Kajalood. Tere kõigile, kes meid kuulavad.
Täna on meil külas inimene, kelle tööl on justkui kaks tahku.
Üks nendest on meie kõikide silmade ees.
Raamatu illustratsioonid, graafilised tööd näitustel.
Teisest küljest, et iseloomustab seda tööd aastakümnete
pikkune tegevus rahvusvahelisel tasandil.
Selleks et tutvustada Eesti lasteraamatute pildilist külge,
mis on maailmas pälvinud nii imetlust kui kiidusõnu,
kui tähelepanu. Meil on külas graafik, illustraator, kunstiekspert
ja kuraator Viive noor, tere.
Tervist. Milliseid lasteraamatuid sa oma lapsepõlvest mäletad? No päris kindlasti on need Siimaškopi raamatud.
Ja minu vanemad olid õnneks sellised, kes mul tõesti ostsid
kõik raamatud, mis sealt kätte said.
Ja Siimaškopi, lumivalgeke ja Pöial-Liisi,
ma arvan, et olid kõikide tolleaegsete tüdrukute lemmikud kindlasti,
aga ma arvan, et ka poiste.
Aga mulle meeldis rohkem Pöial-Liisi, ma pean ütlema,
kuigi ma tean, et enamus ei armasta, sest lumivalgekese aga
IRL-is oli kuidagi salapärasena. Siis selle loo pärast, mitte Siimaškopi illustratsioonide pärast. Ei, ma arvan, et just illustratsioonid mõjusid niimoodi sellepärast,
et seal oli keegi väike olend ja, ja asjad,
mis muidu väikesed, olid suured.
Ja see kuidagi lummas, ma kujutasin iseennast seal ette niimoodi.
Seened on suured ja, ja see oli minu jaoks kuidagi väga maagiline.
Ja teine raamat, mis mul on meeles, mis mulle hirmsasti meeldis,
see oli Lilian Härmi mõrukook. Tegelikult jutt oli niisugune hästi lihtne,
et umbes et üks tüdruk ikka tegi midagi valesti
ja teine tegi õigesti ja noh, mingi niisugune kergelt moraliseeriv,
aga see jutt polnud üldse oluline.
Mulle meeldisid pildid.
Ja need olid kuidagi hästi kani siuksed,
hästi lummavad minski pärast. Nüüd, kui sa räägid, mulle, tuleb see koogipilt,
tuleb silmadeta. Jah ja punane valgete täppidega kaas. Just vaata, kuidas pilt viib inimese lapsepõlve tagasi. Aga tegelikult ma ise mõtlen, jumala teiste käest ka küsin,
ma muidugi ei tea, kuidas kõigil inimestel olnud,
aga minu tuttavatel on küll niimoodi olnud,
et lapsepõlvest mäletatakse pilte rohkem kui Juta pilt,
kuidagi jääb meelde.
Jutud on, noh, eks nad olid ka erinevad.
Aga isegi halvad pildid või noh, niukseid keskpäraseid
paremini meelde, kus see jutt jutustab, mingi umbmäärane mälestus,
kui ei olnud just vastuslik Nikren, eks ole. Aga pildid on kuidagi väga hästi meeles. Kas ütleb midagi lapse taju kohta? No võib-olla lapsel ongi selline pildiline mälu,
noh tänapäeval ju öeldakse, et lapsed üldse haaravadki väga
kiiresti just seda visuaalset külge.
Aga mulle tundub, et lapsed on alati nagu seda visuaalset
külge haaranud.
Ja muidugi siin võib-olla natukene ka see,
et on inimesed, kelle mälu on parem, kui nad kuulevad kelle
mälu on parem, kui nad näevad, et võib-olla ka sellepärast
on need Sinu kui raamatuillustraator käest on hea küsida,
et elu muutub.
Kõik muutub ka kunstis.
Kuidas selle vahepealse viie 10 aastaga on muutunud
raamatutes lapse kujutamine loomade looduse,
kuidas see pildiline keel on muutunud? Pildina keel on väga palju muutunud, tegelikult igal ajastul
on mingi oma stiil.
Kui ma kunagi uurisin nagu põhjalikumalt illustratsiooni
siis ma alustasin sellest nii-öelda kuldajast,
see on see aeg, mis ütleme, oli juugendstiil.
Ja kui sa niimoodi vaatad tagantjärgi siis tõesti,
et igal ajastul on väga iseloomulik mingi mingi stiil.
Tavaliselt me näeme seda muidugi tagantjärgi paremini. Aga igal ajastul on kuidagi ka nii, et on väga palju ühel
tasemel häid illustraatorid kelle puhul see stiil on kuidagi oluline.
Aga nad ei eristu teistest ja siis on üksikud,
kes teevad küll sama stiiliga.
Aga nad eristuvad ja kunstiajalukku jäävad nemad nimega
teised jäävad kui stiilinäide.
Mis tänapäeval sinna ja seda ei oska keegi öelda.
Aga kui nüüd veel kujutamisest rääkida, siis ütleme,
viiekümnendad oli puhas, eks ole, niukene realism mitte
ainult meie sotsrealism, vaid ka mujal maailmas oli,
oli ikkagi pildid, olid väga realistlikud. Kuuekümnendatel tuli selline stilisatsioon sisse.
Seitsmekümnendatel 80.-lt tuli jälle nagu niisugune realism tagasi.
No praegu on illustratsioon läinud, ütleme Põhjamaades väga
selliseks disainikeskseks hästi lihtsustatud pildid.
Raske öelda, kuidas lapsed neid näevad, ma ei oska enam
lapse silmaga vaadata.
Aga üldiselt lapsed näevad tavaliselt seda,
mis nad tahavad näha kui neil on lihtsustatud pilt,
nad näevad seda võib-olla ikkagi teistmoodi,
näevad päris inimest seal, kuigi seal on ainult täpid silmadeks. Aga lõuna pool riikides on ikkagi selline realistlikum stiil säilinud.
Ta on muutunud hästi, palju on tulnud sisse sellist
kunstniku lähenemist, ütleme minu lapsepõlves oli,
niiet illustraator illustreeris ikkagi seda,
mida kirjanik ette ütles.
Tänapäeval seda nagu on suhteliselt vähe
ja sellist illustratsiooni ei peeta nagu väga heaks.
Kui kunstnik sinna midagi enda poolt sisse ei pane siis noh,
ütleme näitustele selliste piltidega ei pääse,
mingi kunstniku omapoolne lähenemine peab kindlasti olema,
et see pilt peab tulema läbi kunstniku tema nägemuse mis on
ka minu meelest õige, sellepärast et milleks on vaja siis
professionaalset kunstnikku, siis võiks seda ju kui käsitööd,
tehase illustratsiooni, kunstniku mõte tänapäeval on ikkagi
anda midagi juurde sellele tekstile, aga see ei tohi minna
ka teise äärmusesse. Kui kirjanik räägib punapeast ja kunstlik mustad juuksed,
siis nagu asi ei klapi, seda ka tuleb ette. Kunstnik peab andma juurde, aga ta ei tohiks jutustada oma
lugu selle kirjanikul jutustatud loo kõrval. Ta võib oma lugu rääkida teatud piirides,
ta ei tohi minna vastuollu kirjanikuga, kui ta kirjanikku
täiendab või annab oma nägemuse sellest loost,
see on üks asi.
