Oleme jälle eetris ja palju õnne, Mart jõulupuu kodus,
ma tean juba nii, aitäh, et mida siis nüüd veel vedasi
oodata on? Jõulud käes, Ongi advent oli pühapäeval esimene
advent ja, ja siis ongi jõulukuusk piparkoogikas,
sul on jõulukuusk, kangavees, otsapidi ikka on
ja kas on? Kui palju vett sinna mahub ja kui tihti sa pead
seda vahetama?
No vett sinna ikka mahub ja tuleb ikka peale valada värsket vett,
et ta ei ole, meil mitte, kuuskotab meil nulg,
nulg, nulg, null minul veel, kuidas palataliseerid? Null null null null.
Null sellepärast, et ta on vähe lopsakam,
vähe rohelisem ja tema suurim voorus on see,
et ta ei viska kohe okkaid maha.
Sest et kui sa tooksid esimesel detsembril kuuse sisse,
siis juba kuskil poole detsembri pealt peaksid,
toob uue kuuse ja mina ei, ei olegi veel toon,
sellepärast et mina tahan ikka tavaliselt kuuse,
ma olen selline traditsionalist. Ma ei oskagi hääldada sõna null siis ma ei oska seda ka poes püsida.
Palun üks, üks kuusk.
Et siis mul tekib alati selline hommikune traditsioon,
et ma toidan koera ja siis joodan kuuske,
et ma tegelen nagu Soloogiaga Esquaga botaanikaga,
et mul on üks loom, kelle eest hoolitseda
ja taim, kelle eest hoolitseda.
Ja siis taim algul ikka joob väga kõvasti vett. Kuusk on tavaliselt suur kuusk ja nagu suur mees jaksab
palju juua, võtab kopsikuga, joob selle tühjaks kõmdi,
aga hiljem hakkab vähem jooma, aina vähem,
aina vähem nagu inimese elu noorest peast jõuaks hästi palju
vanemast east maks läbi ja siis hakatakse jooma vähem,
et mul tekkis selline juttu kuulates, mõtlesin,
mis juhtuks, kui pakkuda kuusele või siis nulule näiteks
pitsik alkoholi, noh, viskab kohe okkad maha,
kas ta hakkab vigureid tegema, lehvitab okkaokaste maksta
ja ma arvan, et see on siuke üksiku inimese rõõm,
et kuusega kahekesi, siis võtab ise ja valab ka kuusele
sinna veenõusse, mis kuuse all on ja siis magab seal kuuse
all ja, ja miks mitte ka niimoodi on võimalik jõule veeta tega,
siis jõulud on väga erinevalt hallitada ja võid olla üksi. Hakkan mina praegu mõtlema, et kuusele alkoholi pakkuda,
tegelikult looduse piinamine, sest et looduses pole ette nähtud,
et kuusk alkoholijoobe, kui sa õpetad mõnekuuse jooma,
see võib olla ju liigi arengu seisukohast täielik määr nähe,
see ei ole nüüd päris nii, sellepärast et see kuusk selles,
kelle sa koju oled toonduse null konkreetselt.
Et vabandan nüüd väljendust, et tegelikult ta on kuidas,
kuidas ma nüüd viisakalt väljendanud jala pealt maha raiutud,
et ta ei ole enam elus, ta ei kasva enam
ja selles mõttes noh, see on nagu sa laibale valad pitsi
viina suhu. Ega see ei muuda midagi, ega temast jooma meest ei saa.
Et sa lihtsalt see on nagu viinakompress
või midagi sellist, et kuusk ei ole, ei ole kahjuks
jõulukuusk ei ole kahjuks enam elus, et iseasi,
kui saavad jõulutäht, mis on, potise kasvab,
kui sa sellele pitsi viina valada, et see on küll jõulutähejootmine,
et seal on tõesti väga inetu teda äratada ära kunagi teiega
Alpi kannile. Aga see vaene kuuse keha, noh, see tal on juba üsna kõik see,
mis sa räägid, on tegelikult nii kurba.
Teed jõulurõõmu kohe kraabid natuke vähemaks,
sellepärast et sul on õigus, loomulikult on see see kuusk
või nulg on tapetud, ta toodud tuppa rõõmuks lastele
või meelespidamiseks vanadele, et kunagi ka nemad raiutakse
jala peal. Ja pannakse, pannakse sängi.
Ta moore jõulude ajal tuuaksegi, et Jeesus-laps sünnib kuusk,
sureb ja korrutage. Eriti kurb on tegelikult vaadata neid kuusemüügikohti,
kus on neid kuuski terve hunnik niimoodi,
et keegi mees on käinud kirve või saega metsas nagu timukas
või lihunik.
Raiun seal 100 kuuske, vaha vedandad, linn müüb,
müüb neid, rümpasid, et tegelikult see sarnaneb sellise lihapoega,
kus ripuvad laest siuksed, hiiglaslikud,
tapetud sead, lambad põhimõtteliselt kahjuks küll jah,
aga, aga me ei hooli sellest põrmugi. Et me läheme praegu hoolima, mul hakkas,
mulle hakkas see mõte, läks kuidagi.
Mul oligi väike salamõte rikkuda su jõulurõõm,
eks ole, täna koju ja vaatad, kui ma null hoopis teise
pilguga vaatangi, et sa võib-olla lased käpuli,
üritad üle lugeda, et paljudel neid aastarõngaid oli,
kui vanalt ta pidi tirima hüvasti jätma eluga metsas.
Ja ja mingis mõttes, ega neid ei võetagi metsast,
et ta ei ole nagu jaht, vaid ta pigem meenutabki,
sellist tõuaretus, need kuused üldiselt kasvavad kuskil kuusekasvanduses,
nii nagu tõu tõuloomad või, või, või broilerid kana lihtsalt
tuuakse sealt. Oh issand küll, jah, kuhu me ruumi, aga ega see kuuskil ainus,
kes jõulude ajal oma eluga teadma, kas iga martsiga jätab
oma elu ja see on ka ainult igavaid, nagu sa mainisid ka
lambaid väga õieti teisigi kalu, kalkuneid,
küülikuid, hakkasin praegu mõtlema, hästi kurvalt helmed
tegelikult tuleks teha üks selline selline MTÜ,
mis kuuskede kaitseks, mis kaevata kohtusse
ja teha nii-öelda raierahu senikaua kuni näiteks huntide
puhul on see, et suurkiskjate jaht keelati ära,
kohus pani selle protsessi seisma. Praegu ma just lugesin uudist, kuidas hundid,
hundid on väga targad loomad, nad said kohe uudiseid lugedes,
sai teada, praegu jaht ei toimu, lugesid Delfi portaalist.
Jubarad käivad kuskil kolonnides, jalutavad kuskil Haapsalu
äärelinnas kuskil Raplamaal, need käivad mööda teed
ja juba kuskil olid Coopi poed, hunt ei pea jõule kartma,
sest hunt ei ole eestlaste klassikaline jõuluroog.
Ei ole kunagi kuulunud eestlaste sellisele jõululauale,
pigem on olnud eestlane klassikaline hundi. Pigem vastupidi.
Ehkki viimasel ajal ka seda otseselt ei ole,
pigem on hundi jõuluroa moodustavad eestlase Poolt jõuluks
ürit üritavad urus kasvatada mingeid lambaid,
näiteks konkurents on kõva hunt, tahab seda lammast,
eestlane tahab olemas, tõstsid jälle nii keerulise
probleemipuntra üles, et ma arvan, et huntide
ja inimeste vahel on selline noh olnud nagu ajutine relvarahu,
mitte rahulepingu just nimelt ajutine rahu,
sest et veel viie ja 60. aastal tuli ette küll juhtumeid,
kus eestlane söödi jõuluks, tollal hundid tähistes näär muidugi. Läksid nõukogude võimuga kohe kaasa, hundid,
vaata, Mart lihtsalt ei ole kristlased neil jõuludes talle
mitte midagi, need ei ole ristitud.
