Siit toredast tarest Tartu toomemäe nõlval on kirja pandud  oluline osa kosmoseajaloost. Tartu tähetornis töötasid maailma tippteadlased,  arvutati välja Andromeda udukogu kaugus ja kinnitati,  et maakera on tõepoolest kerakujuline. Täna tundub, et kosmoseajalugu kirjutatakse peamiselt USAs,  kuid NASA, SpaceXi ja blu otioni taustal on  kosmosetehnoloogia muutumas üha maisemaks. Satelliidi orbiidile saatmine ei ole veel kunagi olnud  nii lihtne ja odav kui praegu ning kosmos on saanud osaks  nii sõidujagamisest kui põllumajanduses. Millised on Eesti ettevõtete võimalused uues kosmosevõidujooksus? No miks peaks üks Eesti ettevõte kosmosesse kippuma? Vaata, meil on mälestus veel sellest Põltsamaa marmelaadist on,  olid head ajad, olid, kes neid sõid, need tahavad  ka kõrgemale minna, nii et aga kui olla nagu tõsine,  siis, siis tegelikult on see ikkagi tehnoloogiline hüpe  ja olla tehnoloogiaga kaasas, siis see on üks Eesti Eesti eesmärke. Ma arvan, et kosmos on täna nagu internet 90.-te alguses,  et me tegelikult ei näe sinna kurvi taha,  et mis on tulemas. Ja, ja loomulikult me tahame täna juba seal kohal olla,  et, et kogu see nii-öelda kosmose võimalus maksimaalselt  kaasa teha. Kui me päriselt tahame saavutada seda, et Eesti majandus  tugineb tehnoloogiaettevõtlusel, siis kosmos on kindlasti  üks parimaid valdkondi, et siin on lubatud,  et järgmise 10 aasta jooksul kolmekordistub kosmosemajandus  terviklikult maailmas ja see näitab, et seal on nišš  kõikidele tegijatele, olenemata sellest,  kas sa oled väiksest riigist, suurest riigist  ja Eesti ettevõtted saavad just avastada uut uut turgu,  kus võib-olla sellist Kindlat konkurenti täna ei olegi. Meil on uus kosmosevõidu jooks käimas, Ameerika kipub kuu peale,  aga samamoodi kipuvad sinna Hiina ja ka Venemaa. Euroopa kosmoseagentuur, kuhu ka Eesti kuulub,  teeb koostööd pigem NASAga ja ameeriklastega  ja tänu sellele suurele nõudmisele uue tehnoloogia järele on  ka ettevõtetel palju võimalusi kaasata rahastust  ja töötada välja uusi tooteid ja tehnoloogiaid,  mis aitavad inimestel kuu peale minna ja rohkem kosmost avastada. Kosmos ei paku huvi üksnes astronoomidele,  ka tavaline inimene kasutab päevas umbes 40 satelliidi abi. Ilmaennustus, navigeerimine, pangaülekanded  ja sideteenused. Ilma kosmosetehnoloogiata jääks elu maa peal seisma. Elu võib ilma kosmoseta seisma jääda ka merel. Õnneks valmistavad Mainipi nupumehed endises kartulilaos  kosmilisi laevu. Selliseid paate nagu Science Fiction filmides tavaliselt ei ole. Ometi on teil leping Euroopa kosmoseagentuuriga,  kuidas teie selle kosmose valdkonna siis seotud olete? Ja tuleb välja, et ülevalt satelliitide pealt saab teha  siis fotosid ja saab teha siis seda valgusspektri analüüsi  ja selle valgusspektri analüüsi abil saab  siis mõõta ka tegelikult merepõhja sügavust. Aga see sügavus, info on siis suhteliselt ebatäpne,  see sõltub hästi palju sellest vee, läbipaistvusest,  õhu läbipaistvusest. Kas seal on vetikaid kõiki sellisest asjast  ja mida see robotlaev siis siinjuures teeb,  on siis see, et see robotlaev läheb, mõõdab kae loodiga  reaalse sügavuse ära näiteks ühe hektari  ja see aitab siis need satelliidi