Tere kõigile käes on lõpuks aasta viimane kuu  ja kui teile tundub, et nüüd oleks aeg aasta jooksul saadud  kogemustest väikest kokkuvõtet hakata tegema,  siis ma tuletan teile meelde, et tervelt 30 päeva on veel aega,  et uusi kultuurikogemusi saada. Loodetavasti ka meie anname teile natuke selleks  inspiratsiooni juurde, algab päevapüük. Ringvaatel huvitavatest kultuuriteemadest küll kunagi küll  ei saa, mis oli, aga seekord menüüs näeme kohe. Tore raamat. Saatus sari on antud välja just nimelt laulusõnade sõnadest  ja ja küll tehti ikka vanasti häid häid laulusõnu,  kui me räägime täna siin Ott Arderist, kes on ju  nii palju laulusõnu teinud ja kui ma seda laulikut jälgisin,  siis ma imestasin peaaegu iga kord, kui ma lehekülje keerasin,  kas see on ka tema tehtud, kas see on ka tema tehtud,  kas see on ka? Ta oli väga produktiivne, sest tihtipeale ta tuli patakas. Paberilehte oli tal näpu vahel tuli apelsiniproovi Tõnu Aare juures,  kodus me neid proove tegime. Viskas selle paki laua peale, ütles kuule,  poisid, lugege läbi. Võib-olla teile mõni tekst sobib, võib-olla mõnel hakkab  mingi viisi ots juba kumisema peas. Ja ja, ja sealt need lood sündisid, sest et me me lugesime  neid tekste ja mõni tundus ju kohe, oo, see on see õige. Ja, ja ma alustan iseendast, kui ta tuli  selle tegelikult Ants Nuudile pühendatud tekstiga vanast lokomotiivist. See oli kuidagi nii loogiline jooksev tekst. Minul tuli see viis tuli veerand tunniga kohe. Ja pärast tegime muidugi natuke proovi, tulime stuudiosse,  hakkasime konstrueerima lugu ja lugu oli plaksti. Sa tahad öelda, et isegi siis, kui te noored olite,  saite, saite te aru, et ott ardel on geniaalne sõnadets. Ja, ja no muidugi tore oli see, et meil oli ta tänu sellele,  et tema vend Jaan Arder suurepärane muusika oli opelsinis. Meil oli ott nägu nä. Te saite esimesed sõnad kohe endale. Kohe võtta ja kui oli mõnel noh, nagu Gunnar Kriigil  või Tõnu Aarel tuli, mingi viis teksti veel ei olnud. No istume proovis, ahah, viis on hea. Kelle käest siis seda teksti ikka küsida,  kui mitte oti käest. Ajasime oti kohale, ta käis meie proovide väga tihti ja,  ja kuna vahemaad olid tol ajal tundusid ju väga lühikesed,  mis sealt tedre tänavalt siis Roopa tänaval ikka jalutada oli. Siis oli kerge teda leida, mõnikord me jätsime talle kirja,  et tule proovi. Ja ta tuli. Nii et see oli üks üks kergema vastupanu. Tee valimine meie poolt, aga see, mis sealt vastu tuli,  see oli, see oli täiesti unikaalne. No me sundisime sind ikkagi sellest metsikust kogusest,  mida ta on kirjutanud ja kui palju sina laulud laulma ikkagi  mõned välja valima, sellega me sind nagu kiusasime tänasel päeval,  mis sa siis välja valisid, mis sinu jaoks need parimad palad sõnadest,  mida ott on kirjutanud ja mis sa laulnud oled,  on? No esimesena mul tuligi pähe lugu nimega peeglid. Ja ja võib-olla teisena ma nimetaks ära ka siis. Shakespeare. Ja aeg ei peatu. Me olime noored kutid, aasta oli 77. Laulame, aeg ei peatu. Ei, ei, me ei saanud aru sellest tekstist,  võib-olla sellest kõige sügavamast mõttest,  mida ott. Kes oli sama noor ju nagu me kõik siis selle lauluga mõttes,  see võtab terve elu kokku, nii nagu see