Täna on mul kultuuristuudio arutelu saates külas Linda Laino  ja Marilin Mihkelson. Ja mind väga huvitab vastus küsimusele, kes vastutab,  kui kiviaja teemapargi asemel kerkib paadisada  või kui metsaraie käigus saab kahjustada haruldane linnamägi. Millised karistused üldse sellistele rikkumistele järgnevad? Tere tulemast saatesse Linda Lainvoo ja Marilin Mihkelson. No midagi ei ole teha muinsuskaitsetuvad meediasse  tavaliselt siis, kui on tegemist mingi segadusega,  kui on tegemist mingi sigadusega ja millised on need  sellised kultuuri kuriteod, millega te näiteks ise olete  viimasel ajal kokku puutunud või mis on teile silma jäänud? No kultuurikuriteod on nii tugev sõna, mida sa kasutad,  et ma vist ei julgeks neid päris nii kasutada. Ja kui, kui minna sinna bürokraatlikule tasandile,  siis me ju maksimaalsel juhul räägime väärtegudest,  eks. Ma ei oska ühtegi konkreetset tuua,  mis oleks nüüd nii suur, mis oleks noh, suures plaanis  võtnud nagu nüüd kõikehõlmavalt ja halvavalt  kultuurivaldkonna inimesed kokku ja, ja me oleks kõik  pidanud noh, kuidagi reageerima sellele. Aga selliseid igapäevaseid rikkumisi muinsuskaitse vaates  ja ma mõtlen nüüd just organisatsiooni ametivaates on ju  tegelikult üsna tihti. Ja need teod ei pruugi üldse olla suured. Ja kui me võtame selle säilitamiskohustuse näiteks,  et igal omanikul on kohustus oma pärandi eest,  mis ühtlasi on ka siis mälestise riiklikult kaitstud,  kuidagi hoolt kanda. Tegelikult ka need on rikkumised. Et suures plaanis on need rikkumised, need väikesed  rikkumised justkui palju olulisemad kui ükskõik milline suur rikkumine,  mis jõuab, võib olla ajalehe veergudele. No ajalehe veergudel just siin suvel oli suur teema,  et kiviaja teemapargi asemele ehitati paadisadam,  et kas see on suur või väike rikkumine. Ma ütleksin, et siinkohal on see jah, sellise ongi moraalse  kompassi küsimus, pigem et, et kui meil on ikkagi justkui  kokkuleppe rajada üks asi, aga me leiame sealt eest midagi  hoopis teist, siis tegelikult ei ole vahet,  kas see on muinsuskaitse on see, ma ei tea,  looduspärand, mis iganes, kui kui sellist kokkulepet on rikutud,  siis on see lihtsalt inetu. Aga vaatame korraks üle, kui palju on üldse Eestis erinevaid  muinsuskaitseobjekte ja neid on meil eestiste nimekirjas  päris palju. Ainuüksi arheoloogiamälestisi on 6700, ajaloomälestisi 1300,  ehitismälestisi 5000 ja kunstimälestisi on kõige rohkem,  neid on 13000 ja eraldi võiks veel mainida looduslikke  pühapaiku ja samuti võib-olla mainida juurde,  et arheoloogiamälestiste alla käivad ka veealused mälestised,  nii et kogu see valdkond kond on ikkagi väga laiaulatuslik. Aga milline on siis? Muinsuskaitseameti seadusest tulenev kohustus kogu seda  kultuuripärandit hallata ja vallata neid on ikkagi tohutu hulk. Neid on tohutu hulk ja, ja järelevalve, noh,  suures plaanis on niimoodi, et, et meil on maakonna nõunikud,  muinsuskaitseametis töö ja järelevalve suures plaanis. Kui me räägime maastiku järelevalvest, arheoloogilisest,  järelevalvest või ehituspärandist, ongi nii,  et inimene läheb siis sinna koha peale kohale inspekteerib,  kolib, paneb kõik kirja, mis on hästi, mis on halvasti  ja sealt saab edasi toimetada. Aga Linda, sina oled väga palju ju ka suhelnud  ja koolitanud erinevaid ütleme siis ka pärandiga