andmed,  nagu ära kalibreerida väga väikse jupi äramõõtmisega,  sa saad väga suure ala mõõdetud. Et ta sobib siis sellise madala mereala mõõtmiseks ütleme  seitse meetrit võib-olla maksimaalselt, kui on väga hea  nähtavus ja kõik, et ka 10 meetrit võib olla. Et noh, näiteks siin Saaremaa külje all Saaremaalt välja  sõites on suur probleem kogu aeg, et need liivaluited iga  tormiga muutuvad ja kaptenid ei tea, kuidas kust sõita on ju,  et ei ole seda sügavusinfot. Et siis saab satelliitide pealt selle info uuesti üle mõõta  ja no idee on, et robotlaev läheb, käib,  mõõdab väikse jupi ja aitab satelliidi andmed ära  kalibreerida ja me saame niisuguse usaldusväärse info  siis sealt ülevalt kätte. Mis siin kõhus on, kuidas? Ja et tal on siis siin on siis elektrimootorit. Tal on siis kaks mootorit, on katamüraani tüüpi  ja siin on siis akud 100 ampertundi. Et tal siin sõiduulatus on siin kuskil noh,  ütleme 50 60 kilomeetrit sõltub ilmast ka. Ja siis on rida sensoreid, mis siis ümbrust tajuvad. Nii 4G wifi kui ka satelliitside No ma saan aru, sellega on tore siin Eesti väikeseid  sadamaid kaardistada, aga see ei ole ju see põhjus,  miks te selle ettevõtte asutasite. Sellist meresügavuse andmete vastu on nõudlus üle maailma  väga suur. Ja need satelliidid selles vallas saavad päris  nagu suure murrangu kaasa tuua just enamus maailmas madal  mereala ongi siiamaani nagu kaasaegsel meetodil nagu mõõtmata. Et on tehtud põhimõtteliselt talvel auk puuritud  ja telliskivi alla lastud. Või siis katseeksitusmeetod, et lähed oma kaatriga sinna,  vaatad, kas saad kivile pihta või ei saa. No umbes nii jah, et aga, aga jah, see madal mereala on  enamasti igal pool mõõtmata ja põhimõtteliselt me näeme  siis tulevikku sellisena, et igas väikesadamas on  siis selline pisikene robot mis aeg-ajalt käib väikest  jupikest seal ära mõõtmas, aitab satelliidi andmed ära  kalibreerida ja ja sa saad põhimõtteliselt enamus ala nagu  satelliitide ga ära mõõta. Me oleme siin niisuguses klassikalises garaažis,  eksju kui suur osa sellest tööst, mida te teete,  ongi siin garaažis raua kokku klopsimine  ja milline tegelikult osakaal on sellel tarkvara arenduse? Et tegelikult see tarkvara osa on oluliselt suurem,  et ma ütleks niimoodi, et 70 protsenti tööst läheb  tarkvarasse ja umbes 30 protsenti siis nendesse laevadesse,  et et nende laevadega ka niimoodi, et ega me nüüd päris  kõike siin ise kokku pole keevitanud, Eestis on päris palju  erinevaid metallitööstusettevõtteid ja on võimalik  siis korpus tellida ja me siin ruumis oleme  siis põhimõtteliselt monteerinud kokku siis kogu  selle elektroonika ja, ja, ja põhiline, ikkagi tarkvara. Lisaks madala mere mõõdistamisele võivad robotlaevad  koristada õlireostust tehisharuga kapten võiks sõidutada  ka reisijaid, kui seadused ainult. Siia vahele tuleb põhimõtteliselt siis õlireostuskoristusari,  aga see hari on siin taga, ma võin näidata,  korra, tee on veel külge panemata, selle paneme kõige lõpus siis,  kui ülejäänud asjad on kõik küljes. Ta on siis tihe, aga see õli käib, see jääb siia külge  ja põhimõtteliselt ühib ennast siis niisugust vastu  plekkserva põhimõtteliselt see plekkserva pealt,  siis hakkab see