Eesti linnades see tööstuse ajalugu on päris võimsa pitsri  jätnud endale ja tavaliselt me nagu selles tavateadvuses ei  pane tähelegi, kui võimsalt tegelikult see ruum on kunagi olnud,  et kui me kujutame ette, et kunagi juba äkki 40  või 35 aastat tagasi jalutades Tallinna tänaval oli väga  suur osa sellest linnaruumist plankudega eraldatud  ja ega see teistes Eesti linnades, kus olid tööstusalad,  teisiti ei olnud ja kui meil täna on need plangud ära kadunud,  siis meil on tekkinud tohutu linnaehituslik potentsiaal  nende aladega, mis on vabanenud just kui sellisest  piiratusest ja monofunktsionaalsusest ja need saavad uuesti  lülituda selle linna mustrisse ja sealt avaneb tohutu potentsiaal. Hea 80 aastat võib seal nuputada ja mõtiskleda  selle kallal, et mis sellega siis ette võtta. Kui me räägime sellest tööstuspärandist,  mis meil täna alles on, siis noh, see algab enamasti kuskil  19. sajandi Keskpaigas sellised suurejoonelisemad näited,  võib-olla siin Narva Kreenholmi vabrik ja mõned teisedki,  aga ütleme, et selline tsaariaegse tööstuspärandi kuldaeg,  et see jääb ikka juba sinna sajandivahetusse üheksateistkümneda,  20 sajandi vahetusse ja 20. sajandi alguses see iseäranis et  kui nüüd nende hoonete välisseinad on tavaliselt  siis kas punasest tellisest või paekivist Siis võib-olla huvitavam on isegi see, et  mis on seal hoonete sees, ehk mis on siis selline sisemine  tarindus ja katusekonstruktsioon? Et sajandivahetus on täpselt selline aeg,  kus meil tuleb kasutusele laialdasemalt uue materjalina  raudbetoon ja see annab täiesti uued võimalused teha märksa  suurema sildega suurema laiema siseruumiga,  tööstushooned ja, ja noh, üks tööstusarhitektuur ongi see  esimene koht, kus seda raudbetooni kasutama hakatakse. Rääkides Tallinna rannajoone kujunemisest Ei pea me tagasi minema väga kaugele vaid aastasse 1907,  kui Vene Jaapani sõja järel tsaar Nikolai teine otsustas  Tallinnasse rajada siis toonase tsaari, Venemaa suuruselt  teise sõjasadama. See pidi tulema siis siia Tallinna rannaalale algama  siis sealt. Katariina kaist, muul pidi jätkuma kaks pool kilomeetrit  ja lõppema vana sadama juures, et seda kolossaalset ette võtta. Mis tegema palgati toona Euroopa suurim sadamaehitusettevõte AVH? Kes siis tuli Hollandis siia 20 suure ujuv süvendajaga  ja kogu oma meeskonnaga tegemist oli grandioosse ettevõtmisega. Kivid näiteks ka need, mis me näeme täna Katariina kai peal,  need pärinevad Soomest. Need on seal ahut sealt siia toodud. Aastal 1912 ehk et siis viis aastat hiljem otsustati,  et sellesama sõjasadama ja kogu selle temaatikaga seoses,  et saari-Venemaa tellib Endale uued allveelaevad Võib ainult oletada, millist siseinfot kasutades kaks  nutikat ärimeest, kelle ühe nimi oli. Nobel ja teise nimi Lessner said haisu ninna. Palkasid endale ostsid üle Peterburi laevatehasest kogu  juhtkonna sisuliselt peamised insenerid tegid  siis siia uue ettevõtte ja vaid loetud aastatega ehitati  välja siis noh, kõik need toredad paekivihooned ja,  ja muud hooned, mida me siin näeme, ehk et  siis see laevaehituse võimekus Esialgne leping nägi ette 12. 