Tere õhtust ja head vabariigi aastapäeva aktuaalne kaamera  võtab kogu 24. veebruari olulisemad sündmused meil  ja mujal. Praegu on Tartus Vanemuise kontserdimajas käimas  Eesti vabariigi aastapäevale pühendatud presidendi vastuvõtt. Aastapäeva kõnes tõi president Toomas Hendrik Ilves esile  tööpuuduse kui Eesti ühiskonna suurima valu punkti. Esimene teema presidendi tänases kõnes, millele ta  ka küllalt palju ruumi pühendas, oli tööpuud. Kõige valusama küsimusena ootab meilt vastust tööpuudus. Headel majandusbuumi aegadel kujunes arusaam,  et töötu ise on oma hädas süüdi. Nüüd see enam nii ei ole. Ettevõtted on koondanud inimesi mitte nende kehva töö vaid  majandusliku häda sunnil. Politoloogid, kel aktuaalne kaamera palus kõnet kommenteerida,  tõid esile rõhuasetuse ühiskonna solidaarsusele. Kogu see kõne oli kantud sellisest solidaarsuse aspektist,  mis mulle meeldis, sest buumiaastatel Eestis kogu aeg räägiti,  oi, me oleme kõige paremad ja kohe me saame viie rikkama  juurde riigi hulka ja noh, et me oleme lihtsalt teistest  niivõrd palju paremad ja me teeme ainult kõike õieti. Et nüüd oli nagu selline mõtlikkuse moment. See on suhteliselt isegi üllatav, et ta rõhutab nii,  noh, selles tööpuuduse osas üldse on tunda niisugust  suhteliselt vasakpoolset retoorikat mis puudutab nagu solidaarsust. Ka riigi abi inimesele riigi toetust ja nii edasi,  see ei ole väga parempoolne jutt siin. Poliitikutele tuletas president meelde, et vajalikke  otsuseid ja reforme ei tohi ohvriks tuua valimisvõitluse huvidele. Praeguse majanduskriisi üks õppetunde on selge. Valimispopulismil ja poliitilisel mängukirel on hind,  mille maksab kinni eesti rahvas, meie omaenda ühine riik. Siin võib näha selget viidet järgmisel aastal ees ootavatele  riigikogu valimistele. Esiteks on teada-tuntud, et viimane aasta enne valimisi kõik  erakonnad otsivad mingeid positsioone, siis et kuidas  järgmisteks valimisteks valmistuda. Ma arvan, et president näeb siin just ohtu sellele,  et hakatakse jälle pilduma selliseid tühje lubadusi. Minu meelest on siin väga selge manitsuspoliitikutele üleskutse,  et tuleb tegeleda sisuliste reformidega sisuliste küsimustega. President nimetas ära ka need valdkonnad,  kus vajalikud reformid tema arvates takerduma on jäänud. Nimelt hariduse ja riigihalduse. Eesti vabariigi 92. aastapäeva üritused algasid  päikesetõusul Tallinnas Eesti riigi lipu heiskamisega Pika  Hermanni torni. Lipu heiskamise tseremoonial kõnelenud riigikogu esimees Ene  Ergma ütles, et Eesti peab eurole üleminekul kohanema uute tingimustega. Ei tohi unustada probleeme, mis seotud rahvastiku  vananemisega ning omavalitsustega, millest kõik ei ole tugevad. Jätkata tuleb ka konservatiivset rahanduspoliitikat. Ma ei söönud nimetada jätkusuutlikuks majanduskasvu,  mille mootor töötab ainult tunnetel olgu need  siis kas või positiivsed tunded eurole üleminekuks. Euro ei. Kenteeri Eestile automaatselt õitsengu. Narva linnuse seisati aga lipp täna 14 minutit varem kui Tallinnas,  sest päike tõuseb Eesti idapoolseimas linnas varem kui pealinnas. Hommikusel tseremoonial osalejate arv on aasta-aastalt kasvanud. Täna oli tuisuses ja tuulises linnuses hümni laulmas  ja lippu heiskamas sadakond inimest. Kõrval on Eesti vabariigi tekkes eriline koht,  just seal algas vabadussõda ning võit Viru rindel aitas  kaasa Tartu rahu sõlmimisele. President riigikogu esimees, peaminister  ning Eestisse akrediteeritud diplomaadid asetasid hommikul  pärjad vabadussõja võidusamba jalamile. Minister Andrus Ansip ütles oma kõnes, et  nii nagu ei saa kunagi valmis ükski riik,  nii on ka vabadusega, mida tuleb üha taas luua. Toetada tuleb eelmiste põlvkondade tööle,  võitluse le ja kogemustele. Meeles tuleb peaministri sõnul pidada ka partnereid,  sest vabadussõja kogemusi näitas seda, et Eesti oli edukas,  toetudes partneritele. Reservõppustel osalemine ja kaitseliiduga liitumine näitab,  et Eesti inimeste kaitsetahe on kõrge, seda ütles kaitseväe  juhataja kindralleitnant Ants Laaneots täna vabariigi  aastapäeva paraadil. 