Aga kui ta ei loe kirjaniku teksti või tal ei jää see meelde
ja ta hakkab seal nagu päris oma interpretatsiooni esitama,
siis noh, see asi nagu ei kõlbaik. See disaini lik lähenemine lasteraamatuillustratsiooni mida
sa ütlesid, et, et ongi niisugune ümmargune nägu
ja seal on silmad, punktid on silmadeks kulmude asetuse
järgi saab aru, et kas lapsel on hea tuju
või ta on imestunud või ta on kuri.
See levib. Mulle tundub riigi piiridest kaugemale,
et millest see tuleb.
Et niisuguse lihtsustatud variandi teed on mindud. No ega siin ühest vastust ei ole siin võib-olla päris
mitmeid erinevaid põhjusi.
Üks põhjus, ma räägin nüüd, mida mina arvan,
see ei pruugi üldse õige olla.
Ma arvan, et üks põhjus on selles, kui ma vaatan,
et kuidas Põhjamaades selline disainile illustratsioon levib
ja lõunamaadesse sugugi niimoodi ei ole.
Siis ma arvan, et siin võib olla üks põhjus koolituses. Kui Põhjamaades on illustratsioon enamasti kuulub disaini olla,
see tähendab seal vaadatakse illustratsiooni pigem kui ühte
kujunduselementi siis lõunamaades ta on ikkagi enamasti nagu
kujutava kunsti all.
Lähenemine on nagu teine, et see võib olla üks põhjus.
Teine põhjus, võib-olla ka sellest, mida mina vana inimeseni
juba enam ei mõista, et kuna lapsed on ka väga Harjunud, ütleme selliste väga niisugust lihtsat sõnumitega
lihtsa pildikeelega, et võib-olla see lapsele tänapäeva
lapsele kuidagi mõjub hoopis teistmoodi kui näiteks minu silmale.
Ja, ja üks põhjus, mida ma olen ka mõelnud,
mis võib ka täiesti olla, on lihtsalt see,
et illustraatorid ei ole kuskil nii hästi tasustatud,
et nad oma illustraatorid ööst normaalselt saaksid ära elada,
et kui sa teed väga-väga täpsed ja, ja ütleme aeganõudvat
tööd ja saad umbes sellise raha, et kolm kuud minimaalpalka,
aga töötajad terve aasta, siis sa ei saa ju niimoodi elada. Sel juhul sa peadki mingi lihtsustatud stiili endale leidma,
nii et noh, et variante on, on palju, võib-olla veel midagi
muud lisaks, mille peale ma lihtsalt ise pole tulnud. Ma võin kokku võtta siis, et lasteraamatuillustratsioon on
muutunud kiirelt loodavaks, kergelt mõistetavaks,
lihtsustatuks ja mõnevõrra nagu pealiskaudseks. Jah, seda küll, aga samas igas stiilis võib teha hästi ka
sellise lihtsustatud stiiliga, tegelikult paljud kunstnikud
teevad väga head tööd.
Probleem on pigem selles, et on küllalt palju neid,
kellele tundub, et ah, ma oskan ka niimoodi,
et noh, et seal polegi midagi taga ja vot kui sellise
lähenemisega inimesed hakkavad tegema neid pilte,
siis seal taga tõepoolest ei olegi midagi. Ei saa kunagi öelda, et üks stiil on selline,
millega ei ole võimalik head pilti teha.
See ei sõltu ikkagi sellest stiilist, sõltub pigem sellest,
kes teeb seda.
Sest mul on ka üsna tihti inimesed öelnud,
et ah, mis siin teha on, sma oskan ka neid kriipse teha.
Aga inimese kriipsud on ikkagi natuke teistsugused kui teise
inimese kriipsud. No see anne ja, ja ma ei tea, pühendumus,
fantaasia, mis iganes paistab ka selles stiilis välja,
et kellel seda on ja kellel seda ei ole.
Sa oled öelnud? Et keskmiselt on lasteraamatus umbes 20 pilti?
No see on üsna keskmine ja ja sa võtad aastas illustreerida
maksimaalselt kaks raamatut, mõni kunstnik võtab ühe
lasteraamatu aastas.
Kas sa võid palun kuulajale selgitada, mis selle töö nii
aeganõudvaks teeb? No tegelikult kaks lasteraamatut ma võtsin teha siis,
kui mul ei olnud töökohta, kui ma olin vabakutseline.
Praegu on pigem nii, et ma teen kahe aastaga ühe raamat.
Nii et selle selle tegemine on hästi töömahukas.
Kõigepealt sa ju loed korduvalt seda käsikirja,
et sul tekiks mingisugune ettekujutus, mingi oma lähenemine
ja niimoodi ei saa teha raamatut, kui sa pead kogu aeg vaatama,
mida seal öeldakse, et see peab seal praktiliselt olema peas
sinus sees raamat. Ja siis sa hakkad nagu tegema mingeid visandeid,
vahel tuleb kohe välja, vahel ei tule välja,
vahel istud kaua mingisuguse pildi taga,
tavaliselt mingisugused kohad.
See on päris kummaline, ma olen nagu vaadanud noh,
mingitel konkreetsetel juttudel hästi palju tegelenud
punamütsikese ka.
Mind on alati huvitanud, kuidas punamütsike,
kuidas seda tõlgendatakse, kunstnik tõlgendada ja,
ja tundub, et see kõnetab hästi paljusid kunstnikke,
seal on tohutult palju võimalusi, et seda võib tõlgendada
kui lihtsalt lasteraamatut, seda võib tõlgendada kui allegooriat,
et see on hästi huvitav. Aga kummaline on see, et peaaegu kõik kunstnikud võtavad
teatud koha, kui neil on.
Nad ju valivad, millal nad illustreerivad,
mõni koht on selline, mida annab hästi illustreerida,
mõnda kohta ei anna, illustreerib mõne koha peal,
kui sa pead sinna pildi tegema, sa näed hirmsasti vaeva,
sest seal lihtsalt pole midagi teha.
Ja teise koha peale võiks teha mitu pilti,
sellepärast et see koht annab nii palju võimalusi kunstnikuna. Missugune koht punamütsike siis ei anna kunstnikule võimalus
nagu punamütsike ongi selline hea koht, kus peaaegu iga asja
annab võimaluse.
Aga samas on kummaline see kunstnikud, kui nad teevad pilti
ühele kohale, siis sageli need kompositsioonid kattuvad.