kokku  puutuvaid inimesi, et kui sageli neile tuleb üldse üllatusena,  et nende maa peal asub mingisugunegi objekt,  mis nad ei teagi, võib-olla üldse, et neil on nagu niisugune  väärtuslik küngas kuskil nende maa peal. Peamegi mõtlema nende mälestiste puhul ka,  et meil on väga suurel hulgal tegelikult eri ilmelist materjali,  millele ei saa läheneda päris nagu ühe sellise matriitsiga,  et kõik ühtemoodi kunstipärandi puhul võib küll olla see probleem,  et, et noh, need on enamasti kirikute või koguduste omandis ja,  ja kogudustes ka inimesed vahetuvad. Vahel see mälu ei ole väga pikk ja siis tuleb tõesti tõdeda mõnikord,  et inimesed isegi ei tea, et neil mingi konkreetne objekt on,  on mälestise ehitise puhul on see probleem väiksem. Aga arheoloogia puhul võib see sageli olla  ka samas samasuguses situatsioonis inimene,  eriti kuna ta on ka maa sees, siis seda arusaamist täpselt,  et, et mis, kus, kuidas on, on nagu vähem  ja see, see on keerulisem. Et selles mõttes ehitistega on võib-olla kõige lihtsam,  aga, aga laias laastus ma siiski julgen öelda,  et inimesed tegelikult, kes ikkagi omavad mälestist,  nad üldiselt teavad, et nad omavad mälestist ja,  ja, ja enamasti tegelikult ka tahavad selle pärandiga  enamasti hästi ümber käia. Aga paraku on alati ka Alati ka neid erandeid, aga kuidas siis need erandid juhtuvad,  et ikkagi, kui tulevad need väga suured skandaalsed lood  välja siis ju tundub tõesti, et kuidas on võimalik,  et need asjad juhtuvad, et tõepoolest, kui tuleb mõni näide  selle kohta, et kuskil Hiiemäel on lageraied tehtud,  nii et koppadega on peale sõidetud sellele  või siis, et kuskil on maha lammutatud mõni ikkagi pärandis  arvele võetud hoone ja sinna asemele on ehitatud hoopis  midagi muud, kui võib-olla jällegi on ilusti muinsuskaitselt  eri luba taoteldes kirjutatud, et, et mis  siis saab, kui niimoodi toimub või kust see suhtumine  siis tuleb, et nii võib teha? Seda on hästi keeruline hinnata, no ilmselt on kuskil  lastetoas midagi viltu läinud või siis on kasumiahnus väga suur. Et mulle tundub, et inimest ikkagi drive ivad,  sellised ürgsed instinktid, et kui sa oled ärimees,  siis sa tahad äri teha ja kui me räägime noh,  hiiemetsade näites siis hiiemetsade aladel tihtipeale ongi  väga suured ilusad hiiepuud, mille eest makstakse päris kena kopika,  kui sa selle sealt maha võtad ja rahaks teed,  siin on raske anda hinnangut ja tõenäoliselt sellist laia  pintsliga maalida ei olegi võimalik. Ja jälle ma tulen ikkagi nende suurte skandaalsete asjade juurest,  mis jõuavad ajalehe veergudele tagasi nende väikeste asjade juurde. Et, et nii nagu Linda ütles, siis reeglina inimesed teavad,  et neil on mälestis ehitismälestise puhul veel eriti,  eks ole, need on registris ja ja, ja kõik ilmselt teavad. Kõige suurem probleem on selles, et, et kui ei hooldata oma  mälestist ja seal võib olla ka mitu põhjust,  noh, üks asi on raha. Aga teine suur pool on teadlikkus ja oskused. Ja see on see, kus, kus meie saame hästi palju appi tulla  läbi oma maakonnanõunike, inseneride, kes meil ametis töötavad,  kes saavadki inimestele nõu anda ja, ja juhatada neid õigele teele. Aga vahel on see teadlikkus isegi vastupidi,  väga hea, et hiljuti oli ka uudis hoopis  selle kohta, et Ukraina sõjaga seotult On kõikvõimalikud  varastatud