Et. Vikerraadio. Rahva teenrid Ilusat keskhommikut Rahva teenrid alustavad
ja ajal, mil suur osa tartlasi on kogunenud vaatama,
kuidas katlamaja korsten õhitakse on eriline rõõm näha.
Siin vikerraadio stuudios Tartust pärit Õhtulehe
peatoimetaja Martins Muutav, tere jõudu.
Ja Neeme Korv Äripäevast. Tervist, lugupeetud kolleegid ja head vikerraadio kuulajad
ka Tartus käinud inimene.
Tartus elanud, Tartus töötanud. Just ja mina olen Urmet Kook, kes ma olen Tartus õppinud.
Ülikoolis, aga läheme siit võib-olla mitte nii,
grandioossed teemade juurde.
Kolmapäeval toimus siis riigikogu suures saalis aasta kõige
olulisema seaduseelnõu ehk tuleva aasta riigieelarve esimene lugemine.
See oli päevakorras tol päeval kuues punkt
ja riigi Elleroni jõuti kuskil õhtul kella poole kaheksa paiku.
Ehk kui võtta ka kella 12 alanud infotund,
olid saadikud selleks ajaks juba üle seitsme tunni saalis
tööd teinud ja võib-olla see, see ei olegi väheoluline
rõhutada selles kontekstis, et mis siis,
nagu seal järgnes. Aga asi läks käest ära siis kui riigikogu liige Helle Monika
Helme esimesena ja pärast teda Anastassia Kovalenko kõrvard
juba otsesemalt tegid Jürgen Ligile küsimusi esitades
vihjeid konservide söömisele.
Et see oli siis torge, siis ligi pikemale intervjuule vist
Marii Karell i saates, kus ta rääkis kunagisest konservide
söömisest raskel ajal.
Ja see ajas rahandusministri nii närvi, et edasine oligi
suuresti selline vastastikune süüdistuste
ja solvangute pildumine mõlemalt poolt. Ja näiteks riigikogu esimees Lauri Hussar ütles,
et kutsume vastastikku mitte epiteete kasutama
sest ühel hetkel võib siin tekkida plahvatusi.
Aga sellesse epiteetide rütmis läks eelarve aruteludel õhtul
kella 10-ni ehk esimese lugemise lõpetamiseni.
Et Jürgen Ligi rahandusminister oli endast väljas veel neljapäeval,
kui valitsuse pressikonverentsil teatas,
et sellise tasemega parlamendil ei tohikski eelarve osas
suuremat rolli anda. Mis omakorda viis selleni, et opositsioon lubas siis
üksmeelselt algatada Jürgen Ligi Umbulsaldamiseni.
Et Neeme ja Martin, kuidas me siis selleni jõudsime?
Aasta kõige olulisema seaduse ehk riigieelarve puhul ei
räägi keegi sellest, mis on selle sisu või valikud
või kärped vaid sellest, kes selle mõttevahetuse ajal
kellele mida ütles ja kes siis mida vastu. Ma parandan sind, Urmet, et keegi ei räägi,
ikka, räägitakse, räägivad, majandusanalüütikud räägivad,
et räägib avalikkus, mis nagu saalist, aga see,
mis, mis saalis toimub, vot siin ongi nagu küsimus,
et meil on seal rahvaesindajad, kas nende valijad said
sellest jamast midagi kasu, mis oli ette näha,
et sihuke jama tuleb.
Kas avalikkus sai sellest midagi kasu? Minu arvates ei saanud. No seda saab ju mitmeti vaadata, et noh millest tõenäoliselt
on sellised.
No ma ei tea, võib-olla mingi kolm põhipunkti number üks on,
et kas keegi üldse sellest eelarvest saab aru,
et seda nagu debateerida kas sinna on võimalik normaalselt
sisse näha?
Ma olen selles mõttes nagu Jürgen Ligiga nõus,
et tõenäoliselt riigikogu liikmed ei peaks hakkama uurima seda,
kui palju täpselt raha läheb, noh, ma ei tea,
teater Vanemuine transpordikuludeks ja siis ütlema,
et see võiks olla 400 eurot rohkem. Ja esitama selle kohta nagu ettepanekuid,
aga tõenäoliselt on isegi keeruline aru saada võib-olla
mingite riigikogu liikmete jaoks niimoodi,
et nad kui palju üldse mingit raha mingisse valdkonda läheb,
sellepärast et valdkonnad on seal kirjeldatud kui Eesti
kultuuri edendamine, aga noh, mida sa nagu tähendab,
kas see tähendab, et läheb raha?
ERR läheb teatrisse, läheb teatrile noh näiteks kohaliku
ajakirjanikuna mulle kindlasti pakuks huvi aru saada ka,
mis minu piirkonnas toimub selle eelarve mõistes,
aga noh, tõenäoliselt sellest ei ole võimalik aru saada. No see on nagu see esimene vaade.
Teine vaade on, et kui noh, üldse selline debatikultuur Riigikogus,
mis on nagunii erakordselt Arusaamatu ebameeldiv
ja ebamõistlik olnud, aga see on ju olnud aastaid,
et kui Jürgen Ligi asemel oleks puldis olnud näiteks Kaja
Kallas ja andnud sarnaseid vastuseid, siis ma arvan,
et see vastulöök või see nii-öelda kriitikalaviin oleks
veelgi suurem. Jürgen Ligi puhul on ta väike, sellepärast et Jürgen Ligi
kuidagi sellises klooni rolli või noh, ma jah,
võib nii öelda küll vist krooni rolli on kandnud aastaid,
aga noh, ma ei tea, kas see on nagu nagu tase,
mida ma tahaksin näha, et kas riigikogu puldis ministrina ei
peaks nagu kloun esinema, et inimene on seal tegelikult oma
tööandjat ees.
Mina käin tööandjate ees ehk siis õhtuleht kirjastuse
nõukogu ees neli korda aastas ja noh, ma ei kujutaks ette,
et meil toimuks sellises toonis debatt näoliselt kas oleks
nõukogu liikmed lahkunud selleks ajaks, et teda siukse
idioodiga nagu suhelda, kui oleks mind lahti lastud juba,
et noh, asendada nagu sellise inimesega,
kellega saab nagu arutleda strateegilisi plaane. Ja siis noh, viimane mõte on, tegelikult tuleb minu arust
tänasest võib-olla postimehest, kus endine ajakirjanik
praegu arstina arstiks õppinud arstina siis nii-öelda
tegutsev Toivo Tänavsuu on minu arust väga hästi öelnud nagu
riigikogu töökohta ja ma lihtsalt nagu loendusel ette tsiteerin,
on see, et ma ei mõista neid inimesi, kes suure palga uhke
auto ja kuluhüvitiste pärast sinna on läinud
ja hääletavad seal nüüd oma erakonna suuniste järgi,
omamata asjast sisulist arusaamist, see on väga-väga halb
ja sellega ma olen täiesti nõus. Mida ütles Jürgen Ligi?
Ma arvan, et riigikogu selline.
Kuidas siis?
