Tere õhtust, välisilmast maailm jätkab sama suure hooga nagu  eelmisel aastal, vaid paar tundi tagasi teatas Kanada peaminister,  et astub tagasi ja Donald Trumpi lähedane liitlane Ilan Musk  sekkub aga samm-sammult muudkui uute riikide siseasjadesse,  aga meie teemad on täna hoopis sellised. Uurime, mida kinni peetud vene varilaevaga teha saab? Küsime, kui sõltub, on lääs Venemaaga äritegemisest. Elame kaasa Süüria pingutustele uueks saamisel. Estlink kahe lõhkunud tanker on jätkuvalt Soomes uurimise  all ja Arni Alandi uuris, kuidas rahvusvaheline mereõigus  praegu aidata saab ja mida on oodata NATO-lt. NATO esimene alaline mereväegrupp on sõjalaevade rühm,  mis valmis ööpäevaringselt mistahes ohule reageerima. Rühm tegutseb peamiselt Põhjamerel ja Läänemerel,  aga just viimasel hakkab teda varasemast rohkem näha olema  ning just Estlink kahe ja muude kaablite lõhkumise pärast. Ainult NATO laevade sagedamast kohalviibimisest on  sabotööride tõrjumiseks siiski vähe eduskunna  kaitsekomisjoni hinnangul oleks edasiste selliste  vahejuhtumite ärahoidmiseks vajalik muuta rahvusvahelisi õigusnorme. Merelogistikaekspert Tallinna tehnikaülikoolis õpetav  professor Ulla Tabaninen ei olnud välisilmale intervjuud  andes küll kuigi optimistlik mereõiguse muutmise osas. Mereõiguse muutmine on aga väga vaevarikas,  sisuliselt tuleb sellega nõusse saada kõik maailma suurimad  mereriigid ning seda konsensust vaevalt saavutatakse. Eelnev ei tähenda siiski, et iga laev võibki nüüd Läänemeres  karistamatult ankrut lohistada ammugi mitte seda,  et Venemaa varilaevastik segamatult tegutseda saab. Enamasti on varilaevastik. Kui laevad vanad logud, mis ei vasta ei ohutus  ega muudele nõuetele pealegi veavad nad Vene naftatooteid,  mis kuuluvad rahvusvaheliste sanktsioonide alla see tähendab,  et sanktsioone on võimalik kehtestada ka laevadele endale. Täna hetkel on 810. Nii Neive talle hetkel püstol lähis laengus nagu kuuetama live. Teine tee varilaevastiku taltsutada on uurida,  kas laevadel on kehtivad kindlustuslepingud. Praegu on kindlustuslepinguist teatamine Läänemerel vabatahtlik. Tabanineni sõnul oleks mõistlik, kui see muutuks kohustuslikuks. Ülemaailmselt oleks selleks vaja rahvusvahelise  meresõiduorganisatsiooni nõusolekut, mida tabanineni  hinnangul pole tingimata lihtne saada. Tõenäoliselt saaks siinsed riigid aga sõlmida kohalike  ainult Läänemerd puudutavaid kokkuleppeid. Tabanine leiab, et iglesi juhtumis on Soome seni teinud kõik õigesti. Ottetuna kinni karjasta süüsta esimene n. EKLS-i võib kinni pidada ühelt poolt kuni kohtuprotsessi lõpuni,  teisalt aga, kuni on kindlaks tehtud, kas laev üldse  merekõlbulik on. Juba 15 aastat kehtib Soome laeva laevaettekannete süsteem  ehk kohvräpp. Selle kohaselt peab iga Soome lahele ilmuv laev teada andma,  kuhu ta on teel. Laeva liikumist jälgitakse tähelepanelikult  ja kõrvalekallete korral võidakse laev peatada. Soome lahte jälgitakse koguni nii tähelepanelikult,  et kui laev ka kõik tuvastamis seadmed välja lülitab,  satub ta ikkagi radariekraanidele ning sellise pimedalt  liikuva laeva vastu on võimude huvi muidugi eriti suur. Ja stuudios on transiidi ja majandusekspert Raivo Vare. Tere õhtust. No maailma mered on kõikvõimalikke tankereid täis,  neid on ka Läänemerel küll ja küll, mis teeb sellest  konkreetsest tankerist? Meie jaoks arusaadavalt vene