Tere, head kuulajad, algab saade, punkt.
Mina olen saatejuht Ave-Marleen Rei ja järgmise kolmveerand
tunni sees saate kuulata tuumakaid lõike erinevatest
rahvusringhäälingu kultuuri, saada Nendest.
Täna, saates hiljem murel laulmisest.
Lavastaja Elmo Nüganen ja kontserdikorraldaja Eva Palm
kontserdi- ja teatrikultuurist suvel.
Aile assoni ja Kadri kõrvek Vanemuise ooperilavastusest Durandot. Rõuge valla rahvamaja juhataja Kristjan Kurm kultuuri
võimalikkusest maal.
Teatrikriitik Pille-Riin Purje, Jaan Toominga tähtsusest
Eesti kultuurimaastikul ja moraalifilosoof Helen Eenmaa
Immanuel kanti tähtsusest tänapäeval.
Head kuulamist. Kultuurisaate Lopp oli külas Eesti Draamateatri näitlejanna
Hilje murel, keda saab praegu näha suisa kuues erinevas
lavastuses teiste seas ka teostes vendantiigonna ema,
Oidipus ja Café teatral ning koos kursuseõdedega draamas lähenemine.
Lisaks on tal selja taga mitmeid võimsaid telerolle,
näiteks kas või sarjas, kes tappis Otto Mülleri.
Ja peatselt on esilinastuma uus sari siis,
kui elu maitses hästi, mille lavastab Andres Puustusmaa. Eesti draamateatril läheb hästi, kriitikud kiidavad
ja piletid on välja müüdud.
Teatri kunstiline juht pälvis repertuaari koostamise eest
teatri aastaauhinna.
Järgnev lõik algabki vastusest küsimusele,
kas seda hästi minemist on majasiseselt ka tajuda. On küll, et kui ma olen teiste teatrite kolleegidega suhelnud,
et siis siis mul on alati olnud hea meel öelda,
et tegelikult seda rõõmu maja sees tunda.
Et muidugi väljakutsed on tohutud ja mastaapsed.
Etendused on välja tulnud ja väsimust on ka.
Aga sellist rõõmu selle juures on täitsa kohe füüsiliselt
ja vaimselt tunda. Nii et teatril läheb hästi, aga raske on ka.
Kui ma vaatasin näiteks antiik on, et siis juba sinu esimese
laulu ajal oli mul tunne, kuidas seda suudad,
see peab olema raske, see peab olema väljakutse. Ja see oli tõesti väljakutse, seal on mitu tasandit,
miks, mis erinevad väljakutsed selle juures on üks on
ja see pikkus selle sissejuhatuse siis, mis maailma me
kutsume inimesed päris pikaks ajaks.
Siis see vastutus, et kas ma saan sellega hakkama hakkama,
et ma loon selle kujutluse või see, et ma saad inimesed
endaga kaasa.
Ja siis muidugi need minu kõige suuremad murekohad seoses
laulmisega on siis, mis kõrgusest see on,
sest ma ei tunne nooti ja ma ei, tegelikult nagu saan aru,
kui keegi teine võtab mingi kõrgus, aga et mina Kasele saavutaks,
see on nagu selline väga raske moment, et mulle öeldi,
et me saame sulle selle tooni ette anda,
kust sa pead alustama. Siis kolleegid, kes mind väga hästi juba tunnevad,
ütlesid, no ega ta ikka ju alustab sealt,
kus ta alustab.
Et see toon ei ütle midagi, et lõppkokkuvõttes,
kus need esimesed kuus või 10 etendust see mure maha läheb,
et siis ta ikkagi kuhugi kehamällu või kõrvamällu jääb,
et siis ütleme, on võimalus, et ma olen stabiilsem
ja ütleme rahulikum peale mineja, kui näiteks esimesed
etendused on juhtunud selle lauluga mul kõik,
mida võib õudusunenägudes näha, näiteks. Ma alustasin väga kõrgelt ja ma tean, et koor peab ka tegema,
koheneb käigud ja see kõik toimub publiku nähes.
Ja siis tulla toime sellega, et saad aru,
et oled kõrge, tahaks minna madalamale ka,
kui palju madalamale ja kas üldse ja mis siis üldse juhtub,
kui madalamale need mõtted, samal ajal sa pead veel seda
lugu ju rääkima.
Edasi, üllatused, huvitav. Koor on väga tubli, koor on mulle öelnud,
et ma võin kõike teha, nemad teevad absoluutselt seda,
mida mina ees teen.