Jürgen Ligi lauses on sügav huvi, tegelikult riigikogu
liikmetel enamasti terviku suhtes puudub
ja see on nagu selline kolmas asi, mis ma arvan,
millel tuleks nagu korraks peatuda, et mida need inimesed
seal üldse teevad? Muidu oli sul päris huvitav ülevaade, aga ma siiski küsiks
su käest, et kas sinu arvates siis oli nii,
et Jürgen Ligi läks sinna klouni tegema klounaadi etendama,
et ma võtan, tegelikult on ju see, et, et sa tõid paralleeli
selle oma ettevõtte nõukoguga, onju, et ma ei usu ka,
et need nõukogu liikmed tulevad sinna ja küsivad,
mida sa sõid või, või, või võtavad mõnes su sõnast kinni,
mida sa siin saates oled öelnud ja siis nii-öelda asjaliku
koosolekupunktide arutamise asemel võtavad nagu viivad
arutelu nagu sellele teemale ma lihtsalt ütlen seda,
et noh, see, mis seal suures saalis toimuv on,
on selles mõttes nagu täielik jama ja me näeme siis seda,
et kuidas siis avalikkusele tehakse siis teistsugust nägu,
siis kui Aktuaalse kaamera reporter läheb jaga
üllatus-üllatus ka Martin Helme suudab täiesti viisakalt
ja äkki korralikult nagu astataja mingisuguseid oma teemasid esitada,
aga seal minnakse ainult isiklike rünnakute peale ma ei tea,
siis nagu mis rolli sa siis valitsejal? Noh, see isiklikud rünnakud ajakirjanduse suhtes ei tohiks
sulle tulla nagu üllatusena sa oled neid näinud ka Martin,
Helme ja ka teiste rõhutan ka teiste erakondadega
Reformierakonna liikmete puhul ka näiteks valitsuse pressikonverentsilt,
et see, et inimene suudab ükskord kuskil anda normaalse vastuse,
noh see ei tähenda, et iga kord on see ja ma ütlen ka,
et ma ei viitanud sellele, et Jürgen Ligi on ainukene kloun
viisakaks dialoogiks, noh, ongi see, et oleks vaja vähemalt
kahte inimest, kes suudavad normaalselt vestelda
ja noh, paar tükki neid Usgoli, aga mina ka ei saa aru,
kuidas või mis, mis annab nagu nendele riigikogu liikmetele
juurde viis, kuidas nad küsivad küsimusi pikkides sinna
sisse mingeid torkeid ja siis vastatakse ka sulle kui mõisaprouale,
et nad, kuidas sealt saab tulla mingisugune normaalne dialoog,
et nad, see jääb minu jaoks samamoodi? Jah, tõesti arusaamatu. Selle põhjus on ka see, et ega riigikogu liikmed ise ka ei
saa päris täpselt aru sellest riigieelarvest,
et et see 671 leheküljeline seletuskiri,
et me oleme siin ka toimetusega väga palju selle selle sisse
vaadanud ja väga erinevaid asju avastanud,
näiteks seda, et sealt on kadunud see lisa,
kus olid varem kirjas MTÜdele ja sihtasutustele minevad
rahad ja nõnda edasi, et, et kõik sellised teemad on ju
tõstatatud ka ajakirjanduse poolt juba varem,
aga, aga ma olen, selles mõttes ma ei nimetaks Jürgen Ligi klouniks,
et ma arvan, et see on võib-olla natuke halvustav tema puhul
ja mul pigem nagu meeldib isegi, et kui kui meil poliitikud
pigem kasutavad sellist noh, ausalt teksti,
aga mis oli nagu probleemiks, millega, millega minu meelest
ligi rega arvestada ei arvestanud, et et,
et tema puhul kehtib selline põhimõte, et seisus kohustab,
et kui sa oled rahandusminister ja sa tuled tõesti Parlamendi,
et isegi kui Need küsimused on mitte võib-olla kõige
sisulisemat ja, ja ja isiklikud ja, ja mõnel puhul võib-olla
ka solvavad, et siis sa nagu ei peaks samale tasemele nagu
langema ja seda nagu üles kerima, et see võib olla aga teisipidi,
jälle võib ütelda, et nagu Ligi ise rõhutas,
et viimati oli ta selles rollis rahandusministrina riigikogu
ees täpselt 10 aastat tagasi, 2015. aasta eelarvet kaitstes,
et ta ei olegi olnud. Ta ongi olnud ju vahepealsel ajal ju küsija rollis,
ise Parlamendis, et nüüd ta sai siis nagu omal nahal nagu
tunda seda, et kuhu siis Eesti selline poliitiline
debatikultuur on, on nagu selle ajaga 10 aastaga nagu läinud. Need klounid pakuvad väga palju rõõmu, Piip
ja Tuut kindlasti rõõmustavad lapsi ja ma nägin ka näiteks
sotsiaalmeedias väga palju kiitust Jürgen Ligi suunas,
et nüüd lõpuks ometi üks inimene oskas ka vastata niimoodi
nagu peab vastama, aga need vastused tegelikult?
No mulle tundus ka, et ei olnud tegelikult nagu siirad.
Et kui küsiti selle kohta, et mis hetkest muutub
riigieelarve arusaadavaks, läbipaistvaks
ja kas see on siis 2025 või 226 siis vastus oli,
et järgmisel aastal. Et mida sa nüüd nagu tähendab, et ma saan aru ka,
et need küsijad tegelikult ei saanud nendest vastustest aru?
Need vastused olid kanna esitatud viisil,
kus on ka mitmete nagu aru, aga kas järgmine aasta on siis
25 või on siis järgmine aasta, kui me arutame,
mis on siis 26, eks ju, et nad tegelikult,
et, et, et, et on vastus, et samamoodi peavad olema siis
nagu mõistetavad Nende inimeste jaoks üheselt mõistetavad
ja siis pärast ei ole mõtet öelda, et ärge mind valesti tsiteerida. Ja võib-olla ka ma ei tea, kas see omas mingit mõju,
et aga tollelt eelarve arutelult puudusid kahe
opositsioonierakonna esimehed, et ei olnud Martin Helmete,
Urmas Reinsalu, Reinsalu oli kui istungi algul kohal,
aga ta siis lahkus sealt vist sinna Euroopa Rahvapartei üritusele,
et siis kui eelarveks õhtul kell seitse hakati arutama,
seda polnud, et võib-olla erakonna esimeste kohalolu,
noh, ma ei tea, kas oleks seda debatti natukene nagu
sisulisemaks muutnud või veelgi ollakse olnud veelgi
emotsionaalsem ei oska nagu öelda, aga aga ütleme jah,
et ma lugesin kaks korda selle kolmetunnise stenogrammi nagu läbitekstina. Ja ma ütlen, et kas ma sain ise kuidagi nüüd nii küsimustega
vastuste puhul sellest riigieelarve osas nagu targemaks,
et kindlasti mitte. Mitte midagi sealt, aga kas sa tajusid seda lugedes seda,
et tegelikult küsijatel oli nagu tahe sellest eelarvest aru saada? Ei, ma ütlen niimoodi, et see algas tegelikult suhteliselt sisuliselt,
et need küsimused, mida seal Aivar Kokk ja Lauri Laats
küsisi ealist, Aleksandr Chan, plõgin isegi et need algus
oli nagu suhteliselt selline, noh, nagu ma ei ütle,
et nüüd ülemäära ülemäära sisuline, aga,
aga, aga, aga mitte ka selline, noh, ütleme pahatahtlik on ju,
et, et see mingil hetkel läks käest ära,
et kus üks ütles ühtedest teineteist, et aga see,
see siin me oleme jõudnud, et saab näha,
et Jürgen Ligil on järgmisel nädalal nomaatse riigikogu
eelinfost peab päris mitu korda käima Riigikogus erinevatest komisjonidest,
et kuidas ta siis seal ennast üleval peab
või kuidas, kuidas need saadikud temasse suhtuvad,
saab seda näha, aga aga arvata on, et kui see
rahandusministri umbusaldamine riigikogu päevakorda jõuabki,
et järgmisel või ülejärgmisel nädalal millal iganes,
et ega ta nagu läbi ei lähe. Muidugi ei lähe läbi, aga ma mõtlen seda,
et võib-olla oleks ikkagi kokkuvõttes meil kõigil on nagu
rohkem sellest teemast kasu, kui, kui see oleks jäänud
selliste tõesti sisuliste küsimuste juurde,
nagu näiteks seesama ühistranspordi rahastamise teema
näiteks ma siin vahepeal proovisin seda sulle siia vahele öelda,
et see oli sihuke asjalik, asjalik asi, Isamaa Isamaa poolt
näiteks üles tõstetud ja ja Keskerakond üritas ka seal
mingit oma oma asja natukene ajada. Aga ma arvan, et valijate huvides vähemalt oleks küll see,
kui ikkagi nüüd võetakse ennast kokku ja kas
või siis kui ise ei oska, siis äkki ajakirjanduse abil leida
need küsimused, mida siis küsida ikkagi ministri
ja valitsuse käest.