kunsti ja kultuuriesemed jõudnud mustale turule,  et neid nüüd juba leitakse sealt üles vaikselt. Milline on see musta turu osakaal Eestis,  et kas see on olemas või me ei pea muretsema,  et meil on, et meie asju ka mustal turul ihaldatakse? No see pärandi mustturg tegelikult, ega need Ukraina asjad,  see ei ole ka mingisugune, et, et nüüd nad sattusid sinna,  et kasvõi Eestis on 2016. aastal juba üks Ukrainast  ebaseaduslikult välja kaevatud mõõk luhamaal kinni peetud  ja ukrainlastele tagasi antud, et see on  ja see kusjuures ei olnud isegi mitte Ida-Ukrainast,  vaid hoopiski Lääne-Ukrainast välja kaevatud asi. Et need protsessid on kogu aeg käinud ja  mis puudutab nüüd Eestit, et siin me võime  ka vaadata tegelikult nagu ütleme, need protsessi jagada  nagu mitmeks etapiks, et kindlasti üks väga ekstreemne aeg. Kui nüüd ajas päris palju tagasi minna, ulatub sinna Moskva  olümpiamängude kanti, sellepärast et piirid läksid rohkem  lahti ja, ja asjad hakkasid kaduma. Justkui iseenesest tegelikult neid ilmselgelt smugeldati  läände müüdi maha. Järgmine suur laine saabub 80.-te lõpu 90.-te esimese  poolega lihtsalt koos nende ühiskondlike,  väga dramaatiliste protsessidega, kogu kuritegevus kasvas ja,  ja selles hetkes ennekõike just kirikut kogudused olid need,  mis said ikkagi väga tugevalt, et kannatada  ja need kirikuröövid tegelikult lõpevadki ära kusagil seal  2000.-te esimeses pooles, et, et siis rahuneb see kuidagi maha,  see on nagu mingisuguse üldise ühiskondliku protsessi osa. Aga sinna asemele koos otsinguvahenditega  ehk siis metallidetektoritega tuli uus suund,  mis on siis väga laialdaselt just nimelt arheoloogia  ebaseaduslik üleskaevamine ja, ja siis enamasti interneti  oktoobrine ja paraku kõige nagu tobedam selle olukorra  juures on see, et nende asjade väärtus on ennekõike teadusväärtus. Ja, ja need asjad jõuavad kusagile ebas võib-olla nagu  mõnekümne euroga müüki. Et see on tegelikult see, mis nagu eriti ekstreemselt paneb,  paneb ahastama. Sa mainisid detektoriste, siis nemad leiavad ikkagi pidevalt  põldudel oma masinatega ringi käies erinevat kraami ja,  ja sellest on suur rõõm, et leidusid jagatakse lahkesti riigiametiga,  siis tuuakse nad meile pika tänava majja. Arheoloogid saavad pilgu peale panna ja öelda,  kas tegemist on väärtusliku leiuga või siis vähem  väärtusliku leiuga. Aga kui sageli olete kokku puutunud sellega,  et keegi hakkab midagi arendama, satub mingite luude peale,  aga ei teata sellest kuskile ja katsub kiiresti tsementi  kõik valada ja, ja oma arendusega edasi minna,  sest et see ju tähendab peatumist ja uurimist  ja see kõik võtab aega ja lööb plaanid sassi. On selliseid juhtumeid ka loomulikult on. Me ei tea arheoloogia puhul, kus, mis täpselt asub. Me võime eeldada, et kuskil on olnud matmispaigad hauad. Aga tegelikult me ei tea ja seda ikka on juhtunud paha öelda,  aga vahest tundub, et see võib olla ka selline natuke nagu pahatahtlik,  et, et kas tõmbame ruttu segamini või, või noh,  kaevame ruttu ära, paneme torud maha ja kaevame kinni,  et jumala eest ükski arheoloog ega muinsuskaitse nii-öelda  lõhna ninna ei saaks ja ei tuleks ja ei peataks töid. Seda teatud ebamugavust loomulikult tekitab,  seal on uuringuvajadused, need võivadki teinekord minna  päris pikaks, kui on suurte maa-aladega