peeglite laul ka. Ja ütleme, Shakespeare on lihtsalt väga-väga vaimukas need  maailmakultuuri suurkujud, kes on seal omavahel suhtlema  pandud ja ritta pandud. No kuulad, laulad ja naerad. Ja tal oli seda, seda vimka tegemise. Idu oli sees väga-väga hästi. Samas ma saan aru, et neid sedasama Shakespeare  ja peegli ühendab ka oma oma selline oma story,  mida Ott Ardel siin nagu selles raamatus on,  on nagu ise jutustanud, et kuidas tal need lood sündisid  ja kui kaua need üldse aega võttis ja mis teda nagu  motiveeris neid kirjutama. No tihtipeale oli ju selline seis, et ütleme,  meile pakuti televisioonist. Esinemisvõimalust ja me teadsime, et see esinemine noh,  näiteks on homme, aga lugu pole, aga isegi  nii pakute ja, ja, või oli paar päeva aega,  siis me mõtlesime, mis lugu teha, kus me ruttu  selle teksti saame ja, ja niimoodi ja tihtipeale ju ott,  et tuli meiega raadio või siis televisioonimaja heli  stuudiosse kaasa. Ja meie hakkasime seda fonogrammi seal sisse mängima  ja ott istus kuskil kõrvaltoas ja tegi teksti  selle ütleme olid ju ka kassetid juba olemas  ja kasseti peal see väikene nii öelda demonstratsioon  variant olemas. Ja, ja seal ta siis higistas ja tegi ja meie ootasime seda teksti,  ega me ei teadnud tihtipeale, millest see tekst hakkab rääkima,  kuidas ta seda lugu hakkab, on tema näinud ja,  ja seal oli niimoodi, et minu meelest kriigi kunn ütles  talle ükskord, et ennem sa siit vast välja ei tule  ja enne sa konjakit ei saa, kui, kui tekst on valmis  ja no siis ott pigistas, nii et higipull oli peale. Me jätkame Ivo Linnaga vestlust, aga vaatame ühe väikse  popurrii siis just nimelt nendest lauludest,  millele ott Tarder on sõnad kirjutanud. Eile, esimesel detsembril pidas oma seitsmekümnendat  juubelit Ugala teatri näitleja Andres Tabun  ja seda suurt tähtsat numbrit pidas meeles  ka Reet linna prillidoosiga. Prillid pähe ja leiame ukse. Peaaegu üks nimi, kaks saatust. Tere, tabun. Tere, tabor. Nii. Millal sa endale esimesed prillid said? No ma arvan, et ma olin, sain siis 40. Siis Ma olen kõvem mees, mina 46, kuus no aga prillidoosis,  milles ikka rääkida. Ma olen nii vana, et ma olen prillidoosis selge. Garderoob 114 on ju tabu, tabor Ta on tabur. Ja kui ma sind üldse veel ei tundnud, siis kui ma noore  näitlejana Rakvere läksin, siis mu esimene teatriarvustus  tuli Andres Laasiku sulas sulest. Ja seal oli kirjutatud Margus Tabun mõjus pisut õõnsana. Siis ma mõtlesin, jätan selle positiivse nagu endale  ja jagan selle teise, et see ei olnud nagu päris mulle,  kui sa, kui sa seda näitlemistööd ei teeks. Millest sa üldse tugev oled, kui sa vaata,  iga inimene mõtleb, et mis tal siis varuks on,  et oh, lähen teatrist ära. Ma ei oska, ma ei tea. Oled sa kõva puunikerdaja või ma ei tea jah,  niisuguse niisuguse asju ma võiks teha küll,  jah. Käeline tegevus on sul tugev, nagu oskan küll teha. Ma. Tean, mul vend oli meremees. Ja siis, kui ma sõjaväest tulin, siis ma mõtlesin,  lähen ka Kiirovi kaluri kolhoosi radistiks,  ma olin sõjaväes radist. Et lähen laeva peale, aga vend laitis maha,  ütles, et oi, see on väga ränk tööd, ära mine sinna laeva peale. Kuigi mul on ka väike laevajuhi kapteni paberid,  