See tähendab seda, et see koht annab küll väga palju võimalusi,
aga samas ta annab sellised võimalused, mis peaaegu kõigil
tekib üks ja sama tunne. Juttudega on erinevad, aga punamütsikese puhul näiteks ma
olen seda vaadanud ja veel mõne sellise tuntud muinasjutuga,
et mingi koht kõnetab kõiki, aga ta kõnetab kuidagi
ühtemoodi nagu mingi asi on õhus ja kõik haaravad sellest
asjast kinni.
Et see on päris kummaline. Niisiis, sa teed visandid, mõnega jääd rahule,
mõnega jää.
Aga ikkagi üks raamat 20 pilti, kaks aastat. No ühe pildi tegemine, Kunstnike stiil on eriline,
minu stiil on alati olnud hästi aeganõudev,
kui ma tegin akvarelli no siis oli nii, et
ja tollal mul ei olnud, ütleme töökohta,
et ma tegin seda hommikust õhtuni noh, mitte kaheksatunniste tööpäevadega.
Et siis ühe pildi oli võimalik valmistada,
ütleme kahe nädalaga, kui oli näiteks üle kahe lehekülje
pilt või hästi palju detaili, siis võis isegi kuu aega minna
pildi peale. Kollaažiga on nii ja naa, on, ütleme sellised.
Mõnes mõttes võiks öelda, et kollaaž võtab vähem aega kui akvarell.
Aga seal oleneb pildist.
Ja kollaažiga on veel selline asi, et kui sa mõne koha seal
on kindel järjekord, kui sa mingisuguseid detaili liimid
ja kui seal mingi detaili valesti liimitud,
siis on sul rõõm tervesse pilt ümber teha.
Lihtsalt. Ma olen osanud endale leida tehnikat,
mis on väga ajamahukad. Aga need, kes teevad akvarell iga üldiselt neil on kõigil
väga mahukad, nii et et jah, oleneb stiilist. Võtame selle tahu, sinu tööst, mis puudutab Eesti
raamatuillustratsiooni viimist maailma.
Kas sa mäletad oma kõige esimest raamatumessi,
kus sa käisid? No minu kõige esimene raamatumess oli aastal 2002.
Ja siis ma käisin Polonias.
Ma ei uskunud iial, et ma sinna pääsen, aga Maret Maide
varraku kirjastusest tahtis ise näha messi.
Ja ta võttis minu kaasa.
Ja see oli selline emotsioon, et ma lausa piinlik,
aga ma hakkasin nutma seal messil, sellepärast et ma
lihtsalt ei suutnud ette kujutada, et maailmas on nii palju lasteraamatuid,
Poloniasse tuleb kokku terve maailma. Ja ega ma seekord liiga palju ei näinud,
sest ma lihtsalt ei suutnud ühest messihallist kaugemale minna,
sest mul oli nii palju vaadata, et see oli nagu mingi
täiesti sõnuseletamatu tunne, sa oled nagu midagi kuskilt
näinud juba ka midagi internetist.
Aga noh, kõik see on minimaalne.
Ja siis äkki sulle pannakse terve maailmaraamatut sinna,
et, et see, see oli vapustus. Ja naljakas oli muidugi see, et mind ei huvitanud
absoluutselt Itaalia sellel hetkel Polonia linna polnud minu
jaoks olemas.
Mina tahtsin ainult messil olla.
Maret Maide tahtiski linna näha ja ta oli hirmus hädas minuga.
Vintsime linna tirid.
Korra lubasin ennast siin veini jooma, temaga minna,
aga see oli ka kõik, et lihtsalt muu ei pakkunud üldse huvi. Ja noh, praegu ma ei kujuta ette, kui ma ei pääseks Poloniasse,
et noh, nüüd on see just nagu igakevadine.
Just nagu tavaline minek.
Aga see ei ole kunagi tavaline, see on ikkagi.
Sa ootad midagi, sa juba midagi tead, midagi,
oled internetis näinud, hästi paljusid kunstnikke tunned,
isiklikult, huvitab, mida nad on jälle teinud,
et messid on ikka, see on nagu suur elamus. Polonia raamatumess siis keskendub extra lasteraamatutele. Ja see on maailma kõige suurem lasteraamatumess ütleme
suurim-s on palju, aga sellist, kus tõesti on ainult
lasteraamatut muidugi, lasteraamatuid on ka muutunud selles mõttes,
et jällegi ma olen hästi huvitav seda vaadata,
kui ma läksin alguses Poloniasse, seal olid puhtalt lasteraamatud.
Ma ei mäletanud, mis aastal see oli, aga mõned aastad hiljem
tuli äkki messile üks raamat, kus peale trükitud silt,
et alla 13 aasta keelatud raamatuillustraator oli ana,
on üks Hispaania väga kuulus illustraator kes siis jutustas
ümber lumivalgekese loo tänapäevases võtmes
ja hoopis teistmoodi, nii et mürgiõuna asemel olid
narkootikumid ja nii edasi. Ja see raamat oli nagu mõnes mõttes täielik vapustus pööras
täiesti teistpidi selle senise nagu lasteraamatu maailma.
Aga praegu on seal isegi raamatut, mis on alla 20 aasta keelatud,
nii et mess on täielikult muutunud, lasteraamat on
täielikult muutunud, seal ei ole enam nii,
noh, loomulikult seal on igasuguseid raamatuid,
aga seal on tohutult palju selliseid raamatut,
mis ei ole niivõrd lasteraamatut, kui on rohkem kunstiraamatud. Ja just selliste raamatulettide ääres seisavad kunstnikud.
Sellepärast et see pakub neile huvi.
Ma ei ole kindel, kas selliseid raamatut Eestis nagu saaks
väga väljaandes, meil lihtsalt on nii väikese inimeste hulk,
kes neid ostaks.
Aga ütleme, suured riigid saavad seda endale lubada.
Kuigi mine tea, võib-olla ka Eestis oleks mõnel sellisel
raamatul võimalust. Ja siis hakkas juhtuma see, et Eesti kirjastused sinu
kaasabil ja juhendamisel hakkasid ka eesti lasteraamatuid
viima messidele. No ei olnud see minu juhendaminega see olnud
ja ilmne liialdus lihtsalt et kõiki huvitas tegelikult,
et noh, alguses me käisime seal nagu vaatlejatena meie
kirjastuste liit ja, ja kultuuriministeerium.
Ja ühel hetkel sa näed, et vaatlemises nagu jääb väheks,
et meil on Asta trummel kultuuriministeeriumist
ja ja noh, eks nemad leidsid, et Eesti peab ikkagi olema
nagu esindatud ja jumalast õige mõte. Ja ma julgen nüüd jälle aastaid öelda, aga,
aga vist kaks korda käidi seal niimoodi,
et vaadati seda asja lihtsalt, kus meil ei olnud veel nagu
oma boksi. Aga meie boks on olnud seal juba päris pikka aega,
et see on väga oluline.