tegemist  või väga olulise leiuga. Linda, sina oled väga palju käinud ka kriisidele reageerimas,  kui sageli sulle on tundunud, et see on pahatahtlikult olnud  näiteks süütamine sellest me ju teame ka et mõnest  taastamist vajavast majast on lihtsam lahti saada,  see lihtsalt maha põletades. No kõige ekstreemsem süütamise näide, meenub mul siin mõne  aasta tagusest ajast Narva-Jõesuust, kus,  kus tõesti siis puitkiriku seina saeti auk selleks,  et siis altari ruumi visata sisse põlev materjal,  millega siis kirik süüdata. Ja esimese katsega see ei õnnestunud ja,  ja siis see süütaja tuli ja tegi, tegi seda uuesti  ja on olnud aegu, kus on olnud intensiivsem see tegevus,  mulle tundub, et praegu on see olukord ikkagi paranenud  ja see on puhtalt tunnetuslik, aga, aga mulle tundub,  et, et osa sellest on ka see, et, et võib-olla muinsuskaitse  on ka natuke julgemalt jalga maha pannud  ja öelnud, et põles maha, aga siis taastame,  et, et on olemas, eks ju, materjal, mille põhjal seda on  võimalik teha. Ehk siis et, et ei tulda enam sellega, et noh,  et, et kõik on läinud ja nüüd ehitage siia suvalises mahus  suvaline objekt peale ja Narva-Jõesu kirikut tõepoolest taastatakse,  kui on olemas piisav dokumentatsioon, siis on ikkagi  pärandit ju võimalik ka taastada. Ja ma arvan, et mida aeg edasi, et üha vähem on selliseid,  päris drastilisi lugusid, sellist tegevust tõesti  pahatahtliku tahtlikku tegevust enda kasu nimel jääb üha vähemaks. Kelle mure on see, et see objekt, paikhoone  või mingi muu asi oleks piisavalt dokumenteeritud,  kas see on omaniku mure, et, et see dokumentatsioon oleks  korras või on see muinsuskaitse mure või  kelle kelle mure see on? Siin on kunstipärandi ja ehituspärandi puhul ju reaalne  reaalselt vahe, eks ole, kunstipärand on tõesti iga üksikese  kuskil kirikutes muuseumides igal pool, eks,  ja teda üles pildistada on noh, keerulisem  ja kui me räägime ehituspärandist, siis maakonnanõunikud,  kui nad käivad oma ringe tegemas nii-öelda seda kontrolli  tegemas seal, et kuidas objektil läheb ja,  ja kas võiks midagi paremini olla, siis alati pildistatakse  ka ja need pildid pannakse registrisse. Ma tahan vaielda sinuga siinkohal. Minu jaoks minu meelest ei ole kunsti pärandi mõttes see  tegelikult keerulisem selles mõttes, et et kui sul on no telegi,  et me vaatame asju tagasi pikas perioodis  ja loomulikult, kui ma räägin nendest, kui ma rääkisin  nendest varasematest varguste lainetest,  siis hästi huvitaval kombel inimene enam ei mäleta,  et kunagi ei käinud pildi tegemine nii, et sa võtsid  telefoni ja tegid ühe klõpsu, et noh, olid nagu filmid  ja siis film oli kallis ja nii edasi. Aga tegelikult tänase päeva tehnoloogiaga ikkagi näiteks  ütleme ühe pisikese ikooni üles pildistamine,  nii et, et oleks ka näiteks taastamise mõttes,  kui on vaja restaureerimistöid teha, et on saanud mingi  kahjustuse adekvaatselt taastatav, see ei ole ülemäära keeruline. Jah, see nõuab teatud nagu tehnoloogiat,  aga see ei ole ülemäära keeruline. Samal ajal, kui me räägime ehitistest siis  ega ehitise taastamiseks ja loomulikult on hea,  kui sul on olemas see mingi mõni dokumenteeriv pilt,  aga, aga kui me räägime päriselt nagu hävinud ehitise taastamisest,  siis ütleme paarist nagu natuke utreeritult telefoniklõpsust  kindlasti ei