Tere hommikust, põhikooli lõpetanud eestlane on tänapäeval
õppinud vähemalt võõrkeelte, enamasti on nendeks keelteks
inglise ja vene keel ja põhikooli riiklik õppekava kohustab
koole keeleõppevalikuvõimalusi avardama ja aastapäevad
tagasi aja kohastati õppekavaga nõudega,
et koolidel tuleb pakkuda õpilastele põhikoolis võimalust
või siis valikuvõimalust valida B-võõrkeel kahe
või enama keele seast ja tol ajal oli haridusministriks
Tõnis Lukas, tere hommikust. Tere hommikust.
Mis siis nüüd sellest õppekava puudutavast nõudest tänaseks
päevaks saanud on? Võtsin eile Haridus-Teadusministeeriumist uuemat informatsiooni,
väga täpselt ma teada ei saanud, mis keelte valik,
millises proportsioonis on, kuidas ta muutunud on,
aga mis on selge, et see ettekirjutus on olnud edukas,
koolid on hakanud seda täitma ja kui eelmisel õppeaastal oli
124. Eesti põhikoolis võimalik õppida kuuendast klassist
mõnes ka neljandast tuleb võõrkeel aga üldiselt kuuendast
klassist vähemalt kahte võõrkeelt, siis nüüd on see valik
õpilastele ja siis nende peredele, kes selle valiku teevad,
on juba 222. koolis kus on sisse viidud,
tõenäoliselt nendes ülejäänutest ka pakutakse,
aga kuna väiksemad koolid siis lepitakse ikkagi kokku selle
ühe peale, noh peamiselt on see vene keel. Nii et tegelikult on, on muutus olnud, ei saa öelda drastiline,
aga, aga küllaltki järsk paremuse poole. No tegelikult üks põhjus, miks me täna hommikul just sellest räägime,
on hiljutine sõnum Leedumaalt, et Vilniuse linnavõimud
soovivad vene keele teise võõrkeelena vähemalt linna
munitsipaalkoolides üldse keelata.
Noh, see oleks päris radikaalne samm, aga eks tihtipeale on
elu näidanud, et võib olla kui radikaalsemaid mingeid asju nõuda,
siis olukord liigub kiiremini edasi.
Kuidas teile leedukad? Plaan tundub see, et tuleb kaitsta omakeelset,
riigikeelset, inforuumi, kultuuriruumi, see on saanud nüüd
selgeks sellepärast, et surve nii immigratsioonisurve,
kultuuri, surve ja, ja, ja ka moraalses või niukses vaimses
plaanis ka väga tugev surve nüüd täiemahulise sõja asjus,
kus Venemaa tungis Ukrainale kallale on inimesi pannud mõtlema,
et tõepoolest tuleb kaitsta oma kultuuriruumi
ja astuma ka radikaalsemaid samme. Ka lätlased olnud radikaalsed ka meie, see tee,
võõrkeele sissetoomine, valiku sissetoomine on ju tegelikult
küllaltki järsk, päris paljud ütlesid, et me ei saa hakkama.
Ja jah, selliseid samme tuleb teha ja, ja mõelda põhiseadusekeskselt,
et mis meie eesmärk on.
Meie eesmärk on, et, et siin oleks eesti rahvus,
keel ja kultuur kaitstud ja tuleb kõigis otsustes seda järgida. Ma saan aru, et üheks põhjuseks, mis, miks nüüd valikus
võiks olla vene keele asemel mingisugune muu keel,
on ka see, et lapsevanemad soovivad seda. Jah, ja lastevanemate nõudmine läks eriti hoogsaks just
nimelt selle täiemahulise sõja käivitumisel kaks aastat tagasi.
Ja, ja teine asi on see, et tõepoolest, ega siis,
kui mõelda meie riigi ülesehitusele vene keelt otseselt vaja
ei ole, meie suhtlus, ka kaubandus Vene kultuuriruumiga on
oluliselt vähenenud, meil on vaja teisi euroopa keeli.
Meil on naabrid Soome, Läti, Rootsi, meil on
kaubanduspartnerid Euroopas kelle keeli vallata oleks
otstarbekam noortel. Nii et see võimaluste mitmekesistamine on,
on oluline ja ütlen veel kord, me olime seisus,
kus B-võõrkeelena välisüle 80 protsendi õpilastest vene keele,
sest koolid praktiliselt muud ei pakkunudki.
Läksid lihtsama vastupanu teed, nüüd on see ruum õpilaste
jaoks avardunud ja see on ainult hea. Kas mingisuguse muu keele õpetajaid meile jagub soome keele õpetajaid,
hispaania keele õpetajaid?
