Teadust kõigile karjamaa raiheina kasvab peaaegu kõikjal maailmas,
sealhulgas ka muruplatsidel ja palliväljakutel.
Aga selleks, et aga meie põhjamaistel põldudel loomasöödana
veelgi paremini kasvaks, tuleb tema geene uurida
ja muuta. Sessiljasarmento on seda moodsa Krisper tehnika
abil ka teinud.
Eestikeelse Tartu Ülikooli sajandipikkuse ajaloo on kaante
vahele kirjutanud Erki Tammiksaar. Kergitame neid gaasi ja vaatame sisse.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Täna me räägime ühest toredast väikesest taimekesest nimega karjamaa,
raihein. Ilmselt on tegelikult paljud inimesed seda taime
näinud ise seda teadmata, mida nad näevad parajasti.
Sest see on selline üle maailma küllaltki laialt levinud
taim ja seda kasvatatakse ka põllumajanduslikult.
Tähtis ja teadlased on nüüd uurinud karjamaa raiheinageene,
et teha just Eestis karjamaa raihein veel paremini.
Meie keskkonnaga kohastunud ja siin paremini kasvaks. Ja seda tööd on teinud ja juhtinud Tallinna tehnikaülikooli
keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur
ja rühmajuht sessiljas sarm.
Jento, kes ongi täna mu kaaslane siin labori saates räägiks
võib-olla kõigepealt lähemalt sellest taimest,
mis kannab siis nimekarjamaa raihein. Karjamaa raihein nagu ka nimi, ütleb raihein,
see tähendab, et see on ikka söödaks kasutatav,
eks ole, ja siin Eestis on ta kolmandal kohal kõige tähtsam,
liig ütleme söödarohu liikkonna Timud ja siis tuleb
niinimetatud harilik aruhein ja siis kolmandal kohal on,
on olümpereene ehk karjamaa, raihein, mis on meie uurimisobjekt.
Ja Ta on selline taim, mida ma olen üsna kindel,
et praktiliselt kõik kuulajad millalgi näinud kas näiteks
mingisugusel golfiväljakul või jalgpalliväljakul võit
tenniseväljakul ei pruugi olla, aga väga tihti on just see
see muru, mida me näeme, see ilus muru. Ja, aga, aga see on üks väga hea söödasöödaks kasutav liig
sellepärast et tema toiteväärtus lehmadele on kõrge.
Ja mis on ka tähtis, on see, et ta on väga taastumisvõim,
võimlemistähendab seda, et näiteks kui mängitakse jalgpalli,
üks vallal läheb katki, aga no kiiresti ta kasvab uuesti,
ütleme niimoodi, või kui, kui lehmad hakkavad sööma,
eks ole, kahjustavad ja uuesti, et selles suhtes.
Aga ta ei ole kahjuks, kuigi ta on Euroopas kõige tähtsam
liik meie piirkonnas ei ole, ütleme pigem põhjamaa riikides,
seda ei ole, sellepärast et ma külmataluvusei ole nii kõrge. Ja siis sellepärast oli see projekt niimoodi mõeldud,
et, et vaatame, kas me saame seda, no ütleme niimoodi rikast
sööda liigi paremaks teha meie kliimatingimustele. Selge see oli siis ajend.
Ma tahtsin selle taime enda kohta veel küsida seda,
et kui ta põllu peal kasvab või teda kasvatatakse siis ta
arvatavasti kasvab kõrgemaks kui jalgpalliplatsil
või golfiväljakul. Ja muidugi siis ka kasvada kõrgemaks. Öelge et mitte päris muru ei kasvatatud aha
ja külma ta siis nii hästi ei talu meil ja sellepärast teda
nii palju ei kasvatategi kui mujal Euroopas. Ja kuigi ma pean täpsustama, et probleeme ei ole ise
iseenesest see külm ise, vaid see, et nagu ütleme,
see taluvus on, on, on madalam siis, kui see temperatuur
hakkab käituma niimoodi nulli lähedal, ütleme pluss-miinus-pluss-miinus,
mis on kahjuks see, mida me näeme, et on,
nii juhtub nii tihti viimastel aastatel,
eks ole, meil on lumekate sisse kaob siis jälle tuleb siis
jale kaob ja, ja siis kõik need protsessid,
mis, mis toimuvad, eks ole, siis kui temperatuur läheb alla
nulli ja seal, ütleme see, see külmetus on see,
mida nad väga hästi talu. Et, aga, aga kui oleks niimoodi, et nagu vanasti,
eks ole, et pikk, ilus talv ja palju lund
ja ilus lumekate ja seda kaks kuud ja miinus 10,
palun vaga ta, ta elab üle, eks ole. Kas raihein on põllukultuurina sinna ühe aastane kultuur ei
mitme mitmeaastane just ja sellepärast ongi tähtis,
et ta talve üle elaks. Täpselt nii, et just inglise keeles nimi on Pürenio Räägros,
mis tähendab just mitmeaastane, eks ole,
ta, ta elab nagu kauana, et see ei ole jah,
mitmeaastane. Ja nüüd teie püüdsite siis kindlasti ka edukalt üles leida
need niisugused geenid õnneks tänapäeval on ju lihtne.