Et see usaldus on mulle antud, et ma ei pea nende pärast
tegelikult muretsema ja ma tean, et ma ei pea nende pärast muretsema.
Muretsev ikka. Ja siis teine asi, mis mul juhtus, oli see,
et tõesti tõesti juhtus selline asi, et ütlesin ühe rea
sellises mingis pudikeeles.
Aga kõik läks ja kuur tegi selle pudikeele ilusti järgi
ja laul läks edasi.
Vilksamisi vaatasin, kuidas nad hakkama saavad.
Said aru, et nad saavad siis lõpp? Kusjuures omal ajal sa laulsid ju ka näiteks Merilini etenduses,
eks ole, praegusel laulad ka näiteks kahvetajat,
rallis meeldib laulda, ühesõnaga üldse ei meeldi.
Kuidas see nii juhtub, siis ma ei tea.
Aga ütle, kas, kui sa selle laulmise osa juba ära teed,
kas selles mõttes, et kas siis on ülejäänud rollile kuidagi
lihtsam pihta saada või peale minna?
See on tehtud. Ei, ta ikkagi päris nii ei ole, et ma pigistan silmad kinni
ja nüüd elan selle laulmise kuidagi üle,
et seal on omad, no naudinguhetked ka ja,
aga ma olen endale teinud selgeks, et kuna ma ei oska laulda
ja ma ei, ma ei pürgigi lauljaks ja see on ikkagi sõnateater,
ehk siis, kui laulu kasutatakse sõnateatris,
siis me koos juhendajaga või õpetajaga, kes parasjagu pole,
siis seda laulmist õpetab, et me oleme siis ikkagi proovinud niimoodi,
et see on ikkagi rääkimine muusika saatel. Minge siis hiljet teatrisse vaatama, muuseas piilusin järele
ja järgmise nädala vendantiigone ema Oidipuse etendustele on
isegi veel pileteid saada.
Teatri ja kontserdijuttudega ka jätkame
kultuuristuudioarutelu kevadhooaja viimane saade heiti pilgu
suvisele kontserdi ja teatrikultuurile.
Saates olid külalisteks lavastaja Elmo Nüganen
ja kontserdikorraldaja Eva Palm. Jutu suunas Kaupo Meijel ja alustuseks kõlab vastus küsimusele,
kuidas suviste teatrilavastuste etendus paigalt leitakse. No laias laastus võib öelda, et on kaks niisugust erinevat noh,
kuidas siis pioneeriteekonda noh siis need,
kes esmaavastajad, eks ole, üks on see tegijad,
kas siis lavastaja, kunstnik, tegijate tiim,
kes siis on, käib otsima sead kohta või nad on leidnud ja,
ja huvitava põneva koha, kus võiks potentsiaalsed teatrit teha.
Ja teine tee on see, et potentsiaalsed omanikud selle koha
omanikud ise otsivad teatriinimeste üles,
ehk kutsuvad neid. Tulge vaadake, meil võiks ka teha, igal pool tehakse,
tehke meil ka.
Nii, et need on kaks niisugust kõige erinevamad teed,
aga kõige niisugusema õnnestavam ja õnnestunum sümbioos on
kindlasti siis, kui, kui see lugu leiab endale õige koha,
et mängitakse just seal, kus selle see koht annab selle loo
jaoks väga palju juurde, kui on sisu ja vormi ühtsus,
et see on nagu kõige kõige toredamad kohad. Kohtade poolest on vist muusikamaailmas,
ütleme, suurkontserdid on eesti pigem pigem piiratud.
Me räägime Tallinna lauluväljakust, Tartu lauluväljakust
ERMi juures enam teha ei saagist. ERMi juures ja kahjuks teha ei saa, millest on tohutult kahju,
mis on, põhjus, on, seal on see põhjus, et kui me seal
tegime metallikad, siis oli seal selline mõnus lage plats,
seal oli see betoonlennuriba ja seal ümber ei olnud mitte midagi.
Ja sinna selle mitte midagi peale muruplatside peale said sa
ehitada selle nii-öelda infra siis kontserdikülastajale,
nüüd on tehtud sinna täpselt seal, kus betoon lõpeb,
algab maja. Nii et sellega seoses see tähendab seda,
et me ei saa enam ühtegi suurkontserti sinna tuua.