Ma ei tea itaalia keele õpetajaid äkki keegi tahab õppida
islandi või taani keelt? Kui linnadest rääkida, siis, siis üldiselt ju võõrkeele õpetajat,
kel B-võõrkeelemaht, Need ei ole täiskoormusega tihti nad
saavad liikuda erinevate koolide vahel, teha ka muud tööd
kõrvalt ja neid ikkagi ikkagi on valida,
sest võõrkeelte jaoks nii filolooge kui ka siis
pedagoogilise haridusega filolooge on ka viimastel
aastakümnetel ette valmistatud päris hästi,
nad ei tööta küll koolides, aga saavad seda nüüd hakata
pakkuma väiksemates kohtades. Jah, võib-olla see kombineerimine.
Raskem tuleb liikuda ühest kohast teise,
aga teisest küljest väiksemad koolid pakuvad ka väiksemat
koormust ja sealt jääb aega üle, nii et et leitakse,
leitakse ka maa põhikoolides võimalust pakkuda Vene keele
kõrvale teisi keeli, see, miks vene keelt on palju pakutud,
on see vene keele õpetajad, on kõigis koolides olemas.
Aga jällegi meil peab käsikäes käima nii selle eesti
kultuuriruumi ehitamine siin kui ka siis kooli õppekava
arendamine ja, ja nagu ma ütlesin, meie asi ei ole ehitada
siia väikest väikest niisugust Venemaailma,
kus kõigil on mulje, et peab oskama vene keelt,
et vene keelega saab eraldi hakkama selles ühiskonnas see
mulje jääb ju siis siia tulevatele venekeelsetele inimestele samamoodi? Ei, see on siin eestikeelne ühiskond ja,
ja siin ei pea olema domineeriv vene keel. Aga kui laiemalt kultuuriliselt mõelda, siis noh,
nagu te välja tõite, kuidagi olude sunnil,
see situatsioon oli selline, et ma kujutan ette,
et paljudel lastel ja lastevanematel oligi selline mõtet,
A keel on inglise keel, B-keel on vene keel
ja nii on, aga mis nendest erinevatest keeltest teie
hinnangul siis võiks nagu vene keele selles mõttes asendada,
et et meil tekibki selline tunnetus, et üks laps inglise
keele kõrval õpib peamiselt seda keelt, kui me räägime
sellest meie kultuurilisest positsioonist
ja hetkel ka vajadusest. Meil võiks ollagi tegelikult mitmekesine kultuuriruum,
nii et seda domineerivat, et nüüd kõik peavad B-võõrkeelena
õppima siis järgmist keelt, saksa keelt,
prantsuse keelt või hispaania keelt või soome keelt.
Et seda võlla niisugust väga monoliitsed seisukohta ei
peakski kujunema, et inimesed valivad ja ongi mitmekesised
arusaamised lõpuks on ka taustad perekondades,
mida vanemad õppisid kunagi, mis keelt on erinevad ja,
ja see valik peaks meil tulevikus olema,
aga kui rääkida sellest domineerimisest,
siis see on selles mõttes halb ka võõrkeele osas,
ega siis ega siis ei ole ju meil inglise keele oskusega nii
suuri probleeme Inglise keel tegelikult võiks ka
B-võõrkeelena toetatud õppekeelena olla,
selline keel ei mõtle kõigis koolides, aga,
aga olla selline keel, mida saadakse natuke tuge koolist,
aga kuna elu pakub seda nii palju, siis selle oskamise taha
ju tegelikult noortel midagi ei jää. Pigem kui igal pool on A-võõrkeel inglise keel,
jääbki mulje, et see ongi ainus keel.
Et tegelikult mitmekesistamist meil on Euroopas teisigi keeli,
mida võiks osata, võiks ka võõrkeele positsioon inglise
keele käest minna jagamisele mõne teise,
teise keelega ja Vene keele domineerimise B-võõrkeelena.
Me surume nüüd koolidest välja, et seal ka oleks rohkem valikut,
nii et mitmekesine on meie, meie kultuuri Bildsest. Me Väikse rahvana ju tegelikult näemegi maailma värvilisemalt,
kui võib-olla mõni suur rahvas. Ühest küljest on soovitused, teisest küljest on kohustused,
kas mingisugune järelevalve hakkab ka toimuma. Ja järelevalve muidugi on koolide pakutavale selle üle
praegu niisugust niisugust inspekteerivad järelevalvet,
et, et paljud vanemad siis valisid. Võõrkeelena selle või teise ja et, et kuidas kool seda
tegelikult pakkus, vanematele ei ole, see tähendab,
et tegelikult võib ka mõnes koolis olla nii,
et kui seal 10 õpilast kuuendas klassis et nad kõik
valivadki ikkagi selle ühe, noh näiteks vene keele,
aga neile on vähemalt pakutud juurde saksa keelevõimalust.
Nad on teinud ikkagi valiku kõik, kas õpetaja pärast,
kes on, kes on niisugune atraktiivne või mingil muul põhjusel. Nii et jah, see et koolidel on siin iseseisvus,
neid ei pea liiga reglementeerima.
Aga valikut Peavad esimesel koolipäeval,
pakun. Tõnis Lukas, suur aitäh.
Kõike head.