Kui tahame taime omadusi parandada, siis otsime õiged geenid
üles ja hakkame neid muutma. Ja et ühesõnaga, see, see töö oli tegelikult päris keeruline,
aga tänu sellele, et meie projektis me ei olnud üksi,
eks ole, me oleme lihtsalt üks partner, et see oli selline konsortsium,
kuhu kuulusid neli asutust Balti riikidest igaühest üks seda
tegelikult oli juhitud Läti Ülikooli poolt.
Ja siis oli ka Norrast, oli niinimetatud Norra loodusteaduse ülikool,
kus oli tähtis partner.
Tähtis sellepärast, et tegelikult see projekt on
finantseeritud EMP balti teaduskoostööprogrammi raames ja,
ja sealt nendest niinimetatud E A projektidest kõige tähtsam
rahastaja on just Norra riik ja kuningriik
ja siis, ja siis oli ka tegelikult Leedus väga tähtis partner,
kus käisid need põlukatsed. Et nad on põllumajanduse ja metsanduse uurimiskeskus.
Ja siis tänu sellele, et meil oli nagu neli asutust,
et me igalühel oli oma ülesanne.
Ja tegelikult konkreetselt Tallinna tehnikaülikooli ülesanne
oli proovida täpp ess muutmist teha, kasutades Krisper kassi
raiheinas ja see on midagi, mis maailmas on tehtud ainult
paar korda ja, ja vaga väikeste tulemustega.
Ja, ja siis sellepärast. Me tahtsime seda ise proovida ja koos lätlastega see
õnnestus ja meil on hetkel taimed, mis on niinimetatud Krisperdatut,
see on mingisugune släng, mida meie kasutame,
et öelda, et oleme Krisbarkassi abil siis mingisugused pisikesed,
et muudatused sisse viinud genoomi, selleks,
et need taimed oleksid pisut külmale ja põuale tolerantsemad
või talude omad, eks ole. Seda tuleks vist natuke seletada veel üle,
mis kris Fr kas on? Muidugi Kresper, kas on tehnoloogia, mille abil teadlased saame? Pisimuudatusi, mis on sama suured kui need mutatsioonid,
mis toimuvad looduses looduses, piide valt,
genoomid muutuvad?
No mitte väga kiiresti ja väga palju, eks ole,
muidugi sõltub liigist nagu.
Me räägime viirusest siis väga kiiresti.
Aga no kui me räägime taimes, siis aeglasemalt,
aga piidavalt. Ja siis, aga need on nii pisikesed, et, et mis on tähtis,
on see, et teadlane oskab tänu sellele tehnoloogiale,
mida ma ei hakka praegu lahti seletama, sest ta on pisut keeruline.
Aga tänu sellele saab sihida täpselt, kus kohas,
mis muutub.
Ja see muutus on väike ja täpne.
Tegelikult see protsess on looduses olemas,
see tuleb bakteritest, mis kaitsevad ennast viiruste vastu,
säält on võetud see töö risti üle ja siis kasutatud laboris. Ja nii saab väga täpselt muuta just täpselt seda kohta genoomis,
mida vajan.
Täpselt. Tuleb ainult teada, mida mida muuta.
Kas teil oli see juba algusest peale teada
või hakkasin taga uurima? Ei tegelikult see ei olnud teada ja siin oli see kõige
raskem osa selles projektis.
No muidugi, ma ei tea, kas kõige raskem,
aga kõik osad olid keerulised, aga üks väga tähtis asi oli
aru saada, millised on need tähtsad geenid.
Sest muidugi kirjandused saab midagi leida ja,
ja sealt ka leidsime vihjeid.
