Pool üheksa näitab, kell on laupäeval, 14. septembri hommik.
Teie külmkapil mängib endiselt vikerraadio.
Mis tuletab meelde, et ühel ühel päeval aastas muutub
Kadriorus asuv Koidula tänava raamatu lõhnaliseks
ja just täna see päev ongi Maarja Vaino,
tere hommikust.
Tere hommikust.
Räägime juba mõlemad külmkapi peal. Minu meelest sobis see koht ühele raadioaparaadile peaaegu
sama hästi kui raamatule raamaturiiul.
Kuidas sulle tundub? Absoluutselt sobib ja mul tulebki meelde,
et täna muide, loetud ja kirjutatud saates räägime Tõnu Õnnepaluga,
kes oma raamatus siinpool vaikust päris palju mõtiskleb
raadio üle ja raadiotähenduse üle, nii et raadio külmkapi
peal on väga tähenduslik asi. Ei ole paha, kui ka raadiosellises põnevas võtmes natuke
tähelepanu saab.
Tundub, et täna pannakse küll kirjandussõprade armastus
veidi proovile, sest ilm kipub olema natukene vesisevõitu.
Samas pole ju võimatu, et Kadriorgu minnakse rohkem
kuuluvustunnet otsima ja siis ei ole see vihm esmatähtis. Päris mitu inimest on mulle öelnud, et pole halba ilma,
paneme soojad riided.
Meil on olnud mõnel aastal seda, et on, on sadanud küll
mitte lõputult terve päev läbi, et on tulnud hoovihm mu
ja see ei ole otseselt tõesti inimesi takistanud,
aga ilus ilm on muidugi parem. Noh, klubitunnet on üsna lihtne proovile panna,
eilsel ERSO hooaja avakontserdil püüti muudkui
ja väga visalt instrumentaalkontserdi sümfooniaosade vahel aplodeerida,
kui inimene sooviks kohaneda süsteemselt,
mõistaks, et viibib klubis, kus valitsevad natukene teised tavad,
aga kui soovi, siis motiividest teised.
Oleme sinuga maarjaneid, kirjandustänava juttu siin ju
aastaid rääkinud ja alati püüdnud puudutada veel mõnda momenti. Seekord sobib see klubi teema siis päris hästi,
sest noortest eesti lugejatest on hakanud tekkima nagu
mingisugune grupp, kes natukene nagu kuulub klubisse,
sest raamat ei ole tema jaoks ju sugugi lõpuni võõras.
Samas on see raamat küllalt teistsugune selleks,
et klubi oleks oma, sest need raamatud kipuvad olema
põhiliselt inglisekeelset.
Ütleme nõnda, et aplodeerib seal, kus teised kulmu kortsutavad. Kui selline sissejuhatus nüüd sinu silmis kuidagi märkimist tabada. Ja see on päris hea võrdlus, sellepärast et ma olen aastaid
mõelnud selle jutu peale, et on niisugused kaks püsiteemat,
mõnes mõttes võib isegi öelda, et need on klišeeteemad,
aga teisest küljest klišeed on elulised,
nendega tuleb arvestada ja need on see, et oluline on,
et noored loeks, loeksid pole tähtis, mida nad loevad.
Ja ma olen nõus, et oluline, et noored loeksid,
aga ma ei ütleks, et see on päris ükskõik,
mida nad loevad, et seal on päris suur vahe. Ja, ja sellega kuidagiviisi käib koos lõputu teema jällegi
kohustuslikust kirjandusest, et miks peab lugema seda,
et las lapsed valivad ise, mida nad loevad.
Me ei lase ju lastel valida neid matemaatika võrrandeid,
mida nad õpivad koolis või üldse mingeid muid asju,
et haridus on haridus ja ka kirjandusharidus on ikkagi haridus,
mis toob kaasa laiema silmaringi ja harituse.