piisa, et seal on just nimelt see  dokumenteerimise pool oluliselt keerulisem,  oluliselt kallim. Minu meelest me peame natuke istuma maha  ja mõtlema ka sellele, et kuidas me seda teeme,  millist tehnoloogiat me kasutame, kasutame,  et see oleks ikkagi mingis mõttes kuluefektiivne,  nii nagu tehnoloogia kui ka inimeste aja mõttes. Aga kui rahast tuli juba juttu, siis vaatame üle  ka eelarvekärped ja eelarved, sest et eelarvetest räägitakse  meil viimasel ajal väga palju ja kultuuri valdkonda tabavad  need kärped samuti päris valusasti. Kultuuriministeeriumi haldusala üksi peab kärpima 13  miljonit 400000 eurot ja muinsuskaitseamet peab kärpima  siis 775602 ja muinsuskaitse oma eelarvet peab  siis vähendama üheksa protsendi ulatuses,  need on tegevuskulud ja muud kulud sinna juurde veel. Nii et kärbe on tegelikult päris suur. Kui nüüd vaadata seda kogu eelarvet Siis lähiaastatel peate te toime tulema 12 protsenti  väiksema eelarvega kui siiani. Mismoodi üldse kogu see järelevalve ja muud teie kohustused  on võimalik niimoodi ellu viia? Noh, eks see ongi hea küsimus ja, ja me hakkame oma plaane  siin oktoobri keskpaigaks nüüd keskpaigas seadma järgmiseks  aastaks ja vaatame, vaatame, kuidas siis meie nii-öelda  planeeritud mõtted ja tegevused ellu viia  selle rahaga, mis meil meil tegevuseks jääb. See on tõesti suur protsent ja see puudutab meid sisuliselt. Aga ma tahaks täna arvata, et, et kõik põhitegevused,  mida me siiamaani teinud oleme ja mida me oluliseks peame,  need tegemata ei jää. Kas see järelvalve on ju aja ja, ja raha mahukas,  isegi koolitamine omavalitsustes, päästeameti koolitamine,  inimeste kurssi viimine on ju ka asi, mis ikkagi  paratamatult nõuab raha. Kas on oht, et kuskilt sealt hakatakse nüüd kokku hoidma? Et me oleme rohkem keskendunud ametina nõustamisele,  selline teadmiste jagamine ja ühtlaselt ühtlaselt jagamine  on olnud selline fookus. Nüüd viimased poolteist aastat, kui mina olen amet ei olnud,  siis üha teravamalt on tulnud see teemaks,  et järelevalve võiks olla tõhusam. Ja, ja me oleme seda teemat enda jaoks niimoodi mõtestanud,  seda analüüsinud jõudnud järeldusele, et tõepoolest me ei  saa päris kõike nii-öelda ilma vitsata korda ajada,  et vahest on vaja ikka ka seda jõudu ja,  ja, ja bürokraatiamasinat, et sinna juurde,  et omanikule see teadmine ja tahtmine siis tekitada,  tõenäoliselt me hakkame seda tegema veidikene rohkem. Samas meil väga palju inimesi selle selle valdkonna peal ei ole,  meil ei ole tervelt järelevalve osakonda,  meil on seal põhimõtteliselt üks inimene täna,  kes toimetab, aga minu meelest juba see aasta on päris hästi läinud,  et me oleme ametlikult niimoodi 44 rikkumist enda jaoks  avastanud ja, ja kirja pannud ja nendest 12 on lõppenud  ettekirjutusega ja miks ainult 12 võib küsida,  et 44 on niigi väike arv. Aga aga ma rääkisin enne nõustamisest ja see on see suhtluse pool,  kus maakonnanõuniku omanikuga tegelikult ajab suheldes päris  paljud asjad jonksu, nii et ei ole vaja minna teda tutistama  ja väärteo korras karistama. Ja inimesena ma olen ka pigem seda usku,  et anna inimesele nõu, anna talle võimalus  ja üldiselt tehakse asja veeta korda, aga sellisteks puhkudeks,  kus, Rikkumised korduvad. Vaatamata nõustamisele midagi ei juhtu. Pärand on hävinemis ohus, seal tuleb