Aga kõige tähtsam oli see, et meil oli terve kollektsioon
Richeina erinevates no ütleme, sortidest no tegelikult
korrektsem on öelda genotüüpid, erinevad liinid,
erinevad genotüüpit, ütleme raiheinad, mis kui analüüsida,
geneetiliselt on erinevad. Et kuule ja võib ettekujutada, no erinevat sorti,
eks ole. Et pisut kõrgem, pisut väiksem,
nii, aga meie analüüsisime korraga kõik need 200 erinevat raiheinatüüpi,
ütleme ja vaatasime, kuidas need geenid käituvad.
Kui temperatuur läheb alla.
Kui vesi ei ole piisav, eks ole ja siis analüüsisime kõik
need niinimetatud geenide tasemed, ütleme ekskursioon ekskursioonitasemed,
kasutades formaatilist tööriista ja sealt tulid need Need,
ütleme vihjet, et ahaa, me näeme, et kui taim tegelikult
talub sellist temperatuuri või sellist põua tingimus,
siis need geenid on üleval või all aktiivsemad
või vähem aktiivsemad. Siis see tähendab, et kui meil on teistsugune genotüübi,
teistsugune suurt noh, teisugune tüüp selle sammast raiheinast,
me võime seda geenimuuta nii, et läheb üles
või alla, on aktiivsem, vähem aktiivsem,
kasutades Krisper kassi ja siis meil on taim,
mis kasvab hästi, mis on lehmadele lemmik
ja samas talub meie meie kliimat. No niimodi seletatuna tundub see päris lihtne,
aga teha on kindlasti keeruline ja võtab aega.
Aga lõpuks siis saite need geenid ka muudetud vastavalt sellele,
kuidas, kuidas vaja oli, et taim oleks külmakindlam. Ja oleme seda teinud, aga ma pean ütlema,
et tegelikult, et hetkel see töö veel käib.
Taimed, kus on üks konkreetne geen muudetud,
on valmis, aga teised, kus on teised geenid muudetud on tegemisel,
et selles suhtes, et projekt on ametlikult lõppemas,
aga me jätkame, et tahame lõpuks, et, et oleksid ka
korralikud katsed, kui on luba olemas ka Põlub tehtud. Aga kui palju neid geene, siis leidsite üles.
Mida? Mida muuta tuli hakata? Tegelikult see nimekiri on, oli nii, et oli rohkem kui saada.
Nii et me pidime omakorda ise otsustama,
kust me hakkame pihta ja siis me panime kokku,
mida informaatika analüüs näitas ja mida,
mis oli kirjandusest teada ja sealt me tegime oma prioriteedid,
noh, nimekirja ütleme niimoodi.
Et alustada. Et kõige tõhusamad teenid? Ja just just need, need, nendel on sellised nimed,
et kuule jaoks ei tähenda midagi, no CB 20
ja noh, sellised nimed, eks ole, aga ma võin natuke natuke rääkida,
ütleme, et noh, see on huvitav, et kui taim tegelikult talub põua,
siis tavaliselt taluka külma ja, ja see on,
see on loogiline selle, mitte alati, aga selles suhtes,
et on mingisugune koht, kus need kaks dressini nimetatud
Abiootilist stressi Nostressid, et, et et taime on stressi all,
kui tal on vähe vett ja kui tal on liiga külm,
eks ole. Et nad kohtuvad, kattuvad sellepärast,
et raku tasemel, mis, mis juhtub, kui, kui vesi läheb alla nulli,
see muutub, jääks järelikult vett ei ole rakkus. Ja, ja sellepärast need, need viisid, kuidas taim tuleb
vastu sellele stressile on väga sarnane,
kui, kui on liiga küll ja kui ei ole vett ja,
ja siis sellepärast ka need geenid, mis lähevad üles
või alla, eks ole, on palju, mis on täpselt samad.
Ja siis, no näiteks üks, üks viis, kuidas taim kaitseb
ennast põua vastu, on see, et ta peab kontrollima,
et ta ei kaotaks liiga palju vett, eks ole,
ja siis tal on selline vahakiht lehtedel,
eks ole, ja siis on geenid, mis kontrollivad seda vahakihti. Ja siis, ja siis näiteks on üks geen, mis teeb seda,
et see vahakiht ei oleks nii paks ja siis kui meie lülitame
seda välja, siis see vahakiht läheb paksemaks.
Järelikult ta hoiab paremini. Ja selliseid väikesi nippe on taimedel palju pall,
kuidas ennast põua ja, ja küna vastu kaitsta?