Kui suurtel riikidel on niimoodi, et seal käivad kirjastused
kirjastusel on oma box siis pisiriigil ei ole see võimalik,
et meil on ikkagi terve riik esindab siis kõiki kirjastusi. Millega Eesti lasteraamat messidel tähelepanu äratab? Ja no vot seda on suhteliselt raske öelda,
sellepärast et ma ju ei oska kõrvaltvaataja pilguga seda näha.
Aga kui vaadata seda, kui palju on eesti lasteraamatuid
tõlkida võetud ja kui palju on ka, ütleme mitmed
illustraatorid on saanud ka väliskirjastuselt otsepakkumisi
see näitab minu meelest nii mõndagi.
Meie illustratsiooni tase on väga hea, see on üks asi.
Ja mulle on ka öeldud seda, seda on just öeldud Itaalias,
et noh, et meil on endal palju häid kunstnikke,
aga teil on väga head tekstid. Nii et meil on nagu nii üks kui teine ja kui ma olen vahel
lugenud mingeid noh, erinevaid selliseid nii-öelda pildiraamatuid,
siis mina arvan, et minul ei ole üldse nagu sellist kirjanikuannet.
Ja kui ma loen, et pildiraamatuid tihtipeale mõtlen,
et sellega saaks minuga hakkama.
Aga eesti kirjanike puhul ma ütleks, et isegi paarilauselise
tekstid on kirjandus mida ta alati kõigi riikide puhul ei ole.
Meil on tugevad need mõlemad küljed. Ja minu meelest see on üsna iseloomulik,
et just Eesti raamatule.
Et on palju häid kirjanikke ja palju tugeval tasemel illustraatorid,
et ei ole nii, et ainult üks on nagu see tugev
ja teine kuidagi lohiseb kaasa.
Mulle tundub, et see on, see on üks meie tugevusi. Ja Eesti raamatuillustratsiooni on tuldud ikka sullegi ju kiitma. Ja korissider ja no mitte ainult messidel,
vaid ka näitustel, et tegelikult kui sa lähed esimest korda
näitusega mingisse riiki siis on alguses enamasti skepsis.
Sest noh, väike riik, mida sealt oodata on,
noh, mul on selliseid kogemusi päris palju,
et kui esimene näitus on kuskil riigis, siis alguses on ikka nii,
et selline tõrjuv suhtumine ja kui nähakse meie näitust,
siis kõik muutub. Esimene kord Itaaliasse näitusega minnes,
meil oli Itaalia poole kuraatoriks nii-öelda oli üks hästi
niisugune nimekas nimekas meesterahvas, kes oli kirjutanud
terve hunniku kaasaegse kunsti pühendatud raamatuid.
Ta oli telestaar, ta oli niisugune hästi kuulus nimi Itaalias.
Ja Ülle Toode aitas seda kõike korraldada
ja ta suhtub neile alguses kuidagi väga skeptiline.
Kujundasin näituse ära, ta tuli sinna vaatama enne avamist
ja tuli kuidagi niimoodi hästi pealiskaudselt,
noh, tervitas mind ja siis läks edasi vaatama,
mina olin seal, värisesin nurgas, mõtlesin,
et mis ta nüüd ütleb. Ja eheda suli tagasi suudles mu kätt ja pärast seda ta
korraldas meile terve kahe aasta jooksul Itaalias näitusi
põhjast lõunasse ja lõunast põhja.
Nii et noh, see lihtsalt näitab seda, et meie tase on niisugune.
Noh, lihtsalt hämmastab ja vapustab inimesi,
sest nad ei oska oodata, et ühel väikesel riigil on niivõrd
palju niivõrd heal tasemel kunstnikke.
Ja Itaalia näide oli lihtsalt niisugune hästi värvikas,
aga analoogsed näited. Mul on nagu teisigi. Me peame rääkima sinu selle sajandi alguses oma õlule võetud
titaanlikust ülesandest, et sa organiseerid
ja kureerid Tallinna illustratsioonitriennaali pildi jõud,
sul on selja taga juba seitse triennaali
ja nüüd sa valmistud kaheksanda korraldamiseks,
sa kutsud sinna kunstnike illustraatorid üle maailma? Jah alguses see sündis nagu tunduvalt väiksemana
ja mul oli ikka kaasosaline ka Kersti Tiik,
kes on mu klassiõde praegu, ta töötab KUMUs tollal ta oli
rahvusraamatukogus näituste osakonna juhataja
ja temal oli nagu väga suur kogemust igasuguste asjaajamistega.
Sest ma võin küll igasugu asju organiseerida,
aga minu kõige nõrgem külg on see rahaline külg.
Ja kui mul tekkis selline mõte või soov,
et tahaks, tahaks mingit sellist asja korraldada siis ma
läksingi Kersti juurde ja. Mul oli algusest peale nagu hirmus suured soovid,
kersti tõmbas mind natuke tagasi, ütles,
et noh, ikka lähtuma sellest, mis on reaalsed.
Ja kui me alustasime, siis oli ju ainult 10 Läänemereäärset riiki.
Noh, mis tollal oli meile ka ikkagi paras pähkel.
Ma mäletan väga hästi kuidasmoodi, see esimese triennaali korraldamine,
olijat tollal tegelikult ju arvutiga ei kirjutatud.
Need kirjad sai ikka kõige füüsiliselt välja saadetud. Ja tollal ma olin täiesti tundmatu nimi.
Eesti oli selline, et küsiti, millises vene moodsasse
parasjagu asub.
Ja kummaline on see analoogseid kirju ma sain isegi Soomest
ja Rootsist.
Me räägime 21. sajandi alguses ja 2003 oli esimene triennaali,
nii et organiseerima ja vaikselt mõtlema,
ma hakkasin selle peale 2001, noh, tavaliselt see kaks
aastat kestab see niisugune organiseerimine
ja asi väga nutune välja, ma ei saanud praktiliselt üldse
oma kirjadele vastuseid. Ja siis kuna ma ise kuulu Nybisse juhatusse,
siis ma nagu hakkasin suhtlema Kaibi juhatustega,
nii et alguses esimesel korral mõned riigid,
kunstnikud, sain tänu ibi juhatustena, seibi on lühend.
Laste- ja noorsookirjanduse nõukogus on niisugune suur
rahvusvaheline organisatsioon, mis hõlmab,
ma ei julge nüüd peast öelda, kui mitut riiki kuskil 70 80
vahel ja siit ja sealt hakkasid vastused tulema,
hästi palju oli sellist kirjavahetust. Ma jätan nime nimetamata, aga üks kunstnik üks vene kunstnik,
kes oli läinud Saksamaale elama.
Ma tahtsin teda väga näitusele.