Ja kui see haritus ei olegi nagu üldse Eestiga seotud,
vaid on inglisekeelne, kuulub mingi teise maailma noortekultuuri,
võib olla täiesti spetsiifilisse, mingisugusesse niisugusse,
tõepoolest väike klubikultuuri, ükskõik on need siis pangad,
on need mingisugusedki muud teemad siis nendel noortel ei
tekigi mingisugustki suhet eesti kultuuriga. Eesti ajalooga ja, ja tegelikult ka eesti keelega. Nojah, samas me peame aru saama, kus müüdi piir jookseb,
ega kellelgi vist väga täpseid andmeid ei ole
ja vist ei saagi olla.
Kui suur see inglisekeelse kirjanduse tuhinutsioon? See on päris suur, ma olen seda nüüd juba aastaid kuulnud
õpetajate käest, kes ütlevad, et minu meelest paaris koolis
on õpetajad teinud nagu sellise oma koolisisese uuringu
ja sealt on väga selgelt ilmsiks tulnud,
et mida noorem vanuseaste, seda suurem osakaal on inglise
keelsel kirjandusel, et seda rohkem nad loevad juba inglise keeles.
Ja, ja see on loomulikult, see pole ametlikult
statistikaameti poolt kinnitatud, aga see on õpetajate kogemus. Ja nüüd hiljuti kuulsin Masama juttu kirjastajatelt,
kes ütlesid, et eestikeelset raamatut on noorele juba aina
keerulisem turundada, sellepärast et nad eelistavad inglise
keeles lugeda.
Ja paljud neist ütlevad, et nad saavad inglisekeelsest
raamatust paremini aru, et eesti keel, rõhutan,
on imelik. Siit on võimalik teha kaks järeldust, kas näiteks,
et õpetajatel on oma roll, et vanuse kasvades kuidagipidi
leiab noor üles rohkem Eesti raamatu või see,
et need noored, kes täna juba loevad inglise keeles
tulevikus loevad veelgi rohkem lihtsalt generatsioonid on
juba siseselt? Nii erinevad mulle ONGI nendest koolisisestest uuringutest
jäänud muljet, need põlvkonnad on juba erinevad,
et, et ongi, et noorem põlvkond, ta Ta on kasvanud mõnes
mõttes üles juba maailmakodanikuna.
Internet on tema jaoks teinud maailma ilma piirideta kohaks,
et sa võid tõepoolest füüsiliselt asuda Eestis.
Aga oma peaga võid sa asuda tegelikult ükskõik kus oma hingeeluga,
vaid see tegelikult asuda ükskõik kus. Ja võib-olla see nagu Eesti.
Eesti kooli üks eesmärke peakski olema seda noort siduda
just nimelt selle eesti asjaga.
Sest iga kodu seda ju ka ideed, et, et kui me tahame,
et see eesti asi edasi läheks, siis mõnes mõttes see,
kes selle hariduse juurde Meil tehakse igat sorti bakalaureuse ja magistritöid
ja vahel ei saa arugi, mida isegi uuritakse.
Kas keegi on uurinud ka seda, et tõepoolest teha selgeks,
mida siis peavad noored eesti keele puhul imelikuks? Ja seda oleks kohe tõesti väga huvitav teada,
et väidetavalt ikkagi nii mõnedki sõnadon imelikud,
mis näiteks minu endagi meelest on täiesti normaalsed sõnad.
Alles hiljuti kuulsin, no see on juba vana jutt,
et, et ei teata sageli üldse isegi näiteks mis asi on pööning.
Mis on mõnes mõttes arusaadav, tänapäeva maju ehitatakse
ilma pööningut, aga ei olda seda sõnagi kuulnud,
pole aimugi, mis see on, ja see sõna ise on ka imelik,
et ta on selline kaks ööd ja selline, no inglise keeles. See on aga sellepärast kohe haara ju inglisekeelse raamatu. Jah, et see on nagu huvitav küsimus, et kuidas,
kuidas see inglise keel tundub nii palju nagu lihtsam
ja arusaadavam, sest ma tegelikult ei usu,
et nendel noortel on väga laialdane, meeletut rikkalik
inglisekeelne sõnavara.
Ma arvan, et see on siiski suhteliselt kitsas
ja et need raamatud, mida nad loevad, on ju ka lihtsalt loetavad.