tegin üks aasta siin ära, nii et ma võin  ka laevaga sõita. Laeva ja. Siin on veel verisulis linnupoeg Jak ja seesama sisse anda  ingliga jõudu katsus, lubasin varudele, panen ta soolase  leiva peale, vaata ilma tüdrukua nii hulluks läinud,  et enne poissi lakka ei lase, kui sellel Atlandi mere lõhn  küljes on. No kaua ta ikka aken teda ka passi,  mis mees ise arvab? Nagu juurnus, nii ka mina Mis sa lorad, mul ju kaks tasku. Sa oled ikkagi kõvem mees kui mina nagu,  ja mõtle. Mulle natuke vanem ka, et sa oled ikka siia. Viljandis tulnud oled sa muide ise. Oled sa üldse viljandlane või mulk? Ei ole, ma olen. Seda ma hästi ei mäleta, siis me kolisime. Jägalas oleme elanud, seda ma ka ei mäleta,  aga paides mul tuleb pilt ette juba paides käisin lasteaias,  siis kolisime Türile. Et ma olen ikka Türil lastes käinud ja koolis  ja seal, kus. Oksandres me oleme, tema oli minust vanem natuke see oligi see,  et ma lugesin, kui ma Tallinnas elasin, siis ma peale  sõjaväe olin Tallinnas ja siis ma lugesin noorte häälest,  et mingisugune konkurss toimub siin Ugalas  ja siis ma sain oksaga juhuslikult kokku,  küsisin, mis see konkurss tähendab endast. Küsisid, kus sa mängid või? Ma ütlesin, no mängin ikka no siis võib tulla. Proovima tuligi. Ja siis tegin ühe. Siis tegin ühe vana sugalasest, tegin ühe. Aga lugesin luuletuse Juhan Liivi luulest,  tulin linnast, lumesadu. Ja siis tegin ühe tüüdi, sihukese torga istus esimeses reas seal,  kus väike saal, nagu seal vana mugaval oli. Torka ütles, et nüüd mängid. Seda loomaaia. Lõvipuuri koristajat, et tuled pohmellis peaga,  et kuidas sa siis käitub lõvipuuris. Ma ei teadnud, mis see pohmelli siis Nojah, aga siis ma tegin niisuguse tüüdi. Läksin siis puuri luuaga, siis vaatasin,  et oo, lõvi, võtsin lõvil turjas kinni, viskasin vastu maad,  kustutasin jala ära ja pühkisin edasi. Aga kogu aeg tüüdi, tegin torga niimoodi. Tagumikuga näkku? Ma ju ei teadnud, kuidas laval tuleb käituda näoga saadik  ja siis torga mulle hiljem rääkis, et see oli kõige naljakam  selle tüü juures kogu etüüd mulle näkku tagumiku. Ja sa hakkad teist juttu rääkima, kui tuled noorele mehele. Muide, laadal ütlesid nad, et minu talled on üle kõige  ja ma võtsin kõva hinda. Ega ma loll ei ole, kui mu talled on head. Ega ma ei teadnud ju teatrist enne mitte midagi,  kui ma ugalasse tulin. Kuigi. Ma olin enne kitises käinud et sa ei tea,  mis see kitis tähendab, ei ma tea, mis kitis tähendab,  ma ei tea, et sina sinna oled jõudnud. Ei. See on kitt. Ma töötasin Tallinnas kaubandusliku inventari tehases  kitisesse ma ei ole proovinud minna, ma olin kitis. Aga legendina kõlab päris hästi. Käisin aga käisin pärast Kitises, siis möllasin siin toomingaga. Noh ja nii see aeg on läinud. Kui, kui ma magama jään siis ma jälle muudkui aga magan  ja magan ja magan ja magan ja ja väga ühe lonksu võtaks. Nüüd aga uudised teatri vallast, uus lavastus on vaatajate  ees valmis. Lavastaja Lauri Lagle koos dramaturg Eero Epneriga on  põiminud tervikusse, tsitaate, draamaklassikast,  religioosseid tekste, poeesiat ja kaasaegset mõttekirjandust. Teatrikriitik Kaja Kann on võrrelnud nähtud labürindiga,  kus tupikusse jõudes lahendatakse olukord