Me ei saa, eks ju, me peame kuidagi ju seda ala piirama,
et siis sa nagu paned teise maja ette suure aia,
see tõmbab kohe selle nii-öelda sellist kitsaks.
Ja seal on siis see veel, et kõik need ümberkaudsed majad,
no neil ei ole ju mõtet üldse piletitki osta,
eks ju. Et noh, ja see artistile ei meeldi. Kutsu sõbrad külla, tule katusele, onju,
ja tegelikult me olemegi väga piiratud, et meil on lauluväljak.
Meil on Tartu lauluväljak ja no võib-olla okei,
seal mingit neid platse leitakse veel, aga tegelikult see
kõik sõltub ka sellest, et milline on selle infra,
et suurkontserdi puhul, kui me ikkagi eeldame,
et meil on mingi 10000 või siis noh, ma ei tea,
suuremate puhul 60000 65000 inimest noh,
lavad on ülisuured tavaliselt eks ju meil on mingisugune,
ma ei tea, kas 50 rekkad või 90 rekkad mis tulevad
välismaalt kogu siis lavaga helitehnika valgustehnikaga,
seal on mingi 200 300 inimest, seal on vaja panna,
eks ju, kõikidele inimestele, WCd seal on vaja teha korda müügiplatsid. Noh, seal on nagunii meeletult palju aspekte,
mida sa pead silmas pidama.
Turvameetmed, ja kõik asjad, et aga noh,
see ei mahu tegelikult kuskile mujale ära,
nii et me oleme üsna piiratud siin ja ja meil ei ole ka
ühtegi staadioni, mis on nagu, ütleme, välismaa artisti
mõiste staadion on ju et see tähendab siis umbes 40000
ja üles ja seega meil jäävad paljud asjad tegemata. Nii et noh, meil on olukord üsna selline nutune. Mulle endale tundub, et suvine aeg on see,
kus need piirid nii-öelda selle kommertskultuuri,
mida mina ei pea halvustavaks väljendiks.
Et selles mõttes, et sa tood inimestele meelelahutust
ja see ei ole absoluutselt, ei pea olema noh,
et see ei ole, ei tähenda ebakvaliteetse elu osana
samasugune elu osa.
Tundub ka, et siinse kõrgul tuuri ja, ja,
ja nii-öelda see kommertsskulptuur savad kui tegelikult
Eesti suves väga hästi kokku näiteks Saaremaa ooperipäevad,
ma hakkasin mõtlema, kumb ta siis on. Ja ega ma ei mõelnud välja, et mõnes mõttes on ta
kommertsskulptuur mõnes mõttes ja väga otseses mõttes
jällegi nagu kõrgkultuur See on umbes nii, et, et talvel tuleb Muhamed mäe juurde ja,
ja suvel läheb mägi Muhamedi juurde ehk nii-öelda.
Et publik tuleb, eks ole, kontsertsaali ja teatrisaali,
aga suvel läheb siis kontsert ja, ja, ja teater läheb siis
rahva sekka. Loodusesse Me oleme kolleegidega rääkinud sel teemal
ja leidnud, et näiteks inimesed tarbivad seda suvekultuuri,
teatrit, kontserte rohkem sellised, ütleme,
pered, võib-olla isegi keskealised või kus noored on,
et kuidas saada noori, kas, kas meile tundub valesti,
et noori on, nagu selles publiku seas vähe
või neid siiski on? Noh, see jälle sõltub.
Mina nii ei mõtle, et aga see sõltub jälle sellest artistist,
mida me toome, onju.
Ja samamoodi tegelikult näiteks Weekend näitas,
see artist kõnetab noori inimesi on ju ja,
ja seal oli väga palju noori inimesi, siis Lätist,
Leedust, Eestist, Soomest ma ei tea, üle terve maailma.
Küll nad käivad. Ju siis eksperdid käivad ühtedel kontserditel,
noored noored käivad seal, kus nad taas eksperte. Kuulsite jutuajamist saatest skulptuuristuudioarutelu,
mis lõpetas eile oma hooaja.
Teatrite hooaegade lõpuni, on aga veel jupp maad minna
ja Vanemuine toob vaatajate ette Jakooma Putšiini ooperi Durandot.
Klassikaraadio delta saatel ja Liina Vainumetsa all olid
külas kaks osatäitjat Aile assoni ja Kadri Kõrre.