võtta need karmimad  meetmed ja vajadusel teha ka väärteomenetlust. Ma arvan, et selleks, et, et ühiskond oleks muinsuskaitsega  rahul seal on nagu põhimõtteliselt kaks kriteeriumi,  kui palju antakse raha pärandi hoidmiseks  ja millise kvaliteediga on see nõustamisteenus kõik muu seal kõrval,  noh, võib kõrvade peal kõndida, aga, aga tegelikult pole  vahet teha kampaaniaid, ma ei tea, mida kõike. Ja, ja samal ajal hästi suur fookus on sellel toetusel,  minu meelest see fookus võiks ja peaks muinsuskaitseameti  enda initsiatiivil olema ka võib-olla rohkem viidud sellele  nõustamise poolele, et et see on, see on kindlasti see pool,  mis minu meelest muinsuskaitse ise saaks  ka seda trummi nagu kõvasti lüüa. Ja, ja teine pool, mida ma tahaksin öelda,  mis on ilmselt väga ebapopulaarne, on see,  et, et võib-olla me peaksime ikkagi kaaluma seda,  et kogu see muinsuskaitse lähenemine või see,  mida me Eestis ja kuidas me muinsuskaitses teeme  kriitiliselt üle vaadata, sest kohati mul on selline tunne,  et, et see kogu tervikmulje, see ei, tegelikult ei ole  ainult muinsuskaitse kohta, vaid, vaid üldse riiklike  teenuste kohta, on see, et me oleme nagu kolmeaastased,  lapsed, kes korraga tahavad süüa toas jäätist  ja õues liivakastis mängida. Aga paraku nagu kõiki asju ei saa, ehk siis,  et tegelikult ikkagi see, see kriitiline hinnang sellele,  kas kõik see, mida me tegelikult teeme ka muinsuskaitse valdkonnas,  on ikkagi päriselt vajalik või me saaksime mingeid asju teha  hoopis teistmoodi, et mõtestada seda ümber. Kas ei olegi olemas üldse selline kiusatus,  nüüd kui eelarve on väiksem, inimesi on vähem,  raha on vähem. Võtame gi selle nimekirja ette ja hakkame sealt asju maha tõmbama,  et siis ei olegi vaja neid ju. Nii palju kaitsta ja valvata ja poolteist aastat tagasi,  kui ma ametisse tulin, siis üheks minu peamiseks töö  eesmärgiks sai nimekirjade korrastamine,  mis tähendab selle riikliku registri ülevaatamist  selle pilguga. Et mis seal siis on, sellist, mis seal peaks kindlasti olema,  mis seal ei peaks olema ja kas sinna on vaja üldse midagi  juurde panna. Tõenäoliselt seda pärandit, et mida me peaksime riiklikult kaitsma,  tuleb tegelikult aastatega ju kogu aeg juurde,  kui me räägime noh, tänapäevast, siis siis see,  mis meil meile täna on normaalsus on 50 aasta pärast juba  nii-öelda see muinsus, eksole, et me tegeleme sellega  aktiivselt juba viimased poolteist aastat. Et me teeme sellist praegu tehnilist tööd. Samas inimesed arutavad Väga emotsionaalselt juba selle üle, et mis on see riiklik pärand,  mida üldse tänapäeva inimene nagu oluliseks peab  ja mis peaks seal registrites olema ja kas tavaline inimene  peaks saama selle üle otsustada. Ma arvan, et päris nii ei saa, et seda ei saa referendumile panna. Et meil on ikkagi inimesed, kellel on vastav haridus ja,  ja kellel on kogemust ja oskusi selliste teemade üle otsustada. Aga hiljuti just mul tuleb meelde, oli ju  ka vist muinsuskaitse enda poolt tulnud ettepanek linna  südameid hakata välja arvama siis kultuuriväärtuslike  objektide nimekirjast, et neid saaks nagu paremini arendada,  et et kas seal on nagu mingisugunegi. Ma tean, et omanike keskliit väga tunnustas seda mõtet,  et kas seal on mingisugune oht, et, et nüüd Võetaksegi kõik Kuressaare ja Haapsalu ja hakake nende