Me pidasime hiiglasliku kirjavahetust peaaegu kuu aega
ja lõpuks ta teatas mulle, et tema personaalnäituse avamisel
Münchenis on rohkem inimesi kui minu terve kuu jooksul
ja tema ikkagi osale.
Ma olin päris kuri. Aga teinekord oli juba lihtsam, sest noh,
oli midagi ette näidata.
Ja no nüüd on pigem nii, et kunstnikud on õnnelikud,
kui nende poole pöördutakse, triennaalil on nimi
ja kõik teavad, mis see on ja kõik on hoopis teistmoodi.
Aga jah, algus oli selline, et et sa ei ole mitte keegi,
sinu riik ei ole mitte miskit keegi tea,
sindki kirja su riiki ei usaldata, sest inimesed saatsid
tollal originaale, praegu on kohati kaugematest riikidest
tulevad ju ka väga heal tasemel prindid aga siis olid kõik
originaalid ja ma täiesti saan aru. Jumalast võõras inimene sulle kirjutab, tahab originaali saada.
No ikka mõtleb mitu korda enam, nii et noh,
siis olid sellised probleemid, praegu on ainuke probleem see,
et oleks vaid raha. Sõnaga sinna näitusele sai võtta mitte raamatust illustratsioone,
vaid kunstnik saadavama graafilise või mõnes muus tehnikas töö. Triennaalile seal on niimoodi, seal võivad olla
raamatupildid ja võivad olla spetsiaalselt tehtud tööd.
Kui ma nüüd kureerin neid näitusi, mis on need temaatilised
näitused nagu kasvõi see, mis meil on praegu lastekirjanduse
keskuses siis sinna ma ootan spetsiaalselt tehtud töid.
Triennaaliga on nagu see, et inimene võib näidata seda,
mis tal juba olemas on, aga kui ta tahab teha,
ta võib teha ka täiesti uued pildid. Aga kui on temaatilised näitused, see on mõnes mõttes ka
kunstnikule võimalus raamatust välja mõelda.
Tegelikult kunstnikuna on vaja sellist vabaloomingut,
sest paratamatult see illustratsioon.
Ühtepidi ta on ju sinu enda mõnes mõttes vaba looming,
aga sa ei ole päriselt vaba sellepärast et sa ikkagi sõltud
juba sellest, et kas kirjastajale meeldiv.
Kas inimesed ostavad, sest seal on natukene teised mängud,
isegi kui sa selle peale ei mõtle, see kuskil kuklasse tunne
ikkagi on, et sa pead tegema selle, mitte nii,
et ainult sulle meeldib, see peab meeldima ka teistele. Kui sa teed näituse pildi, siis tegelikult sa mõtled ainult sellele,
et iseennast väljendada ja see annab kunstnikule palju
suurema vabaduse ja annab vabadusega katsetada.
Sest sa ei saa, võib-olla kui sa hakkad tegema raamatut,
tahaksid teistmoodi teha, aga sa tead, et sinult oodatakse
vat mingit kindlat lähenemist.
Noh, kes julgeb, see katsetab, aga igaüks ei julge,
aga näitusel sa võid katsetada täiesti teise tehnikaga. Midagi ei juhtu.
Ei tule nii välja, nagu sa tahtsid ka midagi.
Juhtus, on üks pilt. Selle triennaali korraldamise juures ma saan aru,
et on vaja korraldada peapreemiad, eriauhinnad,
diplomid, tööde transpordi, võib-olla kindlustamise,
suhtlemise, kunstnike agentidega, kataloogide koostamise
ja trükkimise.
Sul peab olema meeskond. Või ei ole?
No alguses ei olnud mul mingit meeskonda,
praegu on ikkagi mu töökoht, aitab mind nii palju,
et no see, kogu see sisuline töö on minu peale ütleme niimoodi,
aga viimane kord, kui meil ei olnud enam Rahvusraamatukogu ruume,
sest varemeil olid Rahvusraamatukogu ruumid tasuta,
siis nagu oli kõik väga hästi.
Et see tööle ülesriputamine, seda ma tõesti ise ei tee. Aga tänu siis nüüd lastekirjanduse keskusele,
kes on nüüd partner, algselt ta ei olnud ju siis minu
direktor on küll see, kes oskab rahasid välja ajada.
Et meil oli ikkagi noh, natukene ka tänu sellele,
et et me oleme Polonias, aukülalised, nüüd järgmine aasta.
Tänu sellele me saime ka rahad, et meil oli võimalik ehitada
näituse eksponeerimise pindu, ütleme nii,
sest me saime võimaluse teha näitus arhitektuurimuuseumis,
meil oli vaja väga suurt ruumi. Aga sinna tuleb ehitada koguse sisu ja see kõik maksab meeletult,
nii et vot need rahad tulid siis nüüd ütleme niimoodi,
et rahad tulid suures osas, mitte minu kaudu.
Ma olen väga saamatu rahade väljaajamisel,
et lastekirjanduse keskus ikkagi väga suuresti selles osas aitas.
Jaa, kujundusgraafikute liit, nii vähe kui meil seda raha on,
aga, aga sealt tuleb ka alati näiteks eesti kunstnike
raamide raha, sest Eesti kunstnikel olevate uued raamid,
raamid on päris kallid ja tuleb ka osaliselt kataloogi raha,
osaliselt on siis tulnud see kas skulptuur kapitalist
või siis viimasel korral lastekirjanduse keskusest. Aga noh, see sisuline töö seal, see on tõesti minu teha kõik. Siis oled sa üks nendest, kes on taastanud niisuguse
konkursi nagu Eesti 25 kõige kaunimat raamatut.
See oli siis vahepeal varjusurmas, et eelmisel sajandil sa
oled ise olnud preemiate vääriline sellel näitusel oma
illustreeritud raamatutega.
Nüüd siis oled sa mõnel korral teinud žürii tööd mida žürii
niisugusel Eesti-sisesel konkursil hindab. No kõigepealt parandan seda, et ma olin küll initsiaator,
ega ma üksinda siis niisugust asja ei teinud,
et siin oli ikka jälle kohe, Kersti Tiik oli seal kõrval
ja tollane Kirjastajate Liidu ma ei tea,
direktor, esimees Tõnu Koger oli sealjuures
ja ja no ikka seal kujundusgraafikute liidu juhatuses need
ülejäänud inimesed ka ikkagi toetasid.
Nii et jah, see oli varjusurmas vahepeal,
ajad olid rasked, no mis ma kohin küll enda peale võtta,
et meil ei olnud varem Piite kaunimat. Et see oli küll nüüd puhtalt minu ideed selline selline
konkurss tekitada.
Ja miks sellepärast et 25-l kaunival vaadatakse tervikraamatut,
see tähendab, et seal vaadatakse, et raamat oleks üleni.