Alustuseks tutvustas Aile Assani nii oma tegelast kui ka
ooperi põhisüžeed ja tegi seda talle omaselt väga värvikalt. Durandot on Hiina või siis arhailise hiina printsess võib
olla väga suure distantsi peal, tähendab seda ka uskuda,
et torem tutt on suhteliselt selline puberteet.
Ja ta on endale välja mõelnud põhjuse, mille pärast ta ei
saa mehele minna.
Et kunagi hallidel aegadel selle rahva ühismälus on olnud
selline ajalooline sündmus, kus tulid vallutajad,
Janastajad ja vägistasid ja tapsid tema printsessist siis
mitte esiema ilmselgelt, aga siis kaugel kaugel kauge ta sugulase. Ja siis turundatud, et on võtnud nii-öelda selle Princes
lool Lin nii loosse niivõrd ennast sisse elanud et ta on otsustanud,
et ta mitte mingil juhul mingisugusele suvalisele Yorsile
mehele ei lähe.
Ja sellepärast on ta välja mõelnud kolm väga rasket küsimust.
Mida ta siis nendelt peigmehe kandidaatidelt küsib.
Ja tema imperaatorist isa on ka siis nii-öelda olnud alguses
päri sellega et neid küsimusi võib küsida
ja siis, kui nii-öelda see valesti läheb,
siis võetakse printsil pea maha. Ja, ja ma saan aru, et selleks ajaks, kui meie selle looni jõuame,
on neid päid lennanud juba 18 ja kõigil on suhteliselt
villand nende printside pea kaotustest.
Nüüd kui saabub prints Kalaff, kes on üle keskmise
intelligentne ja kes väga tähelepanelikult kuulab,
mis Durandot ütleb ja nüüd kõik need küsimused ära arvab
siis on muidugi rahvas juubeldab, et isa on nii õnnelik,
tohter väimeespoeg, aga muidugi väga pettunud
ja ikka ei taha mehele minna. Vaat siis sa, vaat see prints on selline,
et tema siis selle peale ütlevad, aga väga tore,
et sul oli, kolm küsimust, on, mul on üks.
Kui sa järgmine homme hommikuks ära arvad,
mis mu nimi on siis võid ikkagi mul pea maha võtta
ja siis siis tegelikult läheb nagu päris action läheb lahti
alles siis.
Ja siis tulevad mängu Kadri tegelane Liu
ja printsi isa Timur, kes siis, kes siis pihtide vahele võetakse,
aga ma arvan, Kadri räägib sellest edasi,
mis tema tegelaskujust saab. Head hästi osutub siis Durandot meie poole,
et meid piinata.
Et tõde meist kätte pigistada, alustatakse siis Timurist.
Ja mina, kui ikkagi ustav või mina ehk siis liu kui ustav
teenijanna kaaslane sellel teekonnal ja rannas kol,
kaitsen teda lõpuks sellega, et ma astun vahele,
ütlen, et mina ainult tean, mille peale siis muidugi Kalaff
kohe-kohe ehmatab ja mõtleb, et nii, nüüd nüüd on,
kõik, palub mul vaikida, aga loomulikult need suured tunded,
mis siis liul k on klahvi vastu, mis, mis tulebki kohe
esimeses vaatuses välja, et et Liu on armunud,
kuna ühes palees kunagi Kalav naeratas talle,
kui ta tööl oli, aga Liu loomulikult seda vastust ei anna,
teda piinatakse, piinatakse ja lõpuks siis lõpeb see sellega,
et liu võtab endalt elu. Kaitsmaks seda saladust ja ütle, maksis välja ka kõik,
et ta annab selle armastuse, siis kingib Durandu Teile ka
liuroll kukkus mulle tegelikult üldse tänu konkursile,
et ma osalesin nüüd siis juba poolteist aastat tagasi Vello
Jürna konkursil ja Risto loomulikult kuulas seda
ja noppiski sealt nii-öelda kinni ja pakkuski mulle kohe
juba siis ka, et et mis ma arvan, ta arvab,
et see võiks mulle sobida. Muidugi, see konkursil oli küll teine koht,
aga milline võit.
Minge kõik konkurssi.
Mina olen sel aastal selle konkursi žürii esinaine,
siis ma ütlen kõigile, et Vaiatvad et ärge häbenege,
ärge häbenege, täpselt samamoodi, ma pean ütlema,
et kuidas nii-öelda mina jala ukse vahele sain,
oli tegelikult ka siinsamas Tartus kui tuli noor
ja vihane tol ajal mihkel, kutsun siia peadirigendiks
ja korraldas aastal 1999 eelmisel sajandil. Eelmisel aastatuhandel korraldas avaliku ettelaulmise Cosi
fan tutte rollidele, mis oli täiesti ennekuulmatu,
sel ajal keegi mingeid avalikke etele andmisi tollal ei korraldanud.
