Tere õhtust, Ukraina stuudiost. Vene armee jätkab rünnakutega pea kogu rinde ulatuses  Ukraina sõjas, kandes tohutuid inimkaotusi,  ent õnneks suures pildis. Ukraina kaitse peab. Samal ajal hävitati taas Ukraina elektrivõrke olukorrast riigis,  räägib täna saates kolonelleitnant Toomas Väli. Äsja möödus täiemahulise sõja algusest 1000 päeva  ning seetõttu küsime ajaloolaselt Igor Putinilt,  millisesse konteksti asetub Ukraina sõda võrreldes teiste  kaasaegsete sõdadega. Saate alguseks aga vaatame üle mõned kaadrid  selle nädala suurtest purustustest. Muuhulgas sai pommitabamuse üks lastehaigla. Tere tulemast saatesse kolonelleitnant Toomas Väli. Vaatasime äsja neid traagilisi kaadreid purustustest,  sealhulgas katki tehtud haiglast, no ühest küljest võiks  tekkida küsimus, et millised hullud seda teevad,  aga vist õige vastus on see, et seda tehakse teadlikult. Jah, et 1012. päev Ukraina seisab vastupanu,  ei ole murtud. Need rünnakud, mida Venemaa nüüd on sooritanud just siin  ütleme alates oktoobrist kus õhk on, õhk on olnud näiteks  šaheedidest paks, et, et oktoobris oli neid kuskil 1900,  šahed oli õhus. Novembris on registreeritud umbes 2000. Tiibrakettidega on nüüd rünnatud, viimane kord oli suurem,  laine oli augustis, nüüd on siin 17, november,  suurrünnak, pea 101 kaliber raketti oli õhus. 27. november mitu laineto? Siin on ka arutelu, et kui efektiivne näiteks on olnud  Ukraina õhutõrje, et ma ütlen, et on olnud efektiivne kuskil  90. tiibraketist on 80 lasti alla. Aga kui sul kõik lendab kogu Jah, et see on jah, et see on nagu väga raske neid sihtmärke  seal nagu et see tulejuhtimise koha pealt ma arvan,  et Ukraina õhutõrje on traditsiooniliselt väga-väga tugev. Nüüd see sihtmärgistamine just, et see on nüüd väga niugune,  huvitav teema. Et Ukraina oma sihtmärgistamisega ikkagi ründab neid objekte,  mis on nagu selgelt nagu sõjalise iseloomuga  ja siis nii-öelda need objektid, mis, mille hävitamine,  no nii-öelda toob kaasa nagu suuri tugevaid purustus i  siis vene nagu sellisele sõjamajandusele me räägime just  näiteks kütusemahutitest, eks ole, tähtsatest raudtee  sõlmadest näiteks ja nii edasi. Venemaa omalt poolt ründab eesmärgipäraselt puhtaid  tsiviilobjekte ja, ja noh, kui me siin nüüd tooks sisse  sellesama 21. novembri selle suure suure üllatuse,  et nüüd kasutati kontinendidevahelist paistlist raketti  nimega Oreek ja kuidas see kogu maailma paneb tagurpidi käima,  siis selle, selle tulemused olid ju täiesti sellised,  et kõik on, küsivad, et mis on see järgmine punane punane liin,  mida tuleb ületada. Aga mida on täheldatud ja mida näiteks ukrainlased kunagi ei  tee või ei ole teinud. Ja ilmselt ma eeldan, et nad peavad sõjaseadustest kinni,  nad ei tee seda mitte kunagi. Venelased kasutavad ka nüüd nii-öelda siis kaksiklöökide  meetodit ehk selles mõttes, et esimest korda seda nagu  registreeriti juba 2022. aastal oli niisugune kuus juhtumit  2023 oli kuskil kümmekond, nüüd on neid juba 20. Mis on see, et, et rünnatakse ikkagi nii-öelda sihi eesmärgi päraselt,  näiteks mõnda haiglat? Mõnda sellist nii-öelda tsiviilobjekti oodatakse,  kuni reageerivad nii-öelda päästeteenistused  ja seejärel rünnatakse uuesti