õli alla voolama ja siis pumba imeb siit  selle õli siis paaki, et põhimõtteliselt,  mida need robotlava võimaldavad teha sedasama tööd,  mida siiamaani inimesed on teinud, aga sirka viis korda soodsamalt,  et. No on iseenesest tore, et te sellised asjad olete välja  mõelnud ja ülikoolidega koos arendanud, aga kas sellega nagu  raha ka on võimalik teenida? Eks ikka jaa, et ega need andmed ei pea tasuta ära andma. Kus need potentsiaalsed kliendid teil asuvad  ja olete juba ka mingeid tehinguid teinud? Ja et need laevad on konkreetselt klientidel tehtud,  see on siis Tartu ülikooliga koostöös tehtud. Järgmine on siis balti laeva remonditehasele  õlireostuskoristuslaev ja, ja Esa on väga huvitatud nendest  satelliidi meresügavus andmetest, neid me saame hakata müüma  väikesadamatele igasugustele ehitusettevõtetele,  kes tahavad infrastruktuuri merre rajada,  et, et et põhimõtteliselt meie äri on andmete müük. Euroopa on ameeriklastest kosmoserallis mitu ringi maas. Euroopa kosmoseagentuuri eelarve jääb NASA-le  nelja-viiekordselt alla. Samas siht on seda muuta ning Eesti ettevõtetele tähendaks  see uusi võimalusi. Kus tegelikult meie ettevõtted juba täna  konkurentsivõimelised on, selles kosmoseäris? Kindlasti me oleme väga head, eks ju, tarkvaraarenduses,  ja kui sinna juurde lisada veel küber, turvalisus,  tehisharu tehisharu erinevad võimalused,  siis ma arvan, et siit hakkab nagu juba päris hea domeen  välja tulema. Lisaks me oleme ka tegelikult väga head masinaehitajad,  et erinevate satelliitide robotite autonoomsete süsteemide  ehitajad Võib-olla Eesti eelis ongi see, et meil ei ole seda pikka  ajalugu valdkonnas, et me olemegi suhteliselt uued tulijad  ja meil ei ole seda ajaloolist kosmosetööstust,  mis ei ole suuteline võib-olla alati kõikidel muutustele reageerima,  ehk siis Eesti ettevõtted on võib-olla moodsamad kiiremad  kui nende mõne mõnikümmend aastat vanad konkurendid Euroopas. Me näeme seda, et, et kui suur mingid korporatsioonid on  ehitanud mingeid süsteeme kümneid aastaid on,  ju siis on need monoliitsed on väga raske muuta,  aga mis meie eelis on see, et noh, me näeme,  kuidas need on varasemalt ehitatud, me oskame seda teha  targemani õhukesemalt ja kiiremad süsteemi,  mis on ka siis kuluefektiivsemad ja kui me sellega suudame  oma jala sinna ukse vahele panna, siis meil on lihtsalt  eelis nende suurte ees sellest vaatevinklist,  et me oskame teha tehnoloogilisemalt kergemaid,  odavamaid ja, ja paremini kasutatavaid lahendusi. Milline tegelikult selle sektori kasvupotentsiaal on,  et noh, maa peal majandus viimased aastad kiratseb,  mis toimub orbiidil. Selle kohta võiks võtta aluseks McKinsi viimase ülevaate,  kus ennustati, et järgmise 10 aasta jooksul kosmosesektor  kasvab kaks korda kiiremini kui globaalne SKP. Tänane kosmoseturg on umbes 660 miljardit. Aga tulevikus võiks olla 1,8 triljoni suurune. Kui tihe rebimine selles äris juba praegu on,  kas piltlikult öeldes orbiidil on juba ummikud ja,  ja kõik on kohal ja meie nüüd paotame seda ust,  et ka selles võidujooksus osaleda või tegelikult on see üks  suur avatud ilmaruum, kus veel võetakse hea meelega uusi  tegijaid vastu. Ma võtan eelmise aasta