Nad ei tea kolmainu jumalast mitte midagi,
audid kahjuks tegid koostööd ka NKVD kat metsavennad,
kes läksid metsa peita NKVD-s.
Nad langesid seal huntide rünnakute ohvriks.
Rainkoweedeelased, kes otsisid metsale endi,
langesid huntide saagiks. Vutid tegutsesid hoopis kuskil kõrgemal sfääris
või hoopis kõrgemal levelil.
Et ma olen mõelnud, et kui seal nüüd hakkasid sellest rääkima,
siis tegelikult tuleks teha MTÜ kaevata linna kohtusse,
panna avaldus sisse lõpetada, peatada kuuskede raiumine,
lõpetada sigade tapmine, lambad, kitsed,
kõikide sa mainisid, et oleks, et oleks,
et kohus saaks seda arutada. Ma olen vaadanud neid fotosid kohtusaalidest,
tavaliselt istuvad seal Tallinna Sadama töötajaid,
siis istuvad seal veel parvel pruunsilla,
advokaadid ja hulk rahvast istub seal.
Aga mõtle, kui huvitav olema siis, kui oleme sigade
advokaadid ja huntide advokaadid ja kuuskede advokaadid
ja ja siis need, kes tahavad siduda Paia kuuskisid,
ühesõnaga see on nagu juriidiliselt läheb siis selline
lumepall veerema, aga eelis on see, et kuused jäävad alles,
nulud jäävad alles ja jõulurõõmu saab pakkuda tegelikult kunstkuusk. Jah, ma ei küll ei kujuta ette, mis kõik selle tegemiseks
peab hävima ja mida lauale üldse panna, sest
ega tegelikult kõrvitsa tükeldamine kapsaraiumine on komad,
julm tegevus on, et ka need võetakse peenralt ära.
Kõrvits on kasvanud suureks ilusaks, mõtleb,
et nüüd ma lähen rooli linna. Aga kes on lugenud näiteks Tsipoliino raamatut,
see teab, kui tore ja töökas lisand kõrvits,
kes ehitas endale väikse maja ees aga eesti kõrvitsat ei
jõua kunagi selle maja ehitamiseni nopitakse peenralt ära,
jää pealt tehakse hälloviiniks, tehakse neile augud sisse,
pannakse küünal sisse põlema ja mis, mis sellest pääseb,
siis raiutakse tükkideks ja pannakse jõuluks Burbega julmad
kombed on, et ega kapsaraiumine täpselt sama on olemas,
kapsaraud lausa sihuke on, mille rotid ära. Sellepärast, et Tootsi saaks seda raiuda.
Rollid olid loodusteadlik kahjuks.
Toots sai kuskilt uue kapsaraua, ikka raius,
nii et ega see jõululauda sa vaatad, mis on verivorst näiteks.
Julmus kuubis on jah, soolikas on, mõtle,
jooksis ringi, siga sees, sooled, seal liikusid tema jää seedeprotsessi,
laguained, jääkained liikusid kindlalt kursil suust päraku poole,
nii nagu on ette nähtud. Ja siis tuli inimene tappis õnnelikult siga on kõige
intelligentsem loom üldse.
Et kui, kui näiteks me saaksime avada sigade intelligentsuse
ja nii-öelda lasta sellel lendu, siis ma ei kujuta ette,
et tehisintellekt kahvatuks selle kõrval.
Dorvel no vaata, mis siis saab, kui sead võimule tulla ja,
ja et siis elas seakene õnnelikult ja siis tuli tapeti
ja siis Belgistidelt sooled välja topiti täis ta. Ja mis, mis tegelikult ei kuulu soole sissesiga,
ise tahaks lugeda, tank seal oleks eluajal oleks tahtnud,
kaaslasel oleks, oleks tahtnud tangoga eluajal ei antud seda
alles pärast surma, siis.
Nii et. Ja need on, need on kurvad asjad,
kui sa hakkad seda jõulu jõululauda, jõulutuba
ja kõike kõike naguniimoodi üldse.
Jõulud mütoloogiast oli rasvaküünal. Kelle rahvas seda teame, teame lambivarjud lambi.
Lambivarjud.
Need olid peale jõule jõuludel otseselt ei olnud lambivarjud,
aga kui sa mainisid, mainisid, et see on julm teema,
siis tegelikult ka jõulumütoloogia on tohutult muutunud.
Et, et see on vägivaldne püha tõesti.
Aga milline püha ei ole?
Ma mõtlesin. Emadepäev, naistepäev, neid pühi on küll,
hoia. Mõtle nendele miljonitele õnnetudele tulpidele,
mis raiutud siis raks-raks.
Laibad on pandud suurde virn tuuakse linna emadepäeval
hakatakse müüma inimestele, kes viivad surnud lilli oma koju,
panevad vett faasi.
See on ka väga kvartett.
Kurjust on igal pool, aga ma hakkasin mõtlema hoopis sellele,
kuidas muutunud päkapikkude tähendus. Üks päev mõtlesin selle üle, et vaata, tänapäeval
traditsioon on, nagu see kindel teadmine lasterlused
päkapiku jaoks pannakse esimesel advendil väljas.
Ja päkapikk toob igal detsembrikuu õhtul toob hommikul ärkad üles,
siis on sussi sees-komm ja siis on ka advendikalendrile,
see on pisut teine teema, advendikalender,
need on ka koer.
Kass, sinu koera advendikalender ei ole,
minu koeral ka veel ei ole, nüüd on hilja juba ei noh,
hilja üle kunagi ei osta, lihtsalt üks vorst tükeldada
ja panna igast igast loogikast tükk vorst. Ja kui sa nüüd mainisid, mida veel ei ole,
siis ma täna otsisin just poes neid imemaitsvaid kalevi komme,
mille sees on tead nagu kuulikesed šokolaadist,
mille sees on piparkook.
Ma ei leidnud neid.
Ma ei tea, kas on mingi tarneraskus, mis probleem on,
mis poest sotsisid, Selverist?
Mine sena kalevipoodi. Ma ei jõudnud sinna Rotermanni kvartali kalevipoodi,
et seal peaks olema kõik tooted, aga tahtsin hoopis rääkida sellest,
et päkapikutähendus on väga muutunud.
Mäletan, et vanasti kui mina laps olin, siis oli ka ju päkapikujutt.
Aga päkapikk ei toonud sugugi mitte öösiti komme,
vaid öeldi konkreetselt.
Päkapikk vaatab, kuidas sa käitud ja kui sa oled halb laps,
kui sa teed pättust, kui sa teed seal mingit koerust,
siis ta ütleb jõuluvanale, ta koputab jõuluvanale,
räägib ära, mis seal kõik teinud, jõuluvana kas ei tule
üldse või tuleb väiksema pakiga või lausa võtab pitsa,
et kunagi oli päkapikk, selline jõuluvana nii-öelda abi teenis,
teenistus on ja kes sugugi kannud komme vaid andis nii-öelda korravalvefunktsiooniga,
nüüd on temast saanud selline noh, heategija,
kes tuleb lihtsalt kommidega. Vanasti olid, viibisid kogu aeg koos jõuluvana jõuluvana
maal ja aitasid tal valmistada erinevaid maiustusi
ja mänguasju, mida jõuluvana iial last neli,
viis, see võis olla ka nõukogude võimuga seotud.