Mõni nipp on veel äkki mille geenide Just uurisid. Ja on ka geenid, mis siis, kui kui on liiga külm,
et, et siis toimub terve rida muudatusi raku sees
ja siis, ja siis on mõned geenid, mis on nagu sise lülitatud,
välja lülitatud.
Ja, ja see, see tegelikult see viis, kuidas see käib raku
tasemel on nagu kui oleks mingi kaskaad,
et on üks reaktsioon, siis järgmine reaktsioon,
siis järgmine reaktsioon, eks ole. Ja siis, kui meie teame, mis on need faktorid,
mis võivad välja lülitada või sisse lülitada seda kaskaadi,
seda, et on nagu mitu sammu ühest sammust sõltub järgmist
ja nii edasi.
Et siis seda me oleme ka teinud, et seal on üks geen,
mis, kui sa lülitad seda välja siis tegelikult see
lõpptulemus on see, et see taim elab üle,
isegi kui on jäätükid, mis on, noh, rakkude vahel on juba jäätükid,
mis on tekkinud ja, ja siiski see, see rakk on nagu terve,
et on kaitstud. Ja vot sellised uute omadustega taimed ja selliseid kavalaid
nippe veelgi tõhusamalt kasutavad taimed hakkavad
loodetavasti peagi meie Eesti põldudel siis kasvama. Ja aga teine, teine tähtis aspekt selles projektis on ka see,
et, et me teame ka, et on, et loodus on karikas ja,
ja siis selle projekti jooksul oleme ka rohkem saanud teada,
et, et nagu ma ütlesin, 200 erinevad genotüübi mess meil on,
me teame rohkem nende kohta ja siis me võime ka otse sealt
juba välja valida need, mis on paremad meile.
Et tegelikult seal on õnnet, mis tulevad Leedus,
mis tulevad Norrast, et nii, et saab kombineerida,
et ühel pool kasutada seda rikkust, mis loodus annab
ja teisel pool, kui see ei ole piisav, siis meie saame mingi
väiksed muudatus teha ja siis meil on olemas,
mida me vajame. Ja karjamaa raiheinageenide muutmisest Krisbur kasv
meetodiga selleks, et nad paremini põhjamaistes tingimustes kasvaksid.
Sellest rääkisingi nüüd Siljasarmentoga. Tartu Ülikooli eestikeelseks saamisest sai juba üle nelja
aasta tagasi natuke 100 aastat täis ja seda tähistati ka
väga põhjalikult ja väärikalt juba siis.
Kuid eelmisel aastal ilmus Tartu Ülikooli kirjastuselt ka
eks küllaltki suure formaadiline kõvakaaneline rohkelt
illustreeritud rohke allika viitastikuga ligi 450
leheküljeline raamat pealkirjaga eestikeelse Tartu ülikooli
esimene aasta 100, mis siis täpselt seda teemat,
mis pealkirjas kirjas ka kajastab. Ja raamatu autor Erki Tammiksaar on täna labori Tartu stuudios.
See on siis kindlasti olnud suur töö, et niisugune põhjalik
raamat teha.
Kas sulle Erki on endale ka saadud nüüd selle seda tööd
tehes natuke paremini selgeks või teise nurga alt nähtuks?
Mis nähtus see Tartu ülikool õigupoolest üleüldse on?
Eriti see eestikeelne Tartu Ülikool? See tõesti oli ülimalt keeruline töö ja tegelikult
alahindasin kui, kui mahukas see on, sest et tegelikult juba
2012 tahtis seda nagu alustada et jõuda 2019 valmis aga
rahad või noh, ütleme tulid alles 2016 ja
ja meil oli ka selline suurem uurimisgrupp esialgu,
kes seda pidi tegema ka need arvamused läksid väga lahku,
kuidas seda raamatut teha ja ja lõppkokkuvõttes ma siis vaatasin,
et võib-olla peaks selle ise valmis tegema
ja kui nüüd vastata otseselt küsimusele siis muidugi sai
mulle selgeks, kui, kui, et ülikool on lihtsalt nii suur asi
ta mõnes mõttes nagu riik riigis, tal on väga suur tähtsus
olnud nagu eestluse ja Eesti riigi arengus
ja ka eesti keele kui sellise arendab eestikeelse teaduse arendamisel. Ja see ei käinud sugugi nii lihtsalt, et kui esimene
detsember 1919 eestikeelne ülikool avati,
siis tegelikult ta ei olnud ju sugugi eestikeelne,
et meil endal ei olnud teadlasegi olemas,
selle jaoks, kes oleks saanud seda nagu teha,
tuli tegelikult väga paljuski välismaa teadlastele tugineda,
kes aitaksid seda nagu ellu viia, mitte ainult soomlased,
kes tulid siia, aga ka vene, saksa, rootsi õpetlase,
oli siin ka Šveitsist. Need väga mitme tahuline oli see ja ja see ei tulnud sugugi lihtsalt,
et seda ma nagu õppisin, aga seda suurem tähtsus on.