andmed aluseks, et,  et umbes kuus miljardit, et investeeriti riskikapitali kosmoseettevõtetes. Samas ütleme, Euroopa osakaal sellest oli nõks alla miljardi. Ometigi me oleme maailmas teisel kohal pärast Ameerika  Ühendriike on selge, et noh, kõige suurem tegija  ja mängija sellel turul on täna Ameerika Ühendriigid. Koos onu sämmi ja tema sõpradega kipuvad kuu peale  ka maarjamaa mehed, õigemini nende meisterdatud kaamera,  mis mahub kosmonaudi pintsaku rinnataskusse  ja sobitub ideaalselt kuukulguri raami külge. Kamer ei ole iseenesest mulle võõras asi,  iga päev ma pean sinna sisse vaatama ja midagi väga tähtsat rääkima,  aga. Meie kaamera on mõnevõrra teistsugune, tegu on kosmosesse  mineva kaameraga. Näiteks selle konkreetse sõsarmudelid on juba maksaril  kuumaanduri peale integreeritud kaks tükki neist  stereokonfiguratsioonis juhivad robotkätt,  mis võtab kuupinnasest proove. Ehk siis kaamera, mis on kvaliteetne, vastupidav kosmosetingimustele. Vastav, mille poolest see kaamera erineb sellest kaamerast,  mis meid praegu filmib? See kaamera peab vastu väga karme olusid,  alustades sellest, et üles kosmosesse minnes kõigepealt  kanderaketi suured plahvatused, mis tähendavad kõvasid sokke nendele,  mis seal peal on, ehk siis, kui me paneme ta siia näiteks  laua külge kruvidega kinni ja lööme laua pihta haamriga,  siis teine kaamera võib katki minna. Lisaks näiteks vaakum, vaakumis toimuvad protsessid,  mis tähendab, et kõik materjalid sinna ei sobi väga  hoolikalt valitud materjalide kompositsiooni. Seal on ka radiatsioon, kiirgus, mis siis klaasidele,  läätsedele, aga ka ülejäänud tehnikale on üpriski laastav  eriti üle pika perioodi. Ja siis veel ka. Termoprobleemid näiteks kõik, mis töötab,  teate, isegi arvuti paned käe peale on kuumaks läinud,  palju tööd teinud, see kaamera kuuma ei karda,  meie kaamera süsteemid on kuskil miinus 80.  ka külma ei karda. Kuni pluss kaheksakümnendaheinki, kus tulevad täitsa ilusti toime. Selle kosmosesse sõitva kaamera eesmärgiks pole selfiede  või maaliliste postrifotode tegemine vaid karmis  avakosmosekliimas aparaatidele silmadeks olemine. Eriti kuu tagumisel pimedal poolel. Kosmoses on vaja ressursse kasutada optimaalselt  ja mõistlikult. Ei ole mõtet 50 megapiksli sensorit panna,  kui nelja megapikslisega saad. Kõik taandub lõpuks elektri tarbele ja võimalustele,  millega tuleb väga tihedalt kosmoses arvestada. Me teeme asju, mis päriselt töötab. Millist perspektiivi sa tegelikult selles kosmosetööstuses  Eestis üldse näed? Kindlasti on potentsiaali suuremaks tööstuseks Eestis,  et potentsiaali on päris kõvasti. Me oleme arendamas ka uut tüüpi kaamerasüsteemi,  mis võimaldab siis nii-öelda eg computi,  ehk siis too, tuues arvutusvõimekust kaamera sisse. Kuna kaamera toodab hästi palju infot ja seda kaamerast  välja saata, on paras peavalu, millega paljud tegelevad. Meie uus süsteem lahendab sid kosmoses, robootikal autonoomseid,  erinevaid missioone, võimaldades On uusi arendusi  ja arenguid mis avavad täiesti uusi uksi  ja mille läbi on ka võimalust Eesti kosmosetööstust veel  suuremale pildile ja skaalale viia. Millal järgmine teie kaamera kosmosesse lendama peaks? Kõige suurem asi, mis me ootame, on järgmisel aastal kolm  erinevat kuumissiooni, kus meie kaamerad peal on. Kõigi nende nimesid ei saa nimetada, aga Maksari oma  kindlasti on üks nendest selfie ka teha. Teeme. Kuumaandurisse mineva kaamera selfi üsna niisugune Science  Fiction tunne, vaatame, kuidas pilt jääb. Otse kosmosesse. Tihedas kosmosevõidujooksus läkitas Nõukogude Liit 1957.  