Et, et noh, ei ole küll nii, et, et mitte midagi ei saa
küsida üldse ei paista läbi ja ja, ja ei räägi,
ma kuulsin siin, et mingid tehisintellekti
või olid kasutatud nii-öelda selle eelarve läbi menetlemisel,
et ma ei tea, kas, kas see võttis sealt midagi välja
või mitte. Mina ei ole proovinud. Jah, sellest sellest on räägitud, aga natukene vahetame teemat,
et täna täpselt aasta pärast ehk 19. oktoobril 2025 toimuvad
Eestist kohalike omavalitsuste volikogude valimised
ja noh, nüüd otseselt sellega seotud, aga mingil määral
kindlasti ka sellega seotult.
On siis regionaal ja põllumajandusministeerium,
minister Piret Hartman ikka eesotsas teinud siis sellise
kuidas ma nüüd ütlen ideekorjeomavalitsuste seas,
et et küsida linnadelt-valdadelt tagasisidet,
kuidas need võiksid ise senisest rohkem tulu teenida. Et edendada piirkondade arengut ja eeskätt on siis
ajakirjanduses rohkem tähelepanu saanud see,
milliseid uusi maksuasju omavalitsused siis välja pakkusid,
et jutt käib just sellest, et et mitte riiki kehtestada
mingeid uusi maksepiirkondades, vaid et omavalitsustele
antakse võimalused siis mingeid mingeid makse kehtestada,
et ja omavalitsused pakkusid välja nii kinnisvara kui ka
pärandimaksu võimalus kehtestada mitmesuguseid keskkonna
kaitsva jäätmekäitlusega seotud makse või võimalus küsida
maavarade kaevandamise eest tasu kohalikku eelarvesse. Ja paljud omavalitsused soovitasid riigil kaaluda võimalust
lubada kehtestada turismimaks, et et miks ja,
ja kui, kui need uudised Sid avalikuks siis oli siinsamas
vikerraadio stuudios teisipäeval peaminister Kristen Michal,
kes ütles, et, et ühtegi uut maksu ei tule.
Et need, kes tahavad uusi makse kehtestada,
peavad selleks võtma siis mandaadi 2000 2007. aasta
riigikogu valimistel. Ja, ja kui siin saatejuhid Mirko Ojakivi
ja Arp Müller veel täpsustasid üle, et, et kas jutt käib
siis uutest riiklikest maksudest, mida ei tohi kehtestada
või käib ka sellest, et anda võimalus omavalitsustel mingi
uus makse kehtestada, siis mina sain nagu Michali vastusest
küll aru, et peaminister ütleb selgelt, et,
et ka ka seda varianti, et omavalitsustele justkui juskui
maks anda võimalus juurde kehtestada ka seda varianti enne
20 seitsmendat aastat ei tule, et et kuidas teile nagu ma küsin,
nagu selles osas, et kas, kas teiegi, kuidas teile tundub,
et kas omavalitsustel peaks andma võimaluse uusi makse kehtestada,
praegu vist on vist kuus maksu, mida omavalitsused saavad
ise kehtestada, et oleks seda ka mõistlik mõte
või mitte? Omavalitsuste tulubaasi teema on üks, üks pikk teema
ja põhimõtteliselt Eestis on ju nii, et ega need
omavalitsused ju selles mõttes väga rikkad ei ole,
pigem pigem on see, et nad räägivad kogu aeg seda,
et ülesannete täitmiseks oleks rohkem raha vaja sõltumatuseks,
Iseseisvus eks oleks vaja rohkem raha.
Ma ei ole ise kuulanud seda, kuidas Kristen Michal seda
maksufestivali lõpetamist nüüd antud kontekstis sisustas. Sest seal ju kohapeal ju tegelikult need otsused teevad
kohalikud volikogud ja seal ei ole nii-öelda,
kui reform tahaks justkui nagu enne kohalikke valimisi
kuidagi kuidagi ennast kaitsta, siis seal kohapeal teevad
otsuseid ikkagi teised poliitikud, et reformid ikka igal
pool nagu Eestis küll võimul ei ole ju.
Et aga selles mõttes noh näiteks ma ise olen kõige rohkem
puutunud nakkusele, turismimaksu teema ja aruteludega,
seda on ju varemgi olnud siin siin kunagi Tallinna
kontekstis võeti seda üles ja, ja just Saaremaal näiteks on
on seda teemat arutatud, et et kuidas siis võiks kuskil olla
ja ja kus seda siis koguda näiteks. Kas ma pean lihtsalt, näiteks ma käisin hiljuti ühel töisel
lähetusel Torinos ja emaksid ja hotellis maksid kaks ööd,
olin seal ja ma hakkasin, vist oli viis 40 oli see vist see turismimaks,
mis ma hakkasin ja et ma ei tea, kuidas. Kohalikud ettevõtjad nüüd vaatavad selles kontekstis,
kus nad ütlevad ikkagi, et kuigi parvlaevad muudkui teevad rekordeid,
siis kohapeal justkui inimesi on nagu hästi vähe
ja et kas siis turismimaks väike väike turismimaksmist
tavalist see on nii, et sa hotellis maksta ei pane tähelegi,
tegelikult seda, et sulle öeldakse, et jah,
et siin on mingi mingi väike väike summa.
Et kas siis see nüüd oleks siis see see pauk,
mis, mis nii-öelda veel ettevõtjaid pahandaks seal kohapeal. Ja oleneb ju ka alati seda, et mis selle maksurahaga siis tehakse,
lõpuks. No ma mõtlen, et kas peaks kehtestama, on andma
omavalitsustele võimaluse uusi makse kehtestada maksude osas,
selles mõttes on minu arust erakordselt lihtne,
et ma arvan, maksud kindlasti peaksid olema,
lihtsalt mina ei tahaks ühtegi maksta.