Et see ülikool sai tehtud ja tegelikult kogu aeg selles
suunas Olde, et ülikool saaks võimalikult eestikeelseks,
aga noh, vaadates nüüd tänast maailma siis tunduks isegi see
mõte nagu anakronistlik, et ülikool peab olema täiesti eestikeelne,
on ju, et et tegelikult ei ole ta kunagi päris eesti keel
olnud ei, Eesti vabariigi ajal ei nõukogude perioodil
ega ka tegelikult täna, et võib-olla kõige eestikeelsem
ülikooli aastal 1940 alates sügisest, kui välismaa
õppetoolid kõik kinni pandi ja ainult eestlased tegelikult õpetasid. Aga kas su enda arusaam Tartu ülikoolist on sellega kuidagi muutunud? Ja muidugi kaugelt vaatan olla õppejõud või olla teadlane
ülikoolis või olen hulka üliõpilane, siis sa tegelikult
ikkagi ei näe, kui keeruline on ülikooli nagu juhtida,
kui suur vastutus tegelikult see on teha nagu mingisuguseid
otsuseid ja saavutada mingisuguseid tulemusi.
Et ülikooli juhtimine on äärmiselt keeruline töö ja,
ja müts maha kõikide nende ees, kes on seda selle viimasel
aastasajal seda rasket tööd teinud ja kandnud. Milliseid valikuid tuli siis raamatu kirjutamisel teha rääkisid,
et oli, oli vaidlusi küsimus ja selles, et milline raamat üleüldse,
milline suuritlus, milline lähenemisnurk
ja nii edasi, noh praegu on ikkagi Oli ajalugu, seni on olnud niisugune professorite ajalugu,
et on kirjutatud professoritest päris palju
ja selle põhjal ongi jäänud mulje ülikoolis kui väga
siuksest eripalgelise struktuurist, mõnes mõttes ta seda ju
ka on, aga ütleme, teaduskondades tegelikult on väga vähe,
kirjutad ja ülikoolis kui tervikust, nagu üldse mitte
ja minu mõte oligi, et tegelikult see töö peab olema sihuke
institutsiooni keskne, et ta peab lähtuma ülikoolis kui
tervikust ja tema suhtlusest riigiga, kuidas ta arendab siis
oma õppetööd, oma teadust ja milliseid tulemusi sellega
seoses nagu saavutatakse, seda ennem keegi nagu teinud ei
olnud ja see nõudis. Kuna aga tegelikult ei ole ka Eesti vabariigi
ega nõukogude teaduspoliitikat ja kõrghariduspoliitikat tegelikult,
et üldse uuritud, ütleme võib-olla mõne erandiga,
kui me vaatame siin näiteks Lošenkismi periood
ja ütleme Nõukogude nii-öelda nagu neid teaduspoliitilisi diskussioone,
50., kus toimusid suured repressioonid ja nii edasi,
et seda on kõik kuulnud, et see on nagu huvitav,
aga, aga ütleme, mis toimus pärast seda,
et kuni kaheksakümnendat aastat, kuidas ülikool arenest
nõukogude süsteemis näiteks keegi pole seda uurinud ka
Nõukogude liidus ja tänasel Venemaal ei ole keegi
süsteemselt vaadanud kõrghariduspoliitikat Nõukogude liidus
alates seal 1950.-te aastate keskpaigas kuni tänaseni,
et ma näiteks selleks vaatasin kogu kõrgharidusministeeriumi
seadusandluse näiteks üle ja, ja samuti ka Eesti vabariigi kohta,
et see on kohutavalt suur arhiivitöö olnud,
et seda asja nagu kokku saada seadustega,
et luua mingit mingi niisugune nagu no ma ise kirjutasime,
nagu luustik on ja et, et mis võimaldaks nii-öelda nagu liha
hakata nagu rohkem nii-öelda lihaseid koguma peale kogu
sellele teadmisele, mis nüüd nagu on kokku nagu toodud Kas oli mõnes valdkonnas või mõne ajajärgu puhul tunda,
et allikatest on ka puudus või midagi on nagu kass kadunud
või polegi talletatud mis pakuks tegelikult huvi? Ta on selles mõttes nagu huvitav küsimus,
ma arvan, et nii paradoksaalne ka ei tundu,
siis kõige vähem on teada tegelikult ma ütleme,
90.-te aastate ülikoolist et väga palju asju tehti nagu
käigult väga palju sai talletatud, ei olnud nii põhjalikud protokollid,
olid Nõukogude perioode või hiljem tegelikult ka ütleme täna
Ülikooli nõukogu protokollid on muutunud nii võrskemaatilisteks,
et tegelikult sa ei teagi, mis vaidlus, et seal taga on,
kui sa ise seal ruumis pole nagu istunud,
et mõnes mõttes on hämmastav, et nõukogude aja teemad kuigi
seal on noh, poliitilise ja kõike muid hasart Eesti
vabariigi ka sõjaaegsete asjade kohta tegelikult paremini
teada kui võib-olla siin need viimased aastad. Oleme ausad, et pärast seda, kui materjalid on läinud
suuresti nagu internet, on niisugune nagu ülikooli
andmesüsteem DHS niisugune et sealt asja üles leida
ja neid analüüsida, et see on väga keeruline,
et seal sa ei puutu mitte ainult allikatega,
vaid sa ei leia neid lihtsalt üles.