linna  südametega tegema, mida te soovite? Ei, päris nii, see ei ole selles mõttes,  et, et ma tean, mis linnast meil tinglikult siin jutt käib. Aga seal on ikkagi nagu. Spetsialistide ekspertide reaalsed põhjendused,  miks selline see konkreetne linnasüda ei peaks enam olema  kaitse all, ehk ta ei peaks olema muinsuskaitseala,  mis ei tähenda seda, et kõiki väärtuslikke hooneid ei peaks  enam kaitsma, nad jääksid eraldi mälestistena ikkagi kaitse all,  seal ei ole midagi tegemist nii-öelda selle nimekirjade  korrastamise protsessiga ja et, et nüüd ei peaks üldse ükski  vana ja meile oluline linnasüda olema kaitse all. Võib-olla see ongi see, et, et muinsuskaitseametniku töö on  natuke olla selle haamri ja alasi vahel kogu aeg,  et alati on üks seltskond inimesi, kes tahaks kaitsta kõike. Ja noh, ma armastan pärandit ja, ja nagu ajalugu aga,  aga ka minu maitsele natuke liiga räigelt  ja karmilt ja siis on üks seltskond, kes ütleb,  et mitte midagi, see kõik on mõttetu, see kõik on takistav  ja nii edasi ja tegelikult see amet koos nende inimestega  seal sees paraku on kogu aeg põmm-põmm selle  selle vahel ja, ja seal vahel tuleb navigeerida  selle keskel leida siis ka see kesktee, et see ei ole  tingimata alati lihtne, aga, aga just, et paraku ma julgen  ikkagi öelda, et ma olen üsna hästi selle mälestuse  nimekirjaga kursis ja seal tegelikult siiski on selliseid objekte,  mille puhul see kriitika on põhjendatud ja,  ja me peame ju arvestama sellega ka, et ongi,  et kui, kui meil on seadusest tulenev kohustus näiteks teha  järelevalvet nendele objektidele, siis see on juba meeletu  rahaline ressurss. Aga mis on see, ütleme, see vits, mida sa mainisid,  et et kui sa nüüd avastati järelevalve käigus,  et ongi halvasti ja ei reageerita, ühesõnaga olukorda ei parandata,  et, et kas need hoiatused siis on tõsiseltvõetavad,  kas neid kardetakse või, või on see niimoodi,  et jajah, et oli siin ettekirjutus ja kolme aasta pärast  tuleb järgmine ja me ei pea sellega arvestama? Teema, millesse ma üldse väga ei tahaks minna,  siis ma tõesti karistamisesse nagu põhimõtteliselt ei usu,  et aga vahest tuleb ja kui me võtame seda,  mis on muinsuskaitseseaduses täna kirjas,  siis ega need trahvisummad füüsiliste isikute suhtes ju ei  ole suured, me räägime seal 200-st 300-st vahel  ka ainult 100-st trahviühikust mis on 400 eurot  ja vastavalt 100 trahvi kut on 400 eurot,  eks ole. Et need trahvid ei ole ju selles mõttes suured. Aga mulle siiski tundub, et et pigem meie maakonnanõunikel  on vajadusel ka selline range pool olemas ja,  ja mitte et niivõrd kardetakse, aga nende arvamust võetakse arvesse. Ja õnneks selliseid nagu päris menetlusi,  noh meil praktiliselt ju ei ole tulnud kellelegi noh,  trahvi määrata ja minu meelest selles valdkonnas see on,  on ka selline nagu kahe teraga mõõk, et ühelt poolt see võib  olla küll justkui noh, teil on ju võimalus,  miks te ei tee trahvi teiselt poolt raha on niigi selles  sektoris vähe. Elu on jube kallis ehitada, parandada remonti,  ta on väga kallis, me kõik teame seda omast käest. Ja kui sa lähed nüüd selle omaniku juurde,  kes võib-olla noh, on ma ei tea mingil põhjusel kaks sinu  e-kirja maha maganud. Ja siis sa nüüd ütled, et magasid maha, teeme sulle need ettekirjutuse,  tõmbame trahvid peale. Noh, mis