No kasutama sõna ilus ilu ei ole võib-olla päris õige sõna,
kuigi ta on üks komponent, aga seal vaadatakse kõike seda
kirja sobivust ja igasuguseid selliseid asju.
Algselt oli selle konkursi nimi 25 parimat raamatut,
aga siis jäi see sellepärast ära, et tekitas küsimust,
et mis tähendab parimat, aga sisu poolest parimat. Ja siis muudeti konkursi nimi ümber.
Aga tihtipeale selle konkursi puhul illustratsioone täiesti kõrvaliseks,
sest kui vaadatakse tervikraamatut, siis ei hinnata selle
illustratsiooni taset, üldjuhul teda vaadatakse pigem kas
illustratsiooni tekst sobib kokku, kuidas paigutus on kuidas
see üldkujundus on nagu raamatut kui tervikut
ja tihtipeale see tähendas seda, et võib-olla oli väga hea illustratsioon.
Aga see tervikraamatu kujundus ei olnud niisugune,
mis mis oleks olnud kuidagi nii imeline. Ja, ja need head illustraatorid võisid jääda lihtsalt
täiesti hindamata.
Sest konkursi mõte oli natukene teine, kuna see konkurss
tegelikult on ütleme, on rahvusvaheline,
sest ka paljud teised riigid valivad oma kauneid raamatuid
näiteks Soome või Läti, Leedu ja valitakse ka nagu
maailmaraamatud välja.
Et siin on olnud kunagi isegi rahvusraamatukogus näitus
nendest nii-öelda maailma kaunimates raamatutest. Ja seal igal pool on see suund, et valitakse nagu tervikraamatut.
Aga illustraatorite ei olnud tollal midagi,
mis oleks nagu neid tunnustanud.
Ja selle viie kaunima mõte oli just see,
et loomulikult ka seal vaadatakse ikkagi tervikraamatut ka,
aga vaadatakse eelkõige illustratsiooni taset.
Et see on see, no nüüd on küll ka teisi variante,
Teie võimalusi, illustraatorid, aga tollal see oli nagu
ainukene võimalus, kuidas illustraator võis mingisuguse
tunnustuse saada. Et kui see kujundus ei olnud kuidagi tavaline kujundus,
ütleme 25-l ikkagi eeldatakse mingit natuke erilisemat
kujundust ta oli lihtsalt tavaline korralik kujundus,
aga väga head illustratsioonid siis 25-le ta üldjuhul
kunagise raamat ei jõudnud, aga viie puhul oli siis tõenäosused,
et hinnatakse seda ilustraatori tööd.
Ja no nii on ta siiamaani jäänud intervjuus. Sinuga olen ma õppinud seda, et raamatukujundaja ei ole see,
kes on raamatuillustraator.
Ma arvan, et tavalugeja paneb need asjad kokku,
miks sinna vahe vahele tehakse? See on nii ja naa.
Vanasti oli, oli päris kindlasti ja paljudes riikides on
siiamaani nii, et illustraator on üks ja kujundaja teine.
Kuna praegu on väga palju läinud just Põhjamaades kuhu alla
ka Eesti, nagu kuulub suund sinnapoole, et kujundaja
ja illustraator on üks, sest nad õpivad sealsamas disaini erialal.
Nagu me ennem rääkisime, kujundatakse tervikraamatut.
See on paljudes maades teistmoodi, paljudes maades on
endiselt säilinud see, et illustraator on üks
ja kujundaja on teine. Ja praegu ma ütleks ka see, et vahel on probleem,
mida mina nagu näen probleemina, et kujundaja kujundab,
kui ta saab teise ilusti, ütleme, saab illustraatori tööd ta
kujundab oma raamatut selle illustraatori piltidega.
Tegelikult on väga hea, kui kujundaja oleks ka ise illustraator,
sest siis ta läheneks raamatule pildi poolt ta püüaks
näidata seda pilti ja teeks pildi ümberkujunduse,
sest kujundaja alustab kujundusest. Ja lisab sinna pildid, et noh, need on kaks erinevat lähenemist,
jällegi ma ütlen, et ükski lähenemine ei ole ainuõige,
võib teha nii ja naa, kui on hea kujundaja
või tekib väga hea koostöökujundaja ja illustraator rivaal. Lastekirjanduse keskuse eest Tallinnas pikal tänaval on
praegu lahti sinu kokku pandud näitus, see on rahvusvaheline illustratsiooninäitus,
maagiline mets.
Ma saan aru, et mets ja metsade raiumine on ka sinu jaoks
oluline teema. Jaa, absoluutselt.
No see on tegelikult nii valus teema, kui ma kuulan,
aegajalt kui jälle räägitakse, et mis, mis seal need
metsaärimehed ja tööstureid ja mis nad seal räägivad,
et. No päris päris kurb on.
Ja mõnedes riikides pole enam metsa jäänudki.
Et ei tahaks küll olla see riik.
Ma mäletan väga hästi, kui Me tegime hoonus kunagi ammu
mingit näitust. Ja kui siis sai sõidetud rongiga läbi läbi Soome
ja kui ma siis nägin neid sirgetesse ridades puid nagu
sõdurid seisavad.
Et ma mõtlesin, et kas see on mets või siis ei ole mets minu
jaoks ei ole mets ja kui meil räägitakse,
et noh, et me istutame nii ja nii palju puid sinna asemele,
mis me maha raiuma.
Need on istandused, need ei ole metsad, mets on ikkagi see kooslus,
mets on need elusolendid, kes seal elavad. Alati ma püüan viia kui vähegi võimalik,
oma välismaised tuttavad Käsmu metsa, et nad näeks ühte
metsa ühte päris metsa sest selliseid metsasid tuleb harva ette. Rahvusvaheliselt kunstnikud olid meeleldi nõus oma
originaaltöid saatma SINU näitusele. Ja mul on suhteliselt lihtne leida neid teemasid,
siis ma tavaliselt mõtle, mida ma ise tahaks illustreerida
ja enamasti see kõnetab ka teisi, aga see metsateema oli
tõesti see, millega nagu kõik haakusid.
Nii need, kellel metsa ei ole, kui, kui need,
kellel mets on, et tundub, et see mets noh,
üldse loodus muidugi, et see puudutab hästi paljusid inimesi.
Ja need, kellel noh, ma olen seda kuskil ka vist kirjutanud,
et, et need, kellel metsa ei ole, neil on mingise
metsaigatsus või mingi unistus metsast. Et see on nagu jäänud, see on ilmselt veel kuidagi sees. Kajalood. Meil on täna külas graafik kunstiekspert
ja kuraator Viive noor.
Praegu leiame sind sageli Eesti lastekirjanduse keskusest
pikal tänaval.
Aga sa oled enne seda olnud hästi kaua aega.
Vabakutseline, mis sind sundis töölepingute alla kirjutas? Jah, eks ma natuke pelgasin seda alguses teha,
sest mul ei sobi nagu nisukene.