No ma mõtlen, et kui keegi peaks hakkama ülikooli ajalugu
järgmised 100 aastat kirjutama, ma ei tea,
aga see tundub nagu praegu täiesti võimatu. See infoajastu paradoks.
No just nimelt, et tundub, et materjali on niivõrd palju,
aga tegelikult noh, ütleme see on noh, vägaskemaatiline
seata kuusikas sisulist asja nagu välja tuua,
kui sa ise inimestega väga palju ei räägi
või ise ei ole olnud seal nii konkreetselt sees,
siis on see tõesti äärmiselt suur väljakutse.
Ülikooli 100 aastat on jaotatud raamatus viieks perioodiks,
esimene iseseisvusaeg sõjaaeg, Nõukogude okupatsioon
ja siis taasiseseisvumise ajajärk ja nüüd siis alates
1995.-st aastast kuni kuni tänapäevani. Millistest ajajärkudes oli sul endal kõige huvitavam kirjutada? No selles mõttes see on keeruline, kui ajad on nagu
huvitavad kunagi mulle tundus, et nõukogude periood ei ole
huvitav üldse, aga ma olen sügavalt selles eksinud,
et vastupidi, see on äärmiselt huvitav.
Ta on vastuoluline ja, ja seal ei ole kõik asjad ainult negatiivsed,
vaid on ka väga palju positiivset ülikooli arengut vaadata
ja me tänane teadus ja ei oleks seal maal,
kui, kui oleks, et nõukogude perioodi olnud
ja kõiki neid Nõukogude liidu poolt eelisarendatud teaduse
teaduste areng on, eks nagu molekulaarbioloogia. Et see on ehe näide sellest, et kuidas nõukogude perioodil
juba teadlased, kes olid Ameerikas käinud siin Villems
ja ustav ja Mets palud ja nii edasi.
Neid oli tegelikult terve rivi.
Mart Saarma.
Et kuidas nad olid nõukogude perioodi lõpus juba niivõrd
kogenud välismaal olnud ja kuidas neil oli võimalik ka väga
keerulistes oludes nii-öelda üheksakümnendatel tegelikult
briljant sealt edasi arendada nii-öelda seda teadust,
mis on Eesti üks praegune ja tegelikult lipulaevu. Nii et seal on ja ka füüsika näiteks on kindlasti selline asi,
mida noh, Eesti vabariigi ajal ju üldse ei suudetud arendada
või noh, oli teil rohkem nagu ülikooli õppeainena
sellepärast et noh, meil ei olnud selleks ei raha
ega võimalusi, aga inimesi on ju.