ja eesmärk on just tekitada  kahju nii-öelda nendele päästeteenistustele. Ja see on niisugune omapärane, niisugune taktika  ja tegelikult venelased on seda kasutanud  ka Süürias alates 2015-st aastast, nad on seal septembrist saadik,  on seal nagu möllanud. Nüüd on neil seal muuseas väga raske, et Alaipa on muuseas  langenud ja see loob hoopis uusi dünaamilisi dünaamikaid. Aga selge on see, et need on siis selged sihtpärased sõjakuriteod. Et ma ei tea, miks seda tehakse. Kui eesmärk on murda Ukraina rahva nii-öelda  siis võitlustahe, siis jumala hoia, nad ei ole suutnud seda  teha selle 1000 1000 ja 12 päeva jooksul. Ja see võitlustahe ei murdu. Aga kui me peaksime kogu rindel toimuvat noh,  sündmuste jada silmas pidama, siis laias laastus hea uudis  on see, et hambad risti, aga Ukraina kaitse siiski  enam-vähem hoiab. Jah, ta hoiab, aga see ongi nüüd selline huvitav dünaamika,  kus pidevalt ja järjekindlalt liigub vaenlane edasi,  noh, need need, need, need asulad korduvad,  eks ole, siin siin kuude kaupa, eks ole. Me räägime Pokrovski suunast, eks ole. Me räägime Jasseviarist, eks ole, räägime Lemanist,  eks ole, aga et see, see imbumine on selline vaikne  ja järjepidev, et noh, me hinnanguliselt  siis ütleme, et oktoobri või novembrikuu kuu jooksul on  Ukraina kaotanud, siis ütleme, Donetski Luganski oblastist  kuskil 600 ruutkilomeetrit, et noh Noh, viimase nädalaga kuskil 200 ruutkilomeetrit,  aga see ongi jälle see, et, et et hetkel nende nii-öelda  liugpommide toel väike jalaväeüksuste taktika ga,  et ületatakse hästi kiiresti see nii-öelda vaba pind  või hall tsoon on see siis noh, nii-öelda mingi põld või,  või, või väike metsatukk, mis iganes ja liigutakse nagu  külast külasse ja nendesse nii-öelda küla  siis purustatakse eelnevalt ära ja seal on lihtsalt suur  hulk nagu, nagu suur varemeteväli, kuhu nagu juhul,  kui sinna sõdurid ennast suudavad sisse imbuda,  seda nad teevad, siis neid sealt välja saada on väga raske,  sest sinna, kus on nii-öelda edu saadud,  sinna venelased suunavad peale ehk siis venelane surub peale. Ta ei ole muutnud väga palju oma taktikat,  ta otsib süstemaatiliselt Ukraina kaitsest nõrku kohti  sest neid on Ukrainal on selgelt ka probleeme mehitatusega. Ukrainal on probleeme ka näiteks laskemoonaga,  nende enda nii-öelda miinitoodang osutus praagiks,  noh Venemaa, eks ole, hoolimata sellest,  et Põhja-Korea nii-öelda laskemoon ka teinekord tõrgub  siis see lihtsalt see abi, mis tuleb Põhja-Koreast,  on niivõrd massiivne, et on sad analüütikud öelnud,  et kuulge, et Põhja-Korea on andnud rohkem kui kogu lääs  nii-öelda Ukrainale. Et selles mõttes, et see Olukord on väga-väga raske, aga ja inimjõud väsib  ja noh, see inimjõu kulumine, et, et see ongi nüüd nagu  niisugune omaette teema, et me teame, et ukrainlastel on üks  niisugune 19000 vist minu mälu järgi on,  on üleval nii-öelda selliseid kriminaalasju,  kus siis nii-öelda otsitakse tagasi sõdureid,  kes on lahkunud oma väeosast ja ma tean,  et Ukraina raada just võttis vastu oma sisulise otsuse. Otsuse number vist on üks-kaks üheksa, viis  ja kuulutati välja amnestia, et nii-öelda nendele sõdurite,  kes on lahkunud väeosast, kui nad tulevad tagasi esimeseks  jaanuariks 25.