varilaevastiku osa. No arusaamatu käitumisviis, ma ütleks, et see on võib-olla  kõige tähtsam ja mida ta ikkagi lõpuks veab,  ta läheb Vene sadamasse, ta tuleb vene sadamast,  ta käitub ebaloomulikult. Tema veose suhtes on küsimusi, nüüd on ilmunud  ka täiendavat informatsiooni varasemast ajast,  et seal on ka igasugust naljakat varustust peal olnud  ja inimesi isegi nimetame asju õige nimega spioone  ja spioneerimisvarustust ja mida iganes. Nii et tegelikult see, millest praegu me kuulsime,  mida meie Siingi õpetajaome, professor rääkis siis tegelikult. Ma arvan, et soomlased lihtsalt näitasid ühe korra,  kuidas võiks asi käia tegelikult, sest me oleme küllalt kaua maganud. Meil on ligi aasta juba olnud kolm juhtumit,  see oli kolmas oluline juhtum, mille puhul  siis alles hakkas Soome nii-öelda tegutsema. Ja kui ikkagi tuleb välja, et mereõigus ei võimalda  piisavalt karistada, siis see on ütleme halb juhtum. Siis näevad järgmised laevad, et noh, mis  siis ikka, istume mõnda aega seal Soome sadamas  ja lähme sõidame jälle minema. Nii ta kipub olema ja, ja seal on see kalkulatsioon väga lihtne,  sellega häiritakse, tekitatakse ebakindlust vastavates  rannikuühiskondades ja riikides takistatakse võib-olla  ka energiavarustust, muuseas väga huvitaval kombel see kõik  langeb kokku väga praegu selle kaheksanda läheneva veebruari  ehk siis sageduse kindlustamisega, kui kõik hakkavad rääkima sellest,  et noh, et ega see voolu nii-öelda iseloom ei võimaldagi rääkida,  sagedus võimaldab küll teisel viisil, massi on vaja massi,  küsimus on sageduse hoidmiseks vajalik ja,  ja siin on ka kaablist tulev vool täpselt sama hea,  kuigi ta tuleb ära konverteerida, nii et  nii et ütleme niimoodi, et venelased katsetavad piire  nii nagu nad katsetavad, neid ka hiinlased katsetavad  ja nad teevad seejuures omavahel ilmselgelt koostööd,  kus on vene meeskonnad, Hiina laevad ja,  ja, ja kus praegu tuleb Taiwanilt täpselt samasugune teade,  kus Hiina laevad on jälle täpselt samuti ankrut lohistanud  järgi lõhkunud kaableid ja Taiwan 'il on neid kolm klastrit,  mis teda ülejäänud maailmaga ühendavad ja hiinlased on  korduvalt seda harjutanud, kuidas need läbi lõigata,  läbi tõmmata ja siis kehtestada efektiivne mereblokaad. Nii et lihtsalt õpitakse, õpitakse. Kui nüüd vaadata selle laeva meeskonda, need on India  kodanikud ja Gruusia kodanikud kuidagi eriti riivab nagu  hinge see, et Gruusia kodanikud, no tegelevad sellise asjaga. Ei ole vahet, ei ole vahet, see on tähtis on ainult see,  mida ütlevad reederid ehk omanikud ja mida teeb kapten  ehk siis kapten, on jumal taevas ja, ja,  ja kapten laevas, eks ole. Mida tema otsustab kõik, ülejäänud on tegelikult ainult  tehnilised täitjad, neil on ainult valida,  kas täita või mitte. Ja, ja kui nad ei täida, siis sellele järgnevad muuseas  ka päris karmid karistuse. No meie tahame, et Venemaa saaks nüüd sellest juhtumist  endale õppetunni. Teine õppetund võiks siis nüüd olla see,  et läbi Ukraina ei jookse enam torugaasi. Ja Ukraina president Volodomar Selenski ütles väga selgelt,  et Venemaa on teinud endale selle sammuga haiget. Te olete juba mitmes kohas kirjutanud, et Euroopa ei saa  sellest nagu mingisugust häda et seda gaasi enam ei tule,  aga kas Venemaa saab? No ikka saab Venemaal erinevate kalkulatsioonide järgi viis  kuni kuus ja pool miljardit dollarit läheb  selle