Et see on, ma arvan, kõikide asjade puhul niimoodi,
et aga noh, kui ajalooliselt mõelda, siis ma mäletan viimast
ägedat sihukest omavalitsuse maksutüli vist äkki see on 2010
või oli sinna või Edgar Savisaar tahtsin siis paadimaksu
teha Tallinnas ja siis oli küll suur häda,
et kuidas on võimalik, et rikas, rikkad peavad nende oma
paadi meetriest nagu maksma hakkama ja ta tuli tagasi
keerata sellisena nagu talumatu. Aga, aga mina kuulasin seda Mirko ja Arbi saadet samamoodi
tervitan mõlemat, erakordselt hea saade,
alles. Soovitan nii-öelda peaministri saadet järele kuulata kõigil,
kes pole teinud. Siis mina sain Kristen Michalist peaministriks küll,
nagu üheselt aru on siis see, et need ideed tuuakse lauda
ja neid ideid kogutakse, mis, ma arvan ka,
on erakordselt mõistlik, et ma arvan sellest öeldes,
et ühtegi maksu juurde ei tule, ei tähenda,
et arutelud kõik peaks lõppema riigis ka,
et ei tohiks nagu mõelda ei tohiks nagu plaanida ei tohiks
nagu vaadata nagu tulevikku, aga isegi kui need kõik läbi arutatakse,
öeldakse, need tunduvad mõistlikumad, need tunduvad ebamõistlikumad,
siis ühtegi kehtestata. Ja noh, see on nagu see, millest tasuks nagu aru saada,
et see, et arutada absoluutselt pärast võiks,
eriti omavalitsuse jaoks on see ollakse isegi erakordselt oluline,
aga nii-öelda et anda nendele nagu luba,
siis see toimub uutel riigikogu valimistel,
kus kõik samalt öelda, milliste nende ideede poolt nad on
ja milliste poolt nad ei ole.
Aga ma ütlen uuesti arutada eriti just omavalitsuste vaates
kindlasti tasuks. Lihtsalt ma tahaks jällegi maksta lisandeid. Igaks juhuks juurde ja. Kõik on ju omavalitsustel nüüd ka ju seoses maamaksutõusuga
võimalik ka tõsta ju maksu kõrgemale, onju,
et aga, aga väga paljud omavalitsused sellest loobusid ja,
ja tõid ka nagu põhjenduse selleks, et, et maamaksutõus on
oma olemuselt ju tegelikult ju varamaks,
et, et kui nad kuskil eesti kaugemas regioonis,
kus on sulle eelarve täitmisega, on keeruline,
et neid kõiki avalikke teenuseid katta selle rahaga,
et sa võid ju tõsta küll seda maamaksu kõrgemale
või edaspidi mingi uue maksu kehtestada selles piirkonnas,
aga sellel võib olla hoopis negatiivne efekt,
et see toob kaasa selle, et osad inimesed hoopis lahkuvad
seal sellest piirkonnast, aga mina olen mõelnud sellele,
et et praegu on võimalik inimesel ju nende elukohana üles anda,
mitu kohta on ja et mõned on siis vist koroona ajal seda,
sellest räägiti, et kui inimesed olid näiteks
maapiirkondades läksid oma suvekodudesse ja,
ja tegid siis distantsid seal tööd, et tegelikult oleks ju
selles kontekstis ja mõistlik, kui, kui inimesel oleks
võimalik suunata. Kui teil on mitu elukohta registreeritud oma maksuraha
erinevates omavalitsustesse, et see tooks võib-olla sellist
aitaks vähendada ka sellist regionaalset ebavõrdsust
paremini kui, kui riigi tasandil see Robin Hoodi ligi jõuga
nagu ümberjagamine, et noh, stiilis näiteks,
et ma ei tea, ma elan Tallinnas, aga mul on suvekodu
lääneranna vallas, et mul on võimalik näiteks ma ei tea,
10 protsenti oma maksuraha suunata sinna lääneranna valda on
ju näiteks, et ma arvan, et sellest oleks palju rohkem nagu
kasu ja reaalselt ma ju ka mingeid teenuseid selles vallas
ju suvekuudel ka tarbin on ju, et, et, et võib-olla noh,
selles kontekstis, et võib-olla mitte nagu otseselt uut
maksu kehtestada, aga võimalust nagu oma maksuraha suunata
osaliselt ka mõnda teise omavalitsusse, kus sa oled
elukohana registreeritud, noh, mina, mina näeksin,
et võib-olla selle See on kindlasti jälle üks arutelu koht,
aga selle üle ongi arutletud Eestis selle,
neid debatte on käinud ja seda ideed on ka varem välja pakutud,
aga see pole, pole tegelikult kuhugi jõudnud.
Võib-olla sellepärast polegi, et, et pole piisavalt nagu
kohalike nii-öelda omavalitsuste tulubaasi teemat ikkagi
piisavalt süvitsi arutletud, selle üle on alati käinud
kaasas mingisugune selline noh, mingisugune teatav selline
poliitiline mäng, mis, mida, mis on siis nagu tegelikult
sisu ära ära nagu varjanud. Et võib-olla võib-olla ongi aeg seda selles mõttes ju ma
olen Martiniga väga nõus, et arutada ikka tuleks sellesama
varem toodud Saaremaa näitel, et ma arvan,
et miks, miks mitte seal on.
Me näeme siin ju, me näeme siin ju ka seda,
et, et on ka siukest üle turismiteemat ja nii edasi,
onju ja, ja, ja kõike kõige olulisem ikka see,
et kuidas seda raha siis lõpuks kasutatakse. Rahaga kokku karud korratakse Saaremaal. Praegu pigem võib olla probleemiks see, et,
et turistide seas on väga palju neid, kes ei ööbi enam
niivõrd Nende spaades ja hotellides, vaid vaid pigem kas
kasutada Tsizeerbeeemmbee võimalusi või või,
või siis tulevad oma nende vagunelamutega
ja nõnda edasi, et et võib-olla siis noh,
ma ei tea, peab siis, kui nad selle praamiga üle tulevad,
seal mingi komponent olema sellisel juhul,
et igas omavalitsuses on täiesti erinev see,
et kuidas seda sellisel juhul, kui sa tahad turismimaksu
Saaremaal kehtestada edastada. Ei no vaata, siin on kohe tekib see küsimus,
eks, et umbes kui mina käin seal oma isa vaatamas,
siis hakkan maksma täie rauaga kogu pere eest,
eks ju. Kui proovile samaks nii-öelda turist. Okei, aga läheme edasi. Sellel nädalal oli selline kord kuus, tekib olukord,
kus kolm uuringufirmad, norsdad turu-uuringud
ja Kantar, Emor avaldavad kõik oma erakondade toetused
norsdad teeb seda iga päeva iganädalaselt turu-uuringuid
ja Kantar Emor on siis igakuiselt teevad seda
ja ega seal midagi väga suuri muutusi ei ole,
pigem on kinnistunud need trendid, mis, mis varasemalt on olnud,
et isamaa on kindel liider. Et nad on olnud seal liidrikohal erinevates küsitlustes vist
juba 11 kuud ja üle 20 protsendise toetusega 12 kuud.
Mis on mõnes mõttes viimaste aastate kontekstis nagu pretsedendiline,
et, et siin seda, et üks opositsioonierakond on kõige
populaarsem partei, et et ma ei tea, kas see oli viimati siis,
kui oli Edgar Savisaar, Keskerakonna esimees,
et Keskerakond oli opositsioonis, aga kõige populaarsem
partei ega Isamaa nüüd seda juba aasta aega olnud
ja tõenäoliselt on veel mõnda aega edasi. Et, sest neil puudub igasugune huvi minna kuskile valitsusse,
isegi kui see olemasolev peaks lagunema,
sest see tooks kaasa valitsusvastutuse kindlasti populaarsuslanguse,
eriti praeguses olukorras, kus majanduses ei ole kõige
paremini ja 12 asja, mis mulle silma jäi,
et selline erakond nagu Eesti konservatiivne rahvaerakond on
oma madalseisust üle saanud.