aastal orbiidile esimese tehiskaaslase sputnik. Üks oli umbes arbuusi suurune alumiiniumist kera,  mis saatis oma nelja antenniga maale raadiosignaali,  mille sõnum ameeriklastel oli lihtne. Meie võitsime. Sputnik tiirutas orbiidil kolm nädalat 29000 kilomeetrit  tunnis kuni patareid said tühjaks ja esimene tehiskaaslane  maa atmosfääris lõpuks ära põles. Viimasel ajal teevad kosmosevõidu jooksus tempot USA ettevõtted. Kui 2000.-te alguses tiirles planeedi ümber mõnisada tehiskaaslast,  siis nüüd ulatub satelliitide arv 10000-ni  ja see arv kerib kiiresti. Uute võimaluste kõrval kasvavad ka riskid. Kui haavatav see satelliidivõrgustik seal orbiidil  tegelikult on, millised ohud meie teenuseid siin maa peal  ka varitsevad? Üleval täpselt samast, et me räägime, et me oleme saatnud  sinna taakvara on eesti keeles niisugune sõna,  ehk siis nagu Legasi süstems me oleme sinna üles saatnud,  mis on tõesti tiirlenud seal 30 aastat tagasi  ja kui me mõtleme selle aplikatsiooni peale,  mis meil oli 30 aastat tagasi ja selle krüpteerimisvõimekuse vastu,  mis oli siis maa ja orbiidil lendava satelliidi vahel,  siis noh, tänapäevaste lahendustega on nad lahtivõetavad,  et siis et ohud on olemas, aga nende ohtudega tulebki  siis nii-öelda tegeleda sellisel viisil,  et ehitada siis uuemad kommunikatsioonikanalid,  uued protokollid. Kui sõltuv on meie majandus täna sellest,  mis toimub orbiidil. Inimesed ei teadvusta endale seda, et me oleme väga sõltuvad,  et Euroopa komisjon on ka öelnud, et Euroopa GP-st  siis seitse protsenti sõltubki satelliitnavigatsioonilist  ainuüksi et juhul kui peaks tõesti tekkima selline kriis,  kus meil satelliitnavigatsiooni enam üldse ei töötaks  siis ma arvan, et meil oleks väga palju probleeme  logistilises majanduses. Ka siis kõik need sõidujagamisrakendused tegelikult ei  töötaks ETV-s õhtul ilmateadet, võib-olla see oleks juba  siis suurem kriis, on ju, kus me ei näeks  ka ilma andmeid, onju, siis tekkis meil ilmselt ilmaennustusega. Probleeme siin neid stsenaariumeid on loomulikult igasuguseid,  et eelkõige kõige haavatavamaks osaks esialgu ongi võib-olla  need maajaamad, mis tegelikult. On üldsegi maa peal, et neid on võimalik rünnata. Teine pool on ka kosmose satelliit, et sul oleks  teoreetiliselt võimalik siis satelliit üle võtta. Ja siis satelliidi pardal teha pahandust näiteks. Kui me räägime satelliidist, millel on olemas mingisugune  tõukejõutehnoloogia ehk mis suudab orbiidil kas mingi kütuse  põletamise läbi või, või mingite külmgaasitõukuritega  või elektronkahuritega ennast kuidagi suunata  või liigutada siis selliste satelliitide puhul on oht hästi suur,  sest nad võivad oma orbiiti muuta ja nad võivad otsustada  mõnele teisele satelliidile otsa lennata,  näiteks rahvusvaheline kosmosejaam, mis oleks kõige hullem näide. Samuti