10 allveelaeva ehitamist nendest jõuti valmis ehitada üheksa,  siis siin. Et üks võib-olla huvitavamaid, mis on säilinud toonasest  allveelaevade hilisematest laevade ehitamise ajast on siinse  põikelling selline tore muruplats, kus on palju rööpaid. Seda tasub vaadata, sest tegemist on ühe vähestest mitte  öelda ainsast analoogsest rajatisest, mis on tänapäevani  säilinud Euroopas. Eestlastena me oleme harjunud ennast pidama rannarahvaks. Ometigi on meil selline huvitav seadus või,  või selline reeglistik, mida nimetatakse kaldakaitsevööndiks. Me oleme harjunud seda pidama kes koa alaseks terminiks. Ja nii ongi kujunenud selline omapärane olukord,  kus meie rannarahvana saame veeäärset hoonestust taastada. Peamiselt. Ainult sadamaaladel, kus siis see kaldakaitsevöönd ei kehti  ja üheks selliseks õnnelikuks kohaks, kus inimesed taas  saavad tulla vee äärde taas ehitada, vee äärde,  elada vee ääres on just nimelt siin minu selja taga. Noblessneris, kus siis on Tallinna kõige vee lähedale? See kortermaja. Noblessneri hoonestus sündis läbi rahvusvahelise  arhitektuuri konkursi. Kus ette anti, siis detailplaneering, detailplaneering,  visioneeris seda keskkonda siis pigem sellise kesklinlikuna  suletud kvartalitega, suletud hoonestusõig. Mis tähendab lihtsalt öeldes seda, et on sellised väikesed  kvartali suurused Majad, millel on sees sisehoovid Avalik ruum on Noblessneris olnud algusest peale. Toona konkurentsitult kõige suurema tähelepanu all. Kui me vaatame, et siin on erinevad sillutise tüübid  ja asjad on selline kirjusus, siis tegelikult sellel kõigel  on oma loogika, see juhendab inimest liikuma siin linnakeses  kas või seesama rannapromenaad, mis siit läbi läheb. Ja niisamuti ka teistel detailidel on oma tähendus. Tihtipeale me räägime haljastusest, eestlane on lisaks  rannarahval olemise le ka metsarahvas. Me räägime kuumasaartest kõikidest sellistest tänapäeva väljakutsetest,  siis planeerimises ja ehituses. Vähem on räägitud sellest, et tegelikult vesi elukeskkonna keskel,  olgu ta siis selliseks sadamaks, olgu ta  siis mingisuguseks, muuks veesilmaks või,  või väikseks jõeks kuskil asumis. Töötab täpselt sama hästi, et mitte veel paremini,  kohati võitluses kuuma saartega, kui seda on kõrghaljastus  seetõttu ka Noblessneris, tegelikult me oleme otsinud seda tasakaalu,  kus siis nagu osaliselt vee olemasolu kompenseerib  siis kõrghaljastuse vähesust. Tööstusarhitektuuri on viimase paarikümne aasta jooksul  millest rohkem hakatud uude kasutusse võtma  ja minu meelest on arhitektid teinud väga ägedaid lahendusi,  et, et tööstusarhitektuur võib-olla ongi selles mõttes  selline hea koht, kuhu, kuhu saab uusi ja julgeid sekkumisi lisada. Et ta on juba ise niivõrd suur monumentaalne massiiv,  et, et sinna on nagu võimalik ka siis selliseid  modernistlikke knihve juurde lisada, et olgu see  siis nüüd Rotermanni need laudsepatehase torni  või siis Pale see klaasist osa, et et noh,  loomulikult kui me kõik hooned selliseks teeme,  et siis jalad nagu käest ära, aga sellised üksikud  modernistlikud aktsendid siin ja seal Ma arvan,  on, on väga ägedad ja teistpidi jälle kui nüüd võtta  ja vaadata, et need sellised tööstuskvartalites tekkinud  uued nagu elamukvartalid, et, et seal jälle  ka see, see uus arhitektuur ikkagi üldiselt üsna kenasti  täiendab seda vana arhitektuuri. Ja teistpidi ma jälle ütleksin, et, et see vana arhitektuur  loob just sellise erilise elukeskkonna, mida sa nagu muidu  ei saaks niimoodi nullist luua. Tööstuse arhitektuur on arhitektile väga põnev väljakutse  ja meil on olnud võimalus. Erinevates objektides kaasa lüüa. Alustades Fale majast aastal 2002 hakkasime projekteerima  ja 2006 sai valmis. Fahle maja on Eesti. Eesti arhitektuuris kindlasti. Võiks öelda, et teed ajab lahendus, et omaaegne  tselluloosivabriku pealeehitus tekitas kõneainet,  kes leidis, et see on sadul seal seljas,  kes leidis, et see on kõige ägedam maja. Et poleemikat ta tekitas ja, ja suur rõõm oli  selle maja Nii-öelda sünnituses olla või taas sünni,  ütleme niisiis. Kotermanni kvartalis