sellest lõppkokkuvõttes summa summarum pärandi  mõttes nagu kasu on, et, et ehitada ei saa,  raha jääb üha vähemaks, paremaks, midagi ei lähe,  inimsuhted on sassis ja lõppkokkuvõttes nulliring ja,  ja hoone või, või mõni kunstipärandi väärtuslik. See lihtsalt hävib. Ma nagu jah, see on mu isiklik, selline suundumus,  ma tõesti ei ole karistamise usku, et ma arvan,  et enamus asju saab ajada jonksu niimoodi,  et inimesed räägivad omavahel ja teevad mõistliku plaani. Aga mis see üleskutse siis olekski, et, et kui nüüd Ütleme, siin kõik omavalitsused, kus ka kogu aeg on väga  vähe raha ja kus ilmselt On kultuur, samuti üks kohti,  kus kohe hakatakse vaatama, et äkki üldse see pärandiga  tegelev inimene koondada, sest kuskilt tuleb raha kokku hoida,  et mis see, mis see lahendus on nüüd, et see kultuuripärandi  ikkagi siis oleks, oleks hoitud, kas inimesed ise,  kui nad märkavad, võiksid teile märku anda või,  või kuidas, kuidas me seda ikkagi ju tegelikult ükskõik  millisesse omandi vormi kuuluvasse kogu Eestit puudutavat  kultuuripärandit siis paremini hoida saaksime? Jube keeruline küsimus, ma arvan jah, et kui seda teaks,  siis hoiaks et aga, ja see on ka hästi traforetne vastus,  aga paraku ma arvan, et, et me jõuame sinna lastetoa juurde tagasi,  kus, kus Marilyn alguses oli, et et ega nagu kui me ei ole  õppinud väärtustama, see on ju sama asi näiteks keelega ka,  et kui me ei ole õppinud väärtustame ilusat eesti keelt,  siis me ei oska näha probleemi selles, et näiteks  eestikeelne kirjandus on hääbumas või noh,  mingid sellised asjad, et see on tegelikult üks osa sellest  samast kompleksist ja, ja paraku mul ei ole sellele  küsimusele isegi mitte halba vastust heast vastusest rääkima. Mul tekkis kaks mõtet, hiljuti oli õpetajate päev ja,  ja ajaloo õpetajad ja ühiskonnaõpetajad pidasid oma konverentsi,  kus mul õnnestus avasõnad öelda neile ja,  ja nendega ka hiljem veidi kõneleda. Ja mulle tundub ja ma tulen siin Linda mõtte alguse juurde tagasi,  et asi saab alguse kodust. Kool saab seda natukene järele aidata ja mulle tundub,  et meil on päris vahva õpetajaskond tekkinud,  kes huvitub päriselt pärandi teemadest. Nad olid terve päeva südame ja säravate silmadega kaasas,  seda oli väga põnev vaadata. Ja teine mõte, mis mul tekkis, on, on see,  et hoidke seda pärandit ja kultuuripärandit,  neid kalleid esemeid, mis meil on kodudes kõigil olemas,  mis on meie vana vanavanavanemate omad või  ka kuskil muus keskkonnas, hoidke teda kasutuses. Siis ta ei libise kuidagi ei silmist südamest. Siis ta on justkui kogu aeg käegakatsutavalt sinu juures. Ta on võib-olla ka mingiks asjaks, ole vajalik või,  või ta on lihtsalt mõni ilus asi. Ja kui ta on kasutuses, siis, siis ta kipub vähem nii-öelda  lihtsalt ära kaduma või kuidagi hääbuma. Ehitiste juures, ma arvan, on see eriti lihtne tajuda,  et kui on ehitis, mis on kasutuses, kus päriselt on tegevus sees,  inimesed käivad tunnevad seal olemisest ja koosolemisest rõõmu,  siis see ehitis ei, ei hääbu ega hävine. Aitäh täna saatesse tulemast, Linda Lainvoo  ja Marilin Mihkelson. Pärijata pole pärandit, nii et peame oma pärandil silma peal  hoidma ja lootma, et igasugused sellised Preimid ikka jäävad aina vähemaks ja inimesed oskavad seda  ise aina rohkem märgata. Aitäh vaatamast. Kohtumiseni.