Päkapikud lihtsalt ei pääsenud nagu nõukogude laste juurde,
nii igapäevaselt, et pidevalt iga iga hommikuviga öösel
kommi tuua.
Et Eesti vabanemisega piirid läksid lahti
ja päkapikk hakkas nagu hulgim sisse tulema
ja tõesti iga akna taha jätkub neid tänapäeval,
kust on tulnud päkanäiteks jõululaulud näiteks päkapikk,
päkapikk, küll saaled, imelik hai, tuuri rallalla,
hüppad ühe jalaga edasi, veel räägitakse ühe silmaga
ja mis see kõik teeb, et miks päkapiku kujutaks invaliidina? No need vanad hallid ajad, päkapikud, maiust lugesin
hiljaaegu üle Selma Lagerlöfi raamatut Mil folkerson,
kus muudeti Holger on just nimelt mõõdetlike päkapikuks ärja põlvlaseks,
öeldakse tal või, või noh, ühesõnaga need ei ole samad asjad sugugi.
Tegelikult ei ole jah, sest päkapikk on päkapikk korraga
härja härjapõlvlane ulatub härjapõlveni.
Kes meist küll teab, kui kõrgele on härjapõlv,
tõstku käsi praegu kodus, sina tõstad, millal sa nägid nagu
David Vseviov ütleb, sellistel puhkudel,
igaüks võib ise võtta preemiaks kapist, mis tal head-paremat on,
kui sa võid võtta ja, aga mina küll ei tea,
kui kõrge härjapõlve, no kas sa, lehm oled näinud,
tan lehmast, natuke suurem lehma ma olen näinud ega,
ega ma nüüd ega ma nüüd ausalt öeldes praegu ka ei julge
sulle näidata, et kui kõrgel maastasub lehma pull igal juhul
päkapikk on selline. Selline on pöialpoiss, mulle pöialt, praegu son,
pöial või mis asi on back päkk, päkk on vaata kani alale.
Ega see mõõt on sama, põhimõtteliselt Bäckman suurem kui pöial.
Ärja Põlvama kõige kõrgem ärja põleb, on umbes selline,
nii kõrge on.
No see on ikka päris kõrge juba, no ma räägin,
et ikka igavene jurakas.
No vot näiteks teine solgerson ei olnud nii suur teestlus
hane seljas võis olla ka väga suur hani. Seda küll jälle hanega ei ole ammu näinud.
Ja teine küsimus, enne, kui me läheme tänase muusikalise
külalise juurde, kes on erakordselt kaasahaarava põnevartist,
miks lauldakse seda laulud, jõuluvana punanina hüppas üle laualina,
laualina kärises, jõuluvana värises, krüptiline värss.
Aga mida sa tegelikult laudi näärivanast sõda.
Nii et miks siis näärivana kohta niimoodi lauldi?
Hüppa sulle laualina. Iga lauludes on enamasti peidus mingi tõde,
et kui sa räägiks mõne müüdi uurijaga esite seleta,
eks ole, et see kõik on kuskile ammustel aegadel tegelikult
aset leidnud ja ta on nagu moondunud legendiks,
aga tegelikult on oma tõe tõetera sees ja kunagi ütleme seal siis,
kui ei olnud veel kirjaoskus, mingi 3000 aastat enne meie
aja arvamist elas keegi, kes hüppas, laualina kärises
ja ta värises. Aga see on kandunud meieni.
Aga kas see võib olla hoopis Kaali meteoriidi nagu kujutus rahvaluules,
et ka võib-olla ja kes siis mis laualina on aed laualina
nagu maa nagu maa või, ja jõuluvana ja siis vana kärises,
pages, plahvatus tekkis Kaali järv.
Jõuluvara nagu meteoriidi läheneb, ei hüpanud nagu üle ta
lihtsalt kukkus, maa värises, aga no ütleme,
tolla, tollane inimene, kes seda pealt nägi,
tema ei saanud aru, kas see nüüd maolaualina,
kas ta kukkus, kas ta lendas, värss tuli pealegi osad värsid,
enamus värsi on tehtud riimi pärast. Et kui laualina Punanina no mis sellega riimuks.
Vihjab ka sellele, et meteoriit oli tuline
ja hõõguv, just ta tuli taevast hõõruda.
Ja kas seal on kirjas kõik Lennart Meri hõbevalge Lennart
oma uuringuga minust eksiteele, sest tema hakkas püüdlase
kannul kõndima ja püüdjoni püüttes, kes vanakreeka ka
selline kuulujutud üleskirjutaja ehk ehk müütide,
müütilise tähendaja kuskil Ateena turul käis üks tüüp ringi
ja pani kirja, mida Ateena mehed ja ka naised rääkisid. Aga tegelikult võib-olla just nimelt selline ürgloomismotiiv,
kuidas, kuidas peegeldus Kaali meteoriidi hüppe üle laualina
siis selles rahvaluulele toetuvasse ja see toimus 24.
detsembril umbes.
Ja sellest ongi alguses olnud jõulude tähistamine,
sihuke punane meteoriit tuli, lõhestas Saaremaa Saaremaa
värises ja värises ja, ja siis seda on hakatud tähistama
seda hetke ja, ja nüüd on see jah, moondunud nii nagu
kuningas Arturi lood nagu Jeesus Kristuse loodad moonduvad
aja jooksul nüüd me oleme jõudnud selle lihtsa Salmini
jõuluvana punarina hüppasele laualina laualina kärises,
jõuluvana värises, tänane muusikaline külaline maris Pihlap. Segavale kõht. Teate, ma lang aga enam. Suur poiss, aga häbelik, kui silmad ainult sinu jaoks,
kas olen lühinägelik, vilguvad sädemed ümbritseb pimedus
täielik meid. Ja me vaikselt siin öös kohe kui küsimusi tekib,
vastan sõnadeta.
Et vastus ei leki. Tuli just uudis, mida sa lahkelt jagasid,
et Tartu Puškini nimeline kool nimetati ümber Joken Tartu
Jakentaga kool, Tartu agendaga kool ja see,
nagu me teame, see on vene keelt vene, vene,
vene laste kool, kus vene lapsed käivad CTUsse Jeovitšov
kooli jõgentagana lugenud, aga nüüd legend,
aga ei kujuta ette, et venelased õpivad arst eesti keele nii
eest ära, et nende jaoks ehkki öelda jogent,
aga, aga mina ütlen, et Puškini kui nüüd tõsta see teema üles,
et see on väga ambivalentne teemat, tõesti,
ta on vene luuletaja, aristokraat esindas rõhu vaid klass
ja kui me räägime, räägime klassi ühiskonnas,
siis tõesti, ta oli talupoegade kurna ja tärkavate
proletariaadi oleks ta ka rõhunud, kui ta läks pallidest
ja ja duellidest ja kauri daamide Buduaaridest saanud välja
Peterburi tööliskvartalites. Aga peale selle on ta Jukka, mustanahaline poeet.
Puškin on saanud ju.
Kui ma nüüd õieti mäletan, aastaid tagasi USA-s anti välja,
antakse siiamaani välja kõigi aegade nagu märgilisemate
mustanahaliste poeetide auhindu või aunimetusi
ja Puškin oli üks nendest, kes on selle saanud.
Et, et kuidas siis nüüd seda võtta, et seda oleks võinud ju. Ühest küljest jaht vene luuletaja, teisest küljest on ta
mustanahaline luule, igal juhul ta ei ole Tartu luuletaja.
Tartus ta käinud ei ole.