naljaga. Sellepärast, et huumoris on veel säilinud sellist nii-öelda  teatud laengelujõudu või tahet, et see need sõlmpunktid  lahendada ja jõuda sellest tupikust läbi laborant selles tähenduses,  et laborandi eesmärk on leida sealt väljapääs  ja leida lahendused ja, ja minu jaoks kõige huvitavam ongi see,  et kuidas need tegelased kõik üritavad otsida väljapääsu  ja lahendust selles olukorras. Lavastaja sõnul on viie näitleja kehastatud tegelasi  käivitav jõud võitmatu ihalus hävingu järele. Aga no mulle tundub jah, et võib-olla see  selle ahelreaktsiooni tulemus võiks olla siiski vabanemine  uutesse kõrgustesse tõusmine, et mõnes mõttes selline  ülehelikiirusele minek, et kus, kus ennem kui tekib see  nii-öelda nagu selge, klaar ja, ja kiire minek. Peab käima üks suur kõmakas, et võib-olla see on see mõte,  mis see oli, et kui need kolm hävingule orienteeritud Nii-öelda kokku said sõlmitud kultuuriajakirjanik Keiu Virro  võttis lavastuse kokku sõnaga igas mõttes suurejooneline. Lihtsalt jäin kuidagi mõtlema selle etenduse ajal,  arvestades kogu seda. Võib-olla just nimelt seda suurejoonelisest,  et ajal, kui kultuuriuudistes ka muudkui loed,  et kas kultuurist pigistatakse kõik see viimanegi justkui  välja niimoodi, et kogu ressurss on läinud alles,  on ainult ahastus, et siis on kohutavalt hea meel,  on näha lavastust, mis näitab, milleks teater on võimeline  ja minu meelest kõige Paremas mõttes etendused toimuvad Tallinnas Kopli tänaval  asuvas krulli kvartalis. OPi stuudios käis külas aga näitleja ja lavakunstikooli 32.  lennuõppejõud Tiina Taure. Aitäh. Kolmas teema, kuhu ma tahan sinuga veel hüpata,  on lavakas õpetamine, et räägitakse erialatundidest eriala õppimisest. Kui sa nüüd lähed õppejõuna sinna tundi,  mis see siis tähendab, mis sa teed nende noortega seal? See on väga keeruline küsimus, sellepärast et seda tööd  tehakse iga päev. Mitu tundi? Jube keeruline on sulle ühe lausega öelda,  mis me kõik kahe aastaga seal ära teinud oleme. Aga mis on tore, on see, et, Neid saab juba lavale lasta. See, mis minu panus tegelikult on, on, on see,  et ma saan rääkida näitleja seisukohast. Meie teised kursuse juhendaja Tiit Ojasoo  ja Mart Koldits siis kursuse juhendajana. Nad on lavastajad. Ja nad oskavad anda seda, mida lavastaja,  eks ole, neilt nõuab, mis neil on vaja selleks teha,  et neid nõudmisi täita. Aga mina saan anda selle seisukoha, et aga kui sa oled näitleja,  et mis sa siis tegelikult selle märkusega praegu ette võtad  või et kuidas sa, kuidas sa pead lähenema sellele,  aga ka seda, et kui üks hetk nüüd see etendus valmis on  või lavastus valmis on, et siis kuidas me kordame,  kuidas me tegelikult seda, seda hetke või seda stseeni  või mingit situatsiooni uuesti ellu äratame,  nii et ma ei läheks kordama nagu kordamise pärast. Ma ei lähe tegema seda, mis ma eile juba tegin vaid proovin  selle täna nüüd ja praegu siin uuesti ellu äratada,  mis ma siis teen selleks? Sa ütlesid, et neid noori võib juba lavale lubada,  ma ei tea, võib-olla saab siit ilusti üle minna. Kui ma nüüd küsin sinu käest teatri soovitust,  mida soovitad? Aitäh selle küsimuse eest aitäh selle soovituse küsimise eest. Ja sellepärast, et, Kui