Ja tundub, et nad on suutnud tõmmata toetust ära sellest
samast Ekrest lahkunute baasilt loodud, mis ta nimi oli
rahvustusele kontserdiga erk ja Eesti raamatupidajate kogu
kodulehekülge ma pean jah, see erk sisse siis sa jõuad selle
raamatupidajate kogu lehele. Et kelle toetus on nüüd vist kukkunud selle paari protsendi
peale ja EKRE on küll kaugel oma selle 20 protsendi tasemest,
aga, aga nad ei ole enam ka alla 10 protsendi,
et ja kolmas asi, mis mulle silma jäi, nendest kõigist
kolmest reitingust on see, et Eesti 200,
mis siis vahetas augustikuu viimasel päeval oma esimeest
erakonna esimeheks Kristina Kallas.
Et erakonna esimehe vahetus küll erakonna toetusele mingit
positiivset mõju pole avaldanud, et isegi võrreldes
septembri küsitlusega on seal Kantar, Emori küsitluses isegi
Eesti 200 toetus veel langenud ja oli vist 2,8 protsenti,
et isegi kaks korda madalam kui valimiskünnis peaaegu. Noh nii, kust me seda teemat siis kerima hakkame,
kohalikud valimised tulevad aasta pärast
ja kindlasti kõigile erakondadele on see erakordselt tähtis
moment nagu valimised ikka ja see võib ka nii öelda tuua kaasa,
nagu me siin viimat viimatiste Euroopa Parlamendi valimiste
puhul nägime, päris suuri muudatusi kogu selles erakondade
pildis ja selles selles populaarsuse pildis
ja Isamaa positsioon kahtlemata on, on praegu väga hea,
isamaal on ka hea võrgustik üle Eesti. Meil on olnud edukaid edukaid aegu, muuseas,
tegelikult on küll olnud opositsioonierakonnad nii-öelda
tabeli tipus, isegi vabaerakond oli kord tabeli
Sotsiaaldemokraatlik Erakond mikseri ala oli vist ka täpset
sotsid olid, aga isamaa on aga nii pikalt pikalt,
pikalt on ta nüüd püsinud, tegelikult ta isegi minu jaoks
natuke ka üllatuslikult pikalt.
Aga, aga selge on see, et näiteks sellesama raamatupidajat On erk või ärge nüüd raamatu teadestitud pärast mingi hagi
mässitud poliitilistesse täpsudesse, kus nad ei taha olla.
Vabandan kõigi raamatut.
Et, et mina kusjuures ei teadnudki, et selline lühend sealt
välja tuleb, aga see ütleme siis niisiis põlluaasa erakond,
on ta nagu jutujuht on küll keegi teinud,
Silver Kuusik.
Et, et see sellele Konnal on tegelikult kohalikul tasandil olemas toetus,
ma ütleks nendele inimest, kui ma vaatasin seda nimekirja,
kes sinna on läinud ja nendel on kindlasti võimalus
kohalikel valimistel tulemust teha, aga aga ma arvan,
et kui nad peaksid lõpetama nende aasta pärast täieliku
fiaskoga siis, siis see võib tähendada ka seda,
et tuleb siin kas üksikute inimeste kaupa või,
või lausa gruppide kaupa kadunud poegi kuhugi tagasi või,
või siis edasi näiteks Isamaa suunas. Aga tagasi ma mõtlesin siis EKRE suunas,
et, et ma arvan, et seda natukene peetakse silmas ka
ja et eks nad siis tuleksid nii-öelda sabad sorus,
et vaevalt et nad enam tulevad nõudma seal mingisugust võimupositsiooni. Et eks need kohalikud valimised on võtmeküsimuseks
erakordselt paljudele erakondadele ja ka noh,
nii-öelda eksistentsiaalsest mõttes muidugi jah,
kolmele ongi erk parempoolsed siis Eesti 200 et kui keegi
nendest jäävad põhilises kohtades siis mis on volikogust välja,
noh, Tartu Tallinn veel mõned kohad siis on tõenäoliselt ka
riigikogu valimiste vaates juba erakonna lõpp mingis mõttes,
et noh, et see Parempoolsed teatud kohtades on aktiivselt,
ütleme siis mingi Facebook, Twitter, mingid sellised kohad,
erk ma ei näe nagu üldse näha, et see on nagu kõige veidram,
et valisid juhi ja siis kadusid ära, et tegelikult peaks
olema väga-väga aktiivne just tänu sellele pidevalt. Pildil jah, et meil neid kohalikke rakukese inimesi peaks
nagu sa ütled, kaljut on väga häid, võeti nagu kaasa EKRE-st aga,
aga arusaamatult null tegevust ja Eesti kahtsadat hoiab
pildil on ainult see, et neil on mõni minister veel.
Kuni Reformierakond järgmise aasta alguses tänasest otsustab
valitsus muuta, no siis on selge, kas on sotside ministrid
või Eesti kakssada-paar ministrit veel juurde. Ärme siiski unusta, et ega riigi teine mees riigikogu
esimehe kohta on ju Eesti 200 käes ja siin Meie endine
kolleeg Lauri Hussar on ju teinud mitmesuguseid algatusi ka
viimastel aegadel, et olla pildil, millest ükski pole kuskil
kuhugi liikunud.
Presidendivalimiste teema ja eriti seal kuluhüvitiste teema
on moodustatud komisjonid. No ma arvan, et nad on ka väga hea nõuandja nüüd et Indrek
Tarand on ja kes tal on tänu sellele anda ka mingit teemat,
äkki nad üldse, millest rääkida ka Marko küsimused said?
See oli vist üsna kindlalt avaldasid veendumust,
et et järgmise, missugused järgmise aasta algul. No minaesiteks soovitaks vaadata, millal riigikogu esi see
nii-öelda esimeest hakatakse valima järgmist järgmist korda.
Millal on tagasivalimise aeg?
Et lihtsalt vihjelised hääldada, nagu seda mõistukõnet siis,
et väga kehv on olla koalitsioon, kui sul on riigikogu
juhatuses kaks inimest opositsioonist. Olukorda, et kaks inimest ei oleks opositsioonist,
kui uus koalitsioon on Reformierakond ja sotsid saab teha siis,
kui valitakse riigikogu uut esimeest.
Et vaadake seda kuupäeva liigub edasi, siis vaatame edasi ja. Et enne seda ei saa, sest enne oleks nii-öelda oleks opositsioonis,
oleks siis eksju Lauri Hussar ja härra aller oleks,
eks ju, teine ja siis üks inimene oleks koalitsioonis,
et väga raske oleks olnud riigikogus mingit tööd korraldada,
aga kui seal jõujooned muutuvad kuidagi,
siis on see kindlasti mugavam ja mõnusam. Ja no on ju veel ka, sa mainisid küll mitut erakonda,
Martin, aga Keskerakond Keskerakonna jaoks on ka kindlasti
ju need kohalikud valimised väga tähtsad,
me, ma ütleks, et, et Keskerakond tegelikult on ka selle
mingisuguse langus hoo nii-öelda tunnetuslikult kinni saanud.
Nüüd on küsimus selles, et tema Keskerakonna jaoks on üks
põhikoht ehk see koht, kus me siin praegu oleme Tallinn.