Et seetõttu ei ole, ei ole otseselt Puškini nimelist kooli Tartusse,
Tartus oli tarvis, et et kindlasti näiteks seal poldinas
võib-olla Puškini nimeline kool ja kõikidest nendest
teistest kohtadest, kus ta käis üle üle terve Tsaari-Venemaa,
ta sõitis tegelikult ringi, aga ka Eestis seda jah ei jõudnud,
need selles mõttes pole, pole hullu, ta mustanahaline on,
see kindlasti vääriks kooli võib-olla Aafrikas kuskil
võib-olla oli see selline noh, ütleme selline varjatud rassismiilming,
et räägiti kogu aeg, kuidas Me likvideerib
ja vene luuleta, aga seal taga võis olla selline noh,
ütle rassivaen arvavadki. Ta oleks jäätnud šoti juurtega, siis poleks keegi rääkinud.
Oleks joodud šoti neid õllesid pandud gildid,
selge, tantsid.
Lermontovi sünnipäev ei saa tähistada Tallinnas Tallinna
šoti klubi, mis asub Aia tänaval, et sinna võiks lisaks
lisaks kuulsatele šoti luuletajatele, kelle kujutusel on ja,
ja kelleltki kellelegi, kes seal kõik on kuulsad,
sa ütlesid, et võiks ka Lermontovi kuju püstitada,
jah, et see oleks iseenesest siuke huvitav. Huvitav asi, aga ei noh, see joogenud, aga noh,
sinu jaoks peaks olema ju täiesti arusaadav,
sina oled Lõuna-Eestist pärit ja ma saan aru,
Jokerit, aga peakski olema nagu sihuke vana tark tuumamurdes öelda,
jõetagune taga.
Ma elasin joganud taga, et siukest keelt pole,
küll. Sa oled liiga noor, et seda räägiti,
ütleme näiteks aastal 1210. Aga me ei tea ju, millist keelt räägiti tollal.
Laula, laula, pappi.
Baby nimeline kopiga, laule, pappi tuntud eesti papp ei
olnud eestlane, et eestlased olid need, kes hüüdsid,
laula, laula pappi, et et meil ei ole nagu võõrvallutaja
nime mõtet koolile anda pappi nime Papiniidu meil on olemas
ka mingi Mingit pappi, nimelisi asju, meil ju tegelikult on ka pappi,
pappi keskus ja, ja mis need, mis need kõik on.
Nii et ei minu arust jogentega cool, iseenesest väga huvitav
ja ootan huviga, millal kutsutakse kohtuma Jokentaga lastega.
Ühe mõistan täiesti, et ei soovi üldse sekkuda sellesse
vaidlusesse nii-öelda impeeriumi märkide
ja nende vene pehme jõuavalduste üle, mida see kahtlemata on,
aga ei saa siiski jätta mainimata, et, Kui öeldakse, et õpitakse Puškini nimelises koolis,
meeldib see meile või mitte meile, eestlastele,
aga Puškin on üldtuntud luuletaja kogu maailmas,
ta kehastab tsivilisatsiooni kultuuri, kultuur
ja tsivilisatsioon võivad olla sageli ka kurjad,
võivad olla mürgised.
Nende viljad võivad olla ohtlikud, see kõik on tõsi.
Aga ta kehastab kõrgkultuuri, isegi ütleks noh,
nii-öelda mingis mõttes aristokraatiat jogenud tagant. Kommenteerinud lugenud, aga kajastab sümboliseerib sellist rahulikkust,
seal käivad siuksed, punn, pusis, punapõsed,
rõõmsad, lapsed lugenud, aga umbes nagu Bullerby.
Me oleme neid lugenud, aga lapsed ja natuke temalt midagi
soomepärast Jokantaga nagu Joen, Joensuu,
Soomes. Linn ja soome-ugri keele loomulikult jah.
Ja öelda näiteks üle jõekool on kuidagi palju siuksem,
aga see on Tartu maantee lugenud, aga kui sa ütled Tartu
mütoloogias üle ja siis on teada, et Serelvat pätid,
noh, tänapäeval võib-olla ei ela enam seal oli,
vanasti oli see kuulus hiinalinnaga, näiteks üle jõe asub
jõuga Eesti Rahva muuseum. Kui minna mööda tänavat üles.
Käi pätid, ma pole julgenud iialgi üle.
Sa ei ole käinud veel julgenud.
Rongiga Tartusse ja vaatame ka selle üle,
tuleb ikka nii palju valgeid auke võtma sinu harjumis enda
Enda mingiks prioriteediks, et järgmine aasta ma pühendan,
ma näitan sulle kõiki neid asju, mida sa veel näinud ei ole,
ära räägi mulle Tartu rongis, sest ma olen saanud tegelikult
vahepeal palju uusi andmeid Tartu-Tallinn raudteeliikluse
kohta ja kui me siin ükspäev arutasime, et kuidas saada
Jõgeval ja nii, et ei peaks sõitma rongiga
või bussiga, siis tead, mis ma sulle ütlen. Tallinnast Jõgevale bussi ei lähegi.
Ainus viis pääseda, neetud rong, mis peatub vahepeal kuskil
soos ja ajab inimesed huntide lõugade vahele,
kes on saanud innustust ka läheb, ikka ei lähe,
tähendab, läheb siis, kui saab, sõidad rongiga tapale,
aetakse välja natuke vaatad, sõita bussiga
ja siis sa lähed bussist rongi tagasi.
Aga no mingi väikse sina bussigurmaan natuke väikse siukse suutäie,
sa saad seda buss, ärme seda ärme seda Teebade ringi valus
valus ja ma arvan, et sellest me räägime eeloleval aga meile
nüüd Tallinnas tramm sõitma, sa just ennem rääkisid,
et Tallinna Sadama inimesed istuvad kogu aeg kohtupingis,
et nüüd on neil hea võimalik minna sadamast kohtupinki
trammiga siiamaani noh, oligi praktiliselt ainult taksoga
oli võimalik minna või jala andsid, aga nüüd sa istud seal
trammi peale, ma ei olegi sõitnud seda liini läbi veel,
ma pole uurimas. Aitäh. Ja alati leiab alati vabanduse, aga tuntud
loodusteadlastena me kindlasti võtame selle ekspeditsiooni ette,
sest ega see tume maa seal seal linnahalli taga ju algab,
et ega me ju täpselt ei tea, mis seal on
või kus see, kus see vana sadam üldse on,
ma ei tea täpselt, kus on uus sadam, ega me seda ka ei tea.
Selleks trammiga minema.
Ja looda, et trammid jäid, ikka töötavad,
et sind bussi, aga hästi armas oli vaadata fotosid sellelt avamiselt,
kus ma sain ikkagi aru, kui oluline poliitikute jaoks on lindilõikamine,
et seal oli foto, kus siis avati trammiliikluse lint
ja sellist linti lõikas Ossinovski, Pärtel-Peeter pere
Kristjan järvel, Vladimir Svet ja veel mitu inimestelt ühte
lindikest oli umbes seitse täiskasvanud meest,
oli kääridega kääridega lõikamise kujutasite. Milline logistiline operatsioon võis olla see näiteks selle
linnavalitsuse nõunik, kes pidi garanteerima kõigile 78-le
üheksale lindilõikel oleks ka käärid oletanud,
olekski teravad ja muidu sakat jääd nüsima
ja teised on juba läbi lõiganud, aga sina ikka veel nagu jah,
et tuleb näiteks kohale wet akt, kust minu käärid on ja,
ja piinlik, lõikaks näppu ja siis on meil väga keeruline situatsioon,
kui mõni neist inimestest juhtub olevat vasakukäeline. Vasakukäelised on väga raske lõigata parema käe kääridega,
et läheb siukseks, noh, lint jääb sinna vahele kinni,
kuidagi hästi.