tekib nii suur risk kokkupõrkeks kosmoseprügiga maa orbiidil. Et me ei pääse mitte kunagi enam maa pinnalt välja,  siis me ei saa saata enam ühtegi satelliit. Me ei saa inimesi saata enam orbiidile, sest  nii see muutub nii ohtlikuks, aga teisalt satelliite võib  häkkida lihtsalt selleks, et nad saadaksid mingisuguseid  pilte näiteks Ameerika kaitseliidu laagritest hoopis  mingisugustesse vaenlaseriikidesse. Et, et ka see selline häkkimine on nagu väga aktuaalne  ja seda üritame vältida. Aga kui me mõtleme näiteks selle peale, et ukrainlased  kasutavad Starlinki oma rinde läheduses olevate sõduritega  kommunikatsiooni pidamiseks, on ju, et kui tegelikult  niisugune osakaal ära võtta, onju, siis sul ei ole ei  ühendust ei ole nende inimestega, kes sul seal on,  nende seadmetega, nende droonidega, et tegelikult sa jääd  ühest ilmast nagu pimedaks. Et see mõju tänapäeval on meil kasvav ja läheb aina suuremaks,  et, et see ongi selle digiühiskonna üks nagu mõnu  ja üks valu ongi see, et me saame rohkem teenust kasutada,  mis on kiiremad ja mugavamad ja viivad need kiiremini  õigesse kohta. Aga teistpidi on see, et kui me need ära võtame,  on ju, et noh, et et ütleme, Tallinnas ja Tartus ei ole  keeruline autoga sõita, on ju, aga kui me peaksime minema  kulla suurlinnades, siis noh, võta uuesti see kaart välja  ja hakka seal selle peale ehitama. Just kaartidega tegelebki Tartu aparaaditehases pesitsev Kapaseta,  aga silma ei hoia nad peal mitte rinde või ründeplaanidel,  vaid hoopis rapsi ja kartuli kasvatata. Näiteks me oleme teenusepakkujaks Eesti ja Taani riigile  kus me aitame veenduda põllumajandustoetuste õigsuses. Kuidas te siis veendute, On terve rida kontrolle,  mida me arvutame kõigi Eesti ja Taani põldude kohta  kasutades selleks satelliidi piltide aegridu. Sealt me veendume kõigepealt, kas on see kultuur,  mis seal kasvama peab, taotluse järgi tuvastada kultuuri. Te vaatate kosmosest, kas ikkagi on raps  või on nisu? Jah, täpselt, et meil on hästi palju korduskaadreid,  kui ka ühe pildi pealt nad võiksid tunduda sarnased  siis kuna neil on erinev signaali käik fenoloogiast  sõltuvalt siis me suudame eristada ka teraviljatüüpe sellest  signaali käigust, sa saad aru ja masin saab aru,  et see on rohumaa teraviljal, rapsil, maisil kartulil oleks  see signaali käik oluliselt teistsugune. Kust praegu teie selle pildi saate, mille põhjal te saate öelda,  mis seal põllul täpselt toimub? Me saame selle Euroopa Kopernikus programmist,  kust on andmed avaliku hüvisena, kõigile riigiametitele,  ettevõtetele, kodanikele tasuta kasutamiseks. Te saate lihtsalt portsu pilte arvutisse  ja siis hakata vaatama, et mis nüüd seal pildil  siis ikkagi päriselt toimub ja päriselt on. Et tegelikult on siin peal Tehisaju mudel, mis on treenitud siis õpetusandmete peal. Päris välitööde võrdlusandmete peal, mis tuvastab  siis meie eest neid põllukultuur, millal teda künti,  millal seda põldu niideti, millal saak koristati? Kõik sellised kontrollid. Ja see ongi kogu teie äri või te võtate satelliidi pildid  ja ütlete siis täpselt, mida pildistatud on. See ei ole siiski kogu meie äri, see on umbes 20 protsenti  kapatset rahavoost meie rahavoost