Ja, ja ma tulin ka, mina tulin siia ka ennast lihtsalt näitama.
Kõik ütlesid mulle, mis sa lähed sinna, dispiinad,
teenijanna roll.
Sinus ei ole sinu roll, sa oled peaosa, materjal,
materjal küll, aga mul pole mitte midagi teinud,
ma olin aaskoolis, kes annab mulle mingit suurt peaosa
ja ma, ma ei pea seda rolli saama. Et, et, et ma, ma tahan lihtsalt näidata,
et ma olen olemas.
Ja siis lavastaja, kelle siis Mihkel oli kui nii-öelda kaasa
kutsunud oma koolikaaslase, kellega nad koos lõpetasid.
Se lavastaja pärast ütles mulle.
Tead, kui sa uksest sisse tulid, siis ma ütlesin,
enda sees, mõtlesin.
Jumal, palun tee nii, et tal oleks nagu elevant päriselt
nagu kõrva peale astunud, et kui ta natukenegi oskab,
siis ma tahan seda teda, ma tahan teda. Ja selleks lavastajaks osutus Stephanie RKM,
kes poolteist aastat pärast seda oli juba absoluutne maailma nimi.
Nii et minu esimene produktsioon või esimene lavastus,
mis ma tegin professionaalselt ka siin Tartus ja,
ja lavastaja käel, kellest sai maailma üks nende esilavastajaid.
Ja, ja Ma kõndisin terve see prooviperioodi aegu.
Ma kõndisin pilvedel, me olime kõik siis ma teadsin,
stopper niuke lae. Ma teadsin, ma teadsin, et, et ma olen väga tänulik mihklile
selle 200-le julge pealehakkamise eest, et lihtsalt et ei
lähe nagu vana rada ja ja sellises niukses seisva veega
tiigi sedasi värskust, värskust, värskust,
on vaja kogu aeg värskust vaja. Järgmine tore etendus toimub 20. aprillil Vanemuise suures majas.
Hüppame nüüd aga oma saates Vanemuise suurelt lavalt edasi
Rõuge valda ja räägime kultuuri võimalikkusest maal.
Fakt on see, et kultuurist osasaamise võimalused on
maapiirkonnas kindlasti väiksemad kui linnas kus rahvast
vähem pannakse kultuurimajad, raamatukogud kinni,
sest nende ülalpidamine käib kohalikule omavalitsusele üle jõu.
Kuidas neis oludes küla kultuurielu siiski hinges hoida,
rääkis Vikerhommikule Kirke erdile ja Taavi libele,
Rõuge valla rahvamaja juhataja Kristjan Kurm lõik
algastusest küsimusele, et mida maainimesed oma
kultuurimajalt ootavad. Aga mis see inimene ikka, ma arvan, et inimene on,
on sotsiaalne tüüp seda vajab omasuguste seltskonda
ja eriti sellises kohas, kus tegelikult elatakse ju
hajaasustuses siis see nagu vaatamata sellele noh,
ja võib-olla see ongi tänapäeval see kõige suurem probleeme.
Et kuna meil selleks nagu sotsiaalseks suhtluskeskkonnaks
nagu järjest enam saab ja igasuguseid sotsiaalmeedia
platvormid siis tänased põlvkonnad, noored põlvkonnad,
kes nagu peale kasvavad, nemad ei vaja enam sellist
nii-öelda füüsilist suhtluskeskkonda, mida,
mida võib-olla rahvamajad. Kuna aga jah, me oleme täna ju ikkagi kahaneva rahvastikuga piirkond,
vanema elanikuga piirkond siis see vanem elanikkond ikkagi
ennekõike ootab seda võimalust.
Et oleks mingi põhjus, et saada nii-öelda teiste inimestega kokku.