Ja ma tahan nagu iseenda peremees olla.
Et mul on see viga küljes, ma olen natuke aega töötanud
peale kooli lõpetamist ja ma tean, et mulle see nagu ei sobinud.
Aga siis mulle tegi eelmine lastekirjanduse keskuse Donald
oli lastekirjanduse teabekeskuse direktor Anne randa
ettepaneku et ma läheksin sinna tööle. Esimene kord ma eriti ei mõelnud ka.
Ma ütlesin peaaegu, et kohe, et ei, et noh,
et ma ei taha kuskile tööle minna.
Ja, ja teine kord, kui ta tegi mulle selle ettepaneku.
Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis see oli mingilt tähekese sünnipäevapeol.
Ja ütles, et sul on üks ööaega mõtlemiseks,
et keskus saab uued ruumid.
Ja sinna tuleb galerii. Et tule sinna tööle, hakkad tegema näitusi,
teed sedasama, mida sa praegu teed, aga saad selle eest
makstud ka.
Sest muidu ma tegin seda ilma rahata.
Ja noh, kõik tingimused olid väga kenad,
mis ta mulle pakkus.
Aga kuna ma olin olnud 25 aastat vabakutseline egamale
hurraa hüüdnud ja Anne Rande lause, et sul on üks aega
mõelda ja, ja kui sa ei tule, siis galeriid ei tule
ja ja kõik hakkavad sind vihkama. See kõlas, see kõlas väga provokatiivset vaidleks
ja see juhatas kuidagi ära, et ma läksin koju,
rääkisin kodus, et, et mis arvatakse, asjast.
Arvati, niiet eks sa proovi, et ma ikka olin alguses
natukene mures.
Aga tegelikult ma olen väga õnnelik, et anna mulle selle
pakkumise tegi sest ma ei kujuta praegu ette,
et, et ma ei saaks neid näitusi korraldada. Et see on muutunud mulle ikka väga-väga tähtsaks. Sa oled galerii pidaja ehk kalerist? Kes oleks võinud arvata, kui sa kunstiinstituudi moe eriala
cum laude lõpetasid? Jah, ega tollal niisugust asja.
No tol ajal muidugi ma ei teadnud isegi sellist sõna nagu kuraator,
ma ei tea, kas teised teadsid või teadnud.
Aga tol ajal ma tegelikult tahtsin teha ainult kas graafikat
või no lasteraamatuid ka.
Ja ma olin piisavalt naiivne, et ma kujutlesin,
et kui ma niimoodi hästi lõpetan ja, ja mu diplomitööna
valminud raamat, mida juhendaja nägi nädal aega peale
diplomide kaitsmist. Jaan Klošeik oli juhendaja ja ma olin väga rahul selle juhendaja,
kas ma sain teha täpselt seda, mis ma tahtsin,
keegi toppinud oma oma näpp sinna vahele
ja see raamat sai 25 kaunima diplomi ja ma kujutasin ette
oma suures naiivsuses, et nüüd ma hakkan saama pakkumisi lasteraamatutele?
No loomulikult ei saanud, sellepärast et tol ajal oli nii,
et raamatuid see, et teha vaid need, kes oli suunatud
kirjastusse kui nad ei olnud just mingid sellised kuulsused
nagu ütleme, Naima, Neidre või noh, keegi selline Herald Eelma,
eks ole. Et minusugune väike kübe ei saanud mingeid
raamatuid veel teha. Aga mul nagu vedas selles mõttes, et vabakutselisena ju noh,
ei ole kunagise leib väga kergelt lauale tulnud.
Aga mul õnnestus kuidagi.
Ühesõnaga, minu äi oli tööstus, kaubanduspalatis kunstnik
ja tema kaudu mulle pakuti osalemisvõimalust ühel
üleliidulisel konkursil.
Ja ma tegin sinna ühe punamütsikese mängu,
mis võitis ära selle üleliidulise konkursi. Kuidas see oli paberi ja kartongi teisese kasutamise,
noh, ma ei tea, konkurss mis iganes selle nimi oli.
Ja, ja pärast seda maksensama kaubanduspalatis tööd
ja see oli väga huvitav, mulle meeldis selline
kujundusgraafika ka, aga ühel hetkel sa ennast ammendus
ja kuidagi oli nii, et kui see minu jaoks nagu muutus juba
nagu igavaks ma olin kuus aastat sellega tegelenud,
siis hakati raamatuid pakkuma ja see oli see,
mida ma tegelikult kogu aeg tahtsin. Aga kunstgraafikutel ka väga huvitav, lihtsalt noh,
mingi teatud ajani Sulle kuulub ka niisugune mõttekäik, et raamatugraafik ei
saa olla väga noor kunstnik, et see küpsus tuleb pärast
kolmekümnendaid ja neljakümnendaid eluaastaid,
millest see tuleb? Ma ei oska seda öelda, ma tõesti ei oska seda öelda.
Võib-olla see kuidagi tuleb, noh, ma lihtsalt pakun praegu
mingid variandid välja, aga ma ei tea, kas see on õige.
Ütleme, üks-kaks pilti suudab igaüks teha,
ütleme, ühel tasemel.
Aga kui sa pead tegema 20 pilti, nad peavad olema ühes
stiilis omavahel kokku haakuma.
Kunstniku käekiri muutub tegemise ajal, kui jäävad,
näiteks mul on endal olnud niimoodi, et tuli pikk paus
illustreerimise vahele ja ma pidin alustama uuesti,
sellepärast et need pildid, mida ma tegin mingi pool aastat
hiljem ei olnud enam päris sellised, nagu olid pool aastat
varem tehtud. Võib-olla kõrvaline inimene poleks seda märganud,
aga mina ise ju märkasin.
Et see ühtsus, et kõik need pildid omavahel kokku sobiksid,
võib-olla see nõuab teatud küpsust. Ma ei oska seda teisiti seletada, seal võib-olla seal on
mingid muud põhjused, aga lihtsalt elu on näidanud,
et ka väga heade illustraator, et kui nad alustavad nende tööd,
võivad olla päris kohutavad.
Ma tean ainult ühte illustraatorid, kellel olid kohe
esimesed tööd, olid, olid sellised, et sama head kui,
kui ta praegu teeb Regina lukk toompere.
Aga kõigi teiste puhul on nii, et esimesed tööd,
no sa näed seal midagi, aga võtab aastaid,
enne kui tõesti inimene on nagu valmis ja kui ta tõesti on
lihtsalt heal taseme illustraator ka meie kõige paremat,
aga niimoodi näiteks Katariina Saarid, kui ma tema esimesi
töid nägin, siis sealt küll ei paistnud välja seda
suurepärast kunstnikku, kes temast hiljem sai. Et mingi selline küpsemise aeg peab olema,
miks see nii on, ma ei tea, sellepärast ma olen vaadanud,
et ütleme, vabagraafikas või maalis ei ole see niimoodi,
aga miskipärast illustratsiooniga on.