täna, mis on umbes üks  miljon eurot aastas, on 30 protsenti, on lõppkliendi raha  millest siis enamus on nüüd see Eesti ja Taani riigile  teenuse pakkumine ja mõned väiksed avaliku sektori arenduse  siia veel peale ülejäänud 70 protsenti on teadus  ja arendusprojektid peamiselt Euroopa kosmoseagentuuriga. Mis te teete selle kosmoseagentuuriga koos siis? Kõige olulisem asi, mida me teeme, on me arendame satelliitmissiooni,  mille eesmärgiks on need sentinel üheandmed,  mis on täna avalikult saadavad need andmed teha  kahemõõtmelisest kolmemõõtmeliseks. Kolmemõõtmeliste andmetega on võimalik mõõta suuri  metsamassiive ja hinnata nendesse seotud süsinikku  ja seotud süsinik on ressurss, millega juba täna  rahvusvaheliselt kaubeldakse. Täna on võimalik mõõta seotud süsinikku ja tüvemahtu kahel viisil,  kas ebatäpselt ja globaalselt või lokaalselt  ja väga täpselt. Ehk mõõdulindiga lähed puu alla ja mõõdad ära. Jah, see on üks viis taksaator käib ja mõõdab üksikud puud  ära ja siis ekstrapoleerib selle pealt. Häda on selles, et see eskaleeru ei ole võimalik. Kogu maailma puid mõõdulindiga üle mõõta läbi täpsema metsa  kõrgusemõõtmis on võimalik täpselt seal täpsemalt hinnata  seotud süsinikku ja tüvemahtu. Seal on konkreetne vajadus selle järele. Nii süsinikuturuosaliste jaoks, kes neid krediite ostavad suurfirma,  Microsoft, Apple või kes tahab veenduda,  et ta ei ostaks rohepesu, sest see on talle tohutu  mainekahju kui ka riikide poliitika jaoks on seda väga vaja. Millal te selle asjaga valmis saate? Praeguse plaaniga 2028. Järgmise aasta kevadel on plaanis suur investeerimisring,  kus me eesmärk on kaasata üle 10 miljoni euro kombineerida  era ja avalikku raha ja siis oluliselt meeskonda kasvatada  ja minna edasi. Läbi raskuste tähtede poole Eesti liitus Euroopa  kosmoseagentuuriga 2015. aasta esimesel septembril  ja me maksame iga aasta liikmena miljoneid eurosid. On see hea investeering. Agentuur ise kinnitab, et on üks sisse makstud euro,  toob lepingute ja litsentsitasudena tagasi umbes poolteist eurot. Liikmelisus toimub selliselt, et iga liikmesriik panustab  ühisesse eelarvesse ja, ja kõik, mis nii-öelda  administratiivsest eelarvest üle jääb, suunatakse tagasi kohaliku,  siis riigi ettevõtluse arenduse ks. Kui me Tartu teaduspargis nii-öelda seitse aastat tagasi  käivitasime esimese kosmose äripatori siis meie kõige suurem  hirm oli see, et Eestis ei ole kosmoseettevõtteid. Täna on meie portfellis 31 ettevõtet ja siit on nagu hea  vaadata neid numbreid, et kui Eesti riik alustas seal  pooleteist miljoni panustamisega, siis täna on see jõudnud  seitsme miljoni euroni aastas ja tegelikult siin  lähitulevikus nähakse, et see jõuab 10 miljoni euro aastas,  mis siis tuleb siia koduturule tagasi, selleks et arendada  kõrgtehnoloogilist ettevõtlust, siin. Kui mõelda selle Äriarengu peale või, või selle majandusvaldkonna kasvu  potentsiaali peale, siis, millist kasvu te seal näete? Maailma kaks suurimat korporatsiooni on võtnud endale  kosmose eesmärgi, et viia oma satelliitide  siis fliit, ma ei tea, kuidas eesti keeles seda öelda,  aga satelliitide siis vägi ülesse taevasse,  et katta ära kogu maakera. Et, et meil on