Imelik on, et, et siis targem oleks, ütleme vasakukäeline
siis nagu see lint eelnevalt praktiliselt läbi lõigates
selle koha pealt, et on vaja ainult hästi natuke puudutada
juba ta laguneb koos.
Aga see on teistest näiteks, ütleme, mõni hakkab seal
rapsima näiteks Järva mõni parema käe ja ma ei tea,
kas parema käin jumala eest, ma pole tema anatoomiat veel
nii põhjalikult uurinud, mõni hakkab seal rapsima,
kisub selle lindi enneaegu katki, seda jälle nagu liiga
palju ka katki lõigates. Ühesõnaga sellele inimesele, kes pidi seda üritust tagama,
oli see meeletu närvipinge, kusjuures seda modereerisime
meie hea sõber, alev, stremm, kogu seda üritust.
Lõbus oli, ühesõnaga sadamasse seal lähevad Rootsi laevas olevast,
rõõmsab sellega laeva peal sõita koju.
Ja see on muidugi tore.
Ja siis ma kujutan ette, et kogu see seltskond läks trammi
peale linti läbi lõigates trapist ei sõitnud veel ei,
ikka, mis ta muidu lõikesetest lindist seal oli vist setter
sõitma hakkas, alles avati ta reedel, aga sõitma hakkasin
seda küll, aga valitud seltskonna jaoks üks väike lõbusaid
tehti ikka sihuke nagu, nagu nagu jah, et see on nagu need
paroo lood Ida-Ekspressis. Ja mis surmiilusele ja kus, kus läheb hästi palju eliit
siseneb trammi selleks, et sõita sadamasse,
sedasama jõudes on keegi juba torgatud kääridega surnuks löödud.
Kusjuures kõigil olid käärid, võimalus oli kõigile
absoluutselt kõigile, käärid peos ja seda lahendama,
kelle käärid need just parajasti selle õnnetu inimese rind
olid tunginud.
Jah, ja tagasi sõiduks. Selleks ajaks, kui jõutakse tagasi, siis praegu lennujaamas
ei sõida, muidugi idee oli ühendada lennujaam,
sadam, aga, aga ära hakka rääkima, hakati ehitama ju rail
Balticut mille puhul ju ka tuli väga huvitav uudis tegelikult,
et mis oli rail Balticu mõte oli sees sõita Tallinnasse Riiga,
Vilniusse, siis poole Saksamaale, nüüd selgus,
et lätlased üldse viivata Riiasti mööda Riiga selle sõita ei saa.
Ja et sellega kohe kaob ära nagu üks selline eesmärk,
et sõita näiteks Läti, see mõte oli ju paljudel,
et tegelikult läbi Pärnu sõita Eestist Lätti,
et lõpuks ometi saaks riik. Kullake, me veel ei tea, mis üllatusi pakub meile Leedu.
Ja ega me ei teagi, mis ootab raudtee vapraid
raudtee-ehitajaid Poolas, et see on tegelikult teekond mitme
tundmatuga ja ega ka Eestis ega rööpaid veel ju ei ole,
on ehitatud aeg-ajalt metsadesse loomade suureks üllatuseks
selliseid muldkehi.
Isegi ole muldkeha, no seal on ikka siuksed betooniga peale valatud,
betooni on ka valatud ja võib-olla et ühesõnaga teid. Ma arvan, et Rail Baltic ust saab veel palju nalja.
Et nendest tulevad midagi sellist, nagu on maiade püramiidid
pärast seda, kui sellest kaasata asuvad kuskil trumlis.
Seal ümber käivad hundid, keda jahtida ei tohi,
valvavad neid kummalisi moodustisi, mille on ehitanud sinna
muistsed ehitajad.
Merko ja ma ei tea, kes seda, kes sellega tegelevad,
jah, ja siis. Noh, miks mitte siuksed maamärgid isenesest,
et see on ju väga tore, kui sa oled siuke seeneline,
lähed seal mööda raba ja järsku avaneb su ees muinasjutt,
hiiglaslik luksuslik ja sa jooksevad koju,
mis ma nägin ja kutsud kõik vaatama, kas enam ei leia?
Kadunud Vutuvat seda ei ole enam mitte kusagil avaram
võib-olla ainult korra aastas jaaniööl.
Siis ma, eks ole, mets on tihe, hundid uluvad igal pool,
sa oled nagu hirmul ka, eks ole, siis, aga vahel mõni
õnnelik ja pühapäevalaps, kes on pühapäeval sündinud,
tema näeb seda. Armastate järvest? No meil muusikaline külaline maris Pihlap,
pede, maus EP viie looga, kui nad vaid teaks,
kui nad vaid teaks.
Me oleme nüüd kaks lugu ära mänginud juba
ja halb on veel.
Nii et on veel, on veel ruumi meil.
Me sattusime tänases saates justkui telekas näidati suurt
meeleavaldust Lõuna-Koreas, et ikka elame huvitaval ajal,
et pidevalt kuskil kuskil riigis kuskil midagi juhtub,
et Gruusias käib kõva kõva möll. Lõuna-Korea meil siin Eestis on õnneks väga rahulik,
ära sõnu ära ära ei ole vaja.
Kõige õudsem ongi see, kui sa satud elama huvitaval ajal,
ausalt öeldes huvitaval ajal jah, ei, me elame huvitaval
ajal paraku, aga meil on siin jah, selles mõttes selline,
tead, kui hakkab lörtsi sadama viitsid koeraga välja minna
veel veel vähem mingile meeleavaldusele või mingisugused
presidenti kukutama, siis sa oled kodus,
paned just nimelt põlema selle akna peal asuva
kuusekolmnurga või küünlakolmnurga ja rahu majas,
et ei ole vaja kuskile minna. Et selles mõttes elame tõesti väga heas geograaf,
millised on sinu jutte mul praegu?
Suhteliselt kõheda olemise sellepärast, et see on niuke ära
sõnumise teema tegelikult, et kui sa hakkad siin rääkima,
kui, kui ma parem ei räägiks sel teemal,
ma parem ei taha kuulda neid uudiseid, kuidas,
kuidas keegi läheb kuhugi kedagi kukutama
või kuskil keegi ei, ei, ei, ei, neid ongi tore telekast vaadata,
just nimelt kui sa istud, panen, ma kordan,
paned oma küünlakolmnurga aknal põlevast televiisorist
vaatad Gruusiat, siis vaatad Lõuna-Koread,
sööd piparkooke, siis tee siukse oma sulekotist
ja sulepatjadest siukse mõnusa pesapojad sinna siis mõtle
kui eali ikkagi elu. Vanasti, kui polnud internetti, polnud neid igasuguseid
sidekaableid ja asju.
Ma ei tea, mis kõik võis juhtuda näiteks aastal
1240 või või 1100 või aastal 990 kuskil Koreas
või kuskil seal, kus asub gruusia, tänapäevane
või mingites erinevates riikides üle kogu maailma kuskil
seal jogenud tagana vallas kus polnud õrna aimugi,
kes on Puškini, mis asi seal Puškin kunagi nende valla nimi
saab olema ühel venelaste koolil, seal elati rahulikult,
peeruvalgel pandi beer pilakusse. Finantsveergu, või vastupidi, see nüüd Marju Kõivupuu teema öelda,
kas pandi pilak veergu või peer beer bändi pilakusse,
aga no mõni ägedam mees võis panna ka Pilackupeergu.