Ja kui ma vaatan teiste riikide kunstnikke,
siis noh, niukseid 20 viieseid, kes on väga heal tasemel,
on ikka väga vähe.
Üldiselt on nad ikka kõik üle 30, kes on juba niisugused,
kelle puhul see, et, et see on hea illustraator. Sa jagad seda filosoofilise võitu mõtet,
et maaliajalugu kuni eelmise sajandi alguseni on kõik
illustratsioon kõik lahingumaalid, kõik meremaalid,
valitsejate portreed, ikoonid, altarimaalid,
miski ei ole midagi muud kui illustratsioon. No tegelikult see ju niimoodi on.
No jätame võib-olla portreed kõrvale ja ütleme natüürmorti
ja sellised asjad, noh, see on nagu nagu midagi muud,
aga kõik need temaatilised kompositsioonid seal
illustreeriti mingeid sündmust, midagi, mis oli toimunud
hästi palju kasutatuid, teemad olid, oli üks piibel,
eks ole, puhas illustratsioon, ükskõik, 15 meetrit korda 10 meetrit,
aga ikkagi illustratsioon. Samamoodi lahingumaalid.
See on ju illustratsioon jälle mingile sündmusele,
eks ole, mis on raamat raamatus toimub täpselt sama asja
mingi sündmus, seda illustreerida, piibel nagu eriti seal
lausa tekst ees, eks ole.
Aga samamoodi ka kõik väga palju kasutati igasuguseid müüte.
Legend väga palju kasutati, ütleme Kreeka
ja Rooma mütoloogiat. Issand, puhas illustratsioon, lihtsalt mõõdud on natuke teised.
Väga huvitav mõttekäik, nojah, minna kui üllatas see,
et et ma nagu ei tea, et keegi teine oleks selle peale tulnud,
mulle tundub see nii nii loomulik ja kui ma olen seda nagu
rääkinud kuskil loengutes või, või mingite ettekannete puhul,
siis ma näen alguses suuri silmi ja pärast tullakse ütlema,
et tõepoolest see ongi niimoodi.
Et jah, ei ole vahet, kui mitu meetrit, kui mitu sentimeetrit,
et noh, see põhimõte on, see illustratsioon on millegi illustreerimine,
illustratiivne kunst. Kui me mõtleme raamatuillustratsiooni ajaloo peale siin
Eestiski sõdadevahelisel perioodil ju Hando mugaste
ja Märt Laarmann illustreerisid, luulekogusid eesti autorite almanahh.
Kui me mõtleme pärast sõda, kui Richard Kaljo telliti
illustratsioone Shakespeare'i kogutud teostele
või või siis Herald Eelma tegi illustratsioonid Tammsaare
tõele ja õigusele.
Kas need ajad on nüüd igaveseks möödas, kui nii-öelda
täiskasvanute ilukirjandust illustreerisid graafikud? No ma kardan küll, kui nüüd ai ei, hakkasin toimetama. Ma loodan, no ma ei tea, ma sellesse A iisse,
ma ei ole väga süvenenud selles mõttes, et ma näen küll näen
küll väga palju internetis Hay tehtud pilte
ja mõned on isegi head, aga ma ikkagi eelistan inimkätt.
Aga ma kardan, et need ajad tõesti on möödas,
sellepärast et nagu me vaatame praegu meie raamatute
hindasid kus ei ole mingeid pilte, ainult tekst.
Ja me vaevalt jaksame neid raamatuid osta,
siis kui me sinna pildid ka lisaks, kes neid ostaks. Et noh, paratamatult on kirjastustegevus,
on äritegevus.
Et see ei kõla küll väga kenasti, aga, aga vähemasti
kirjastustegevus oli osaliselt ju Eestis nõukogude ajal doteeritud.
Ma olen teinud ka raamatut moskva kirjastusele
ja ma tean, et seal makstakse kordades rohkem kui,
kui meil, aga kui me mõtleme selle peale,
et et ütleme, nõukogude ajal oli näiteks minu esimese
raamatu tiraaž, seda ma tean, see oli 35000. Ja praegu on keskmine lasteraamatu tiraaž on 1000. Et noh, kust need rahad, et et oleks võimalik veel tellida
täiskasvanute raamatusse pilte sest ta ei jaksa keegi kinni maksta.
Variant on muidugi see, et ühel hetkel otsustab näiteks,
ma ei tea, kultuuriministeerium, et meil on vaja välja anda
tõde ja õigus väga uhke eksemplarini ja,
ja siis nagu riigi poolt tuleb, selline raha tellitakse
kelleltki pildid, et noh, selline variant on muidugi olemas
Kalevipoeg näiteks või mingi selline kõigile väga oluline
teos noh, meie kultuuri seisukoha pealt,
aga nii, et lihtsalt mingisugustele täiskasvanute
raamatutele tellitakse sellised pildid. Ma nagu sügavalt kahtlen, millest on muidugi kohutavalt kahju. Veel kord lasteraamatute juurde tulles sinu
illustratsioonide ees on tunda niisugune rahu
ja turvalisus.
Kas sa oled selle täiesti teadlikult oma piltidesse pannud
või see mõjub mulle kui vaatajale niiviisi. Vaat minu sügav uskumus on see et igaüks teeb neid pilte,
kes ta on. Ja mina ei oska seda öelda, mida teised inimesed
tunnevad minu pilte vaadates ma ei ole kunagi mõelnud,
mida ma teen.
Selles mõttes, aga minu enda jaoks on äärmiselt oluline
või õigemini, see, kuidas ma üldse saan elada,
on see, et, et oleks tasakaal.
See tähendab seda, et igas mõttes tasakaal. Ma olen kaalud, et kui kaal ka natuke kõigub,
siis ta ühel hetkel tasakaalu.
Võib-olla see on just see, see, see rahu,
mis sinna peab tekkima minu jaoks.
Ja siis võib-olla siis Kindlasti tunneb ära.
Sa oled enda kohta öelnud, et sa elad hetkes.
Kas praegune hetk on kunstniku ja näituste korraldaja jaoks
hea aeg? No selle kohta ma ütleks jälle niimoodi,
et me ise otsustame, kas me näeme aega heana
või mitte heana, mina näen alati heana. Kadestamisväärt meil oli täna külas graafik
ja näituste korraldaja Viive noor.
Mingem ja vaadakem tema järjekordset kokku pandud näitust
lastekirjanduse keskuses pikal tänaval ja
ja etteruttavalt võin öelda, et nüüd sa hakkad kokku panema
Pinocchio näitust, mis tuleb 27., kuuendal,
26. aastal.
Nii et häid aegu jätkuvalt jahifenool. Kaja Kärner oli saatejuht ja me kohtume kuulajaga jälle
nädala pärast.
Kuulmiseni. Kajalood.