oli samamoodi muinsuskaitse mõttes piiranguid. Küll oli kõrguse mõttes ja, ja ka ütleme et hoonete mahu osas,  aga nende mälestiste käsitlemine oli selles mõttes vaba,  et me ise kavandasime Kotemani laudsepa, töökoja. Hoone kohale kolm kuusekest kolm tornikest  mis selles mõttes elavdab nagu seda ajaloolist keskkonda,  teeb põnevamaks ja, ja pakub huvitavaid väljakutseid arhitektile. Kui Eesti vabariik iseseisvus siis mingis mõttes kogu  selline ehituspilt muutus kardinaalselt,  et enamik nendest tsaariaegsetest suurtest tööstushoonete  tellijatest olid ikkagi kas baltisakslased  või lausa tsaari riik ise, et nüüd siin Eesti ajal see  selline tellija langeb ära, tegelikult langeb ära  ka oskustööjõudu alguses. Meil ei ole insenere, meil ei ole isegi nagu ehitajaid  ka osaks ehitada, need olid kõik välismaalased,  eks ole. Ja selline nagu oma insenerkond, kes suudaks ehitada,  tekib meil alles kolmekümnendatel aastatel. Ja siis hakkab muutuma tõesti raudbetooni ehitus  ka ka nagu selliseks normaalseks laialt levinud nähtuseks  ehk tööstusarhitektuuri sta muidugi tegelikult on juba kahekümnendatel,  et kui me mõtleme, siis Tallinna elektrijaama peale või. Väga efektsed on ju Tallinna filter Veebärgi raudbetoonist  seen vahele aetud. Aga aga ütleme siin 32.-st poolest keskpaigast,  et sealt kindlasti siis et Ida-Virumaa suured Kiviõlitehased,  et Kiviõlis näiteks ja Kiviõli õlitehas võib-olla ei olegi nagu tarinduslikult  niivõrd uuenduslik, ta pigem esindab sellist ütleme ajastu  siis sellist tüüpilist tööstushoonete. Et seal on tegemist siis raudbetoon karkassiga  ja näiteks on siis seal punane tellis sees. Et, et, et see on siis nüüd selline noh,  ütleme niisugune hea tase, kuhu, kuhu oldi 30.-teks jõutud. Aga Eestis võib-olla tõesti hästi seda raudbetooni ehitust  vedas meil ees selline tore mees nagu August komendant,  kes hiljem ju emigreerus USA-sse, sai sealt maailmakuulsaks. Aga tema alustas oma karjääri Eestis ja tema sellised  esimesed hooned on meil ju just siin valminud. Et, et kui rääkida tööstusarhitektuurist,  siis võib-olla üks, üks efektsemaid hooneid kahtlemata Tartu viljasilo. Millega juhtus siis see kurioosne lugu, et kui see teises  maailmasõjas võiks seda õhku lasta, siis konstruktsioon oli  niivõrd tugev, et see vajus ainult natuke viltu. Ja siis pärast seda sikutad sirgeks tagasi,  et, et seisab seal tänapäevani. Tihti me käsitleme erinevaid ajalooperioode väga subjektiivselt,  nii tunduvad armsamad meile need perioodid,  mis jäävad kaugemale ja vähem armsamad, need,  mis on võib-olla olnud lähiminevikus ja veel enam toonud  esile negatiivseid emotsioone. Seetõttu selline nõukogude periood on paljuski  tunnetuslikult alaväärtustatud. Samas kui me vaatame keskkonna mõistes, siis see on siiski  üks ajaperiood meie ajaloos ja seda ignoreerida oleks väga  suur viga. Seetõttu pigem võiks pöörata enam tähelepanu  mõelda taaskasutusele ja nende väärtuste ümber mõtestamisele. Viibime praegu endises vigateli tehases kus täna paikneb  Lurichi kvartal, mis on üheks näiteks, kuidas saab siduda  ajaloolist hoonestust ja tänapäevast. Ja ajaloolise all ei ole ja ei näe me siin ainult sellist muinsuskaitselist,  sellist väärikat ajaloolist kihistust vaid tegelikult  eesmärk siin oli säilitada ka hilisemaid perioode  nii nõukogude ajast, nii erinevatest tööstusperioodidest,  erinevatest tootmis, ettevõtmistest, siin igast ajastust,  oma kihistus. Põnev on see ka selles osas, et lisaks nendele erinevatele hoonetele,  erinevatele funktsioonidele, mis on siin läbi põimunud  paikneb siin ka ülemiste esimene elumaja. Väga