-ks aastaks. Et me räägime kogenud sõduritest, eks ole,  et kes on olnud aastate kaupa rindel ja ole pääsenud  puhkusele või roteeritud. Et kui nad tagasi tulevad, siis nende staatus sõduritena  nagu säilib ja, ja, ja Nad on on Ukraina riigi silmis  täiesti legaalsed, jälle. Ja see sõjaväsimus, eks ole, et ühelt poolt,  eks ole, me noh, me saame öelda, et konventsionaalses sõjas  teise maailmasõja näitel, et diviisi lahingkaotused päevas  rasketes lahingutes oli kuskil kaks, kolm protsenti ja,  ja see tähendab seda, et inimesed kuluvad,  üksused kuluvad see inimese noh, nii-öelda lahinguolukorras,  see selline kõige maksimaalsem hetk, mis tal on,  on kuskil kuu-kaks-kolm, kui ta on rindele saabunud  ehk siis nii-öelda sellest esimesest kolmest-neljast,  nädalast, kus ta harjub uue olukorraga Õpib vanematelt kaasvõitlejatelt, mismoodi asjad käivad ja,  ja siis ta peab vastu. Aga ühel hetkel ikkagi on täheldatav see,  et kuskil nagu kahe-kolme-nelja kuu pärast inimesed muutuvad  vähe apaatsemaks ja seal hakkab toimuma see vaimne murdumine. Sa hakkad tegema vigu ja sa ei ole enam tähelepanelik? Jaa, moraal. Jah, et see on see, mida kirjeldatakse nagu vähemalt teise  maailmasõja näitel nüüd ja ka Vietnami sõja näitel,  et meestele tuleb see 2000 aastase inimese pilk silmi,  et ta muutub apaatseks ja ta kaotab usu sellesse,  et noh, et tema oskused või tema õnn või see varustus,  mis tal on, aitavad tal nii-öelda surmast üle saada. Nii et selge on, selge on see, et olukord on väga  ja väga raske. Kui tõsiselt te soovite, soovitate võtta neid väiteid,  et Putin on andnud eesmärgi püstituse võtta tagasi kursk  enne Donald Trumpi ametisse astuda? Jah, no ma arvan, et see küsimus, aadress peaks minema sinna  pikale tänavale mille keldris on ühe Eesti punakommunisti laip,  minu teada maetud, eks ole, et täna on esimene detsember ja,  ja, ja sisejulgeoleku päev, et tervitame kõiki politseinike,  päästeametnike tollitöötajaid ja neid tänu  kellele sisejulgeolek püsib. Aga. Selge on see, et, et see on nüüd poliitilise taseme teema. Oodatakse trumpi presidendiks astumist ja need jutud sellest,  et toimub mingisugune vaherahu mingil joonel  ja siis hakkame rääkima, et need on praegu väga suured. Ja selge on see, et, et üritatakse seesama 21. novembri  Oreski Oreseks sama see raketi nii öelda rünnak,  et see oli jälle järjekordne, et ma olen võimas,  ma võin kasutada tuumarelva, kui ma seda tahan. Ja, ja, ja üritatakse seda nii-öelda läbirääkimiste  positsiooni nii-öelda suurendada iseendale. Et siseriiklikuks tarbimiseks kursk on väga ebamugav ja,  ja sellega peab midagi tegema ja mida kiiremini,  seda paremini. Aga need õnnetud kindralid, kes nagu hakkama ei saa,  et need saavad ju ka kohe kinga, et seal praeguse hetke  seisuga on ju toimunud. Vene kindralite suur niisugune ärasaatmine. Kolmanda armee korpuse ülem sai kinga. Aga vist kindral aškin sealt, brigaadide ülemad said kinga,  kindral Naškin edutati Frunse sõjaväeakadeemia ülemaks. Võimas karjäär, võimas karjäär, tal läks vähemalt paremini kui,  nagu kindral Sergei Kisselil, kes ei suutnud 2022. aasta  mais Arkovit nii öelda kaitsta, et tema praegu Süürias,  et tal on ilmselt läheb natuke kehvemini,  sest Alepo just langes ja ja Süüria mässulised sõidavad  Peeter 90.