Reedene intervjuu Tere tulemast kuulama vikerraadio reedest intervjuud.
Mina olen saatejuht Anvar Samost ning täna on koos minuga
siin vikerraadio eetris ettevõtja Raul Kiljunen,
tere. Tere.
Väga tihti räägitakse erinevate riikide investeerimis-
ja majanduskeskkonnast ja on terved riigiasutused,
agentuurid, ministeerium, mis tegelevad selle
investeerimiskeskkonna kujundamisega selle
investeerimiskeskkonna turundamisega võrreldakse riikide
investeerimiskeskkond ja omavahel eriti naabruses asuvate riikidega. Eestit võrreldakse Soomega ja Lätiga ja võib-olla veel mõne riigiga.
Samas mina pikaajalise majandusajakirjanikuna ei ole kunagi
isiklikult kohtunud selle teoreetilise või võiks isegi öelda
müütilise investoriga, kes peaks olema siis inimene,
kelle nimel see investeerimiskeskkonna turundamine
kujundamine käib, et kes on siis konkreetne isik,
kes vaatab, et võiksin panna piltlikult öeldes 100 miljonit
eurot Eesti majandusse, aga võiksin panna Läti majandusse,
siis mingite kriteeriumide põhjal teeb otsuse ta paneb selle
sinna või teise kohta. Aga täna mul see suurepärane võimalus, et täpselt selline
harva esinev isik on siin mikrofoni ees,
laul, kirjanen hiljuti.
Teie tegite valikut, kui investeerida 700 miljonit eurot
mitte Eesti majandusse, vaid Läti majandusse.
Kuidas siis Eesti investeerimiskeskkond nii
väheatraktiivseks osutus? Ma arvan, et see küsimus ei ole selles, kas ta on
väheatraktiivne või rohkem atraktiivne, vaid investorina sa
vaatad eriti kui sa investeerid tööstusesse siis see
tegelikult ju paned ühte kohta hästi suure hulga kapitali
väga pikaks ajaks.
Sa ei saa seda kapitaliselt ära viia, sa ei saa seda mitte
kuskile tõsta ja kui sa vaatad neid erinevaid
investeerimiskeskkondiv erinevaid kohti,
kuhu investeerida, siis selgelt õiguskindlus õigusselgus,
aga ka tegelikult nagu riigi ja ühiskonna soov teatud
investeeringuid näha ja teatud investeeringuid kaasata on
selgelt nagu väga suur kriteerium läti eesti
või noh, me oleme Lätis tegelikult väga palju ka kraanvest
aegadel tööd teinud ja mul ei ole, Läti
investeerimiskeskkond on meil alati väga meeldinud
ja meil on seal alati väga hästi hakkama saanud,
et seal mingisugust konflikti ei näe. Noh, sellest, et Eestis on niru tööstuspoliitika,
sellest on tegelikult räägitud 10 aastat.
Ettevõtjad on sellest palju rääkinud ja,
ja noh, ega see väga midagi muutunud ei ole. Aga mis see siis tähendab, et Eestis on niru tööstuspoliitika? Noh, ütleme, kui võtame sellesama metsa ja
puidutööstussektor ja siis seda metsa, puidutööstussektorit
on nii-öelda iga poliitik, kellel on tundunud,
et natukene on toetust vähe olnud on saanud sinna malakaga virutada,
et meeletult on laiendatud kaitsealasid,
näiteks kui Ukraina sõda hakkas ja tööstus pöördus riigi
või RMK poole, et kas oleks võimalik nii-öelda tooraine näol
tuge saada siis teatud seltskonnale, kes ikkagi päris palju
nalja on ju. Et see ongi investeerimiskeskkond. Ma olen ise ka Lätis päris palju käinud ja sealsete
inimestega jätkuvalt suhtlen ja mulle tegelikult ei ole
jäänud sellist mustvalget või ühemõttelist muljet,
et Läti investeerimiskeskkond oleks parem
või siis kasvõi sedasama metsa ja tööstuspoliitika.
Et pigem on ikkagi niimoodi, et lätlased on kogu selle
iseseisvuse taastamise järgse ajaloo vaadanud Eesti poole
sellise tundega, et meil on, nagu ka see lihtsalt on paljud
asjad paremini, aga ka see investeerimiskeskkond on nagu parem,
et kas nüüd on siis pöördepunkt olnud või kas ma saan
millestki valesti aru? Noh, ütleme Eesti on olnud ju balti liider nii majanduskasvus,
SKP-s ja nii edasi, on ju, et kui nüüd vaadata tegelikult,
mis on viimase viie aasta jooksul Lätis ja Leedus toimunud,
siis noh, nii-öelda kui meie nii-öelda ühiskondlik ootus on see,
et me tööstusest liigume edasi teenusmajanduse
ja ja IT-sektori poole siis tegelikult nii Leedu kui Läti on
päris kõvasti panustanud sellesse et proovida tuua Lätialetu
suuri tööstusinvesteeringuid. Leedus on suur biomajanduse klaster, kuhu riik on vist isegi
miljard eurot plaaninud, et investeerida
ja noh, see selgelt täna nagu buumib, et samamoodi on Läti
täna ikkagi väga-väga aktiivselt otsimas
tööstusinvesteeringuid ja, ja just nimelt nihukest
innovatsioonilist innovatsioonis uue majanduse tööstusinvesteeringuid. Nii et nad lihtsalt on ikka riigina aktiivsemad
ja nad on suutnud selle keskkonna selliseks kujundada,
et ka näiteks teie näete, et seal on parem oma ettevõtet
üles ehitada. Mina ütlen täna selgelt, on Läti nii-öelda võib-olla see
sõna on natuke vale, aga nälg selliste investeeringute vastu
oluliselt suurem kui Eestis. Noh, samas kui ma vaatan seda, mida Eesti poliitikud
räägivad investeeringute kaasamise kohta,
siis võib-olla värskema näitena meenub mulle siin see
meretuuleparkide diskussioon või juhtum,
mille juurde võib-olla saab siin hiljem tagasi tulla,
kus kliimaminister kliimaministeeriumi kantsler on mõlemad
öelnud ju seda, et et põhimõtteliselt on vaja meretuulepark
ikka selleks, et tagada stabiilne odava hinnaga elekter
nendele suurtele tööstusettevõtetele, kes Eestisse tulevad
ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis üks neist nimetas
sellise ettevõtte näitena, aga siis teie enamus omandisse
kuuluvat puidukeemiaettevõtted Vibenul, mis investeering,
mis Lätti läheb? Üks teema jällegi, kui me räägime sellest investeerimiskeskkonnast,
on ju on ju see, millest on palju räägitud,
et meil tegelikult ei ole riigis tööstusest seisvat
organisatsiooni tööstuse, kantslerist või asekantslerist on
räägitud hästi kaua, on ju tegelikult.