Ja, ja ma arvan, et Tallinnas kindlasti teatud tulemust ütleme,
teatud ebaõnnestumiste korral, ma arvan,
et seal erakonnas jätkuvad ka protsessid nii-öelda uuesti
uuesti alla suunas. Aga jah, ma arvan, et Keskerakonna puhul ei ole nagu
eksistentsiaalne ja isegi ma ütlen eks ma tagantjärgi tark
olla ja kui ma valesti ennustan, särge meelde tuletada ka
palun seda, et noh, et ma arvan, et Keskerakond ka järgmises
koalitsioonis Tallinnas ei ole väljas, et nad tunnustanud
mingi kombinatsiooniga on nagu ikkagi sees on siis seda koos
sotside või kellegi teisega või tuleb mingi kolmas võtta,
aga no tõenäoselt pigem tehakse selline,
mitte siis lai koalitsioon, kus noh, nagu me näeme iga,
iga igapäevaselt vahepeal vaieldakse, kas peab olema autode
ratade kasti ratade jalakäija tee või üldse ei peaks teed olema,
peaks olema hoopis tunnel, et ma selles mõttes
niikuiniimoodi nagu väga pikalt ja kaua ei sõida
ja kelle käes on lumelabidas. Ja pigem nõustun. On sinuga, et et ma arvan, et Keskerakonna selline
positsioon eeskätt Tallinnas ei ole üldsegi nagu halb,
et et ja, ja eriti, seda ka olukorras, kus tõenäoliselt
riigikogu ei võta ära erinevatel põhjustel,
siis kas ajapuudusel või tahte puudusel Vene
ja Valgevene kodanikelt valimisõigust kohalikel valimistel,
siis see nii-öelda vene vene kaardi kaal on kohalikel
valimistel suurem kui riigikogu valimistel. Ja sellelt pinnalt kindlasti Keskerakond,
kes naudib siin viie-kuuekümne protsendilist toetust
venekeelsetes valijaskonnas. Teeb Tallinnas kindlasti üsnagi nagu hea tulemuse
ja ma üldse ei imesta, kui nad on selles mõttes nagu
valimiste võitjat, nad kindlasti ei saa absoluutselt häälteenamust,
sest nendel nagu Eesti Eesti nimekiri või pink on üsnagi
lühikeseks jäänud, et vaatamata sellele,
et Jaak Madisson selle erakonnaga liitus.
Aga, aga jah, et võib-olla keskerakonnal on siin võib-olla
mingil hetkel on see mõte või valiku kohta,
et et kui nad liiguvad sinna nii-öelda konservatiivset nišši
tahtes ka ütleme eestikeelset valijat rohkem kõnetada,
et praegu on nende toetus, tuleb valdavalt ainult
venekeelsete valijate palku küsitlusi vaadata eestlaste seas,
nende toetus mingi erinevates küsitluses kolm kuni viis
protsenti siis küsimus, et kas see, et sul ühes erakonnas on,
on võtmepositsioonidel nii Jaak Madisson kui ka Yana Toom,
et kas see, nagu on jätkusuutlik? No ja üks koht on ju Keskerakonnal veel,
mis on tegelikult sellisele poliitikavaatlejale põnev jälgida,
Narva narva on, on selles mõttes ka väga huvitav.
Sinna läks Jaan Toots, kes teadupärast Tartus oli ju
nii-öelda läbikukkuja, ta ei õnnestunud seal Tartustel
nii-öelda nii-öelda kõrget lendu teha, aga Narvas mul on tunne,
et nüüd näiteks kasvõi sedasama Narva muuseumi teemaga,
mida err siin on päris hästi katnud, tegelikult,
et mis seal, mis seal toimub, teil on seal korrespondent
ja nii edasi, siis tundub, et Toots nagu seal ehitab endale
uut sellist poliitilist kapitali ja miks mitte ka üritada
uuesti Keskerakonna juhiks saada, kui Narvas peaks tal väga
hästi õnnestuma. Tootson, ambitsioonikas mees.
Ma arvan, et Keskerakonnast saab veel selle,
selles liinis saab põnevaid aegu nägema. Võtame teemat, et oleme pikalt rääkinud siin sisepoliitikast,
Läheme natukene laiemaks, et et siin peaminister Kristen Michal,
kes käis Euroopa ülemkogul, ütles, et Euroopa Liidu
rändepoliitikas on toimumas paradigma muutus
ja opositsioonilise Isamaa esimees Urmas Reinsalu,
kes siis käis seal Euroopa partei kogunemisel,
kus olid kohal ka Ursula Fonderlaien ja teised mõjukad
isikud kinnitas sedasama, et ehk milles paradigma muutus
siis on, on ju, on siis need, et need ettepanekud siis
Euroopa rändepoliitikas, mis praegu välja käiakse,
oleksid veel paari aasta eest pälvinud, noh,
ikka väga tohutu hukkamõistvad, nüüd on need nagu reaalsuseks. Et ajendiks on nagu kaks asja, millest räägitakse,
et üks on siis see, et hiljuti valmisid Albaanias
põgenikelaagrid Itaalia vetest pääsetud migrantide
majutamiseks ja Times näiteks kirjutas, et Euroopa Liit võib
võtta Itaaliast eeskuju ning toetada samuti selliste
laagrite rajamist Euroopa Liidust väljas olevatesse riikidesse.
Ja teine teema on see, mis toimub eeskätt Poola,
Valgevene, aga ka Leedu Valgevene piiril. Et kui statistiliselt on migratsioonisurve Lõuna-Euroopas
aastaga isegi natukene vähenenud, siis Valgevenest,
Poola ja Leetu on see kasvanud ja jutt käib siis minski
poolt kunstlikult esile kutsutud migratsioonisurvest.
Ja seetõttu teatas Poola peaminister Donald Tusk hiljuti et
Poola peatab Valgevene kaudu saabuvate migrantide
varjupaigataotluste vastuvõtmise.
Kriitikud ütlesid siis, kui ta selle ideega välja tuli,
et see võib olla vastuolus rahvusvaheliste rahvusvaheliste
reeglite ja Euroopa Liidu seadustega. Aga sellel samal eelviidatud Euroopa ülemkogul sai Poola
ikka väga selgelt ühemõttelise toetuse oma oma tegevusele
ja et küsingi üldiselt, et kas on näha, et Euroopa Liit on
oma sellist suurt suhtumist rändeteemasse
ja kasutades Michali sõnu paradigmaatilised muutnud,
et. Noh, saab olla huvitav jälgida sellepärast et üks inimesi,
kes seda poliitikat peaks hakkama ajama,
eest vedama, muutma või siis sarnaselt hoidma,
on ju Kaja Kallas kes peaks nende Euroopa riikide vaated
kuidagi kokku põimima ühtseks.
Aga tõenäoliselt muidugi jah, muidugi on see muutumas
ja see on muutumas seetõttu et iga lõhe jaoks on enda
olukord kõige tähtsam. Ja need, kes saavad aru sellest olukorrast,
need soovivad muutust, need, kes on elanud vaikuses rahus,
ei ole seda muutust soovinud, aga kui sa muutusse uksel
hakkab koputama, siis loomulikult ja ma ütlen otse mingi
läbi Valgevene tulevad migrantide teema,
noh, see on praegu, aga noh, kui me vaatame pikas plaanis,
siis tegelikult ju Et mitte väga pessimistlik olla, aga ikkagi pessimistlik olla,
siis ma olen törts üle 40 noh, vähemalt sama palju võiks
veel elada endale oleks eesmärk 100.