-tega ringi ja, ja neil on väga halb see. Et aga samas jälle toimuvad ka personalimuudatused Ukraina armees,  et just. Ukraina maavägede uueks siis nii-öelda juhatajaks sai  kindral Trapatov ja väga kogenud mees ja see on see,  mida president on, Ukraina president on öelnud,  et ta tahab nii-öelda kaevikukogemusega mehi  ja see oli see mees, kes 72. brigaadi teise pataljoni  ülemana ju 2014. aastal Mariupolis üheksandal mail läbi  nii-öelda nende mässuliste teetõkete sõitis niimoodi otsega  Ukraina lippudega ja ja ühesõnaga, ta on väga populaarne  sõdurite hulgas ja ma arvan, et see on pigem nagu väga hea märk. Loeme mõned positiivsed asjad ka üles. Okupeeritud Krimmist oli kuulda plahvatusi,  seal said mingi mingid päris kallid süsteemid pihta. Ja et see oli järjekordne punane joon ju,  et, et kui kasutatakse Storm 100 ja, ja Atakams  ja nii edasi. Nii-öelda Vene Föderatsiooni pinnal, et küll  siis me, küll me siis teile näitame, ei ole nad midagi näidanud,  et praegu ju toimub see, et, et noh, jah,  need on need taktikalised üksikasjad, aga S 300 sid nüüd on  lastud päris mitu tükki puruks. Väga-väga niisugune halb uudis nagu Vene õhutõrjele. Puk M kolme juhtimiskeskuse just lasti pilvasteks  ka ühe väikse drooniga, noh selle juhtimiskeskuse RPK üheksa  C kolm, kuus M hind on umbes 10 miljonit dollarit. Et nii-öelda see, et, et pika maa taha nüüd Ukraina saab  nagu virutada piiranguteta, et mis see kaasa on toonud,  et see ei ole ainult nii-öelda Krimmis, eks ole,  see Belbecki lennuväli, aga kõik need lennuväljad,  mis on hetkel nii-öelda siis selle Heimarsi ja,  ja Storm Shadawi ja laskeulatuses, et seal toimuvad suured  suured kindlustustööd. Ehk me siis räägime Rostovi oblastist. Millerova õhuväebaasist Krasnodari krais Krõmskis Bilgep  ja või Bilbeka saki Krimmis. Kurskis halino õhuväe baasis, et näed, et sõnum on nagu  kohale jõudnud, et, et Ukraina kasutab nüüd relvi täiesti  piiramatult ja ka vene sõnum, et ärge kasutage,  ei ole kellelegi kohale jõudnud. Ja päris lõpetuseks. No Põhja-Korea viga saanud kindralist meil vist palju  rääkida ei ole, aga Lõuna-Koreas üritab praegu Ukraina  suhteid soojendada. Seal oleks relvastuse mõttes šopata küll. Jaa, tähendab selles mõttes, et Korea lahingtankid Pagan, must panter on ta Poola nii-öelda nimetusega. Korea liikursuurtükid. Ütleme ka Korea hävituslennukid Nii-öelda siis niisuguses väikses ütleme mini mini F 16. et  need on nagu ju täiesti selline kaup, mida,  mida tasub osta. Ja, ja hea omadus on see, et, et tegemist on ikkagi jälle  korraliku läänerelvastusega mis nii-öelda süsteemina siis. Ühendatud integreeritud nagu erinevatesse juhtimissüsteemides,  nagu tagab selle väga efektiivse kasutamise. Olgem nüüd ausad, nii-öelda liukpommid jah,  efektiivne, kui neid on sul massiliselt kasutada,  ega see on ju teise maailmasõja pomm, mille külge on pandud  umbes 80.-te aastate nagu transistortehnoloogia. No nii, kolonelleitnant Toomas Väli, aitäh intervjuu eest  ja jõudu tööle. Palun. Jätkame saatega. Saksamaa endine liidu liidukantsler Angela Merkel esitles  sel nädalal oma elulooraamatut ja nagu see Merkeli puhul  viimastel aastatel kipub olema tema fännid aplodeerisid  ja oponentidele, ajas jutt harja punaseks. Ja tere tulemast, ajaloolane Igor Kopõtin. 