Pingurrebangurre pihutäis tangu, kes annab,
see on, saaks ja kes ei anna, see on sant.
Et nüüd on jällegi mardilaupäev ja mulle lähetatud toredatest,
soovides rõhutatud taaskord, et tuleb kuulata mardilaule,
siis siis ei saa saateauto Rülgi midagi selle vastu olla,
et sellist soovi täita.
On ju meil kirjandusmuuseumis Eesti rahvaluule arhiivis
mardi- ja kadrilaule ohtralt ja miks mitte jällegi neist
mõnda kuulata ja mardilaineid mardi juttu puuda. Püüan siis siinjuures täita ka kuulajate soovi õige pisut
mõlgutel meie sanditamise tagatubade sisule.
Ja mis seal ikka siis muudkui, et kasuk pahupidi selga
ja lambanahkne läädu müts pähe ja asume kuulama,
sest teie soov on seadust. Missugune kuulame Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule
arhiivist salvestist 1937. aasta maikuust.
Salvestust korraldasid toonases Eesti ringhäälingus August Pulstja,
Herbert Tampere ja laulab Nehatu valla kul Su Hansu Hindrek
ehk Hendrik Tamm kes elas salvestuse ajal Iru külas Kalda
talus koos oma naise emiilie ehk miiliga.
Hindrek sündis 1877. aastal ja teda köitsid külalaulud juba
päris poisikesena. Nii hakkas ta enda jaoks rahvalaule koguma
ja vihikutesse kirja panema.
Kui aastaid oli vaevalt tosina jagu saineid õige Paksu
portsu kohalikelt lauljatelt ja kaugemaltki hilisemas eas
koguni Tallinnas kõrtsides vanadelt meestelt.
Indrek kirjutas laule ka ise, aga kahjuks toona salve neid
ei saanud, seest aga muidugi vanu rahvalaule,
millest ühte nüüd kuulamegi. Laske sisse mardisandid. Mart on tulnud maada mööda maratone tulnud mööda mööda Kui teie lase marti sisse, lööme kasvõi aknad sisse,
nagu öeldi kunagi Tõstamaal.
Aga Hindrek kummardi lauluviis on põnev otse kui midagi
soome runolaulu eesti regilauluviisi vahepealselt otsekui
pisikene paus, mis täidetakse viimase silbi venitusega,
annaks eest lauljale, kui lauljaid oleks mitu,
annaks talle aega tõmmata sekundiks hinge.
Aga me ei peatudena viisil ikka ja jälle küsitakse,
et kus siis ikkagi lõpuks ometi on meie sanditamisrituaalid
pärit ja et kas me teeme kõike seda, mida me teeme siin
Eestis toll, mardipäeva eelõhtul. Kas me teeme Martin Lutheri või kristliku pühaku Toursi
Martiiniuse järgi?
No muidugi mitte siin ei ole mitte mingisugust kahtlust,
kuid lihtne vastus peidab endas konkse.
Tegelikult võib öelda nii ja sest kui kadripäeva pühak
Katariina on fiktsioon, kelle lugu on laenatud sootuks teise elujärjega,
Aleksandria hüppaatiast või kusagilt mujalt.
Sismartiiniuse olemasolu ei ole kaheldav,
ehkki ka siin on tegu mingil määral nii-öelda päritud teadmistega. Pühak Martini elulugu, mille autori taha peidab end Sulbiitsiust,
Severus tema kirjutisest on meile säinud koopiaid.
Aga tekstiga tutvudes saab aru, et siin ei ole rõhutud
niivõrd faktilisele tõele kui nii-öelda eetilisele tõele.
Ja kui tõevankri ees ei ole faktid vaid mingi koolkonna
või ajastu moraal, siis kärutama teosega,
kuhu aga paremaks pead.
Seni kui aga lugejaid leiab, nii ongi huvitav,
kuidas see vana tekst on huvitavates paralleelsuhetes
toonaste teiste kristlike tekstidega ilustatud
ja koloriitse maksan, muudetud episoode tunduks olevat
laenatud nii Matteuse Luukase kui Jessaaja jaga muudest evangeeliumides. Need lood omakorda, nagu me juba teame, need on samuti
lõigud toonasest suulisest ja kirjalikust pärimusest. Kõik on seotud, jõuamegi huvitavam mõtteni,
ka teadus võib olla päritav sarnaselt müüdile Sa pead,
et usutav tunduda tsiteerima teadlast, seda,
kes omakorda tsiteeris teadlasi enne teda
ja nüüd tagasi ja tagasi.
Ja kui sa usutav ei tundu, nojaa, aga mitte sellest ei
tahtnud ma täna kõnelda.
Mardipäev, mis kahtlemata on oma nime saanud sarnaselt muude
kultuuride Martiiniuse päevadega kindlasti legendaarsest pühakust,
mitte Mardusest ega marrasest. Ent pühadeiva see sisu ja tähendus, see traditsioon on vanem,
kui me mõõta mõistaks ja tahame me seda või ei taha ka uus
meie kultuuri sissetükkiv halloween on tükikese selle vana
kultuuri osa, ehkki muutunud rahvas säilitab,
kombed aga on aldis vastu võtma uusi nimesid
ja otsekui inertsist imbuvad imeväel uue nime
ja vanade kommete vahel ega uuema moevälgatusi.
Ja seetõttu ei või väita, et mardi- ja kadrilaulud oleksid
tuhandeid aastaid vanad. Aga motiivid nendes lauludes võivad olla vanemad
ja mõtte sisu, mis kajastub nendes motiivides
ja mis on muidugi seotud väga tihedalt meie hingedeaja kommetega.
Need võivad olla sama vanad kui meie esimesed
karjapidajatest ja viljakasvatajatest esivanemad.
Kas need esimesed rituaalsed karjapidamist viljakasvatust
edendavad laulud olid regivärsi sellised nagu tänane Indreku laul?
Tõenäoliselt mitte, aga võib arvata, et nende rituaalide
läbimängimine toona müütilises dateerima Ajastus nimega ammu see vis kunagise ühiskonna ühe aasta
lõpust teise algusesse.
See hingedeaeg tähistas kahe ajapiiri, nii nagu praegune
hinge pühade vaikne hääbumine tähistab ajastute piiri.
Nimetada. Muutuvad uued ühiskonnad nimetavad vanad pühad nimedega
ehivad uut teatri Puttidega.
Aga vanad kombed elavad ikka vaikselt, edasi on meie teha,
kas me võtame midagi möödunud ajastust ka kaasa või?
Või kasvõi lihtsalt meenutuseks päritud teadmistest,
kuidas ja mismoodi peab üks eesti rahvas lõbutsema.
Oli see siis kõik nii nagu ütles põlvkond enne meid
või oli vanasti kõik hoopis teistmoodi? No mine võta kinni, üks on kindel, läbi ajastute on pühadel
kõige tähtsam osa, Lõbu kuniks seda jagub. Pole midagi sandisti, aamen konks ja kohvilonks. Võtame tõmmud härjad, tantsud, sarved, hallid härjad,
angerjad, sarved, küüdud, härjad. Leiame nagu on see Mart aga kõlbab? Marta. Marta külvab. Vablinaar rida. Martnaga taarub Martaga vaalu.