ma vähegi saan midagi nende noorte Ma ei tea, aitamiseks teha, siis see on see,  et ma ütlen praegu, et tuleb minna vaatama lavastust,  mille nimi on vaheaeg. Aga ole ettevaatlik, sest su naeratus on nakka. Mina olen väga haige inimene. See tähendab, et ma haigestun väga kergesti See räägib sellest generatsioonist, kes on laval Ta räägib tegelikult nendest inimestest nendest noortest inimestest,  kes praegu elavad. Meiega koos proovivad hakkama saada selle. Täiesti segase ja napaka maailmaga, kus on  nii palju informatsiooni, kus on nii palju arvamusi,  kus on nii palju Tõde ja igalühel on oma tõde ja ta kuulutab seda hästi kõvasti. Mis need noored peavad tegema selle teadmisega  ja kuidas nad hakkama saavad? Tiina Tauraite inimene, kes teeb ja jõuab,  sest ma nagu mõtlesin selle peale, et noh,  film, teater, õppejõud, siis on see joogi business,  eks ole, aega ikka 24-st tunnist ööpäevas. Ka minul on jah, tõesti ainult 24 tundi. Nendest. Kui saaks, siis magaks poole. Aga ei saa. Aga ega ma une arvelt midagi ei tee. Täna peab oma sünnipäeva Eesti Draamateatri näitleja Martin Veinmann. Meenutame nüüd selle puhul mõningaid mõtteid saatest,  mis valmis tema 70. juubeli puhuks. Palju õnne sünnipäevaks. No teater on kindlasti muutunud selle aja jooksul mitmes aspektis,  kui te teatris olete olnud väga palju on ju tulnud eriti  viimaste kümnenditega šokiteatrit või just sedasama,  et me peame raputama inimest ja peame kuidagi mõjutama teda,  et ta oleks üdini kuidagi nagu pesumasinast läbi käinud,  kui ta teatrist väljub. Mis te arvate sellest? Jah, et see on muidugi niisugune tõeline vanamehe jutt,  mis ma. Hea küll, see on lubatud täna. Oletame, et see on lubatud jah täna, et et kui mina tulin  teatrisse ja siis 72. aastal või kolmandal aastal siis sellel ajal oli ju meil  ju olemas oma raputaja oma šoki. Tooming, Jaan Tooming ja Hermaküla. No see oli ikka täiesti põrutav, mis siis  siis juhtus, et praegu selles mõttes see on teine laine  ja see ei ole mulle, noh, uudis. Et. Aga aga tavaliselt need lained, need teised lained ei,  ei tule samasugused. Et ta on midagi muud ja, ja kokkuvõttes Ega ma ei saa öelda selle kohta, kas see on hea  või halb. Aga te näitlejana tahaksite kaasa teha igas igas sellises  eksperimendis või tahaksite oleksite nõus kaasa tegema  või küsida? Jälle ei saa nii-öelda, et noh, et igal juhul ei  ja igal juhul siis, aga no ühte ühte asja ma küll ei tahaks teha,  ma ei tahaks. Ära segada. Lava ja saali. See mul ei ole omane millegipärast. Ma olen olnud küll nendes lavastustes, kus,  kus nii-öelda seda neljandat seina ei ole  ja alapreht, eks ole, et võtame kõik kampa  ja mulle ei meeldi, kui laval. Kui näitleja hakkab terroriseerima saali. See on, see on väga, mulle mitte omane, sellepärast et mul  on omane vastu hakata ja ma kujutan ennast publikuna. Ja ma ei ole kindel, kas nad on valmis selleks,  et publik vastu hakkab nagu normaalselt,  kui kedagi ärritatakse, kui kedagi solvatakse,  kui kedagi pannakse proovile. Ma ei ole päris kindel, on üksikud, kes suudavad vastata või. Ja et selles mõttes see provokatsioon on niisugune kahe otsaga. Meie lõpetame, et plekk, trumm saaks alata. Kohtumiseni homme.