1012 päeva möödub Ukraina täiemahulise sõja algusest  ajaloolase pilguga. Kuhu see sõda selliste kaasaegsete sõdade kontekstis asetub? Ennekõike me peame eristama konventsionaalset sõdu mittekonventsionaalsetest. Mis on praegu käimasoleva Vene-Ukraina sõja eripära? Minu arvates seisneb see eripära selles,  et Euroopas pole pikka aega olnud konventsioon alsed väga  intensiivsed sõda. Kui me räägime nüüd 20. sajandi sõdadest  ja relvakonfliktidest, siis On olnud ka pikemaid muidugi  konflikte ja ja sõdur näiteks. Nõukogude sõda Afganistanis on olnud 10 10 aastat,  eks ole. Sõda Vietnamis on kestnud ligi 20 aastat. Ameerika Ühendriikide osalus umbes kaheksa aastat seal Iraani,  Iraagi sõda, mis meenutab isegi esimest maailmasõda,  kus olid kaeviku positsioonid, eks ole? Kestis kaheksa aastat ja selliseid konflikte on veel. Aga jällegi, et kui nüüd räägime Iraani Iraagi sõjast,  siis tegemist on konventsionaalse sõjaga,  aga mitte Euroopa pinnal. Ja nüüd, kui me räägime näiteks sõda Prantsusmaa sõda Alžeerias,  mis on kestnud pikka aega või siis Briti armee operatsioonid, Malaias, mis kestis 12 aastat,  eks ole, noh, need on mittekonventsionaalsed sõjad,  samamoodi ka Vietnami ja Afganistani, eks ole,  et Madalanti sisu konflikte on, on, on tõesti pikk pikemaid. Ja veel üks aspekt võib olla see, et me peame mõistma,  et, et intensiivne sõda nõuab ka ressurssi. Nüüd absoluutselt klaarselge, et tegelikult Ukraina ei,  ei suudaks üksi. Vastu pidada sellisele agressioonile ja,  ja me peame nagu käsitlema ilmselt seda Vene-Ukraina sõda,  kui. Kokkupõrget maailmavaatelist, kokkupõrget lääne ja,  ja vene, siis ma ei tea tsivilisatsiooni vahel  või noh, hästi muidugi utreeritud. Et või siis nagu noh ma, ma ei taha öelda nüüd,  et, et see nüüd mida Putin esindab või edendab,  et see on vene tsivilisatsioon ilmselt nagu mitte. Aga noh, see on hästi lihtsustatult. No mul on üks kavalavõitu küsimus ka, kas ajaloolased on  leidnud vastuse küsimusele, kuna sõjad ikkagi korduvad,  siis miks inimkond ei õpi? No on olnud tõesti sellise idealistlikke selliseid plaane  sõda ära kaotada. Ja näiteks pärast esimese maailmasõja lõppu,  kui inimkond oli vapustatud sellest ohvrite rohkest sõjast  oli üritatud, viidi läbi ka erinevaid konverentse,  kus prooviti nagu siis leppida kokku desarmeerimisest  ja üritati isegi keelata sõda, kui. Siis rahvusvaheliste konfliktide nagu lahendamise sugust  nagu moodust, aga, aga see, see ei kadunud kuskile  ja praegu ütleme noh pärast. Külma sõja lõppu on on tekkinud ühepooluseline maailm ja,  ja, ja, ja siis nüüd Venemaa üritab seda revideerida  ja see revisionistlikud ideed, mida siis Putin praegu  edendab on, on viinud kuni selle praeguse sõjani. Igal juhul kui me räägime inim inimese inimeste ajaloost on ju. Aga noh, ajalugu algab ki seal, kus on siis inimene nagu  tekkinud maailmakerale maakerale. Et, et sõda on alati. Olnud üks, üks nähtus. Faktor kaasnev, mis kogu aeg saatis inimeste arengut,  sõjal ei ole ainult muidugi ta