Et need asjad nagu, nagu muutuvad väga oluliselt hiljem
ja mõnes mõttes on selline järjepidevalt,
et sa kogu aeg näed, et on mingi tervik,
seal on mingeid probleeme, need kõik aeg oli tegelikult nagu
huvitav kirjutada, aga võib-olla noh, ikkagi kõige
keerulisem on just see kõige uuem otsa on ju,
et alates seal 95.-st aastast kuni tänaseni inimesed on ise elus,
nad kõik lähevad need asja teistmoodi erinevatel positsioonidel,
on nad olnud, on ja ma pean silmas nüüd,
noh, kas üliõpilastena jälle teadlastena Ta jõududena,
kas oled täppisteadlane, oled sa humanitaar,
on, kõikidel on erinevad vaated on sellele,
mis on toimunud, aga see ei ole mitte ainult ülikooli,
vaid ka Eesti vabariigi teaduspoliitikale tegelikult,
mis, mille üle ka täna tegelikult vaidlus käib,
et mis oleks nagu õige, kui palju tuleks toetada
ja nii edasi. No läbi kõigi nende ajastute on raamatus käsitletud üsna
järjepidevalt niisuguseid erinevaid valdkondi nagu ülikooli
juhtimine ja ja kinnisvara teemad ja, ja teadustöö,
õppetöö ja üliõpilaselu ja ideoloogiatöö,
noh see puudutab küll nõukogude aega, aga,
aga millises neist valdkondadest on aegade jooksul olnud
muudatused kõige suuremad muutused mis on kõige rohkem teisenenud. No ma arvan, et ülikooli juhtimine muidugi mõnes mõttes on
läbi aegade olnud kogu aeg, et natuke niisugune nagu poliitiline.
Et siin ma, kui palju muutunud ei ole, kogu aeg tuleb
nii-öelda nagu teha valikuid ja riigivõimuga hästi läbi saada,
selleks et ülikooli nagu arendada, et ühelt poolt sa oled
nagu sõltumata on või noh, ütleme fotonoom täna nimetatakse
avalik-õiguslikuks ülikooliks.
Et samal ajal sa ei saa nendest üldisest poliitilistest
nii-öelda teemadest, mis ei ole mitte ainult Eesti riigi
kunagi oli ka Nõukogude Liidu ja täna Euroopa liidus nagu
aktuaalsed on nendes kuidagi nagu mööda. Aga Ma arvan, kõige rohkem siiski on teisenenud nagu
teadustöö ja teaduste võimalused, et et Eesti vabariigi ajal
olid need väga tagasihoidlikud ja noh, sõja ajal
ja ka pärast sõda alates 50.-test aastatest,
see muutus on nagu massiivne.
Et me võime seda vaatada, aga noh, mõnes mõttes,
et kui see ideoloogiline surve nagu väheneb
ja tegelikult kõik teadused saavad areneda kaasARK ajalugu
ja nii edasi, võib-olla sa ei saanud Eesti vaba rekkini uurida,
kuidas sa tahad, aga talupoegade elu oli võimalik igal ajal
nagu või uurida ja väga häid asju. Herbert Ligi enna ja Sulev Vahtre ja mitmed teised nagu jo kirjutasid,
see ei olnud sugugi halb töö, vastupidi,
see oli väga rahvuslik ja väga head midagi.
Tegelikult tegi ta enne.
Nii et jah, need valdkonnad ka Eesti ajal jäänud uurimata,
kus pöörata rohkem rootsi ajale muule tähelepanu
ja no ütleme, et teadustegemise võimalused paranesid rahastades,
võimalused paranesid oluliselt, eriti alates 60.-test aastatest,
kui Nõukogude liidus tehti teadustehnikakomitee,
kus anti väga suuri rahasid ja siis nii-öelda nagu
uurimisprojekt mitte ainult ütleme, sõjalaste,
erinevaid meditsiini ja nii edasi. Ja ülikool, Ülikooli juhtkond ja eriti just Arnold koobeaal
tegelikult tehti väga palju selleks, et et sellest rahast
osa saada ja et tegelikult tuua võimalikult suuri projekte ülikooli,
mis tähendas uusi nimede teaduste kandidaate
ja doktoreid, mis tõstis ülikooli nagu taset,
on teiste vene üliNõukogude ülikoolidega võrreldes
ja viis lõpuks ka selline, et noh, nõukogude perioodi lõpul
oldi 10 parema Nõukogude maaülikooli hulgas ja,
ja see tase me küll kaotasime, noh, ütleme üheksakümnendates seda,
kas oli ka paratamatu taga Euroopa Liidu
ja ja rahade tagasitulekul ja see on ikkagi noh,
väga oluliselt nagu mõjutanud ütleme võib-olla mis on
ülikooli nagu kõige suurem probleem olnud,
on kogu aeg olnud liiga väike väga suurtest
teadusprojektides osalemiseks ja see on ka põhjus,
miks ülikooli struktuuri alates seal kahe tuhandetal
saastates on järjepidevalt püütud nagu struktuure suuremaks
ajada selleks, et sul oleks rohkem teadlased,
saaksid suurtes euro ja maailmaprojektides osaleda,
kus sa muidu lihtsalt ütleme ei kvalifitseeru,
kuna sa teada saanud liiga vähe, aga ütleme,
see probleem on kogu aeg, see on kogu aeg tänaga. Üliõpilaselu kohta on selles raamatus üks küllaltki
silmapaistev foto mis kannab allkirja ühiselamu tuba pärast joomingut.