Ehk siis põhiliselt käivad sellised memmekesed teil veel
ja see on täiesti aus vastus, et, et kui me nagu nüüd ikkagi
nagu päriselt ütleme, et mille najal see noh,
mis me ütlemegi selline huvitegevus või siis ka rahvakultuur
suuresti täna veel sellistes Eesti maakohtades eksisteerib,
ongi erinevad memmede ja ei saa isegi öelda mitte memmede daatide,
vaid ennekõike just memmede siis tantsuringid,
lauru ringid, et, et see on nagu valdav. Et kui me võtamegi selle tohutult suure rõuge tänase valla
territooriumi peale, siis noh, me võime uhkusega öelda,
et, et meil on isegi hästi.
Meil on üks segakoor, meil on kaks siis segada tantsurühma,
meil on kaks naisrühma ja, ja kaks siis nõnda lauluansamblit,
et üks mees laule ansambel üks naislauluansambel,
mis ongi, tähendab siuksed nagu neljaliikmelised
ja siis on meil kas ütleme siis niimoodi poolik laste
tantsurühm ja üks neidude rahvatantsurühm
ja mõned prouad veel tegelevad lain tantsuga. Ja, ja tegelikult see ongi kõik, aga noh,
kui ma nüüd jällegi mõtleme selle selle territoorium peale,
noh, et kui meil täna on siin võin eksida,
aga mingi 79 omavalitsust ja võtame Rõuge vald,
mis oma territooriumilt on kolmandik endisest Võru maakonnast.
Rõuge vald territooriumi mõttes on kuus korda suurem kui
Tallinna linn on ju.
Ja siis noh, loeme kokku, et see, mis ma ennem ütlesin,
et kui, kui vähe meil tegelikult seda seda tegevust nagu
järgi on, siis, siis noh, mingis mõttes,
see on kurb ja, ja võib-olla nagu enda kõige suuremaks nagu
sooviks või missiooniks ongi see, et kuidagigi moodi siis
püüda ikkagi tuua neid siis nagu minu vanuselist põlvkonda
veel nooremat põlvkonda ikkagi siin rahvamajade juurde tagasi. Ja siis võib-olla jah lähtuvalt, et natuke sellest arusaamisest,
et mida mina, võib-olla siis nii-öelda kultuurist osa saades
tahaksin kogeda eeldades, et äkki ka on veel minusuguseid
siis sellest lähtuvalt kogu seda tegevust
ja programmi ja asju nagu kokku paneb.
Ja sa ei olegi võimalik pidada üleval piltlikult öeldes 5000
elanikuga seda viit rahvamaja kõik sellises koosseisus,
noh seal peabki leidma neid lahendusi, kuidas seda teha siis
läbi ühtse juhtimise läbi sellise meeskonna,
et sul ei ole viis rahvamaja, kus igal pool ongi kõigis sa
ei suuda komplekteerida seda meeskonda selliselt,
vaid vaid sa teedki selle, selle piirkondade üleselt
loomulikult tohutu väljakutse, raske, aga ma arvan,
et me ikkagi liigume selles suunas, et et me saame kama
ja me suudame ikkagi luua selliseid positiivseid
ja häid sündmusi, mis loovad, et sellest piirkonnast ka seda
positiivset kuvandit. Möödunud nädalal lahkus meie hulgast legendaarne näitleja
ja lavastaja Jaan Tooming.
Kui suur oli Jaan Toominga roll eesti teatrimaastikul
ja kas tema vägi ulatub ka tänasesse teatrisse,
uuris saatejuht Marge-Ly Rookäär, teatrikriitik Pille-Riin
Purje käest.
Lõik algab meenutusest.
Milline natuur? Jaan Tooming loojana oli. Tal tõesti oli mingi täiesti eriline intensiivsus loojana
nii kindlasti nendes lavastustes, mida Tartu teatriuuenduse
alla liigitatakse ja kui me vahel seda sõna legend nagu
tarvitame võib-olla liiga kergekäeliselt,
siis Jaan Toominga puhul küll see sõna on minu meelest igati kohane.
Et intensiivsus oli lavastustes, see oli ka temas näitlejana
mis ju ka samal perioodil ütleme seal, Tartus võib-olla oli
see kõrghetk ja nende duetti Evald Hermakülaga oli täiesti eriline. Mul on tunne, et see kiirgus on isegi telesalvestustes olemas,
kui ei ole ise näinud.
Ja samamoodi Jaan Toominga hääl, niisugune suge stiivne
ja kordumatu.
Et ju see kõik tahab veel mälus settimist,
aga ta on üks niisugune murranguline looja Eesti teatris
kindlasti etapiline. Just nimelt teatrimurranguga teostataksegi Jaan Toominga
ja Evald Hermaküla loomingulist tegevust seal
kuuekümnendatel misse.