Mulle endale tundubki, et riigil on tegelikult suhteliselt
niru ülevaade, mis selles sektoris Eestis üldse toimub
või toimuma peaks või toimuma võiks hakata. Ja noh, sellest on ka nagu noh, ma loen ise samamoodi neid,
et meil on järsku meil on energiat kolm korda rohkem vaja,
et need suured investeeringud tulevad, noh,
mul kindlasti ei ole kogu infot, et tõenäoliselt riigi
investeerimisagentuuril on seda palju enamaga.
Aga ma ei tea, kas need, kas need investorid on
või kes need suured tarbijad on küll elektrit vä. No ka ajakirjanikud on majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi kliimaministeeriumi
ja ettevõtlus- ja innovatsiooni sihtasutuse tuntud ka,
kui ei saa käest ju üsna regulaarselt ja küsinud,
et mis on need suured välisinvesteeringud,
mis eestisse peaksid tulema, sealhulgas ka selleks
elektritarbijaks ja noh, tegelikult ega neid vastuseid väga
palju saadud ei ole, et siin olime eelmisel aastal periood,
kus meile majandusminister rääkis kogu aasta edu näitena
sellest Sillamäele rajatud rajatavast magneti tehasest,
mis on tegelikult ühe olemasoleva kohaliku tööstuse selline
lisa või edasiarendus ja see on ka tegelikult ainukene
selline näide, mida siiamaani nimepidi nimetatakse. Ja noh, kindlasti on paljud need diskussioonid
ja arutelud konfidentsiaalset, kuni selleni hetkeni,
kuni nad siis lõpuks välja tulevad.
Et ja noh, mul ei ole seda infot. Kuidas Lätis käis, et kas Lätist piltlikult öeldes mõni
kõrge riigiametnik, nende mingi investeerimisagentuuri
töötaja minister, keegi helistas, kirjutas teile,
et kuulge, et me loeme siin ajakirjandusest,
et teil on seal Eestis, Kesk-Eestis on üks katsetehas,
mis tegelikult noh, ka vaadates näeb ju päris suure tehase
moodi välja, et me tahaksime seda päris tehast nagu endale
saada või jõudsite ise kuidagi sinna või kas kas lätlased ei
proaktiivsed või kuidas see välja nägi? Sibenal ei ole ühe tehase projekt, et ma arvan,
et see, et nüüd loodetavasti esimene teadlane tuleb Läti noh,
see ei tähenda seda, et fibianale võiks kunagi ehitada tehas,
aga Eestisse ja kunagi ehitada tehas, aga ma ei tea näiteks
Prantsusmaale või Soome või Rootsi vahet.
Et et kui me neid sihtkohti otsisime, siis noh,
ütleme minu soov esimese tehase jaoks oleks,
oli selline, et oleks nii lähedal. Et selle ehitust ja arendust oleks suhteliselt lihtne manageerida.
Mis see Eestist ja noh, kuna meil nii-öelda arendustiim
istub täna Tallinnas ja hästi palju Imaveres on ju et et noh,
sellepärast me nagu vaatasime, millelt kaardi peal oligi Eesti,
meil Läti Soome ja Rootsi, vaatasime seda ressurssi,
kus see on siis puit, puit ja vaatasime,
kust ta, ta on nii-öelda seda, meile vajalikku ressurssi on
täna kasutatakse kehvasti või kus niuke potentsiaal võiks olla. Ja selle järgi noh, oli nii, Eesti oli ka kindlasti oli läti
teema meie asukohtade nii-öelda valiku juht,
siis on suhelnud tegelikult investeerimise agentuuriga liiaga.
Ma arvan, et äkki kaks aastat.
Me oleme suht suhelnud väga palju Läti kohalike omavalitsustega.
Ütlen Lätis meil tegelikult töökogemus on päris suur,
et et me selles mõttes oleme liikunud nii altpoolt üles,
ülevalt poolt alla. Aga ma arvan, et see noh, jälle liiaga kontakti uurimaks,
kuidas Läti selline tehas, sobitus, tegime me kindlasti ise. Kuidagi kas siis juhuslikult või mitte, samal päeval,
kui Riben olla eelmisel nädalal, teatas,
et ta on Läti valitsusega sõlminud selle kavatsuste protokolli,
et 700 miljoni euro maksumuses tehas Läti läheb.
Eesti vabariigi majandusministeerium avalikustas pidulikul
tseremoonial oma majanduse arenguplaanimajandusminister.
Tiit Riisalu rääkis seda seal pressikonverentsil uhkete
slaidide saatel lahti ja ütles, et eesmärk on siis kasvatada
Eesti majandust lähima aastakümne või pooleteise jooksul
kaks korda. Et kas see oli teil selline teadlik kajastus,
et vaatasite, et pressikonverents oli ju varem teada nädal aega,
et Eesti vabariigi majandusministeerium hakkab tutvustama majandusarengukava,
saadaks signaali ja teataks samaaegselt,
siis õigemini tund aega varem teataks siis sellest,
et viimaste aastate suurim investeering Eestisse ei tule. Pigem oli see juhus, ma arvan, et see oli halb juhus.
Kahjuks ei ole niisugust hooba minul, et neli Läti ministrid
kokku ajada Riias selleks ajaks, kui mul parasjagu vaja on,
johtuvalt sellest, et kui Eestis midagi tutvustatakse,
et eks see oli selles mõttes pikalt ette koordineeritud
ja planeeritud protsess.
See, et see Eestis säärast meediakajastus tekitas,
oli meie jaoks nagu päris suur üllatus. Et, et noh, tegelikult see koostöömemorandumi sõlmimine on
ju üks, üks osa nagu päris pikal teekonnal.
Aga kuna väga palju Läti tipp-poliitikuid oli selle juures
ja kirjutas seal alla, siis nende soov oli sellest kindlasti
meediat teha.
Jah. Meie, noh nii-öelda arvestades seda,
et see võib tekitada huviga siin, siis andsime välja ka
selle pressiteate, et olla nii-öelda kõikide suhtes aus
ja otsekohene. Aga seda majandusministeeriumi Eesti majanduse arengukava
olete ka lugenud? Ma olen selle nii-öelda diagonaalis läbi lugenud
ja ma ütlen jällegi, et väga halb kokkusattumus,
ma, ma ise usun seda, et et kui on, tekib selline plaan
Eesti majandust kasvatada ja arendada, ma arvan,
et see on väga hea.
Aga, aga see plaan üksi on tegelikult nagu jälle üks paber.
Ehk et tegelikult sellele skeletile on nii-öelda lihaseid
ja organeid ja kogu seda struktuuri vaja peale,
et me seda tegelikult ka nagu tegema hakkaks. Noh, võib-olla see nii-öelda Eesti investeering Lätti ja,
ja võib-olla tänu sellele, et ta Lätti läks,
see kuidagi eestlastele väga niimoodi hinge on läinud,
et ta Lätti läks, just, et siis on sellel tekkinud nagu väga
oluline diskussioon, et, et mis nagu peaks tegema teistmoodi.