1200 paraadil osaleja ning tuhandete pealtvaatajate ees. Kas lennukid ikka sel aastal tulevad? See on saanud üheks põhiküsimuseks, mida vabariigi  aastapäeval enesele esitatakse ka tänavu nad lendasid üle  kaks prantsuse miraaži kinnitusena sellele NATO mäletab meid  kui riiki. Kindral Ants Laaneots ütles oma kõnes,  et Afganistan, kus hiljutisel NATO suuroperatsioonil  osalesid ka eestlased, on NATO proovikiviks. See on aga võitlus NATO õnnestumise eest Afganistanis  võitlus selle paljukannatanud maa jalule aitamise eest. Meile väga oluline võitlus, sest NATO usaldusväärsus  ja heidutusvõime on Eestile elulise tähtsusega. Hiljuti on rahvusvahelises ajakirjanduses Eestile ette heidetud,  et meie pole valmis vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks liitlasvägedele. Kindral Laaneots kinnitas, et juba kolm aastat on just  selleks eraldi õppusi peetud kuid suured infrastruktuuri  investeeringud on tegemata. Kui me räägime liitlasvägede vastuvõtmist siin,  siis me peaksime kontrollima üle kõik oma sillad. Sest kui siia tulevad rasked tankid nagu Abrams  või inglise Challenger, see on 65 70 tonni  siis ma kardan, et paljud sillad, mis nõukogu nõukogude aeg  on ehitatud, lihtsalt kukuvad sisse, sest nende kandevõime  on arvestatud 60 tonni peale. Puudu on riigikaitse strateegia dokument,  mis paneb ülesanded mitte ainult kaitseväele,  vaid kõigile riigi struktuuridele. Aga see on seesama riigikaitse, kus on ülesanded riigikaitse  osas pandud kõikidele riiklike institutsioonidele ametitele  ja nii edasi. Vot seda ei ole, seda praegu tehakse ja ma loodan väga,  et see, meie poliitiline arusaam jõuab ka  nii kaugele, et seda on vaja. President Toomas Hendrik Ilves ja kaitseväe juhataja  kindralleitnant Ants Laaneots tervitasid täna videosilla vahendust. Suse Afganistanis teenivaid kaitseväelasi. Eesti jalaväekompanii ülem major Sergei Kusselnikov ütles presidendile,  et kõige rohkem muretsevad sõdurid möödunud nädalal haavata  saanud kaasvõitleja pärast ning soovivad,  et haavatute sotsiaalsed garantiid oleks jätkuvalt kindlad  ning ravi ja taastusravi edukas. Teaduste akadeemias anti täna kätte valitsuse kultuuri,  teadus ja spordipreemiad ning Viidemanni keeleauhind. Kultuuripreemiate laureaatide nimel sõna võtnud  teatriloolane Lea Tormis ütles, et küllap tunnevad kõik  laureaadid ühteviisi, tunnevad, et esindavad preemiat vastu  võttes ka oma kolleegi ja eriala. Tormis lisas, et igaühe jaoks on tähtis vastutus. Oma riigi ja oma kultuuri eest me oleme kõik vastutavad. Kas me seda nüüd just igal tööpäeval tajume  või mitte? Aga ma loodan, et see istub meis kõigis sees. Kultuuri elutöö preemia võtsid koos Lea Tormisega täna vastu  ka filmimees ja dokumentalist Andres Sööt  ja sisearhitekt. Leila Pärtel poeg, kultuuriminister Raine Jänes ütles Preemiate laureaate ühendab see, et nende roll on ulatunud  kaugemale eriala piiridest. Oma loominguga kinnitate teie austatud preemiate laureaadid,  kuldset igavikulist mõtet. Ars Longa viita Brevises. Teaduse elutöö preemia kuulus tänavu professor Arvo Otsale  ning professor Marika Mikelsaarele. Preemiat vastu võttes ütles professor Marika Mikelsaar,  et preemia saanud ühiseks jooneks on see,  et nad on suutnud oma tööga muuta tavaarusaamu. Midagi, mida peeti üheks me suutsime näidata teaduslike meetoditega,  et see võib-olla on hoopis midagi muud ja tuua niimoodi kasu rahvale. Wiedemanni keeleauhinna pälvis Ain Kaalep,  kes ütles, et, Tänusõnad fonogrammi vahendusel auhinna viib Ain Kaalepile  koju tüki. Peaminister Andrus Ansip tänas preemiate saajaid  isamaale au ja kuulsuse toomise eest. Täna esiletõstmist väärivad teod ja saavutused on  teiepoolseks kingituseks Eestile. Välissõnumeid Kreekas toimus üldstreik valitsuse  kokkuhoiukava vastu, millega