on nagu väga nagu negatiivne ja,  ja, ja nagu ohvrid ja, ja need kaotused,  aga teatud positiivne võib olla küll ka,  et tegelikult sõjapidamisega kaasnevad ka erinevad ideed  ja tehnoloogia areng mida kasutatakse ka tsiviilmaailmas. Aga iga igal juhul muidugi, et, et ühest küljest me taunime  seda ja teisest küljest me ei saa olla idealistid,  ilmselt sõda tuleb veel, onju ja, ja see,  et Venemaa sõdib, see ei ole ka mitte midagi erakordset,  Venemaa on alati sõdinud ja neid sõdu on olnud ju päris  palju Venemaa ja. Katsed ära keelata sõda tuletavad mulle meelde seda,  et Venemaa siiamaani nimetab Ukrainas toimuvat spetsiaalseks  erioperatsiooniks sõjaliseks, et ega see  selle sõnastamine ei muuda asja olemust. Tõsi, tänapäeval ei kuulutata ka enam sõdu välja,  nii nagu vanasti tehti. Jah, tõepoolest, me võime rääkida alates võib-olla lahesõjast. 1990 91 uut tüüpi sõjast, kus On võimalik vaadata  sõjategevust otse-eetris ja, ja, ja, ja,  ja propaganda ja sõda on käinud alati käsikäes koos,  nii et üritatakse absoluutselt ju selge,  et üritatakse vältida selliseid mõisteid,  mis võivad tekitada frustratsiooni nagu sõda,  genosiit, eks ole, ja need asendada mingisuguste muude nagu  siis terminitega, mis on justkui neutraalsed,  on ju, aga, aga, aga see, see ei muuda sõja olemust,  sõda on destruktiivne, sõda käib, ükskõik kuidas me seda  nii nimetatakse relvakonfliktiks. Või siis erioperatsiooniks tegemist on sõjaga  ja väga intensiivse sõjaga. Ja siis on üks huvitav nähtus see, et sõjad kipuvad sageli  jääma viiki, et te mainisite Iraani, Iraagi sõda? No mis minu sellise ajakirjandusliku definitsiooni järgi  võiks pretendeerida vist ühele maailma kõige mõttetumale  sõjale kaheksa aastat üle miljoni ohvri. Tulemus jäi sisuliselt viiki ja mõlemad pooled kuulutasid  ennast võitjaks. No ütleme alati ju igal sõjal on, on, on,  on mõni põhjus ja Iraani Iraagi sõja üheks põhjuseks on  olnud majanduslikud huvid. Pluss küsimus selle üle, et kumb riikides hakkab domineerima  piirkonnas kas Iraak või Iraan. Pluss me peame mõistma ka seda konteksti. Miks see sõda juhtus, et 79. aastal tulid võimule Iraanis  homeini ja siis islamirevolutsioon ja see oli oht regioonis  ka Ameerika Ühendriikide. Siis vaatevinklist ja, ja huvitaval kombel,  nii Ameerika Ühendriigid kui ka Nõukogude Liit on toetanud  Iraaki selles sõjas igal juhul on, on meil selline olemas  mõiste nagu proksi v ehk siis varjatud konflikt,  kus tegelikult noh, sõda käib justkui ütleme noh,  näiteks Korea sõja näitel, et on Põhja ja Lõuna-Korea,  aga tegelikult see sõda on Ameerika Ühendriikide  ja nõukogude liidu vahel. Nii et, et mõnes mõttes me võime ka seda käimasolevat  konflikti käsitleda kui teatud pronksivoo,  sest. Noh, Ukraina taga on lääs jällegi ma ei taha nüüd rääkida  Putini võib-olla propagandavõtetega või nende terminitega,  aga nagu Putin ütleb, et et, et, et nad ei sõdi seal Ukraina vastu,  vaid vaid nendele Nende vastas on kollektiivne lääs, et mida see iganes ei  tähendaks ja no ja nende Venemaa ülesanne  või noh, mis on üritatud teha, lõhestada seda ühtsust NATO  ühtsust ja, ja nõrgestada NATOt. Ja ilmselt selles ka seisneb oht, et kui nüüd Tuleb see sõda jõuab