Ma loodan, et selle jutu peale panna, et ei olnud sel ajal,
aga olid just nimelt see, kes see oli, kes Lennart Meri kirjutas,
püütjas näitas, et tema oligi nagu omavad internet,
et tema käis mööda.
Ateena raadio rääkis, et teate, mis seal põhjamaal on
niisugune maabus päike heidab magama. Kedagi ja no seda küll ei tea, ta võis olla tüütu ka
tülitada teda nagu kinni panna, tule vait,
räägi rohkem.
Ja eks seal internetti aset leidsidki sihuksed rändurid,
kes käisid tares tarre ja rääkisid kuulujutte,
et näiteks pärast sõda tegutses ju Eestiski,
kes, oota, kes Jaan Roos, Jaan Roos just nimelt tema oligi
nagu kahel jalal kõndiv intern. Ei, Jaan Roos, eiei Jaan Roose ei olnud kahel jalal kõndiv internet.
Alternatiivmeedia Sestroos.
Tegelesin sellega, et nõukogude propaganda levitas uudiseid.
Ütleme näiteks sellest, et kuidas vahel neid,
et rahva hääl seal kirjutas midagi ja siis Jaan Roos käis
talust tallu, lükkas Rahva hääle ja kommunistide väiteid ümber.
Lükkas ümber, aga tal oli ka hoopis oma uudiseid rumalam
pärit Puurmani vallas, tore ikka. Et seal on niisugune tüüpiline, et sa nagu sirvida internetti,
siis Satodör filoodused, Harry Truman on pärit Puurmani vallas.
Mis asi see on, aga noh, sel ajal interneti olnud,
et siis lihtsalt Jaan Roos tuli sulle tuppa
ja oli seal niikaua, kuni temani oma noh,
kogu interneti ette lugenud.
Selles, selles teadmises, et Harry Truman on pärit Puurmani vallast,
ei ole midagi halba rahutukstegevat, pigem see on,
on, on tore uudis, positiivne uudis, et no ei ole ka
negatiivne üldse mingi uudis teada tavaküla v sinu. Mina ei ole Puurmani vallas võib-olla ei huvita,
kes Puurmani vallast pärit vormeli valla elanike huvitab,
et ruum oli sealt pärit.
Et äkki võimalik raha saada ta käest.
Jah, igal juhul on see palju parem uudis,
näiteks kui sa avad näiteks uudiste porteerivet,
et just see on põhjus, miks mehed paksuks lähevad.
Et kas see on seda tüüpi artiklid, teevad tuska
või vaata, kuidas mehed paksuks lähevad,
seal on ka omaette liik, on siuksed, kus leitakse mingi mees,
kes teatab, et tan kolme kuuga maha võtnud viis kilo selgelt
USA ümber oma toidusedel ja teeb iga päev 10 tundi trenni
kolme kuuga suutnud viis kilo alla võtta. Ja ütleb, et ega ma nüüd peangi elu lõpuni niimoodi elama,
sest muidu need viis küla tulevad tagasi.
Mul Igaljuhul uudised kurvastavad tseerivad aga see,
et Ruuben on pärit Puurmani vallast.
Ta jätab su parimal, halvimal juhul külmaks,
aga parimal hoo, kas tõesti, et sa saad teada olemas
Puurmani vald siis sa küsid, kes on Truman siis,
Jaan Roos räägib sulle, et see on USA president,
jälle targem ja siis ema hüüab. Ära ole seal interära, ole selle jaan roosiga nii kaua,
et õpikoolitükid tegemata, et Haadamanistele Jaan Roosi välja.
Siis emal Plevilaks ära ei ole, internetiroos läheb uksest välja,
läheb teise tallu, kõnnib läbi lume.
Aga niimoodi ta levitas teadmisi.
Jaan roosilt, muide on üks üks võimsamaid kirjeldusi pärit üldse,
mis räägib raamatutest.
Viimases päevikus. Läbi punase öö soovitan kõigil lugeda, seal on kirjeldus,
kuidas ta läks jälle läks külla ühele tuttavale,
nagu ta ikka läks.
Ja tuttav oli just lõpetanud uue maja nii-öelda
või nagu maja ehitamise.
Ja ta elas kal kõrval kuskil mingis väikses hütikeses,
uus maja oli ja ütles, et sa jaan, mine siis uude majja,
saad esimesena öelda, uues majas magada ja tal oli oma
raamatut juba sinna tassinud, ütles vaata,
jaan, et mul on siin väga huvitav raamatuna. Jaan Roose, biblio fiilsed raamatuid huvitasid,
et seal oli üks vana raamat, mille kohta käis legend,
et see on inimnahka köidetud raamat.
Jaan Roos läks siis ühte majja magama seal inimnahka
köidetud raamatuga.
Ja tõesti, kui saabus öine pimedus ja kõik vajusid unne
ja kogu sellele vallale valgus pimedus peale,
siis hakkas inimnahka köidetud raamat märatsema. Majas algas mingi õudne mürgel, asjad kukkusid maha,
riiulitel paiskusid raamatuid maha, mingit kolksu käisid
vastu seinu, vastust keegi lõgistas.
Jaan Roosi.
Toa linke, kui roos hommikul sealt ära läks,
siis ta ütles, et see oli tema elu kõige hirmsam.
Kusjuures tal ei olnud ka ju julgeolekuküüsis
ja ülekuulamistel ja igal pool aga see inimnahka köidetud
raamat lastele tõesti hirmu nahka, miks nii huvitav,
mis inimraamatut Ahtole, inimnaasmi, taht,
inimnahk olla raamatu ümber? Sellised raamatud olid Harry Potteris, kes hammustasid õpilasi,
kes ka midagi lugeda, lambad küll, aga see,
see juhtum, seda juhtum, kirjutab Jaan Roose ammu ennem seda,
kui leiutati Harry Potteri Harry Potter,
on ikkagi sellist sünteetiline toode, see on
kaasajakirjaniku väljamõeldis muidugi muistsete inglise,
briti mingite muude legendide põhjal, aga Jaan Roosi kogemus
on autentne tõde. Kas ta just tõde on, aga huvitav?
Huvitav, huvitav küll, aga see on jällegi selline internet.
Need, mis sattusid niisuguse uudise peale,
noh, see on selline.
Noh, Jaan Roos veetis öö inimnahka köidetud raamatuga.
Kas on kultuuriuudis, on see nüüd mingisugune,
avaks selle uudise, no ma kindlasti, kui ma seda näeks,
loeksin selle läbi, ta on nagu selline nagu natuke ufomaailm
või mingi sihuke neljast silm või viiest saladuse mingi
mingi sihuke nakad. Raamat võis olla näiteks, et näiteks kas raamatu kaanel olid
KredEx nagu minu käe peal karvad, eks ole,
et kas raamatukaaned olid, milline koht inimnahas
ja et kas seal olid näiteks naba või nibud
või olid kannika või hoopis midagi muud,
kas mees või naine, kelle nahk seal oli,
kui suur see raamat oli?
Et nahk tõmbub ka kokku tegelikult kui mitmest inimnahast
jätkub ühe raamatuköitmise kõiksugused? Küsimused muidugi huvitavad, meile üle on hea mõelda.
Nii et nojah, selles mõttes Jaan Roos oli küll sihukene
palju parem kui internet, palju parem.
Aga kas, kas tal pornosait ka?