Ja mulle nagu vahel tundub, et, et kehtivad Tammsaare kunagi
öeldud sõnad. Et et me saame eesti keelest liiga hästi aru,
sellepärast me eelistame võõrkeeli. Aga äkki me praegu tabasimegi mingisugust naela teiste sõnadega,
äkki meie keel on raamatutest liiga rikas
ja see tekitab vaeva. Just see tekitab vaeva ja ma alles hiljuti lugesin ühte uuringut,
mille kohaselt tänapäeval on igasugusedki aju
ja neuroloogilised uuringud moes ja seal oli mõõdetud seda,
et mis toimub inimese ajus, kui ta ennast vaimselt pingutab.
Ja, ja see tulemus oli niisugune, et käivituvad siis ajus
need piirkonnad, mis käivituvad ka siis,
kui inimest piinatakse.
Ehk siis vaimne pingutus ongi raske, tekitab vaeva
ja seda nad alles uurivad, et mis siis on see motivatsioon,
et inimene ikkagi tahab ennast vaimselt pingutada,
sest ta ju teeb seda. Aga vaat võib-olla seal ühes kohas ongi see,
et mingis vanuses sa ei taha ennast vaimselt pingutada ja,
ja siis sa lähedki seda, võtad selle lihtsa lihtsama
vastupanu teed, läheb. On veel üks tahk raamatus, mida tõlgitakse,
võib suhtuda väga erinevalt, võib minna lihtsat
ja kiiret teed, nagu seda suudab väga hästi teha ka tehnoloogia.
Ja võib mõelda, mida siis tahtis autor öelda ühe
või teise fraasiga, täpsemalt tõlkijatel ei ole ka maailma
kõige paremad ajad. Ei ole ja see on ka väga suur küsimus ja see on ka
tegelikult kirjastajatele suur väljakutse.
Meie praegune suund on ju olnud nii, ütleme siis
kultuuripoliitiliselt kui ka kirjastajate endi
missioonitundest lähtuvalt see, et me maailma ütleme sellist
kirjanduse kuldfondi, aga mõtteloo kuldfondi püüame kogu aeg
vahendada eesti keelde, et seda ütleme siis rasket,
vaimselt nõudlikku teksti oleks võimalik lugeda eesti keeles
heas professionaalses tõlkes. Loomulikult jällegi võib öelda, et võib-olla on neid väga
hea keelega inimesi, kes suudavad lugeda seal Fucood
prantsuse keeles ja võib-olla kedagi teist inglise keeles
ja saksa keeles.
Aga ma siiski pigem kaldun arvama, et kui professionaalne
tõlkija on selle töö meie eest ära teinud,
siis eesti keeles on seda parem lugeda.
See on õigem lugeda, sest kui siin ilmus Dante jumalik
komöödia täies mahus, me võisime jälle öelda,
et me oleme kultuurrahvas, see on meie oma keeles olemas. Ja, ja kui nüüd asi läheb sinna, et professionaalne tõlkija
asendatakse tehisharuga või öeldakse, et me ei vaja seda
teksti eesti keeles, ei osta seda raamatut,
ma ostan selle pehmete kaantega väljaandena kuskilt Amazonist,
siis, siis on küsimus jah, et kuhu meie kultuursus lõpus liigub. Eile kontserdikava sirvides jäi täpselt sama mõte kripeldama,
sest mõne lausekonstruktsioon oli küll juba enam kui
kahtlane kava ise maksis kolm eurot, aga tõlge oli
konarlikum kui kunagi varem.
Küsimus ei ole ainult tõlkijatest, neid on ikka,
küsimus on tellijates. Küsimus on tellijates ja see on juba ajalehtedest ammu näha,
et keeletoimetajate pealt on raha kokku hoitud
ja neid pealkirju ja neid vigu, mida võib ikkagi
soliidsetest lehtedest lugeda, no see ikkagi vahel on
niivõrd piinlik.
Ma olen isegi oma sotsiaalmeediasse vahel häbiposti pannud
mõned sellised asjad, et, et nii, nii ei tohiks olla. Probleemi kirjeldamine on vahel isegi natukene lihtsam kui
mingisuguse mõistliku vastuse leidmine, samas kirjandustänav
ju tegeleb ka noortega, leidsin siin kell 12 Ene Sepp,
eestluse vanem romaanist ja eesti noortekirjandusest
räägivad kirjanik Ene Sepp ja kalamaja raamatukoguhoidja
Stiina Sild.