ka viiki, Venemaa taastub ilmselt mõne noh,  ütleme kolm-neli-viis aastat, siis on võimalik,  et kui see režiim seal Kehtib ka edasi edasi edaspidi siis nad võivad katsetada. NATO kollektiivset kaitset ka proovile panna  ja seda ka muuhulgas Läänemere regioonis. Ka Eesti kaitseväe juhataja Merilo juhtis tähelepanu sellele,  et tänapäeval ei ole enam sõja ja rahu vahel sellist selget piiri,  et ongi selline hägune ala, et on see uus nähtus. Noh, ütleme jah, et kunagi on ju räägitud Noh, justkui žentelmenid sõjast võib-olla üks viimaseid  džentelmeni konfliktiks võib nimetada esimest maailmasõda,  kus näiteks vangi võetud ohvitseridele jäeti relvad  ja suhtuti aupaklikult vastaspooltesse. Et. Et et, et, et kas me võime nüüd rääkida sellest,  et sõda on, kui. Siis protsess on või nähtus, on barbariseerunud või,  või, või siis kas võib olla nagu siis aus sõda  ja noh, nii-öelda siis või ta nagu alati räpane igal juhul. Sõda sõjaolemus ei muutu aga küll need. Võib-olla siis vormid ja põhjendused on nagu erinevad  ja ja, ja see, et sõda on, on nüüd muutunud,  tegelikult mõnes mõttes me võime rääkida sellest,  et konflikte on Venemaa ja, ja Eesti vahel  ka ja see avaldub ennekõike näiteks info  ja propaganda siis tegevustes, onju. Kui me kuulame Maria Zahharovat, mida ta räägib muuhulgas  ka Eesti kohta, siis see ei ole üldse sõbralik. Ja, ja see on ju selge, et, et, et Venemaal on huvid Balti regioonis,  nad üritavad mõjutada meie julgeoleku, riigikaitset,  kasutas muid nähtusi ja see on ka justkui nagu sõja üks üks avaldumisvorm,  mis, mida on nimetatud ka nii-öelda soft power iks  ehk siis pehme jõud. Ehk siis sõja eesmärgiks on. Vastase tahte murdmine ja oma oma tahte siis peale surumine  selle rahvale. Ja nüüd see samane erassuve duktriin, eks ole,  kus on üritatud rakendada aina rohkem mittesõjalisi  vahendeid selleks et saavutada sõjaeesmärgid,  ehk siis kuni on on, on säilivad riigid ja riiklikud  rahvuslikud huvid siis ka sõda jääb inimkonna arengu  ja ajaloo üheks lahutamatuks osaks. Ja päris lõpetuseks sellest esi eelmisest küsimusest  tulenevalt kas külm sõda oli ka sõda, et vähemalt  hübriidsõja tunnused olid tal selgelt olemas vastase  mõjutamine nii majanduslikult, propagandaluure kui erinevate  muude tegevustega. Jah ja noh, arusaadav, et, et oleks olnud ju katastroof,  kui külm sõda oleks muutunud kuumaks sõjaks. Kasutades tuumaarsenali, mis on olnud mõlemal osapoolel Eks ta on võib-olla selline tinglik termin  mis kogub kõik need kogu seda või võtab kokku  selle vastasseisu Lääne ja nõukogude liidu vahel. Ja. Seal on olnud noh, nii-öelda siis sellised sõnu,  mis, mis olid päris kuumad, eks ole. Kasvõi seesama Afganistani sõda või siis Vietnami sõda,  kus on mõlemad osapooled olid ühel või teisel pool teisel  moel kaasatud, onju nii et selles mõttes,  et ta nagu niisugune sõjafilosoofilise sõja teoreetiline,  kuidas me siis seda nagu, mis sõnadega nimetame? Aitäh Igor Kopõtin, väga huvitav oli, seda võiks teinekord jätkata. Ja päris lõpetuseks. Selleks, et sõdur säilitaks šanssi rinde joonel ellu jääda,  on vaja kõvasti harjutada ja trenni teha. Siin on üks stiilinäide 152. jäägribrigaadi õppustelt  ja rahulikku õhtut.