kärbitakse riigiteenistujate  palku ning tõstetakse makse. Streikisid koolid, haiglad ja valitsusasutused,  samuti katkes lennuliiklus ning seiskus ühistransport. Ateenas avaldas kärbete vastu meelt ligi 25000 inimest. Kreeka pealinna Ateena tänavatel protesteerisid töölised,  kes nõudsid kärarikkalt, et majanduskriisi tagajärgede eest  peavad maksma kapitalistid. Kreeka valitsus on lubanud Euroopa liidule,  et vähendab eurostabiilsuse huvides oma riigieelarve  puudujääki sellel aastal nelja protsendi võrra. Selleks tõstetakse makse ja pensionile mineku vanust. Külmutatud on riigiteenistujate palgad ning vähendatud nende boonuseid. Meeleavaldus oli vaoshoitum kui tavaliselt,  sest Kreeka ametiühingute juhid ning võimul olev valitsus on  samast parteist. Demonstratsioonile oodatakse umbes 30000 inimest,  mis Kreeka mõistes ei ole suur meeleavaldus. Hiilgeaegadel on tänavatele tulnud sajad tuhanded kreeklased. Katliku arvamuse uuringud näitavad, et 57,6 protsenti  elanikest toetab tegelikult valitsuse kokkuhoiukava. Kohalikus meedias tekitab hoopis pahameelt asjaolu,  et Kreekast on saanud Euroopa peksupoiss. Öeldakse, et miks ainult meid esile tuuakse ja,  ja halvas valguses näidatakse eriti rahvusvahelise meedia  poolt kuna samu tegusid on teinud ka muud riigid  ja samas sarnases olukorras või vähemalt sama ohtlikus  olukorras on ka Itaalia, Hispaania, Portugal,  eks ju. Meeleavaldused tekitasid kesklinnas liikluskaose. Prantsusmaa lennuliiklus on eile alanud lennujuhtide streigi  tõttu tõsiselt häiritud. Täna jäid ära vähemalt pooled lennud Pariisi Orli  lennuväljal ning veerand Charles kooli lennuväljalendudest. Lennufirma Air France teatas, et suudab käigus hoida kauglennud,  kuid lühiliinidel võib esineda tõrkeid. Prantsuse lennujuhid kavatsevad streikida viis päeva,  et protestida lennujuhtimise reformikava vastu. Lennujuhid kardavad, et reform toob endaga kaasa koondamislaine. Euroopa komisjon soovitas alustada liitumiskõnelusi Islandiga,  see annab evikile lootust 2012. aastal Liiduga ühineda. Euroopa komisjoni teatel vastab Island demokraatia  ja inimõiguste vallas Euroopa Liidu nõuetele ent peab  rakendama ka usaldusväärset rahandusstrateegiat  ja viima ellu reareforme. Aga tuleme veel tagasi meie tänase tähtpäeva juurde. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder  ütles vabariigi aastapäeva jumalateenistusel Tallinna  piiskoplikus toomkirikus, et pole midagi väärtuslikumat vabadusest. Peapiiskop sõnul tuleb siiski ikka ja uuesti lahti mõtestada  vabaduse tähendust ja otsida vabaduse allikaid. Peapiiskop rõhutas, et vabadus ei tohi saada äriliseks  libaloosungiks ega mõne liidri või liikumise monopoliks. Aga on jäänud veel ilmateade, ilm Eestis on homme suurema  sajuta ja võrdlemisi rahulik. Läänemere lõunakaldale kerkib aga madalrõhulohk,  mis toob Taani ja Lõuna-Rootsi pehmema õhu koos lörtsi  ja vihmasajuga, Leetu ja Lätti aga lund ja lörtsi. Eelolev öö möödub Eestis olulise sajuta ja vaikse tuulega. Kohati võib tekkida udu. Külma on valdavalt 12 kuni 18 kraadi. Hommik tervitab meid kerge pilvevine ja kohatiste udulaamadega. Puhub mõõdukas lõunatuul, külma on hommikul kuni 15 kraadi. Päeval on vahelduv pilvisus, õhtupoolikul hakkab pilvisus  Lõuna-Eestis tihenema ja lumesaju võimalus seal suureneb. Puhub mõõdukas kagu ja idatuul ning külma on homme kolm kuni  üheksa kraadi. Ülehomme suundub lõunas saabuv madalrõhkkond üle balti riikide. Soome. Ilm on nädala lõpus meil lume ja lörtsisajune. Õhutemperatuur on mõni kraad üle või alla nulli. Esmaspäevast peaks sadu aga lakkama ning ilm läheb taas  veidi külmemaks. Ja ongi hetkel uudistetoimetuse poolt, kõik õhtu jätkub sel  kanalil olümpialainel. Ent Eesti televisiooni teisel kanalil saab kella kümnend  vaadata ülekannet presidendi vastuvõtult  ja juba mõne minuti pärast peaks toimuma  ka avavalss. Nii et mina soovin teile meeleolukat piduõhtu jätku.