Teatri murrang oli sellel ajal, mis toimus Eesti teatrites
ja mida siis need kaks meest tegid? Ka seda on lühidalt raske öelda aga ütleme,
et teatriuuendus ilmselt tähendab niisugust täiesti uut
kujundikeelt eesti lavastustes et väljendada inimese
siseilma kujundi kaudu.
Toomingas oli muidugi ka see rahvalooming
ja rahvaluule väga oluline ja küllaltki ekspressiivsed on ka
teatrimälus need tema lavastused, et see ilmselt muutis
täiesti seda väljenduslaadi, eks neil olid eeskujud välismaa
teatrist ja noh, nagu ikka distantsilt, võib-olla praegusele
noorele on see isegi arusaamatusest, siis siis seda kõike
tehakse pärast ja võib-olla tajumata seda,
et tegelikult see on olnud või, või saanud sealt alguse
vähemalt eesti teatri kontekstis, et, et kindlasti see
kordub mingi spiraalina, aga sellel etapil nad olid
väga-väga tugevasti esimesed ja ja kindlasti ta pöördus
eestig klassika poole väga palju, eks ole,
üks tähtlavastus on põrgupõhja uus vanapagan 1976 60.-te
lõpust kuhugi 70.-te keskel ja see uuendus niimodi püsis. Või siis Kitzbergi põhjal laseb käele suud anda
ja ja ilmselt mingis hetkes noh, on see ka defineerimatu
või ütleme, kes on näinud lavastust, ütlevad,
et ega telefilm Põrgupõhja uus vanapagan ei ole ikkagi
päriselt see, ta annab midagi edasi.
Aga see lava atmosfäär on kordumatu.
Ja jääb sinna aega. Nii et Jaan Toominga oli ikkagi väga suur roll Eesti teatrimaastikul. Ja kindlasti kindlasti sest et, et eks see maastik ikkagi on
selles mõttes üks, et ütleme, et see toimus Tartus,
hiljem oli ka Ugala teatri juht ja lavastas seal rahvasõda
ja teised erinevad lavastused.
Aga et see kõik mõjutas nagu tervikut ikkagi selles suhtes,
jah. Kas tema mõju ulatub veel tänaseni välja,
et siin ennist ütlesite, et võib-olla noored ei tea praegu
teatrit tehes, et see võib olla ulatub sinna kusagil 60.-te lõppu? Ma usun küll, et ulatub ja ka praeguste noorte seas on ju
neid näitlejaid, kes on ka hilisemal perioodil Jaan Tooming
aga koostööd teinud.
Sest noh, lavastas oma teatris sagar sagita
ja lavastas ka Elva lendteatris.
Ja näiteks Kristo Viiding vineer orke on temaga koos
töötanud neurourgemägis Hamletit tema lavastuses
ja ja nagu ma ka seal järelhüüdes ütlesin,
et see viimane tõepoolest viimaseks jäänud lavastus,
mida kirikutes mängitakse, teekond jumalasse,
milline pealkiri ja kuidas see täpselt toominga seda tema
enda teekonda väljendab. Et seal, jah, kindlasti üks toominga õpilane Anne Türnpu
osaleb selles lavastuses samuti Kristo Viiding,
Indrek Sammul ja Rain Simmul.
Ja ma tõesti loodan, et seda lavastust veel mängitakse,
sest nüüd on, ta saab jällegi ühe uue kõlavärvi juurde. Ja olemegi jõudnud tänase saate viimase lõiguni,
kus kuulete Joonas Hellermaad vestlemas Tartu Ülikooli õigus
ja moraalifilosoofi Helen Eenmaaga.
Immanuel kanti 300. sünniaastapäeva eel rääkis ta
plekktrummi saates kanti ideede olulisusest algavas lõigus
kuulate mõtteid sellest, mida kant meile tänasel päeval
öelda võiks. Tihtipeale seoses minu tööga küsitakse minu käest,
et milline on eetiline käitumine, pidades silmas seda,
et mis on õige või väärkäitumine.