nahaga kaduma, ütleme niimoodi. Ukraina ise kaotab mõned sajad miljonid dollarit,  muuseas, raha täpselt samuti. Ja enne imet kaotavad veel mõned riigid,  kellest üldse keegi ei taha midagi rääkida  ja Ungaris räägitakse, saadakse aru. Slovakkiast nüüd ka räägitakse, aga keegi ei räägi sellest,  et nende huvi ei ole seotud mitte isegi nii ainult  ja gaasivarustusega, mida nad saavad ka mujalt tegelikult  põhimõtteliselt tehniliselt enam-vähem kindlustada küll kallimalt. Aga nad müüsid edasi ju gaasi. Nad müüsid edasi, Slovakkia üksi, teenis pool miljardit,  Ungari teenis 1,2 miljardit aastas edasi müügi pealt edasi müüdi,  kuhu Tšehhi. Saksamaale Austria se, nii et noh tegelikult Euroopa Liit  ostab jätkuvalt Vene. Gaasi ja nafta gaasi ostab siis sellisel viisil nii-öelda  teiste riikide kaudu torust Türgi kaudu on  siis nüüd jäänud see marsruut ja lisaks sellele ostab,  on isegi tõstnud ostumahtusid vedelgaasi osas Vene vedelaasi  pool praktiliselt läheb Euroopa liitu ja sellest omakorda on  kaugelt kõige suurem ostja vedelgaasi ja sellest  siis omakorda siis suurem osa läheb Saksamaa,  Prantsusmaa, Holland ja Belgia ja, ja Hispaania. Aga kas see ei ole silmakirjalik, et ühest ühelt poolt  justkui mingisuguseid sanktsioone kehtestame  ja teisest küljest tegelikult teeme veel suuremat äri kui  näiteks üle-eelmisel aastal ja üle üleeelmisel aastal. Õnneks ei ole seekord suurem see äri, 200 miljardit on  Venemaa teeninud umbes praegu sel aastal oma toorme müügist,  mida ostetakse jätkuvalt. Et kas kukume nagu täiesti käpuli, kui Venemaad ei oleks? Kallimaks kõik läheb ja inflatsioon tõuseb  ja noh, USAs olid valimised, ei tohtinud nafta hinda puutuda  ja kõik need asjad kokku annavad ki selle tulemuse  ja ja neid huvilisi on alati, kes tahaksid,  et saada odavalt ja, ja müüa kallilt. Ja nüüd praegu me näeme ju täiesti pretsedenditud pilku. Või pilti Saudi Araabiaga, Saudi Araabia suurim vene,  masuudi ja. Gazoli ostja. Miks sellepärast, et nad ise kupatavad oma nafta toorme  toorena välja ja võtavad selle nafta ja töötlevad  selle ära ja siis müüvad jälle omakorda näiteks Euroopa  liitu ja ja kõik on rahul. Meil on ühe teemaga seoses veel ainult aega. Siin paar päeva tagasi tuli info, et Donald Trump on  nimetanud oma USA saatkonna saadikuks Roman Pipko, mees,  kes on 81. aastal emigreerunud Eestist USA-sse ta on nagu pärit venekeelsest ütleme  siis kogukonnast Eestis ja see tekitas niisugust kerget,  niisugust nagu paanikavärinat, et. Kes see inimene üldse on ja kuidas siis hakata nagu elama,  kui USA saadik on võib-olla inimene, keda me äkki väga ei usalda. No mina ei oska rohkem öelda, et mina olen teda kohanud oma  elus 91. aastal, kui tema tellijad ehk siis Ronald Looder ja,  ja Satsos käisid Eestis ja planeeriti Kunda tsemenditehase projekti. Käisin nendega kaasas saatmas neid ja neil oli kaasas noor jurist. Väga jättis hea mulje, mul jäi ta meelde justkui  intelligentne ja, ja professionaalne mees,  aga ega ma rohkem ei oska tema kohta midagi öelda,  aga ma olen muudest allikatest tänaseks endale pildi selgeks  teinud nagu ikka Ameerika Ühendriikide demokraatia süsteemis  väga palju käib lojaalsuse ja tutvuse kaudu. Ehk siis olgem nüüd ausad. New Yorgi juudi kogukonnas väga tugeval positsioonil olev  perekond väga hästi seotud, kaasa arvatud  ka Kushneritega ja, ja, ja, ja, ja omakorda