Ja ma ise loodan, et sellest diskussioonist võiks tegelikult tekkida,
aga tegelikud tulemused on ju. Aga mis siis võiks teha Eesti majandusministeerium teistmoodi,
et kui teie oleksite pidanud selle majanduse kasvatamise
plaani oma kaaslastega valmis kirjutama,
et mida teie oleksite selle 23 või mis iganes lehekülje
sisse kirja pannud? Kui me vaatame tööstusettevõtteid Eestis,
siis vaata, mis meil nagu kohapealne ressurss,
mis meil on kohapeal bioressurssi, meil on kohapeal inimesed.
Et kuidas me need kaks asja saame niimoodi kokku Ui.
Et sellest ühiskonnast võimalikult palju kasu tekiks,
et täna räägitakse hästi palju, et me viime paberipuud välja
paberi Budvelisest on 20 aastat räägitud.
Tegelikult me viime välja umbes sama palju kui paberipuud,
me võime välja ka vilja. Et sellest tegelikult räägitakse, suhteliselt vähe on Eesti
ekspordib tsirka.
Kui ma suurusjärk on mul kindlasti õige,
aga, aga ma arvan, miljon kaks miljonit tonni vilja aastas.
Et miks me ekspordime vilja, miks me ei teagi sellest midagi,
on ju teeks mingisuguseid, et noh, näiteks nagu see
kaerapiimatootmine ma arvan, et see on nagu väga hea näide sellest,
et niuksed tehased peaks tegelikult iga kolme kuu tagant
kuskil avama, et sellest sellest kohalikust biotoormest teha
midagi nagu ägedat, olgu ta siis puit, olgu ta siis põllul
kasvatatud toore, et see on tegelikult hästi suur. Meie võimalus ehk et jällegi, et ma arvan,
et see on üks niisugune teema, mida kindlasti tuleks arendada,
teine teema on see, et meil on ju räägitud aastaid
ja aastaid on räägitud sellest haridustellimusest.
Ja noh, kui me mõtleme, et see, mida tööstus on rääkinud,
et meil on insenere, meil on spetsialiste vaja siis selle
vastukaaluks meil on täna kitsas matemaatika,
on ju mis tegelikult suure osa noori juba enne keskkooli
või enne gümnaasiumi lükkab sellest nii-öelda
inseneriteadusest kõrvale noh, rääkimata sellest,
et meil on reaalainete õpetajaid puudu ja nii edasi,
et et see niuke kriitika või, või, või need soovid versus see,
mida tegelikult tehakse, on ikkagi omavahel päris kõvasti
lahku läinud. Nojaa, aga see seesama jutuks olnud majandusministeeriumi plaan,
et tahaks umbes suures plaanis on sellistest asjadest räägibki,
et tuleb kohalikku ressurssi väärindada,
stest kallimaid tooteid teha ja tuleb, et meie
kvalifitseeritud tööjõudu ära kasutada, et need õiged sõnad
on seal ju kõik tegelikult kirjas, et samas,
kui mina seda lugesin, siis ma mulle jäi pigem mulje,
et see on kõik selline klišeede rida, et seda väga tõsiselt,
et võib-olla kõik need koostajad ei ole mõelnud
ja teiseks eks kuskil arengukavades on ju samasugused teesid
olnud 10 või 20 aasta jooksul juba ühel või teisel viisil kirjas,
aga noh, me kõik teame, mis nende arengukavadega on,
et viimast korda loetakse neid siis, kui nad valmis saavad
ja ära salvestatakse pärast seda aeg-ajalt,
kui keegi tahab midagi tõendada mingisuguses vaidluses,
siis minnakse ja vaadatakse ka, siis öeldakse talle vastuseks. Vabandust, nüüd me hakkame hoopis uut arengukava tegema,
et see on juba neli või viis aastat vana,
et viimati näiteks Eesti energiamajanduse arengukavaga on ju
täpselt selline asi juhtunud. Nendest ütleme selles mõttes see majandusminister tuleb
välja sellega, et me hakkame majandust arendama sellise plaaniga,
see on ütlemata tore, onju.
Aga noh, ma arvan, et see majanduse arenguperspektiivi ei
muutu oluliselt enne seda, kui tegelikult terve vabariigi
valitsus ütleks, et see on meie väga suur prioriteet
ja me hakkame koos kindlasti ütlevad seda,
kuidas ma ütlen sulle, ettevõtluses on samamoodi,
et noh, sul võib olla ju plaan, et ma saan nii-öelda,
ma ei tea, ma kasvatan oma ettevõtte hästi suureks
ja me saame, hakkame tegema nagu väga häid asju
ja meil on, me teenime palju raha ja nii edasi,
onju. Aga noh, iseenesest see idee on väga tore,
see on algus. Aga siis on vaja paika panna, mida ma teen,
see kuu, mida ma teen, järgmine kuu.
Missugust talenti mul on vaja, et nii-öelda saada see samm edasi?
Mis juhtub aasta pärast, kuhu ma pean olema jõudnud kahe
aasta pärast, et oma plaane teha?
Et selles mõttes jah, see ongi see minu jaoks,
mis on nii-öelda liha nahk, mis sellel skeletile on vaja
peale panna. Ja nii kaua, kui seda ei ole noh, nii kaua ta ongi niisugune
ilukirjanduslik niuke nagu unelm.
Et, et siin on veel tükk maad minna. Samas jälle, kui mõelda Eesti ajaloo peale,
siis on ju olnud siin noh, peaaegu et kaks kümnendit 90.
kahe tuhandendat aastat, kus Eestisse tuli väga palju
investeeringuid eesti inimest, et elatustase,
jõukus väga suure kiirusega kasvasid, Eesti sisemajanduse
koguprodukt kasvas väga kiiresti Eestisse,
tekkis täiesti enneolematuid ettevõtteid,
kes ka rahvusvahelises konkurentsis olid väga edukad,
eks noh, nimetame siin kas või Hansapanka
või Tallinki või, või keda iganes, eks siis tegelikult Eesti
riik ei omanud selliseid mitmekümneleheküljelisi mõõdikutega kavasid. Ja Eesti poliitikud ei rääkinud sellest,
et kuidas tuleb veel mingi täiendav toetusmeede teha
ettevõtlusele selleks, et nüüd me saaksime oma
investeerimiskeskkonna õigeks.