Kuidas kõneleda kirjandus tänaval noortega,
tulevad nad üldse sinna? Ja meil on muidugi väga tore see, et meil on alati ju terve
hulk vabatahtlikke, kes on eranditult alati noored inimesed
ja tulevad särasilmi. Keegi ei tule siis nemad ikka tulema. Ja vabatahtlikud ikka tulevad, tegelikult ju noored tahavad kirjutada,
et kirjutada tahavad nad väga, et nüüd on nagu küsimus ka selles,
et kindlasti nii mõnedki neist tahavad ka lugeda,
aga just et see lugemus peaks olema suurem juba sellepärast,
et oleks parem sõnavara, sest ka seda noortekirjandust
lugedes tuleb möönda, et nii mõnigi lause oleks nagu
tõlgitud peas inglise keelest, see ei ole eesti keeles hästi
kõlav lause ja, ja ka need sellised bürokraatlikud
või kantse liitlikud väljendid ilukirjanduslikus tekstis
jällegi ei, ei mõju kunagi hästi. Et jah, et seda ilukirjanduslikku keelt,
sõnavara, kõike sellist, oma mõtete, osavat väljendamist,
seda, seda peaks noored rohkem silmas pidama ka eks noored
on arenemisvõimelised, kes tahavad, need kindlasti jõuavad. Oled sa pannud tähele, keda peavad eesti noored
kirjandushuvilised ja kirjutamishuvilised autoriteediks
tänastest kirjutajatest? Sellele küsimusele ma ei oska vastata, sellele,
sellele võiks jällegi keegi, sellest võiks keegi teha,
kasvõi oma õpilaslõputöö.
Kes üldse tohib nendega rääkida.
Juba kuulnud jah, et, et kes, kes on nende jaoks autoriteet,
küllap seal on ikkagi küllalt erinevaid autoreid,
sest et. Me ei saa ju lõpuks öelda, et noored on mingi üks üksus.
Noorte hulgas on väga palju erinevaid isiksusi,
väga palju erinevaid huvisid. Nad on, mõni noor on selline, et lööd käsi kokku,
et kuidas üldse selline tark, arukas fantastiliselt
erudeeritud noor olemas on.
Ja mõne teise puhul jälle lööd käsi kokku,
mõtled, et püha jumal, et ta on juba nii vana
ja ta ei tea isegi seda, et, et noored on ju väga erinevad
ja ma arvan, et ka need autoriteedid on erinevad,
et ma olen vahel küsinud muuseumis, et et inimesed tulid
Tammsaare ukse taha, et tal aitäh öelda nende raamatute eest,
et kelle ukse taha teie läheksite? Ma pean ütlema, et sagedamini kõlavad siiski välismaa
kirjanike nimed. Mati Unt 80, Juhan Liiv 160, Anna Haava 160
ja nii edasi.
Neid, kelle ümarat sünnipäeva sünniaastapäeva tähistada,
neid ju on.
Kas on mõni sugune hea idee, kuidas siis noorele ka selgeks teha,
kes Mati Unt ikkagi oli, mul tuli ketserlik mõtte tõlgin
inglise keelde ja siis tagasi. Jah, tõesti, et see, võib-olla sedakaudu seda ust kaudu
tuleb minna, et avastavad, et sihuke äge autor on
ja siis avastavad, et see on eestlane.
Aga eks see mõnes mõttes ongi üks on see hariduse küsimus,
et kool on koht, kus põhimõtteliselt peaks lihtsalt teada saama,
et selline autor on olemas ja teiseks ikkagi laulan seda oma laulu,
mida ma palju laulnud, et et võiks sisse viia lugemistunnid.