trumpi  kampaaniaga ja nii edasi, nii et see kõik avaldab oma rolli  ja ta on professionaalselt kõva jurist. No meie jaoks oli lihtsalt kummaline see,  et me ei leidnud internetist tema kohta praktiliselt mitte  mingisugust infot, veel vähem pilti, mis on tavaliselt  teatud sorti inimesi, iseloomustab, Ja ma saan aru, kuhu see aga tegelikult need pildid on isegi  Eestis olemas, aga nad lihtsalt ei ole meediasse jõudnud. Aitäh stuudiosse tulemast. Möödunud aasta üks suuremaid üllatajaid oli Süüria  mässuliste liit eesotsas Haatahril Alsaami liidri Ahmed al  Saraga Bashar Al-Assadi kukutanud mässulised on uue aasta  esimestel päevadel teinud oma esimesed välisvisiidid pannud  selga korralikud pintsakud, võtnud vastu kõrged külalised Euroopast. Süüria juhtum on kui muinasjutt. Üleminekuvalitsuse infominister lubab ajakirjandusele vabadust. Möödunud aastal paigutas piirideta reporterid Süüria maailma  ajakirjandusvabaduse indeksis eelviimasele kohale tahapoole  isegi Talibani. Afganistanist lubatakse võrdset kohtlemist erinevatele etnilistele,  gruppidele ja uskudele, antakse Amnestiat Assadi võitlejatele. Lennufirmad taastavad lende Süüriasse. Taas avatakse saatkondi Damaskuses. Samas on ilmnenud ka juba esimesed selged märgid,  mis tuletavad meelde, et muinasjutt on alati liiga hea,  et olla tõsi. Aasta alguses teatas haridus minister, et õppekavadest  võetakse välja naisi ja armastust käsitlev luule. Oma elu ei tule nüüd enam ohverdada kodumaa vaid allahi eest. Naiste teema, mis on kahtlemata üheks indikaatoriks,  tõusis selgelt esile ka. Kui Saksamaa ja Prantsusmaa välisministrid möödunud nädalal  Damaskust külastasid. Oli selge, et kätt pidi naisterahvast ministrit ei tervitata. Et veenda Euroopa Liitu ja vabaneda sanktsioonidest,  tuleb läbirääkimiste laua taha tuua ka kurdid. Ehkki kurdide suhtes vaenulik on ka Süüria  üleminekuvalitsuse mõjukas patroon, Türgi. Süüria võimud näitasid Saksa ja prantsuse välisministritele vanglat,  millest on saanud Assadi režiimi sümbol. Siin toimusid kohtuvälised hukkamised ja piinamised. Inimesed kadusid jäljetult. Seda kohta kutsuti tapamajaks. Kaheksandal detsembril sai siit vabaks enam kui 4000 vangi. Päev enne seda, kui Euroopa ministrid Assadi tapamaja  külastasid käis aga homsi linnas julgeolekuoperatsioon,  kus jälitati Assadile truuks jäänud võitlejaid. Damaskust külastanud Euroopa ministrid rõhutasid,  et Süüria üleminekuvõimud peavad suutma hoiduda kättemaksust  ega tohi samas kujuneda taimelavaks uuele islamiäärmuslusele. Ja Vene väed on jätkuvalt Süürias ning näib,  et sinna nad ka jäävad. Sanktsioonidest vabanemine saab tõenäoliselt olema seotud  ka selle küsimusega. Ja stuudios jätkame Lähis-Ida eksperdi Peeter Raudsikuga,  tere õhtust. No see Süüria uus võim üritab jätta praegu meeleheitlikult muljet,  et nad on parketikõlbulikud, kas oli neil õnnestunud,  et nad Saksa välisministri kätte ei võtnud? Tervitused. No ütleme nii, et süürlaste endi seas ja  ka meedias, mis seda piirkonda lähemalt jälgib,  visati teistpidi nalja, et kui sakslased suruvad Vladimir  Putiniga kätt, et kas see teeb Vladimir Putinist kuidagi  parema inimese või tema režiimi kuidagi legitiimsemaks  ehk siis tegelikult see ei ole väga tõsiseltvõetav olnud,  vähemalt kohalikus plaanis ja sellele liiga suurt tähtsust  seal kindlasti ei omistata. Sest seda, et tegu on konservatiivse