Kusjuures, et ta otseselt tead, tuleb meelde,
et ta kurtis selle üle, et osad Eesti naised on väga
lodevaks muutunud, sõjajärgses olukorras astuvad kergesti
vahekorda venelastega. No vot, aga see ei ole vist porno, said,
see oli pigem selline moraali ülestõstmise teema küllap
temalt vaid ka neid lugusid lukku Norra Lukašenko ajal,
jah, ja siis.
No vot nii et igal ajal on olnud oma oma internet
ja ega siis püüti ja see oli päris ammu,
Jaan Roos oli veidi hiljem ja nüüd on siis meil Google.
Aga mida me saame teha see, mida meile annab see teadmine,
et Lõuna-Koreas oli mingi mässuvad, keegi kogunes kuhugi,
keegi kuskil midagi tegi kuskil keegi. Mis mõte sellel kõigel on?
Inimene aastaraamat on muidugi huvitav, ma räägin,
sellest ei räägita.
Esmalt, eks ma selle lootusega telekad klõpsingi,
et saaks inimene raamatut näha, aga küll tuleb sealt gruusia,
küll tuleb sealt Lõuna-Korea küll mingi muu asi.
Ja seda inimene aastaraamatut ja otsima jääda üks inimlaps,
aga lootus kaotada ei tohi, laulab maris Pihlap. Pimesi ei tea, kuidas pöörata tagasi. Ta on muidu jäädki lootma kõik ja seekord ka otse laiali voolanud.
Igavesi jõuab meie mured need kunagi lõpe.
Palju asju, mis on vaja pakkuda vaid pool,
aga seda said taha. Eks see. Ja me rääkisime siin erinevatest madinates siis erinevates riikides,
aga tegelikult 100 aastat möödus ka väga huvitavast madinast,
mis Eestis toimus ennekõike Tallinnas siis esimese detsembrimäss,
millest saigi need 100 aastat mööda, et mina mäletan veel,
kui Balti jaamas seisis Balti jaamas, seisnes mälestusmärk
sellele toredale üritusele.
Algas paljutõotavalt see lause koid siis sumbus Eesti NSV
olmesse ja selles mõttes ma olen praktiliselt praktiliselt
selle mässu pealt nägi kuju nimetatigi seal ainuke mälestusmärk,
kus on siis kujutatud kõiki mässust osa võtnud,
et seal oli umbes kolm inimest, oli seal kolm inimesteks,
ühes suunas, teises suunas veel paar ja,
ja üks vist kuskil kukkus neljandasse suunda,
et jah, et ja teine oli muidugi, kes tormab Moskva rongile,
oli selle teine nime hüüdnimi, oli, asusid siis balti jaama vastas,
seal kus enne oli asunud seltsimees Stalini kuju,
Stalini kuju võeti ära ja siis pandi sinna see 24. aasta mässukuju. See on sellest, ma lugesin just ka huvitavat artiklit,
kus järjekordselt meenutate seda, et üks sellest,
selle mässujuhtidest, kelle nime ma nüüd küll ei mäleta,
jõudis eluga Vene saatkonda, suri seal ära
ja maeti põranda alla.
Nii et kui, kui Jaan roosil oli ühes majas inimnahka
köidetud raamat, siis venelaste saatkonnas on siiamaani
luukere seal kuskil all, mida nad võivad aeg-ajalt välja
võtta ja vaadata. Et mäleta üks lapp, sest kui mingi mingis raamatus keegi meenutab,
kui ta lapsena mattis maha mingi linnu, et siis nad üritasid
seda iga natukese tagant üles kaevata, vaadata,
kas ta on juba luuvereks muutunud ja et Vene saatkonnas
võib-olla ka aeg-ajalt kaevatakse välja ja vaadata,
mis tast saab.
Laupäevases Postimehes väga huvitav lugu oli,
sellest, seal oli ka selle isiku nimi ja fata oli male
vaadanud sõltumast, olid mingid joonistused,
vistikali, mingi foto ka või noh, ühesõnaga kui tuuseldada
ringi ja ajaloo ajakirja tuna veergudel,
mille arhiiv on internetis olemas ja kui lugeda üldse KredEx
Vikipeedias Eesti kommunistide kohta, siis ma olen mõelnud,
et see on ikkagi uskumatult põnev maailm,
mida me mida me nüüd enam ei mäleta, sest vene muidugi ilmus
palju raamatuid, aga need raam noh, Viktor Maamägi,
Olaf Kuuli ja kes neid kuulsid, aga enamus nendest
raamatutest olid sellised nahksed ja ja hästi võimas stiilis
on sealt ei olnud veidi hiljem oli päris huvitav,
enne kui Jaak Valgepoliitikast kirjutas päris toreda raamatu punased. Jah, ja see oli täitsa täitsa vahva raamat,
mis kirjeldasidki seda Eesti kommunistide eluolu,
sest see on, see oli uskumatult ogar seikluslik ja,
ja, ja väga põnev põnevad lood on see, et kui minna mingid
Otto Rästas ja just nimelt kogu see kogu kogu see Kingissepa
afäärses Kingissepp tegelikult oli ju kui tal hästi Eestis maha,
siis ta oli samal ajal ju sisuliselt minu arust Vene NFSV
valitsusse talli kesktäitevkomitee liige
ja kui ta ära tapeti, siis kohe ühele linnale anti tema nimi
ja jaburgile. Ma just guugeldasin, AK tahtsin otsida.
24. aasta mässu kohta, leidsin.
Leidsin kohe sihukese loo Rudolf Pälsoni,
kelle tänaval me ju elasime omal ajal, kes oli ka tuntud 24.
aasta mäss sel ajal, kui näiteks, kui ma elasin seal tänaval
Tartu Ülikoolis, mind üldse ei huvitanud,
kes on Rudolf.
Pälsoni täna Pälsoni ühikas oli, oli heidemanni,
täna oli seal, eks ole, oli Pälsoni last alpel. See pole nagu inimene seal lihtsalt mingi asi.
Seal oli kaks lühikesel joodi kõvastel, taksoviinaautod seisid,
lakkamatu, selline oli uus Pälsoni.
Siis hiljem sain hämmastusega tegelikult Pälsoni eesnimi oli Rudolf.
Ja ta osales esimese detsembri ülestõusust
ja pärast seda ta varjas muide teadkustavarjus varjusanud
Vilmsi tänav 50.
Ta on siis tantsis minu poolt sinna linna poole,
tähendab siis nagu Narva maantee poole ja ta oli Vilmsi 50,
temaga koos olid seal Georg Kreuks, Vladimir Bogdanov,
Kreutzwaldi maha, seal tänaval lille pääl Sonlastiga maha
seitsmendal detsembril, Nastja politsei kinnipidamisel lasti
ta maha. Noh, ilmselt Paul vanasti oli, sel ajal oli Vilmsi
tänava nimi riisenud kampsunid, see oli üks ärimees
või õieti üks üks ettevõtja, kes oli ehitanud sinna majad
ja kes omas suurt osa Vilmsi tulevasest filmisid,
enamasti, kus asus ka muide Tallinna linna tapamaja
ja hiljem Rudolf Pälsoni nimelt kandis siis Pepleri tänav
Jasovhoos rakkes sovhoos vat. Ja teine nimi, mis mind alati nagu kummitas
või mis mind nagu hämmastas, et see ongi inimene oli selline
asula Tallinna ligidal nagu Sommer lingi
ja et seda ma mõtlesin, et oleks tore, tore koht,
noh, rootsi nimi, roosuvi niisugune nagu umbes nagu Võsu,
Käsmu Sammerlingi kõlab hästi, Jomeransolva suvi.
Tuleb välja, et see oligi kini.