Kas ma saan valesti millestki aru, aga võib-olla vastupidi,
et me teeme praegu liiga palju ühiskonnana selle nii-öelda
keskkonna kujundamisel, et selle tulemuseks on see,
et meil on järjest rohkem turgu, segavaid toetusmeetmeid,
meil on järjest rohkem regulatsioone, piiranguid,
reegleid, mingisuguseid plaane, millest riik ei taha lasta
endal kõrvale kalduda ega ei lase ka teistel kõrvale kalduda,
et see, see on see põhiline asi, mis tegelikult takistab
imelikul kombel, et mida rohkem me seda
investeerimiskeskkonda või majandusmajanduse
konkurentsivõimet siin mingit administratiivsete meetmetega ehitame,
seda keerulisemaks muutub. Ma olen selles mõttes 100 protsenti nõus,
et regulatsioon ei vii majandust selgelt edasi,
onju et selles mõttes ma regul on nii-öelda ülereguleerimine
on ikkagi pigem nagu piirav nähtus, aga aga ma arvan,
et 20 30 aastat tagasi meil oli hästi palju globaalselt konkurentsieeliseid.
Meil oli meeletult palju vaba tööjõudu, kes oli väga hästi
kvalifitseeritud ja kes oli nii-öelda tugevalt huvitatud sellest,
et oma elujärge parandada. Meil oli suhteliselt odav energia.
Ütleme, suur osa sellest meie majanduskasvust
või nendest investeeringutest, mis Eestisse tuli,
on loomulik konvergents nii-öelda siis Põhjamaade majandusega,
nii et nüüd me oleme natuke teises olukorras.
Et meil on tegelikult inimesi suhteliselt vähe.
Ehk et me tegelikult noh, nii-öelda kui me mõtleme täna seda,
et milline peaks olema see uus tööstus, siis me ju ei mõtle sellele,
et kas me tahame tööstus saada, kes saanud 1000-le inimesele
tööd või me ütleme seda, et me tahame tööstus saada,
kes ühe inimese kohta kõige rohkem lisandväärtust siis meid
ju tegelikult ei huvita enam selline tööstus,
mis annab 1000-le inimesele tööd. Sest seda tuhandet inimest meil ei ole enam. Lihtsalt segan vahele, et ma kuulsin täiesti anekdootlik
lugu paar päeva tagasi ühe teise tööstusettevõtte kohta,
mis tegutseb Ida-Virumaal, kes teeb investeeringuid
ja otsustas, et nad sooviksid kasutada selleks ühte riigitoetusmeedet,
aga selgus, et nad ei kvalifitseeru sellele toetusmeetmele.
Kunnase toetusmeede näeb ette, et tuleb luua,
mingi, ma täpselt peast ei mäleta, aga mingi suhteliselt
suur arv, töökoht, see ettevõte on suur,
selle ettevõtte investeering on suur. Aga see investeering on sedavõrd kõrgtehnoloogiline,
et sinna ei ole mõtet noh, piltlikult öeldes kahtesadat
töökohta luua, seal on võib-olla mõnikümmend töökohta.
Ta ja midagi ei ole teha, et reeglid on sellised
ja see ettevõte peab ise hakkama saama, mis sa ise ka päris
tore tegelikult. Ma ütlen, võib olla piirkonniti on, on see natukene ka
erinev Ida-Virumaa selles mõttes on ju natukene teises olukorras,
et meil on seal nii-öelda potentsiaalsed rahvuslikke ohtusid
on geopoliitilisi ohtusid selgelt üks väga suur tööandja
Ida-Virumaalt hakkab lahkuma, mis on kogu see
põlevkivisektor on ju ehk et noh, võib-olla see on ka nagu
Eesti ainukene piirkond, kus tegelikult on vaja nii-öelda
suuri tööandjaid, kes neid asendaks. Aga ma arvan, et kui sa nii-öelda globaalselt vaatad,
noh ma ütlen, kui täna tahta Kagu-Eestisse ehitada tehast,
kus on 500 töötajat vaja.
Noh, ma arvan, et siis need 500 töötajat prakku peavad
hakkama tulema Tartust ja võib-olla kaugemalt veel on ju,
et see eesmärk ei saa olla täna luua keskmise palgaga töökohti,
vaid see eesmärk peab olema ikkagi täna luua kõrge
lisandväärtusega nii-öelda ettevõtteid, kes suudaks maksta
aga palka siis, kui kui see nii-öelda palgaralli võib-olla
veel 10 aastat Et need teie poolt nimetatud 90.-te või kahe tuhandete
aastate Eesti nii-öelda konkurentsieelised väga selline
näljane kvalifitseeritud tööjõud, odav energia
ja ja muu selline, et see on kõik tänaseks kadunud. Kaasa arvatud geopoliitiline asend on ju kõvasti muutunud,
mis oli noh, ju väga paljudele Eesti suuri investeeringutele
selgelt üks põhjus, miks nad siia tulid. Reedene intervjuu Kuulajad kuulate Vikkerraadio reedest intervjuud,
mina olen ajakirjanik Anvar Samost, vestlen täna siin
ettevõtja Raul kirjaneniga, rääkisime just eesti
rahvusvahelisest konkurentsivõimest ja nendest ressurssidest,
mis meil siin Eestis on, et üks neist on kindlasti hästi
haritud rahvas aga seda on vähevõitu ja teine suur ressurss
on siis kõik see, mis meil siin Eesti pinna peal seisab,
muuhulgas ka näiteks mets. Et see on samas selline viimaste aastatega järjest enam
segasemaks muutub küsimus, et kui siin vaadata ringi,
siis tundub, et Eestis on mets otsa lõppemas,
et seda tuleb iga hinna eest nagu kaitse alla võtta.
Seda ei tohi raiuda ka tegelikult mõnede inimeste meelest
üldse majandada mitte mingil moel, et noh,
kui üldse, siis võib-olla ainult selles võtmes,
et käime metsas, arendame loodusturismi. Miks see, miks see on niimoodi läinud, sest et tegelikult
eestlaste suhtumine metsa on läbi ajaloo olnud väga
praktiline ja pragmaatiline ja, ja noh, Eestis on olnud ka
ikkagi arvestataval hulgal metsaomanik ja on ka täna tegelikult,
kes peaksid olema huvitatud sellest metsa majandamisest. Kui nii-öelda üks osa sellest küsimusest oli see,
et kui ringi vaadata, siis mets kaob ära,
onju, siis ma. Mina nii ei öelnud, ma tahtsin vastupidist öelda. Ei tea, kus see GSM, kus kohas ringi käinud,
et ma arvan, metsa on Eestis väga palju ja metsa tegelikult
Eestis kasvab kogu aeg juurde.
Metsaomanikud on tegelikult vähemalt suuremad,
metsaomanikud on täielikult muutunud ka kogu aeg teadlikumaks,
kuidas metsa paremini kasvatada, kuidas metsa paremini majandada.
Et noh, väga meie näiteks väga suur pingutus on selle ümber,
et kuidas metsa juurdekasvu hektari kohta suurendada. Aga ma arvan, et miks selline niisugune teema on tekkinud
või miks selline vaatenurk on tekkinud, on,
ma arvan, et see pigem on niuke sotsiaalteadlaste küsimus on ju,
et ma arvan, et see nii-öelda metsa aga otseselt seotud ei ole,
et ma arvan, et hästi suur niuke probleem,
üldisem probleem on selline kliimaärevus.