Et noh, ma olen siin stuudios ka varem olnud,
mina arvan, mina näen kliimasõjad ära, et see hetk,
kus Euroopa kaitseb enda piire relvadega,
et siia ei saaks keegi enam sisse juurde tulla,
ma arvan, ma näen selle hetke kindlasti ära. Et kus hakkavad tulema nii-öelda, ütleme,
alt üles hakkavad tulema inimeste hordid,
sellepärast et seal ei ole võimalik lihtsalt elada,
allpoolena võis ka kuskil külje peal või võiks,
kui mujal Euroopa kaitseb enda piire samamoodi nagu praegu noh,
nii-öelda visatakse siukseid märkusi teravusi,
kan Donald Trumpi suunas ehitab mingit müüria,
räägib mingist piirivalvesse, need jutud tulevad Euroopasse järgmise,
ma arvan, mingi 10 aastaga. Ja need on siis kohal ka täielikult.
Et see, see muutus kindlasti tuleb, kui kiiresti tuleb,
noh, see oleneb natukene valitsustest Kaja Kallasest
ja ilmast. Et on sellel teemal ju väga selline tugev poliitiline kontekst,
ei pruugi isegi tingimata olla esimeses järjekorras üldse kliima,
mis sinu poolt kirjeldatud musta stsenaariumi käivitab mõne
mõni võib-olla ütleks, et mingisuguseid algeid on siin juba
olnud see sellel teemal, et kus ei, ma mõtlen nagu niisugune
sõjalise tõrjumise teema teemal.
Aga me ju näeme seda, et näiteks Lähis-Idas on,
on sõda ja see see laieneb, see on üks, üks selline asi,
mis kindlasti neid põgenikelaineid siin tekitab,
neid eeldusi loob selle jaoks see on, see on,
see on juba, ainuüksi, ainuüksi see on, on tegelikult
ohutegur minu meelest siuke. Ja see võib tulla siin palju kiiremini kui see,
kui sa, ma ei tea, 100 aastaseks saad ükskord.
Et, et siin on jaam selles küsimuses on ju nii
ja teisalt on see, et, et me ju näeme, et siin see rände
teema on nii-öelda kerkinud Euroopa sellistes poliitilistes
ringkondades nagu oluliseks ka seetõttu,
et valimistel teatud poliitilisi jõude saavutanud edu
ja ja ka Saksamaal ja ka mujal ja, ja see kindlasti noh
sunnib ka nii-öelda Euroopa kesksel tasandil seal selle
teemaga tegelema rohkem, niiet. Natukene näha, noh ma ise arvan, ma arvan,
enam-vähem nagu meeldiv inimene, mõnikord terav
ja jobu, aga laias laastus nagu tahaks inimestele head.
Aga kõik need niisugused katsetused teises
religioonikommetega inimeste nii-öelda noh,
need on kuidagi kultuuri toomine.
No ei ole kohta, kus oleks nagu erakordselt hästi nagu õnnestunud,
kui me räägime sellest, et Eesti tahab hakata rentima
vanglapinda Rootsile, selleks on põhjus,
miks nad tahavad samamoodi Rootsis kuritegus läks alla,
nüüd kasvab ülespoole mitte sellepärast,
et inimestes algseid sisse tulid, sinna riiki oleksid
kuidagi paha peal väljas, aga nende nii-öelda räägitakse,
et siis nagu järgmine järgnevad põlved on need,
kes tegelikult seal hakkavad vanglaid täitma. Samamoodi. Noh, et me ütleme, et, et, et see reaalsus mingil
hetkel siia saabub, et sa saad vastu võtta mingi piirini,
aga noh, sa ei saa sellest lihtsalt nagu üle minna,
et ei ole võimalik, nii et võtame kõik lilledega vastu
ja ongi nagu väga hästi, noh et lihtsalt reaalsus tuleb kohale.
Kui kiiresti, noh, eks seda iga riik mingil hetkel otsustab vaba,
see on selge, et sa pead mingil hetkel hakkama enda piire
üha rohkem vaja rohkem kaitsma ja seetõttu näiteks noh,
ma ise määru kaasa, kui läheb kohe nagu selline,
aga minu arust on nagu väga head valitsuse kõik need algatused,
mis puudutavad turvalisust, mis puudutavad kaitsetööstus,
kõike muud, et Eesti samamoodi, noh, me ei saa alati loota sellele,
et keegi teine tuleb appi. Eesti, mis me oleme mingis mõttes väga õudses kohas,
kus on tatine ilm, aga see on ka väga hea,
et noh, siin mingeid mudeleid vaadata, siis Need on selline.
Kliimamuutus, mis ei tähenda alati soojenemist,
võib tähendada külmenemist, võib tähendada mingit veetaseme tõusu,
kõike muud, eks ju, et ärge võtke seda ainult seda,
et oh, mul suvel oli nii külm, et mis kliima soojenemisest räägitakse,
kliima muutub, aga need muutused, mis need Eestit puudutavad,
tähendab, et see võib olla üks selliseid toredaid oaas
ja kus oli enam-vähem nagu olla. Aga noh, et selles faasis ka elada seda poes
ja tuleb ka kaitsta, pole midagi teha. Ja et see kliimamuutustega ma olen selles mõttes nõus,
et rändeeksperdid on ka välja toonud siin seda,
et noh, näiteks mingites piirkondades, kus on nagu kliima
soojenemise tõttu on näiteks, ma ei tea,
Aafrika piirkondades on sul võimatu enam tegeleda põllumajandusega,
siis mis juhtub on ja et noored mehed on
ja kolivad, on oma riigis nagu pealinna ja kui sealt sealt
tööd ei leia, siis järgmine asi on, nad üritavad tulla siis
Euroopasse juba nendesse riikidesse, kus on endal ka ütleme,
on ees, et on see siis Itaalia või Prantsusmaa,
mis iganes Hispaania. Et, et seda me kindlasti näeme, et, et see,
see kliimamuutustega, see, see surve tegelikult kasvab veelgi,
sellega mul on absoluutselt nõus ja teine asi on,
ütleme siis see, et et kui on sul tõesti nagu mingid sõjad
on ja kus siis ütleme, inimesed põgenevad ja,
ja kolmas, kolmas on siis see, mida praegu nagu valgevene teeb,
et kes kasutab siis ütleme põgenikke või immigrante
nii-öelda hübriidrelvana, et nad toovad neid kuskilt kuskilt
riigist oma riiki ja siis suunavad piiridele
ja selle kõige eesmärk on see, et, et tekitada siis selles sihtriigis,
kuhu nad suunatakse, siis ebastabiilsust,
sest migratsiooni teemal on alati ühiskonnas väga sensitiivsed,
on ju, et, et kindlasti see toob kaasa see,
et ühiskond läheb sisemiselt lõhki, on ja et tekivad ka
meeleavaldused nende vastu on ja mis iganes. Et jah, et kõige, kõige sellega peab nagu arvestama,
et ja ma olen selles mõttes absoluutselt nõus,
et et see muutus on, on toimumas ja toimub kindlasti veel. No siin on minu arvates üks selline küll ohukoht on ka sees
selles debatis, et mina ei tahaks, et see debatt läheks nagu
sellesse liini, et umbes nii, et noh, seesama hunt karjas
lõpuks moodustab meile sellise kujundi, et karjas on kõik
hundid ehk et meile ei liigu enam talente,
ei ole enam rahvusvahelist koostööd, ettevõtted ei saa
palgata töötajaid, keda vaja, ülikoolid ei saa võtta vastu
õppejõude ja üliõpilasi. Kusjuures see, see tundub nagu, nagu kummaline,
aga need, need arutelud kipuvad minema nagu kokku omavahel