Et see pildi peal on siis ka kujutatud täpselt sellist segi
aetud tuba, nii nagu nagu võib ette kujutadagi kas,
kas see on rohkem selline, noh, see pärineb umbes 80.-test aastatest,
mul on tunne.
Kas see on selline ajastu iseloomustus siis kalduski üliõpilaselu,
kohati kohati sellistesse väärnähtustest Liialdustesse tegelikult see on kogu aeg olnud iseloomulik
ülikooli ja üliõpilastele, et, et seal on,
mul on ka 30.-st saastast siukseid pilte,
kus laod on õllepudeleid täis ja mehed on ikka täiesti
purupurjus ja no ütleme selle vastu tegelikult
või korporandid, et tegelikult selle vastu on püütud kogu
aeg võidelda ja seal on ka karskusliidu nii-öelda nagu pila,
karikatuur toodud juurde, kus on, et et joome niikaua kuni
viina kuni karskus saab nii-öelda nagu võimustan kogu kogu
maale on ju, et noh, kahjuks seda ei suutnud keegi nagu ära juua. Aga see on kogu aeg olnud tegelikult natukene probleem ja,
ja noh, ütleme mäletan ise, kui me ülikoolis käinud,
ma arvan, et see pilt võib-olla enam-vähem isegi selles
samas korras kui, kui 88. või 89. aasta alguses.
Või oli see 88, kui ma ülikooli tulime ja oli Gorbatšovi
nii-öelda kuiv seadus enne ja ja meil oli seal mingi pudelit viinad,
mis meie toast ära varastati, toimus ühisühiselamus,
suurem pidu, kus kohale tuli siis lõpuks nagu miilitsa osad
inimesed viidi ära, kes pärast ka ülikoolist lahti lasti
ja siukseid asju ja oli võib-olla tänapäeval on seda vähem noored,
ma vaatan oma laste pealt, et igal juhul on see ka alkoholi
tarbimine oluliselt madalam, on vähem. Aga noh, sellest mingi muud asju võib-olla tarbitakse,
mida ma polegi nende puhul õnneks näinud,
aga aga, aga, aga et on mingid muud probleemid,
jälle. Ja nii, et varjuküljed on, on ka igal pool.
Aga hea, et nii palju teavet on ülikooli kohta nüüd ühte
kohta kokku kirja pandud. Seda ju edaspidigi hea vaadata. Robotit loetakse vähem, aga, aga noh, ütleme,
ta annab mingi ülevaates ei ole ju tegelikult raamat ainult
Tartu Ülikoolis on tegelikult Eesti riigi nagu arengus on
Eesti riigi kõrghariduspoliitikast, teaduspoliitikast
ja sellest, kui ta niimoodi oma ülikooli arendada
ja kuidas ka teisi ülikoole arendada.
Jutt käib ka Tallinna tehnikaülikoolist vedasite ka Eesti põllumajandusakadeemia,
Tallinna tänast, Eesti maaülikool, mis kõik on,
on väga tugevasti ülikooliga seotud ja poliitiliste
otsustest tulenevalt on nad eraldi tehtud
ja mis mõnes mõttes on kindlasti väga hea,
sest et ütleme siukest ülikooli, kus kõik asja õpetatakse,
ei ole võimalik, see oli ka põhjus, miks 36. aastal hakati
seda teadusreformi tegema selleks, et noh,
ei ole võimalik, et Need erihuvid lähevad lihtsalt nii suureks,
et täna, kui me vaatame, et ülikonna on tegelikult nii suur,
eri huvi, seda nii palju on ju, et ei suudeta sageli mingeid
asju otsustada, et see on tingitud just suurusest
ja nad selle teemaga vaid, või noh, ütleme maadlevad ka
teised maailma ülikooli, mitte ainult Tartus,
mis on tegelikult väike ülikool. Raamat eestikeelse Tartu ülikooli esimene aasta 100 oli meie
tänase jutuajamise aluseks autor Erki Tammiksaar. Tänases saates oli juttu kõrrekeste talvekülmas
ja ülikooli aastasajast.
Juttu ajasid sessiljasarmento Erki Tammiksaar
ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem,
kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