Arnold shammerling, Arnold Tomberlikke selle koha nimetatud
Jüri oi ei, seal igast rubla tuleb välja,
et ka Jüri, Rudolf Veimeritega ja näiteks ratta. Kui sa jalutades Kadriorus, siis tasub alati meenutes
sealsamas paarides ringi.
Paarides ringi Nikolai Karotamm, kes varjas ennast seal mäe,
mis tõenäoliselt on, see viib kumu juurest,
sealt alles on mäekaldamäekalda tänavas,
varjas ennast enne kas tema oli hoopis kom?
Ei vabandust, Karl Säre.
Säre varjas ennast selles tänavas ja kui ta kinni võeti,
siis ta tassiti Poska tänaval asuvasse politseijaoskonda. Need majad muidugi on kõik ammu seal nagu maha lammutatud
ja on ka mälestus sellest, kui näiteks.
Kui näiteks Vares Barbarus tuli autoga venelaste autoga
toodi Kadrioru lossist pätsu juurest, sinna viidi Vene saatkonda,
siis korra pidas seal Weitzenbergi tänav oli mingi keldri pood.
Pealtnägija kirjeldus on seal kuskil raamatut pidas Vares
Barbarus kinni, läks poodi, ostis sealt kaks pudelit õlut,
jäi ühe õllekoha peal hästi, kulinal ära,
kobise autosse sõitis. No kas oli ka juunipööre?
Juunis oligi väga palavad ilmad ilusad, et miks siis mitte.
Jah, ma tean seda, ma tean seda poodi küll,
see oli seal.
Mina käisin seal, gaas oli Köleri ja veel ma ristil selle
nimi oli tibupood ei, natuke eemal olnud,
kipub see osa, sa räägid Osapu?
Kanaposa Ei Kanap osalisele poe nimi tibu-tibupilt ukse peal,
et seal seal müüdi õlut küll võis olla see eiei,
see Weitzenbergi pood on seal, kus on seal need,
seal on praegugi mingid asutused seal nendel
poolkeldrikorrustel seal kuskil see seal ei noh,
see ongi see tibud on ka kinni, kahjuks läks ahjus küll
sinna pidi tehtama Vinoteega, siis tuli koroona peale sinna
plaani teksti, aga jutu mõte on tõesti see,
mis sa mainisid, et see eesti kommunistide lugu. Jaak Valge võiks nii-öelda tagasi tulla normaalsusesse
ja kirjuta seda raamatut isegi punased kandiski osa üks
ja tegelikult võiks seda lugu edasi kedrata
ja kõik teised ajaloolised Tõnu Tannberg on kirjutanud väga
viimases Loomingus, oli eelviimane, oli väga huvitav lugu. Kelle allakäigust Nigol Andresen allakäigust kuidas ta
langes põlu alla, ühesõnaga neid lugusid on küll
ja küll neid kommunistide saatusi tuleks kirja panna,
see on hea.
Johannes on muidugi, mis jaakvalgele praegu,
tulgu tagasi normaalsusesse, et see tegelikult võiks olla
üleskutse väga paljudele riigikogu saadikutele,
tulge tagasi normaalsusesse. Tulge ära, minge sinna tööle, kus te olite,
tehke seda tööd edasi, et see oleks väga mõistlik.
Jaak Valge võiks tulla just nimelt ära sealt mitte luua
mingit uut Ekret sest üks on juba olemas,
teist pole vaja ja kolmandat ammugi mitte.
Et kui ta sealt ühest välja läks, siis ta võikski ära
lõpetada ja mitte käia Lipeistkümnes kuskil,
vaid minna kirjutada punaste teine osa valmis. Ja seekord mitte trükkida valgele paberile punaste tähtedega,
sest see oli väga raskesti loetav, oli raskesti loetav,
aga tõsi on, sest see oli esimene trükk,
teine trükk, tuli juba tuli.
Mul on kodus esimene trükk ja ma ikkagi panin prillid ette
suure hoolega.
Lugesid tookord seda raske, kes oleks uskunud aastal 80,
kui sai, või sina kui sina ajasid aastal 83 Pälsoni
nädalaselt kunagi saabub aeg, kus me tunneme suurt huvi
kommunistide elukäigu vastu. Ja, ja kui mina läksin 88 ülikooli ja mul oli just väga hea meel,
et, et meil need punased ained jäid ära ja vaat seetõttu ma
tunnengi huvi, et mulle ülikoolis õpetatud minule õpetati,
aga see kõik voolas nagu ühest kõrvast sisse.
Teisest veel, pealegi oli see selline noh,
nagu krüptiline plära ja et see ei olnud nagu mingisugune
ajalugu ega mingi jutustused praegu praegu tahaksid nii väga
teada Wilhelmine Klementi kõigist nendest jumal absoluut
jumal kui Krossilt natuke valgustanud Alma vaarmanni elu aga võiks,
võiks rohkem. Ja, ja väga huvitav on just see, et me saime teada just
nimelt siis, kui neid nimesid hakati muutma,
et mingid suured loodusobjektid linna täna,
et kannavad, mida me arvasime, et niisugune loodusobjekti
nimi lihtsalt, nii nagu Tartu, Pärnu Narva ei ole.
Et Saaremaa pealinn ei olegi Kingissepa oleks võinud ju arvata,
et seal on täpselt samasugune nimi nagu Tartu
või Pärnu. Ei, see tuli välja kommunisti nimi. Ja see võeti ära, pandi Kuressaare, kusjuures pandi tagasi
ka selliseid nimesid ju, mis on ka isikunimed näiteks.
Kasvõi minu lähedal Kentmanni tänav vanalinnas Dunkri tänav,
et need on kõik mingite kaupmeeste nimetage
ja jätad neid neid.
Väga huvitav ongi uurida, kust mingid asjad tekivad ja,
ja väga paljud asjad on ristitud ka suure Tõllu
või Kalevipoja järgi, miks siis mitte Sommer linki järg jogenud,
tagana lugenud, aga kes see oli, eks ole,
et me praegu mõtlema, et seal jõetagune,
aga see oli, võib-olla oleks muistne eesti kuningas,
kommunist, kommuni, seltsimees jõgeta, kas sa arvad,
et ta oli Soome kommunistoto, kuusin, ta võis olla selles päts,
mis oli seal mingi valitsus, mis tegutses seal,
jumal hoidku, Jokentaga jõe taga jogenud,
aga tegelikult ju Tartu toimusid kõik tähtsamad asjad. Laulupidu toimus ka Jokentacana oledaga.
Et tegelikult see praegune Tartu, mis sealpool jõge asub,
kus meie enamasti, et see pole midagi.
Et vanasti õiged asjad olid seal seal teisel pool
ja Pärnus näiteks.
Pärnu praegune ilm on kuidagi Koidule Janserelased hoopis
linnast välja, linnast väljas.
Ja nüüd on, nüüd on linn kätte saanud, majakese alla neelanud,
aga nad ikkagi on seal kenasti ja. Ja Kuressaares ma mäletan kunagi ma hakkasin Kuressaarest
sõitma välja Kuressaare kõige äärmine maja,
hästi lagunenud lobudik, niisugune praktiliselt sisse
kukkunud matus paistab läbi ja seal on ainuke terve asi on
seal küljes, on siis niisugune mälestustahvel
ja seal öeldakse, et seal suvitas Koidula.
Nii et vot selle mõttega niru sul tegelikult õpetaja,
minge otsige üles Kuressaares see koht, kus huvitas Koidula suvi,
päikesevarjud koidule jõulud. See on rooma Neetud. Teela. Ei vaidle, aga siis. Ma. Ja päev läbi kaadria saatma. Läbi saatma.