ja see, see tähendab ma olen sinuga mandusega nõusa. Vabandus ma segan vahele sedasama, ma tõin välja seda
teisena selle näitaja sõjapõgenikud, et mõelda kas
või sellele, et kui meie inimesed põgenesid siit ära läände
on ja kes läks algul Rootsi, siis Saksamaale,
siis Ameerikasse, Kanadasse, Austraaliasse,
et tegelikult mingil hetkel noh, nagu seda tuleb nagu
aktsepteerida või mõista, on ju, jutt käib sellisest ütleme
sellisest pigem, et kui, kui kui see pahatahtlikult suunatakse,
kunstlikult suunatakse inimesi. Ja teine teema on see, et kui me ei suuda neid inimesi,
kes siia on tulnud meie ühiskonda integreerida Jah, aga minu üleskutse on ka see, et ikkagi inimesed,
kes nagu teavad informatsiooni ja kas või nii-öelda omavat
siis pilti nende riskiriikide kohta, et räägime nendest
asjadest nagu lahtiste kaartidega ja selgelt
ja ja hoiame seda debatti selles mõttes nagu nagu ikkagi noh,
eraldame seal ka ikkagi terad sõkaldest,
eks ju. Jaa, Neeme tahtis rääkida teemadest, mis ühel
või teisel moel viivad kokku ühe eesti väga mõjuka ettevõtja
ehk Margus Linnamäe, nii et sel nädalal tuli uudis,
et Margus Linnamäele kuuluv MM Grupp ostab foorum Cinema
Sägino Viljandis ning liidab sel Apollo kinode võrku
ja teine uudis, millest siis Äripäev kirjutas ise,
et oli siis tervise arengu instituudi süstlahange nimelt
siis selle loo järgi riigi suurim süstlahange passib,
passib aastaid ühele ettevõttele, mis kuulub taas Margus
Linnamäele ja passib sellepärast, et seal hankes on sees üks
detail või nõue, mis paljud teised võimalikud pakuvad,
sealt siiani eemale hoidis, et et Äripäev on Margus Linnamäe
teemasid juba päris palju nagu siin üles tõstnud
ja ta vist on ka teie vastu kohtusse läinud mingites kaasustes,
et. Isegi meie oleme kohtustama. Jah, aga ma ei ütleks nii, et ma tahtsin rääkida tingimata
ühest ettevõtjast, vaid tegelikult ta tahaks rääkida,
ma ei tea vabast konkurentsist ja nendest teemadest,
mida me siin oleme kirjutanud tõepoolest,
et noh, tegelikult me ju praeguse seisuga näeme seda,
et alustades siis sellest algusest see kinomonopol,
mida siia ehitada taheti on nüüd siis ja alguses öeldi,
et ei, seda ühinemist teha ei saa, eks ju,
siis nüüd on see siis juhtunud kõik, see on hästi pikk saaga,
meil on liiga vähe aega selleks, et seda kõike siin läbi rääkida. Juba 2020. aastal kirjutasime me seda, et et regulaatori ei,
ei pruugi tähendada, et foorum Sinimase ülevõtmist ei tule
sellisel moel, sest selleks leiti juriidilised lahendused
nii-öelda ettevõtete tükeldamise kaudu Õigete õigete käivete
tekitamise kaudu, eks ju.
Kasutades ära ka soodsat olukorda.
Ja nüüd meil ongi selline popkorni ahel siin
ja eks me peame seda hakkama seedima sööma
ja ma tean, et on ka valdkonnas inimesi,
kes ei taha väga enam sel teemal rääkida,
sest et noh, ikka on ju, äkki ta sõltud sellest just nimelt. Sinu filmi näiteks näidatakse selle levitaja poolt on
ja et. Siin on kultuurivool on üks pool, aga teine pool on ka need ettevõtted,
kes muidugi noh moel või teisel monopolide kokku puutuvad,
ütleme näiteks kas või need, kes käivad kinodele mingeid
teenuseid osutama või mida iganes on ju monopoli on sellisel
kujul ikkagi palju-palju rohkem võimalusi
ja siin ongi, et siin konkurentsiamet vahepeal rääkis meile,
et juriidiliselt see pole mingisugune monopol veel siin
mingisugusel hetkel de facto ta juba ikkagi sellises väga
tugeva turujõuga positsioonis ju oli juba nagu mõnda aega. Aga mis puutub sellesse süstlahanke teemasse,
siis tegelikult see oli, ma tahtsin sellest sellepärast rääkida,
et see oli selline kaasus, mis sel nädalal väga kiiresti arenes.
Nimelt kui Äripäev kirjutas, siis, et tervise arengu
instituut neid süstlahankeid on aastaid teinud aastaid on
olnud üks pakkuja ja kes siis on, on nii-öelda täitnud neid
tingimusi Magnum Medical, Margus Linnamäe ettevõte.
Siis pärast seda, kui meil lood ilmusid,
siis üllatuslikul kombel tehti kiiresti otsused et
hankehangete tähtaega pikendatakse ja nüüd ka tingimusi muudetakse,
nii et ja aastaid aastaid, aastaid käis kõik nagu ühtemoodi. Loos allikad räägivad sellest, et kuidas maksumaksja oleks
saanud ka võib-olla vahepeal soodsamalt teha
ja äkki peaks ikka mõni häirekell kuskil käima,
et kui kogu aeg on üks, üks pakkuja ja tehakse temaga,
siis lõplik leping riigihanke puhul ei tea.
Ütleme niimoodi, et äripäeva raadios käis kantsler Maarjo
Mändmaa sotsiaalministeeriumist, tema ütles,
et et ega see nüüd nagu päris hea ei ole,
aga umbes Eesti ongi nagu väga väike. Ta põhjendas seda sellega, et meie ikkagi võitleme,
üritame võidelda konkurentsivaba konkurentsi eest,
et oleks, oleks, oleks, see on nagu majanduse alus
tegelikult vabamajanduse alus. Martin tahtsid midagi lisada?
Keeruline lisada, noh, mõtlen minu arust igal äriinimesel on
enda huvida temad akendumides seisma.
On see siis eksju, kinokett või midagi muud,
kui näeb, et seal tegutseb, see on kasumlik,
noh, mida saab nagu ette heita, eks ju.
Aga on ka teised asutused, kes päevastamiseks ründama
mingite asjade legaalsustena silma ei viita üldse kuidagi
linnamäel ja see on nagu laiemalt ja noh,
mis nagu ma ütlen, et minu jaoks mingid otsused,
mida teeb ka konkurentsiamet viitan siin kas
või siis Omniva ühinemisplaanidele näiteks,
millele tõmmati kriips peale, tänu millele üks eraettevõte
pidi pillid kotti panema, aren kellelegi midagi paremat ei tulnud,
sellest üks kandev kadus ära ajalehtedel. Express Post siis, et noh, need on lihtsalt nagu kummalised,
et mõnikord ei saa nendest aru, äkki peaks palkama
pressiesindajaid juurde, kes selgitaks, võib-olla see on lahendus?
Ma ei tea, no see oli iroonia, vabandust,
ärge palgata inimesi juurde. Just, aga meie saade hakkab lõppema, et meil oli plaanis
rääkida ka Ameerika Ühendriikide presidendivalimistest,
aga kuuekümnendat presidendivalimised toimuvad seal,
aga kuna saate lõpuni on niivõrd vähe aega,
et siis saab lihtsalt nentida, et viiendal novembril toimuvad.
Ja eks siis saab näha, et kui ruttu või,
või, või mitte siis uue Ameerika ühendriigi presidendi nimi selgub,
et viitan siis eelmistel presidendivalimistel,
et kus, kus, kus selleks nagu venima. Aga aitäh, Martin, aitäh, Neeme, aitäh kuulamast. Rahva teenrid