Ja kui maailm on muutumas, nii nagu ta praegu muutumas siis
tegelikult see vastus ei tulegi niisama lihtsalt meile kätte,
sellepärast et kontekst on muutumas, meil ei ole,
me ei saa, ütles, et võtta neid igapäevamoraalireegleid
ja nendest lähtuda, et me ei saa võtta kümmet käsku
või mingit muud olemasolevat koodeksit ja seda lihtsalt
kohaldada sel olemasolul olukorrale sellepärast et olukord
lihtsalt on. On keeruline, no kasvõi mõeldes selle peale,
mida tõi kaasa pandeemia siis sõda ja siis võtme
või kliimamuutuste peale ja siis veel see,
mis tuleb kaasa tehnoloogia arenguga.
Et kui ma ise mõtlen kanti peale ja kui ma mõtlen teiste
baas moraaliteooriate peale, siis nad annavad sellise meie
jaoks selles mõttes nende jaoks, kes peavad neid õige
ja valeküsimusi lahendama sellise ühise väärtus ühise baasteksti,
millest lähtuda, kui me hakkame arutama oma selle üle,
mis on õige või väär ja tegelikult moraalifilosoofias on
väga tavaline, et argumendile saab vastata vastuargumendiga
ja seda pingpongi saab mängida väga pikalt. Moraaliteooriate teesides on, on väga palju selliseid kohti,
mida saab kritiseerida ja millega saab mitte nõustuda.
Ja, ja selles mõttes tunda, seda ongi tunda seda argumentide
paljusust mida pakub siis kanti teooria või ka näiteks milliteooria,
seda on vaja selleks, et hakata üldse kohaldama mõnda
moraaliprintsiip praeguses kontekstis. No kanti teataks erinevate asjade järgi,
mainime siis ühe asja ära, tal on see kuulus kategooriline imperatiiv,
erinevad sõnastused on sellel üks oli selline,
et toim umbes selline, et ära kunagi kasuta ühtegi inimest
siis vahendina oma eesmärgi tarvis võtta iga inimest kui
eesmärk iseendas inimene ise, see teine on alati nagu
kuidagi iseenesest väärtuslik ja teda ei tohiks kunagi oma
kavatsuste huvide vahendina ära kasutada pelgalt vahendina. Väga hea täpsustus.
Kuidas siis on selle sõnastuse võime täna rahulikult üleval,
see kehtib ka täna ka täna meile oluline. Kant tegelikult ütles niimoodi enda enda tekstis,
ma pean praegu silmas moraali, metafüüsika aluseid,
et kui seesama sõnastus, mille sa just praegu pakkusid,
kui see on üks selline, võib-olla intuitiivselt kõige
mõistetavam sõnastus, siis tegelikult see kõige põhilisem sõnastus,
see, mis on see kategoorilise imperatiivi justkui põhivormel
on üleüldise seaduse sõnastus ja see siis ütleb,
et tegutsen nii, et sa võiksid tahta, et sinuta
tegutsemispõhimõte võiks saada üleüldiseks seaduseks. Põhjus, miks see on see põhiline vormel,
on see, et ta tahtis näidata, et kui me kuidagi tegutsema,
siis me peame mõtlema, et kas seesama põhimõte,
millest meie lähtume, võiks olla kõikide inimeste põhimõte.
Ja, ja ta ütles, et see on selline test,
mis tulenebki sellest, et me oleme ratsionaalsed.
Ratsionaalsus tähendas tema jaoks seda, et me saame alati hinnata,
millised on meie tõekspidamised. Me saame mõtelda selle üle, mis on meie tõekspidamine
ja seda hinnata ja hinnata, lähtudes standarditest.
Ja samas me saame hinnata ka neid standardeid
ja see, mis me saame hinnata nende standardite standardeid.
Et see arutluskäik käik on justkui lõputu,
aga see ongi ratsionaalsus olemas ja me saame hinnata seda,
kuidas me mõtleme.
Ja samamoodi. Me saame hinnata enda tegusid, see annab selle vabaduse,
meil, selle vabaduse, mis on vajalik selleks,
et üldse moraal, luu, et see ratsionaalsus
ja vabadus ja see kategoorilise imperatiivi sõnastus on
omavahel nii lähedalt seotud ja, ja loogiliselt seotud,
et sellepärast ma arvan, on kant olnud ka väga selline
veenev filosoof. Tänane punkt saigi läbi aitäh, et kuulasite pikemalt saate
samu saateid kuulata ja vaadata rahvusringhäälingu veebilehtedel.
Mina olen saatejuht Ave-Marleen Rei.
Saate aitasid kokku panna anne Reinbergi,
Annika ele mets.
Head kevadiselt muutliku nädalavahetust ja uute kohtumisteni.