Et lihtsalt kui noorel on palju tegemist,
võib olla trennidest, on muud asjad. Et ikkagi tunniplaanis on üks aeg, kui reaalselt kõva
häälega loetakse üksteisele, et see liidab klassi,
see harjutab diktsiooni, eneseväljendust
ja tekstid saavad loetud. Äsjalahkunud emakeeleõpetajal ei anna, saage Vahur,
keda olen ikka jälle tsiteerinud, täpselt nõnda ka tegi,
lihtsalt märkas, et lapsed ei loe kodus ja emakeele tund
oligi lugemistund, sest see oli ainus koht,
kus tema pilgu all keegi luges ja näed, hakkasid lugema küll. Just sellepärast, et see esimene samm ongi ju see,
et, et see nimi ükskõik Mati Unt, Juhan lips ei ütle ju
mitte midagi, kui sa iial ei ole seda lugenud,
aga kui sa loed, sa võid avastada, et, aga see on ju hea
ja see hakkab meeldima.
Aga kuni ta seda lugemiselamust või kokkupuudet tekstiga ei saagi.
Seni see jutt, et lugemine on, et see on hea asi,
ei tähenda talle mitte midagi. No meil siin televiisoris tehakse eksperimente esimese
klassi vene laste keeleoskuse kallal, aga mis sa arvad,
mis juhtuks, kui mikrofoni ette jääks näiteks gümnasistid,
kes peaksid teatama kolm asjalikku lauset juubilari Anna
Haava või Heiti Talviku kohta? Ja see oleks huvitav eksperiment. Eriti kui seda ei tehtaks prantsuse lütseumi ukse ees Ja kui see tõstaks tänava peal, ma isegi ütleksin,
et mis gümnaasiumi õpilased tahaks minna tänavale
ja küsida seda lihtsalt ette Juttavatelt inimestelt.
Et kunagi jällegi aastaid tagasi minu meelest ühe
lõpugümnaasiumi lõputöö raames käisid õpilased kaasas kolm,
kolme kirjaniku pildid, Oskar Luts Friedebert Tuglase,
Anton Anton Hansen Tammsaare ja näitasid ette juhtuvatele inimestele.
Et kas te oskate öelda, kes on pildil? Tammsaare tunti üldiselt peaaegu alati ära dublast
ja Lutsu peaaegu mitte, nii et see pildiline keel on muidugi
veel järgmine, et kas me teame, kes on pildil,
milline kirjanikke, kas, kui me näiteks Anna Haava
ja Heiti Talviku pilti näitaksime, kas keegi üldse teaks,
kes need on, aga Contra?
Contra pilti äkki teataks, et ta on võib-olla rohkem
natukene kuskil figureerinud. Tänu festivalile saab täna veelgi kuulsamaks temalt. Tood ja me tellisime temalt oodi, et vaatasime,
et ta on ka üks juubilar hiljuti tähistas oma oma ümmargust
sünnipäeva ja et mitte ainult lahkunud klassikute juubeleid
ei tahaks tähistada, et tahaks ikka tunnustada ka neid
elavaid klassikuid, ma arvan, kontrakohta võib seda laias
laastus kasutada ka teda ikkagi tuntakse.
Kirjanikuna ja tegime ettepanekut, kirjuta ood,
mis ülistab kirjandustänava festivali. Ja mitte lätikeelne ja see, ma olen seda ise saanud juba
lugeda seda kirjandustänava festivali uudise ilmub ka
ajakirjas Looming hiljem, kes tahab üle lugeda.
See on väga vaimukas ja seda ma soovitan tõesti tulla täna
kell 11 30 kuulama. Kuule, silla avate ka luulesild kõlab enam kui luuleliselt,
aga sedapuhku on seal mõni kruvi puitdetail ka. Ja me panime ujuvsilla, mis läheb siis päikesekella juurest luigetiigisaarele,
seda mööda saab kõndida siis luigetiigisaarele,
kuhu muidu naljalt ei pääsem istuda seal maha kuulata Jaan Kaplinski,
Paul-Eerik Rummo, Heiti Talviku, Kalev Keskküla
ja Juhan Viidingu luulet.
Ja peab ütlema, et eile, kui seda silda paigaldati,
oli see liigagi populaarne ja segas meie tööd.
Nii et Ma usun, et, et inimestele on see juba silla peal
kõndimine suur elamus, aga ma loodan, et veelgi suurem
elamus on siis seda luulet seal kuulata. Kirjandustänava festivalil ainult edu, Maarja Vaino,
aitäh. Aitäh.