Ehk et noh, nii-öelda väga palju on juttu,
et, et meie kliimaga on palju probleeme. Asjad hakkavad muutuma, on ju see, kuidas me elame Palmil,
vihma sajab, palju lund, sajab, niuke, tuul,
meil on see kõik muutub.
Ja ma arvan, et see on nagu väga hea pinnas.
Ka niuke selle ma ütleksin radikaalsele,
mitte faktidele baseeruvalt nihukesele, keskkonna ärevusel,
onju. Ja mets on ta selles mõttes on nagu nähtav asi.
Et, et seda on hästi lihtne näha, kui metsa majandatakse,
kui puud võetakse maha noh, on selge, nii-öelda ruumiline häiring,
seda on hästi lihtne näha ja see, see, et sinna 40 aasta
pärast on samasugune metsa asemele kasvanud 40 aasta pärast,
ehk et kui sa lähed ka järgmine aasta sinna siis on ikka
veel puud pisikesed ja nad ikka veel kasvavad
ja sa lähed ka viie aasta pärast sinna. Noh, võib-olla sel ajal on juba puud sinu pikkused,
aga nad ikka veel väiksed seda metsa justkui seal ei ole.
Ma arvan, et seal on nagu hästi palju niisugust paanikat
selle ümber ja ma arvan, et teine teema,
millest me siin ka natukene ennem rääkisime,
on see, et kuna nii-öelda poliitikute jaoks on keeruline
teema siis riigi tasemel on seda selgitust tegelikult välditud,
hästi palju. Noh, iga minister, kes on keskkonnaminister,
kes meil ju viimasel ajal on olnud on pigem üritanud seda
niisugust segaduste populismi enda enda populaarsuse tõusuks
ära kasutada.
Olen tavaline inimene, tõenäoliselt, saage aru,
et mis seal siis õige on.
Räägitakse, et meil on uusi fakte vaja, meil on täpsemaid
andmeid vaja ja nii edasi, et noh, ma arvan,
et meil on Eesti metsa kohta on nii palju andmeid,
et tõenäoliselt terve aafrika metsa kohta nii palju andmeid kokku,
kui meil on oma vaikse Eesti metsa kohta,
et need andmed on kõik olemas. Metsateadus on, meil on olemas.
Ja ma arvan, et metsaga meil on kõik väga hästi. Te olete ise, parandage mind, kui ma eksin,
vist üks Eesti suurimaid metsaomanikke. Nojah, ma olen omanik ettevõttes, kus on,
kus on palju metsa Ja teie eesmärk kindlasti ei ole seda metsa pidada kui looduskaitseala,
et te tahaksite sellest oma investeeringuna tulu saada. No kindlasti on selles mõttes igas metsakoosluses,
täna on ka looduskaitseväärtused ja neid kaitstakse ka
ja noh, võib-olla ma arvan, et isegi kaitstakse natuke liiga palju,
aga aga, aga selge on see, et ta meie jaoks on investeerinud. Ma olen lihtsalt selle peale mõelnud, et mul on
tutvusringkonnas inimesi, kes ei ole nii suured metsaomanikud,
kellel on nagu selline päritud või kuidagi muidu saadud
metsatükk kuskil ja see on hämmastav, kuivõrd palju selgem
on nende inimeste vaade Eesti metsapoliitikale
või Eesti keskkonnapoliitikale, et see isiklik suhe selle
metsaga see muudab, nagu seda vaatenurka kohe ikkagi
väga-väga hüppeliselt. Et kas te, kas te mõelnud kunagi, et kuidagi peaks äkki
vähemalt kuidagi Sudima ühiskonda sinnapoole,
nagu näiteks on Soomes, kus on ju tegelikult
proportsionaalselt palju rohkem metsaomanike kui Eestis,
et Eestis oleks väga palju inimesi, kellel oleks metsaga
ikkagi mingisugune omanikusuhe või vähemasti perekonnas
või suguvõsas oleks mingi omanikusuhe, et äkki see võtaks
seda ärevust, sellist mõistmatust selles suhtes maha,
et mis asi see metsas tegelikult on? See oleks väga hea ja ma arvan, et see on väga tähtis,
et Eesti riigi kodanikud, Eestis elavad inimesed on ka
Eestis maaomanikud.
Ma arvan, et see iseenesest on see väga tähtis.
Ma arvan, et see võrdlus, see, et need inimesed,
kes metsa omavad, need vaatavad natukene teistmoodi sellel asjal.
Ma arvan, et põhiliselt tuleneb sellest,
et nad saavad aru, kuidas protsess tegelikult toimub
ja mis metsas tegelikult Oi näevad seda pikemat ajavahemikku, eksime. Ja nad noh, selles mõttes, et see ongi see,
et ütleme, tavaline linnainimene, kes satub Maale
tõenäoliselt ainult selle tõttu, et ta läheb RMK matkarajale jalutama.
Vot, võibolla tal ongi nii-öelda see nagu pikem arusaam sellest,
mis metsas tegelikult toimib, on keeruline.
Noh, me oleme nii-öelda metsa ostnud tegelikult päris palju
ja mis siin salata, me oleme metsa ostnud ka ju päris palju
eraomanike käest. Ehk et needsamad perekonnad, kes valdavalt on siis metsamaad
tagasi saanud väga tihti eriti niukses põlvkonnavahetuse hetkel,
kus vanaema või vanaisa ära surnud on, ju siis nii-öelda on
selle metsa ära müünud ja ma ütlen, et nagu päris ausalt,
et noh, ma arvan, et ikkagi väga suur enamus nendest
müükidest on seotud hirmuga keskkonnakaitses. Tuleb keskkonnaagentuur või mõni muu selline asutus leiab,
et teil on merikotka pesitsuspaik, teie metsas. Noh, merikotkapesapaik on nagu väga niuke utreeritud nagu Iisak,
sellest piisab sellest, et sul on mingisugune taimeliik
või põõsa liik, kui sul on mingisugune kooslus,
kus on kus on märgala märja ala peale mingi puu maha kukkunud,
kus on mingid seened kasvama hakanud selleks noh,
see ole merikotkas on ju selle põhjuse põhimõtteliselt
niukses hästi majandatud normaalselt naturaalselt majandatud
metsas noh, peaaegu igas metsas leiab selle põhjuse. Kas te, muide sellist Eesti ettevõtjad nagu Margus
Linnamäega tunnete isiklikult? Ma ei ütleks, et ma teda isiklikult tunnen,
aga aeg-ajalt.
Me oleme vestelnud Tema on ka väga suur metsaomanik, nii palju kui mina olen
aru saanud, kuigi erinevalt teist avalikest registritest
võib selle info leidmine raskeks osutuda.