siis esimest korda oleme niisuguse olukorras,  kus lisaks nendele 16 riigile ja ka mõnele võib-olla teisele  riigile on siis raha sinna vajutama sisse suurkorporatsioonid,  et saada siis oma kommunikatsioonilingid kiiremini üles ja,  ja kommunikatsioon liikuma nii-öelda erinevate kontinentide vahel. Et see on alles nagu algusjärgus ja mis on veel algusjärgus,  ongi just nimelt seesama see digitaliseerimine  ja tehnoloogia siis kirjutamine erinevate uute teenuste jaoks,  et noh, ma ütlen, et me kogu aeg arutame seda GPSi,  eks ole, aga tulevad järgmised teenused ka,  mida, mida hakkame kosmoses nautima paremini kui maa peal. Ja millist äripotentsiaali siin nüüd Eesti ettevõtted  peaksid nägema, miks selles võidujooksus on oluline osaleda. Ettevõtjaid aina rohkem ja rohkem. Hakkavad osutama teenuseid nii-öelda siis kosmosebüroodele,  kosmoseettevõtetele ja just nimelt täpselt samamoodi,  et ega seal ei ole mingisugust niisugust eripära,  on ju, et kuna tehnoloogia on tehnoloogia  ja meil on selline know ho olemas ja teadmine,  et kuidas siis ikkagi IT-d, nagu teha, kuidas aplikatsioone  kirjutada ja kuidas seda teha ka tegelikult selliselt,  et ta oleks nagu turvaline, siis Eesti on selles võitluses,  ütleme eesrindlik. Üks ägedam asi või tähtsam asi viimasest ajast on  ka see, et Eesti tudengid ise ehitavad oma satelliite  ja isegi iseseisvalt tudengisatelliidi sihtasutusena. Eelmisel aastal me startisime oma viimase satelliidi ST 2  ja nüüd on meil lausa kaks uut satelliidi projekti käimas,  nii et ma arvan, et on väga eriline ja olles paljudes  ülikoolides ja reisidel käinud, siis see on väga ainulaadne,  et meil Eestis tudengid ise tahavad ja teevad oma satelliidiprojekte,  neil on selle jaoks oma organisatsioon, nad mõtlevad ise oma  missiooni välja, nad kaasavad ise rahastuse. Nad leiavad ise omale raketistardisee, on väga-väga eriline. Ma arvan, et see on meie tudengite hästi suur tugevus. Ma vaatan nüüd meie kolmekümmet ühte kosmose,  äri, pateri, ettevõtet, kuhu, mida me oleme toetanud 1,3  miljoni euroga siis tegelikult sellest rahast on tõukunud  täiendavalt 41 miljonit eurot, mis siis omakorda koosneb  nii riskikapitalist kui ka avalikest grantidest. Nende rahade toel on loodud üle 200 uue töökoha. Samas tööjõumaksudena on riikide riigile tagasi juba makstud  peaaegu üheksa miljonit. Milline see teie visioon Eestist kui kosmoseriigist on,  hõlmab see ma ei tea ka mingil hetkel oma raketimootori  väljatöötamist või peaksime meie jääma ikkagi sellise  väikese skaala juurde tegema pigem pisikesi juppe  ja koodi. Oluline on kindlasti leida endale see õige nišš  ja olla avatud uuteks võimalusteks siin mõned aastad tagasi  ka räägiti, et Eesti ei hakka mitte kunagi kanderakette arendama. Täna ma enam seda ei julgeks väita, et see võib olla  ka paari aasta küsimus, kui mõni Eesti ettevõte on  tegelikult seotud mõne Euroopa kanderaketi tarneahelaga,  et see kõik on võimalik. Kosmoseäris osalemiseks ei pea tingimata raketiga orbiidile lendama. Ajal, mil kosmosetehnoloogia sõltub üha enam tarkvarast,  on meie ettevõtetel sellel kiiresti paisuval turul võimalik  kaasa rääkida ka maalt lahkumata. Kuigi kuu peale muidugi tahaks.