loodame, et selline mitmekesisus rikastab  ka tegelikult meie keskkonda. Kui rääkida nõukogudeaegsest tööstuse arhitektuurist siis. No seda muidugi iseloomustab ühelt poolt see,  et, et oli surve Üldiselt ikkagi projekteerida niimoodi, et kasutatakse  tüüpelemente mis tähendab seda, et, et inseneridele jäi väga  palju vähem loomevabadust ja arhitektidele samuti. Et seetõttu me võibolla oleme harjunud lugema sellist  nõukogudeaegset tööstusarhitektuuri natuke ilmetumaks. Eriti just vanem põlvkond, aga. Noh, mulle tundub, et, et, et tal on selline oma võlu siiski  olemas ja, ja eriti just nagu noorema põlvkonna hulgast  tegelikult hakatakse üha enam väärtustama 50 kuuekümnendatel aastatel. Tegelikult juba isegi maailmas natuke varem juba ütleme,  kolmede neljakümnendatel tulid moodi raudbetoonkoorikkonstruktsioonid. Nendega saab teha hästi efektse vormiga ehitisi,  selliseid kumeraid ja voolujoonelisi ja sellepärast  meeldivad arhitektidele. Aga inseneride seisukohast oli muidugi tegemist ühe sellise  kõige keerukama väljakutseid pakkuvama konstruktsioonitüübiga,  mistõttu sellega tegelemine meeldis väga  ka inseneridele. Ja ega meil siin Eestis siis tegelikult ka kehvemad polnud. Ka meil oli oma koorikud. Koolkond, mida vedas siis Tallinna Polütehnilises  Instituudis professor Hendrich Laul, kes omakorda tegelikult  oli ju august kommendandi õpilane veel kaudselt,  nii et kuigi meil oli siin väga selline tugev teoreetiline  koolkond mis just oli spetsialiseerunud koorikute arvutamisele,  siis neid realiseerida õnnestus väga vähe,  sest toonane ehitussüsteem üldse ei soosinud  raudbetoonkoorikute ehitamist. Raudbetoon. Koorik on üks väga efektiivne tarind. See tähendab seda, et sinna kulub väga vähe materjali aga  sellest nõuab ta head oskus tööjõudu. Aga nõukogude liidus teadupärast olid asjad natuke vastupidi. Nimelt oskus tööjõudu nappis. Ja teistpidi jälle olid ehitusorganisatsioonid väga  huvitatud sellistest materjalidest või ütleme sellistest ehitistest,  kus on väga materjalikulu, sest siis sai niimoodi pool  kõrvale kirjutada ja mustal turul maha müüa  ja vat koorikutega oli seda väga raske teha,  seetõttu koorikuid väga ei ehitatud ka. Aga mõned üksikud raudbetoonkoorikud siiski on õnnestunud  ka realiseerida. Ja kõige esimene neist oli Narva mööblivabrik. Tõeliselt uhke 12 silindrikuurikuga ehitis. Ja seda hakati ehitama 1960 ja selle siis projekteerisid  tippinsenerid eeskätt siis nii ütleme nii-öelda Henrich  Laulu juhendamisel või või tema eestvedamisel  ja see on arvutatud tegelikult ka jälle sellise maailmas  unikaalse arvutusmeetodi abil mille siis Hendrik Laul ise  välja mõtles, et, et kuidas siis nagu sellist keerulist  koorikute arvutamist teha, inseneridele lihtsamaks  ja tema siis töötas välja ühe sellise arvutusmeetodi  ja kaitses selle põhjal siis Leningradis veel väitekirja  ja nüüd see Narva silinder kuurikutega mööblivabrik ongi  siis selle arvutusmeetodi järgi tehtud. Sageli, kui vaatad sellist suurt, massiivset koorikhoonet,  et, et ei kujuta ka ette ju tegelikult kui õhuke see koorik  iseenesest on, et et nüüd siin Narvas on Narva mööbliabi kui  kindel koorikud on õhemates kohtades seitse sentimeetrit õhukesed,  eks ole. Ja noh, kui selle peale mõtled,  siis hästi julgekski peaaegu et all seista,  aga, aga nii need koorikud loodud on ja,  ja niimoodi nad on arvutatud ja niimoodi nad kannavad. Püsivad. Ja on tegelikult hästi tore näha, kuidas. Nüüd see nõukogudeaegne Narva mööblivabriku hoone,  et, et see ei ole vajunud unarusse, see ei ole maha jäetud,  vaid siin on tehtud ära ikkagi suur