Te olete metsast ka omavahel rääkinud? Noh, ütleme me ole Margus Linnamäega rääkinud tema metsast,
metsa majandamisest.
Me oleme natukene rääkinud tema meediaväljaannete nii-öelda
sellest lähenemisest kogu sellele teemale.
Nii-öelda demokraatlikus ühiskonnas ongi arvamuste vabadus,
meie arvamused on väga erinevad. Kas te olete selle vestluse tulemusel aru saanud,
et mis täpselt, et on see kaalutlus või mis on juhtunud,
et Margus Linnamäele kuuluv meediaettevõtete grupp Postimees
siis nii innukalt, et tegeleb selle metsaküsimusega,
et noh, tegelikult siin ei pea just mingisugune eriline
analüütik olla, et saada aru, et kõik võimalik metsaga
ärilises mõttes tegelemine on seal väga kriitilise
tähelepanu all. Piltlikult öeldes, kui me näeme sõna mets Postimehe
pealkirjas võime olla kindlad, et see vaade on selline noh,
lihtsustan, ärge tehke midagi või et on väga halb,
et midagi on tehtud, kas te saate aru, kust see tuleb
ja miks see nii on, et? Noh, mina ei tea Margus Linnamäe pea sisse,
selles mõttes mina ei tea, miks ta niimoodi mõtleb.
Me oleme sellel teemal arutanud, ma päris täpselt ei ole
tema nii-öelda mõtteid aru saanud, ma arvan,
et tal on kindlasti ja oma tutvusringkond kes näeb seda
metsandust võib-olla natukene teistmoodi,
kui kui ta ise näeb.
Minu meelest on ta ise suhteliselt aktiivne metsa majandaja
oma metsas, et selles mõttes nagu majandab metsa täpselt
samamoodi nagu kõik teised metsaomanikud,
et miks tal selline hoiak on? Ma, ma ei oska öelda. Jah, see on hea küsimus, et mina ka tegelikult ei oska
sellele küsimusele vastata, aga, aga fakt on see,
et vähemasti avaliku diskussiooni vaadates võib-olla Eestis
üsna kindel, et seesama teie poolt nimetatud noh,
tavapärane, traditsiooniline metsa majandamine saab alati
sellise hästi kriitilise vaate osaliseks
ja teiselt poolt, kui ma vaatan näiteks teist suurt meediakontserni,
siis seal on selline natukene teistsugune vaade metsale
ja keskkonnale, mis tuleneb eelkõige sellisest rahvusvahelisest,
selles samas kliimaärevuse narratiivist,
et teie nagu metsaomanikuna ja metsa tööstuline olete selle
kahe suure meediakontserni sellise negatiivse pideva
tähelepanu all. Noh, ma olen alati ise mõtelnud seda selliselt,
et kui ma juhtisin pikalt ja olin Graanul Investi nii-öelda
suuromanik Graanul Investi kohta peab vist igaks juhuks kuula ütlema,
et see on suurettevõte eesti ettevõte, mis tänaseks läinud
Ameerika suurim investeerimisfondi omandusse enamuses teil
on 520 protsenti jätkuvalt koos oma äripartneritega
ja see ettevõte siis Eesti puidujäätmetest
ja puidust tootis küttegraanuleid. Toodab ma olen ja mitte ainult Eesti, vaid ta toodab ka
Lätis ja Leedus ja Ameerikas ja millal teha seda igal pool,
et ütleme tollal, kui mina olin Graanul Investi nii-öelda
omanike juht, siis noh, põhimõtteliselt iga nädalal räägiti
peletajatest kui halvanud on ja kuidas kraan lest on,
kõik hästi läinud.
Peale seda, kui ma kraanlast ära müüsin siis see teema on
eesti meediast kadunud. Ehk et selles mõttes ma arvan, et see võib-olla see,
miks miks nii-öelda mina olen selle kahe suure kivi vaheldus,
ma ise mõtlesin, äkki see on niimoodi, et kui sa oled nagu
mingisugune majakas või mingeid tornis neid äikselööke saad
ikkagi sina on, et see on, ma arvan, et meedial,
huvitav, see on lugejal huvitav, kogub palju rohkem klikke,
on ju. Et noh, ma just vaatasin, oli mul hea sõber,
Anders Anderson investeeris kinnisvarasse. Pealkiri oli see, et kirjanen äripartneri investeeris,
et noh, ma ütlesin või noh, võib-olla ma ei tea,
kas see on nagu ühesõnaga, ta hakkab omama mingisugust oma eluse,
minu perekonnanimi. Meedia loogika, aga ma küsin veel nende Belletite kohta,
et noh, võib ju tegelikult öelda, et selle praeguse
puidutööstuse valikuga, mida te ilmselgelt olete teinud koos
oma äripartneritega seda võib ju ka vaadata kui sellist
kriitilist vaadet sellele, mida te varem tegite,
sest et noh, Belletite tootmine puidust on märksa
lihtsakoelisem tegevus kui puidust, sellise keerulise
puidukeemia toote tegemine Kindlasti on, kui me 20 last tagasi Graanul Investi ka peale
hakkasime siis kui mul oleks tulnud mõte,
et okei, hakkame nüüd tegema nii-öelda seda biotehnoloogiat,
et Hybenul siis oleks kunagi juhtunud, sellepärast meil ei
oleks olnud selle jaoks ei raha ega teadmisi.
Ehk et ta on natukene kindlasti niuke evolutsiooniline protsess.
Aga teisest küljest ma arvan ka seda, et et noh,
nii-öelda see, mida Graanul Invest täna Eestis teeb. Ma arvan, et see on nagu ülihea ja ülivajalik.
Sellepärast et meil on väga palju selle segmendi puud,
millega tegelikult midagi teha ei ole. No või vähemalt ei osata. Midagi teha või veel ei osata midagi teha
ja ma arvan, et ka kui fibenol tuleb, on ju kindlasti seal
mingisugune tooraine kattuvus on võib-olla 10 protsenti,
aga suur osa sellest toorainest, mida kraan endast täna kasutab,
on ka meie nii-öelda tehnoloogia. Ja kalaviis või kuus aastat tagasi, kui üks teine ettevõtjad
seltskond üritas Tartusse tselluloositehast ehitada,
siis olite teie ju selle vastu. Mina ei olnud selle tselluloositehase vastu,
mul oli selle tselluloositehase suhtes kaks suurt argumenti,
üks argument oli see, kui RMK tahtis laias laastus kogu oma
paberipuu pikalt maha müüa ühele ettevõttele,
kes oli see konkurent, kes oli absoluutselt jah,
noh, ütleme me olime teises valdkonnas tollal tollane ei
olnud meie konkurendid siis ma ütlesin, et see võib-olla ei
ole kõige pikem või kõige parem plaan nii-öelda riigi jaoks
võtta selline suur bet selle seltskonna vastu. Ja teine teema oli see, et et noh, nii-öelda see asukoht
Emajõe ääres nii-öelda Tartu linnaga natukene konfliktist
tundus mulle probleem.