moslemiga,  kes nagu ka konservaid aktiivsed juudid näiteks ei surugi  naistega kätt, seda me tõenäoliselt teadsime juba  ka varem tulenevalt sellest, et ta oli kunagi al-Qaeda liige  ja ma ei tea jällegi paljudes teistes kultuurides  ka inimesed ei suru kätt, teevad midagi muud,  et seda nagu üle tähtsustada on praegu lihtne,  aga tõenäoliselt see väga palju meid ei us. Mama vaatasin oma loos, ma mainisin ka seda,  et näiteks ma ei tea koolihariduse, st on välja võetud noh,  naisteteemalised asjad ja armastusluule ja sellised asjad,  et meil Eestiski on teismelised sealtkandist pärit pagulased,  kes on siin õppinud, kasvanud ma hästi ei kujuta ette,  miks peaks üks Eestis koolis käinud aastaid koolis käinud  tüdruk tahtma sellesse ühiskonda tagasi minna. Praegu on see, et see seltskond, Need, islamistid,  kes siis täna Süüriat tegelikult juhivad,  seal võimu saavutasid. Nende senine valitsemiskogemus piirneb ainult Idlibi provintsiga,  kus neil oli tegelikult üsna homogeenne üsna ühtlane rahvastik,  kelle üle valitseda. Nad olid peamiselt maapiirkondadest pärit sunniidid,  kes olid sinna koondunud üsna kehval elujärjel  ja mitte kõige jõukamad või eliiti kuuluvad  ka juba varem ehk siis nende valitsemiskogemus on see nüüd  nad on järsku riigi eesotsas, mis on hästi mitmekesine,  kus on erinevad ususektid, kus on ka erinevad vaated sellele,  milline on naiste roll milline on riigi ja religiooni  vaheline suhe ja nii edasi. Nad täna kohanevad sellega ehk siis seesama viide  ka selle hariduse kohta tegelikult ju sellele tuli üsna  terav reaktsioon ka Süürialt kohapealt ja see tõmmati tagasi  ehk siis seda ellu, neid muudatusi või ka neid kaheldavaid  otsuseid täna ellu ei viida ja mida me näeme tegelikult on see,  et needsamad Süüria võimud, kes siis oma oskamatusest ühelt  poolt teisest, teisest küljest ka tõenäoliselt oma  ideoloogiast lähtuvalt olles väga konservatiivsed moslemid. Teevad otsuseid ja sellele tuleb mingi pahameel,  puhkeb sellest. Ja tegelikult täna me oleme näinud, kuidas see reaktsioon  nende poolt on selline, et me astume sammu tagasi. Me vaatame selle üle, et me näeme sedasama mustrit praegu  kordumas mitmes valdkonnas, hariduses, õiguses  ja mujal ka. Ehk siis selles vaates ütlen, nad on pigem olnud mõõdukad ikkagi. Üks, mida prantsuse ja saksa välisministrid nõudsid,  on see, et läbirääkimiste laua taha toodaks kurdid,  kellele antakse ka julgeolekugarantii. Me teame ju, et neid Süüria võime toetavad. Toetab Türgi, et kas see on realistlik, et kurdidega  sõlmitakse mingisugune sisuline rahu. Ma arvan küll, sest et meil on kõrval hea näide olemas  Iraagi näitel, kus kurdidel on olemas täiesti oma autonoomne piirkond,  kus sealsetel kurdidel on nii hea suhe ühelt poolt Türgiga Või Iraagi kurdidel on ju täiesti olnud Ankaras  ka oma esindus, avatud visiidid sinna Barsani perekonna  poolt ja teisalt on ka tänaseks jõutud sellisele  põhimõtteliselt ütleme selle regiooni standardite järgi  kokkuleppel Iraagi keskvõimuga ehk siis seesama mudel,  sõbralikud, kurdid üsna kindlatesse raamidesse surutud,  kurdid on see, mida tegelikult Süürias Türgi taotleb ühelt  poolt ja ka mida tegelikult ükskõik Araabia kesk  või milline seal Süürias oleks, kas see on Bashar al-Assad,  kas need on Süüria islamistid, kõik araablased päeva lõpuks  tahavad kurdid panna üsna sellisesse kitsasse