töö. Et seda avada inimestele ja et siia saaks ligi  ja ta on alustamas nii-öelda uut elu teises funktsioonis. Et nüüd lisaks Narva mööblivabrikule tegelikult õnnestus  realiseerida veel mõned koorikonstruktsioonid gripi meeste  koolkonnast on siis tulnud välisminister umil selline hüparkoorik,  seda samasugune on Jäneda sovhoostehnikumi  ja siis on veel tehnikaülikooli peahoone on  ka siis aula on hüparkoorik hüpar ja, ja  siis on selline efektne tahkandja. Aga võib-olla selline koorik, mida kõige rohkem nagu  teatakse või tuntakse, on balti jaama lähirongide  ootepaviljoni selline kaunis kuppel, eksju. Ja loomulikult on meil veel üks kõige kuulsam raudbetoonkoorik,  mis on kuulus mitte ainult Eestis, vaid ma võiks öelda,  et terves maailmas, aga see ei ole nüüd nõukogude aegne,  see on tegelikult palju varasem ja seetõttu  ka võib-olla palju erilisem, ehk siis vesilennukite angaarid. Ma ei saa nüüd öelda, et tegemist oleks esimese maailma  raudbetoonkoorikuga aga ta on kindlasti üks selliseid  varajasemaid ja ta jääb aega, kus alles hakati välja mõtlema,  et kuidas neid koorikuid arvutada, et, et see on selles  mõttes tõeline selline omaaegne inseneri kunsti meistriteos. Selleks ajaks, kui Tallinna angaare hakati projekteerima oli  maailmas juba mitmeid raudbetoonkupleid ehitatud. Taanlased tegid panuse raudbetoon koorikrajatisele. Kristjanja Nilsen oli tol ajal väga heas positsioonis,  omades oma ehituskontorit, nii, nii Peterburis  ja samaaegsed olid nad juba enne alustanud  ka siin kõrval Noblesseri Ellingu ehitamist. Nii et, et olud olid neil täpselt teada,  nad suutsid ka garanteerida kogu ehituseks vaja minema tsemendi,  mis tuli siis Kundast ka terasmaterjalid  ja selles suhtes Ei olnud ka sellega suuremat probleemi kogu  selle ehituse alustamisega. Taanlaste projekt nägi ette õhukese raudbetoonkooriku,  mille koplid piirasid servadest silindrilised osad. Tolleks ajaks polnud veel üldtuntud koorikute arvutamise teooriat. Seepärast on huvi Taani projekti ja arvutuste vastu  kustumatult suur olnud. Nende ehitajate kaasaegne 1920. aastal kirjutanud ühe  artikli Inglismaa ajakirjas te Bilder ja,  ja oli nimetanud sellise projekti koostamist  ja sellise angaari ehitamist vägiteoks. Et ta oli teataval määral epohiloov. Et noh, nii õhukesi ja nii suure avaga ilma vahepostideta,  no mitte kuskil varem ei tehtud. Alguses ikkagi ehitati nagu raaditooni puhul ikkagi,  et on mingid tellingud ja nende tellingute kohta. On olemas ka pilte. Tellingute peal olid laudised ja sinna peale betoneeriti Et kuidas just seda, seda keskmise kupi osa tehti,  et noh, nende Nende pragude järgi, mis seal praegu on  ja mida vihm on nagu läbi pesnud on näha,  et ta nagu ringidena alt mindi üles, osa võis olla sektorite kaupa. Kuidas betooni üles toimetati? Tihtipeale oli see, et lihtsalt see armeerik oli ära tehtud  ja ja laudist mööda kärutati ja nii teda betoneeriti seal. Meie lennuangaarid kannatavad vabalt välja võrdluse  arhitektuuriajaloo kuulsamate ja mahukamate kuppelehitistega  nagu Rooma panteoni või Istanbuli aia Sofia katedraaliga. Kui vaadata panteoni plaani, siis 100 korda 100 jalga vaba  ruum hoone sees on suur saavutus. Sama on ju Istanbulis, kus ja Sofia oli ikkagi maailma ime  omal ajal. Ja kui me võrdleme neid ehitisi,  aja sofiat, panten ja vesilennukite angaare ühel pildil,  siis sisuliselt me näeme, et vesilennukite angaar on sama suur,  et tegemist on sisuliselt ka sellise jumalaema kiriku mõõtu ehitisega,  kus sees ei ole poste, mis kannab külgedele,  et tegemist on ikkagi sellises ajaloo kontekstis suursaavutusega.