Ja ma arvan, et see mõnes mõttes oli mul tegelikult õigus.
Et noh, nii-öelda suur osa sellest metsavastasest nihukesest
nagu sentimendist, meeleolust, popul.
Nojah, ütleme vahetajal ütleme sentimendist noh,
tegelikult sai tuule tiibadesse nii-öelda tänu sellele
ja sellega ei ole mul mitte midagi pistmist. Ma võin. Aga kahetsusväärselt nüüd te peate ise seda suppi söömas. Eks jääb suhteliselt noh, ega noh, aga ma ütlen jällegi,
et ma arvan, et see noh, nii-öelda need olid sellised mõjud,
mis, mida noh, nii-öelda mina ei suutnud ette näha
ja millesse mul ka mingit mõju ei olnud,
et noh, loodame, et läheb paremaks. Reedene intervjuu Ja jätkame vikerraadio reedest intervjuud,
mina olen saatejuht Anvar Samost ja vestlen siin ettevõtja
puidutöösturi Raul kirjeneniga saate alguses siin rääkisime
pikalt sellest, et mis Eesti ettevõtluskeskkond endast kujutab,
et, et kas see on veel atraktiivne siia tööstusettevõtete
rajamiseks või üldse raha paigutamiseks,
et missugune on see regulatiivne atmosfäär,
milline on maksukeskkond? Noh, tavaline inimene näeb seda eelkõige poliitikute
omavahelise diskussiooni läbi.
Meil on siin nüüd aasta otsa ainult tohutu vaidlus
riigieelarvepuudujäägi üle riigieelarve tulude
ja kulude üle.
Samas muidugi väga suurt diskussiooni selle üle,
et, et kuidas neid tulusid tekitada.
Mina, mina ei ole nagu poliitikute vahel märganud,
et põhiliselt räägitakse seda, et kuidas mingeid uusi makse kehtestada,
et kui teie nagu saaksite erakondadele, kellel on Eestis
privileeg saada parlamenti valitud ja valitsuse nõu anda,
et mis te selle Eesti majanduse, käimasaamise
või Eesti majanduse konkurentsivõime parandamiseks neile
soovitaksite teha. Meil oli arutasime, rääkisime enne seda,
et mis Eesti konkurentsieelis oli pikalt. Odav tööjõud, kvalifitseeritud tööjõud ja ressursse eks
ja odav energia. Aga seal oli, seal oli ka nagu ma arvan,
et Eesti niukse arengu hästi pikk noh, niuke nagu postulaat
olid meil tasakaalus riigieelarve mis tegelikult tähendab seda,
et kui riik tahab ja poliitikud on alati meeletult suursoo
raha jagada, sellepärast et see teeb nende lõppkokkuvõttes populaarseks,
see teeb nad valituks.
Et seda teha, peab maksubaas kasvame.
Ehk et tegelikult majandus peab kasvama vastasel korral noh,
nii-öelda see maksu past tegelikult ei suurene. Ja see, mis nüüd on juhtunud siin võib-olla viimase
viie-kuue aasta jooksul on see, et kuna meil on kogu aeg
mingi kriis on ta siis koroonakriis ja Ukraina kriis
ja meil on kogu aeg mingi kriis siis noh,
nii-öelda see nii-öelda majanduse maksubaas versus riigi
kulud on omavahel täiesti lahti seotud.
Kui alguses vähemalt tehti sellist nägu,
et okei, me seome nad lahti mõneks ajaks sellepärast,
et kriisist üle saada, siis mulle endale tundub täna,
et nad on täna nagu, nagu põhimõtteliselt lõplikult lahti
seotud mis tegelikult tähendab ka seda poliitikutel on
võimalik raha jagada ilma selleta, et nad üldse peaksid
majandusega tegelema. Seda jagada siis tänu sellele, et kas võtta laenu
või noh, nüüd on nagu uus temaga tõsta, maks on ütleme,
kui me täna vaatame Eesti riigikogu, siis.
Ma ütleks, et Eesti, riigikogu kaks kolmandikku,
parempoolne siis üks kuuendik on keskel,
üks kuuendik on ikka vasakpoolne siis tegelikult on noh,
nii-öelda see majanduspoliitika on täna selgelt vasakpoolne. Seda ma just mõtlesin, et mida te selle kaks kolmandikku
parempoolne all mõtlete, et mina ei saanud kuidagi niisugust
sellist ülekaaluga. Noh, ma arvan, et noh, kus EKRE asub, nii-öelda
majanduspoliitilised on keeruline on, ma arvan kuskile
vasakule ilmselt noh, okei, ma ei ole, see ei ole võimul,
see ei ole minu nii-öelda kompetents ka,
aga noh, ma ütlen, et selles mõttes nagu ka tänases
nii-öelda valitsused, onju on ju noh, selgelt kaks
kolmandikku on parempoolsed, üks kolmandik on
vasaknominaalselt nisust. Aga noh, tegelikult poliitika on selgelt vasakpoolne mõtlema,
kes valitsuses tegelikult oma tööga hakkama saanud.
Hästi on sotsid. Kes on selgelt vasakpoolne erakond, aga,
aga ma küsiks vastu sedasi, et kuidas seda maksubaasi siis
peaks suurendama, et ega riigil ei ole mingisugust sellist nuppu,
kuhu ühekordselt vajutada või mida all hoida
ja siis hakkab tekkima uusi ettevõtteid.
Inimeste palgad hakkavad tõusma, tarbimine kasvab
või on selline nupp kuskil olemas? Noh, ma ütlen, seesama nii-öelda majandusplaan,
mida siin on tutvustatud, et meie majandus kasvab kahekordse
kahekordseks 10 aasta jooksul, on nüüd noh,
see ongi meie maksubaas on siis kahekordne,
kui ta kasvab, iseenesest muidugi ei juhtu küsimusele,
kuidas seda teha on ja me peame mõtlema,
et mis on meie, needsamad konkurentsieelised on kus see
majandus võiks kasvada, meil on nutikad inimesed,
on geopoliitika, on läinud, odav energia tänaseks läinud on
ja kas seda odavat energiat on võimalik tagasi tuua? Kas meil on mingisugused mõtted või lahendused,
kuidas seda tagasi tuua?
Noh, ma arvan, et täna selle nimel nagu töö käib mulle
endale tundub, et need lahendused on päris auklikud,
poolikud veel täna, onju, aga noh, võib-olla on siis nagu protsess,
et kuidas me saaksime kasutada rohkem neid bioressursse,
mis meil on, kuidas me saaksime neid nutikamalt kasutada.