kasti,  kus nende üle oma keskvõimu nagu teostada. Ja need Iraagi kurdid tegelikult ikkagi ka igatsevad oma iseseisvust,  aga Vene väed, Vene väed on Süürias endiselt sees  ja ma saan aru, et see sobib nendele võimudele. Siin samamoodi tekib probleem nagu Euroopa  ja läänemaailma ja siis nende soovi vahel olla parketikõlbulik. See oli algusest peale selge, et seda, milliseks kujuneb  vene vägede saatus Süürias, seda otsustab tegelikult Türgi,  nii et ma selles suhtes ei omistaks seda,  nende seal olemist niivõrd täna sellele värskele Damaskuse võimule,  kuivõrd sellele, mida Türgi on tegelikult lubanud Venemaale  vastutasuks selle eest, et Venemaa jättis toetamata Bashar al-Assadi. Ehk siis see taandub selle tasandi nagu mängule. Ehk siis see, mida täna süürlased kohapeal arvavad  venelastest või mitte, et noh, see on tegelikult  teisejärguline ja tegelikult suurem osa ju nendest vägedest  on ikkagi ka ära toodud, aga see baas tõepoolest on alles. Kuidas täita seda ülesannet, mida Euroopa vähemalt on andnud  Süüria võimudele, et ühest küljest ei tohi maksta kätte,  teisest küljest ei tohi luua seda taimelava uuele,  sellise islamiäärmuslusele. Sest no Assadi toetajad seda võib-olla mingil hetkel on. Me näeme täna, kuidas eriti lataki piirkonnas,  mis on siis alaviitide poolt ka tihedalt asustatud,  et kuidas seal tegelikult kättemaksurünnakud toimuvad,  mis on nii-öelda see ettevaatlik, optimistlik noot siin on see,  et see ei ole riiklikult kuidagi juhitud,  keskselt kontrollitud või peale surutud mingi repressiivne,  selline süsteem, vaid need on üksikjuhtumid natukene ebaselge,  kes neid ka seal ellu viib, päris palju on raporteeritud,  et nende taga on olnud ka välisvõitlejad,  kes on siis olnud Süüria islamistidega koos seal pärit  Usbekistanist otsapidi ka Kaukaasiast. Et. Täna sellist keskset tagakiusamist ei toimu,  aga loomulikult see on väga suur oht, et ühel hetkel nad ei  suuda kontrollida ega kuidagi ohjata siis neid väiksemaid vägivallaakte,  mis seal toimuvad. No aastavahetuse pidustused Damaskuses olid ilutulestikuga  ja vähemalt rahvusvahelises pildis on näha  ka sellised suured kuused, mis on ehitatud,  ma saan aru, et seal on ka kristlasi, aga nad on vähemuses. Kuidas seostuvad omavahel moslemid ja, ja kuusepuu? No see ei ole tegelikult nii keeruline nüüd pusle,  mida kokku panna, sest et kõik need linnad seal Beirut,  Damaskus, Bagdad on ikkagi olnud ajalooliselt kosmopoliitsed,  suurlinnad ja see mudel, mida me arvame,  mida me hakkame Süürias võib-olla nägema  ja mis on, nagu see ideaal, mille poole pöördutakse,  on see, et see riik killustubs kultuurilis religioosselt,  kus meil on mingid piirkonnad kus on konservatiivsemad moslemid,  teised, kus on vähem konservatiivsemad, lisaks kõik  rahvusvahelised kurdid, truusid alaviidid sinna juurde. Et see on üks osa, aga pealinn Damaskus tegelikult  tõenäoliselt või loodetavasti vähemalt saab,  muutub tagasi selleks, mis ta on kogu aeg olnud suur kosmopoliitne,  selline Vahemere vaiguga maiguga linn. Aitäh nende kommentaaride eest, aga vaatame,  mismoodi nägi välja aastavahetus Assadi vabas Damaskuses. Välisilm on tänaseks läbi, aga kohe läheb eetrisse dokumentaalfilm,  mis kannab pealkirja maksusõjad ja see räägib suurkorporatsioonidest,  mis teenivad küll tohutult kasumeid, kuid  mille maksukoormus on peaaegu olematu. Head õhtut.
