani maksta 10 aasta  jooksul ja kui arvestada, et see maja jätkub 100-ks aastaks  arhitekti sõnul, siis, siis on väga-väga hea investeering. Karksi keskuse ühte suuremasse elamurajooni rajatav uus  lasteaiahoone moodustab koos gümnaasiumiga ühe kompleksiga  sisu poolest. Vald loodab, et kohalikud noored omandavad  gümnaasiumihariduse koha peal. Piirivalve saab uue helikopteri Itaalia firmalt Bell Agusta  Eurospace kompanii kätte tuleva aasta 30.-ks novembriks. Kopteri ostulepingu kirjutasid täna alla siseministeeriumi  kantsler Märt Kraft ja Agusta belli esindaja Ugo Rossini  ning piirivalveameti logistikaülem Riho reivel. Kopteri AB 139 kogumaksumus on 147 miljonit krooni,  millele lisandub käibemaks. Kopter hangitakse euroraha abil. Programm Schengen Fessiliti toetab kolme aasta jooksul Eesti  piirivalve kokku 1,2 miljardi krooniga. Riigihanke uue helikopteri soetamiseks korraldas  siseministeerium juunis ning Agusta elliga konkureeris Saksa  prantsuse ühisfirma eurokopter. Piirivalve logistikaülem kolonel Preiveel ütles,  et määravaks ei saanud odavam hind, vaid hinna  ja kvaliteedi suhe. Me vaatame ikka sellist kopterit, mis meil on vajalik  ja mis vastab nendele nõudmistele, mis täidab meie funktsioone,  meil ei ole mõtet hakata hankima suuremat masinat,  mis on ka palju kulukam ekspluatatsioonis,  palju kulukam soetamises ja see tegelikult see  ekspluatatsiooni tuleb ju välja kanda kõik meie maksumaksjal. Augusta pell on üldiselt väga hinnatud masin  ja selle klassimasinate hulgas on ta ennast hästi näidanud. Seoses Suurbritannia peaministri Tony Blairi visiidiga  Eestisse ülehomme, esimesel detsembril tõhustatakse  siseminister Kalle Laanet korraldusel tänasest kuni teise  detsembrini Eesti piirikontrolli kontrolli tõhustamine võib  pikendada piiriületuse järjekordi leeri. Visiidi ajal liiguvad Tallinna tänavatel  ka politsei lisapatrullid. Muudatusi tehakse ka liikluskorralduses. Aktsiaselts Wienerberger paigaldas täna nurgakivi uuele tellisetehasele,  mis suurendab telliste tootmist aseris peaaegu kaks korda. Austria firma Wienerberger Grupp on maailma üks suuremaid tellisetootjaid. Aseris toodab see firma nii fassaaditelliseid kui  ka katusekive. Pärast uue tehase valmimist järgmise aasta augustis  hakatakse vanas tehases tootma keraamilisi kärgplokke,  mida seni on Eestis kasutatud üsna vähe. Uus tootmishoone tuleb kahe jalgpalliväljaku suurune,  uusi töökohti lisandub tehases 30. Weenerberger Grupi Põhja-Euroopa regioonijuhi Rudvan Groseni  sõnul laiendatakse aseri tehast seetõttu,  et vana tehas ei suutnud turu suurenenud nõudmisi rahuldada. Suur osa aseritõlistest müüakse Venemaale,  aga ka Balti riikidesse ja Poola katusekivi. Turg aga haarab peaaegu kogu Euroopat. Uus tehas saab ülimoodsa tehnoloogia. Aktsiaseltsi vinnerbergeri juhatuse esimehe Lars Erik  Nuströmi sõnul on tal hea meel, et Austria omanikud aseri  tehast laiendada otsustasid. Vana tehase aeg on läbi, aga turg nõuab telliseid üha enam  ja enam. Massiliselt ehituse tehakse küll enamuses,  küll betoonist ja nii edasi, aga aga eramu ehitamise siin  siin meil on väga tugev positsioon ja, ja siin ka,  ütleme meie, meie turg ja nõudlus on küll kasvanud aastate jooksul. Väidetavasti ehitatakse Eestis aasta jooksul tuhandeid  tellismaju veerand miljardi kroonine investeering on suurim,  mis seni aseri valda on tehtud. Ka Ida-Virumaale tehtud investeeringutest on see tänavu üks suuremaid. Riigikogu rahanduskomisjon toetas täna oma erakorralisel  istungil järgmise aasta riigieelarve muudatusettepanekut,  millega eraldatakse avalik-õiguslikule ringhäälingule lisaks  15 miljonit krooni. Varem tegi sama muudatusettepaneku kultuurikomisjon,  kuid valitsuse vastuseisu tõttu rahanduskomisjon seda  ettepanekut ei toetanud. Pärast kõnelusi valitsuse esindajatega otsustati see  parandus siiski riigieelarve eelnõus teha. Ringhäälingu esindajad on lisaraha eraldamise soovi  põhjendanud vajadusega saada üle tehnoloogilisest  mahajäämusest ja üleminekuga digitaalsele tootmisformaadile. Eesti Evangeelse luterliku kiriku kiriku kogu uus koosseis  peab kahe päeva jooksul oma esimest istungjärku. Kirikukogu valitakse neljaks aastaks ning see on Eesti  Evangeelse luterliku kiriku kõrgeim seadusandlik  ja korraldav organ. Kirikukogul antakse üle ka aasta kirjastuspreemia  ning tänavune laureaat on kauaaegne väliseesti kiriku Los  Angelese koguduse õpetaja Rein Nego. Õpetaja Emeritus Rein Nego saatis kirikukogule  videotervituse ja preemia, võttis tema eest vastu. Ajalehe Eesti kirik peatoimetaja Sirje Semm. Kirikukogu kinnitab. Segemise aasta eelarve ning kirikukogu valib järgnevaks  neljaks aastaks uue kirikuvalitsuse ja kirikukohtu  ning nõukogude ja komisjonide liikmed. Uus on nüüd arengunõukogu, kes siis peaks kiriku tegevuskava  plaanima õiguskomisjon, revisjonikomisjon  ja nii edasi ja nii edasi, nii et neid komisjone jätkub siin  päris paljudele kirikukogu liikmetele. Ja oluline on seekord ka, et kirikukogu ette on toodud  kinnitamiseks kiriku lipp ja vapp. Need on siiani puudunud nii otseselt, aga nüüd on ikkagi  plaan anda kirikul välja ka oma teenetemärgid. Seal on tarvis kindlat sümboolikat ja, ja need on  kirikukogule esitatud. Hetke pärast veel pikemalt ilmast ja siis  ka spordiuudised. Me oleme uudistega eetris homme. Esimesed uudised Eesti televisioonist kell pool seitse. Head õhtut.