Et selles mõttes tegelikult neid lahendusi nagu on. Aga see on natukene nagu selline, et kui sa oled nagu riigi
valitseja või, või noh, nii-öelda juhid riiki
ja sa vaatad seda riiki nagu tuleb kohe tuleb nagu
jalgpallimatš meil õhtul on ju et sa oled nii-öelda selle
jalgpallimeeskonna mänedžer ja siis ta, sa vaatad seda mängu,
kõrtsus oma meeskonnamängu.
Ja iga kord vaatad seda kõrtsus, sinna platsi äärde ei lähe,
sa ei taha võtta positsioon ja kuidas seda meeskonda juhendada,
mida oleks võimalik paremini te vaid salatseda kõrtsus. Ja siis mõtled seal, kas see, huvitav, miks need täna nii mängivad?
Ja noh, ma ütlen Eestis ja majanduspoliitika minu meelest
ongi see, et seda, seda majanduspoliitikat vaadatakse
kõrvalt ja oodatakse, et midagi hakkab juhtuma.
Te kindlasti juhtubki ja ma arvan, et inimesed on ettevõtlikud.
Ettevõtjad on ettevõtlikud, ärid proovivad nii-öelda leida
igasuguseid auke, urkad ja võimalusi, et oma asju paremini ajada.
Aga noh, ma ütlen niuks niuks suurt murrangut. Noh, eks seda kahekordset majanduskasvu kõrtsustada
jalgpalliplatsi vaadates.
Ma arvan, et seda ei tule. Aga kust see murrang peaks tulema, et, et kas saabki üldse
enam sealt avalikus sektoris tulla? Avalikus sektoris saab ta sellega tulla,
kui kui avalik sektor saab sellest aru, et tal on tegelikult
kaks võimalust.
Kui ta tahab raha laiali jagada, siis tal on võimalus,
kas tõsta makse, mis on äärmiselt ebaproportsionaalne
või võtta majanduskasv enda niisuguseks põhiideeks,
millega on vaja kõikidel tegelane mitte ainult majandusministrile,
vaid ka peaministril on haridusministril sellega tegeleda. Ja kui see on võetud nagu eesmärgiks siis tegelikult on
tõenäoliselt võimalik leida lahendusi. Kui sellest elektri või vabandust energia hinnast,
siis veel kord rääkida, et teie investorina kindlasti ka
kaalusite ilmselt energia komponent kuluna püsikuluna on ju
seal ka selles puidukeemias, märkimisväärne on,
et me oleme siin kõik kuulnud lugusid seal Kundas asuvast puidukeemiatehasest,
kes on olnud aastaid hädas sellega, et nad tulid Eestisse
ühtmoodi hinna ootusega elektri suhtes ja tegelikult on
pidanud majandama hoopis teistsuguses hinnakeskkonnas. Et missugust, nagu hinnaprognoosi või, või vaadet nagu üldse
oma investeeringu tulusust hindamisel saate siin Eestis
või Lätis kasutada, et ma lugesin siin huviga ka paari
nädala eest seda meretuuleparkide projekti tutvustust,
mida oli kliimaministeerium teinud ja seal oli öeldud,
et ma ei tea aastal 2030, eks ju, see elektri hind on
kümnendik sendi täpsusega, selline ja taastuvenergia tasu on
ka kümnendik sendi täpsusega. Selline, et ma väga vabandan, aga ma ei usu sealt nagu
ühtegi rida, sellepärast et ma ei usu, et sellist asja
ükskõik millise pädevuse võimutäiuse korral oleks võimalik prognoosida,
kuidas teie seda elektri hinda siin ette näete,
on seda üldse võimalik kuidagi ette näha milliste lähtuvad
ja mis on see baas, kus te vaatate, ütlete,
et ma kujutan ette, et noh, kahe aasta või kolme aasta
või 10 aasta pärast, see elekter võib olla umbes sellise maksumusega. Noh, mina arvan seda, et mida on võimalik täna teha
ja nii-öelda sellest sellest väga keerukast pikast valemist
on ühte asja võimalik tõenäoliselt nagu näha täna kui palju
maksab tuuleenergia megavatt-tund, kui tuul puhub
ja kui palju peab riik maksma selle jaoks,
et seda tuuleenergiat siia arendatakse, see tegelikult on,
on tehniliselt tehtav ja see on noh, ma arvan,
et see on ka täna see nii-öelda sendi pealt täpsusega number
mida esitleti, aga ma arvan, sellest numbrist on hästi palju puudu. Puudu on see, kust tuleb elekter, mis hinnaga
ja kes selle kinni maksab siis kui tuulepuhu.
Ma sain aru, jutt oli sellest, et see taastuvenergia tasu
ja täpselt sama suur suureks, mis ma arvan ka tehniliselt on
arvutatav ja tehtav.
Aga mulle endale tundub, et kõik need teenused,
mis täna tulevad selle jaoks, et siis kui tuulepuhu,
kus meil elekter tuleb, kus meil tuleb nii-öelda avariielektrienergia,
need lähevad kõik võrgutasusse. Ja see on täitsa teine maailm ja sellest täna keegi ei räägi.
Ehk kui sa oled lõppkokkuvõttes nagu tarbija siis noh,
see, et üks komponent sinu elektriarvest on teada,
mis ta on, ei päästa sind sugugi.
Kui sa tegelikult ei tea, et kas järgmine komponek,
et võrgutasu on sul kolm korda kõrgem kui kaks korda enam
kui viis korda kõrgem tänu sellele, et elektri hind oleks selline,
nagu ta täna plaanis olla on, ehk et noh,
mina seda suurt pilti ei tea, on ju noh,
nii-öelda meie arusaam sellest on see, et elektri hind peab
pikas ahelas alla tulema. Et see keskkond oleksin konkurentsivõimeline
ja taastuvenergiat on selle jaoks vaja arendada,
tuleks olla. Meie saade hakkab lõppema, ma küsin alguse juurde tagasi pöördudes,
et kas on ka mingi võimalus, et te nagu praegu kaudselt läbi
avalikkuse räägite Eesti riigiga läbi, et võib-olla toote
selle tehase ikkagi mingite tingimuste täitumisel siiski Eestisse. Noh, mina ütlen seda, et Fivenol ei ole ühe tehase projekt,
et ma arvan, et 10 aasta jooksul 12 aasta jooksul ma usun,
et fibernalil on kolm-neli-viis tehast tehtud täna meie
selge nii-öelda plaan ja suund, et meie esimene teast oleks Lätti,
me teeme sellega tõsiselt tööd, Lätis me teeme kohalike
omavalitsustega tööd Lätis.
Kas kunagi võiks fenoolitehast tulla Eestisse?
Kindlasti võiks tulla, kui selle jaoks on tingimused õiged. Raul kirjanen, suur tänu, mina olen saatejuht Anvar Samost.
Tuletan meelde, et kuulasite Vikkerraadio reedest intervjuud. Kõike head.
Reedene intervjuu.
