Tere hommikust, kell on kaheksa ja 18 minutit.
2022. aasta novembris ründasid naabertalu suured koerad
Põltsamaa vallas Tammiku külas elavad 26 aastast Sandrat
tema enda koduhoovis ja nädal tagasi mõisteti koerte omanik
Monika Anton Tartu maakohtus süüdi raske tervisekahjustuse
tekitamises ettevaatamatusest.
Tema karistus on 10 kuud vangistust, millest tuleb kohe ära
kanda kaks kuud ja lisaks rahuldas kohus kannatanu
tsiviilhagid ja mõistis välja üle 100 100000 euro suuruse
varalise ja mittevaralise kahjuhüvitise tere hommikust
õiguse ekspert Karmen Turk. Tere hommikust.
Alustame sellest, et see on pretsedenditu juhtum.
Ja on ikkagi vist esimene kord, kui Eesti kohtupraktika,
kas sellise kaasuse puhul nii suur tsiviilhagi summa siis
välja mõistetakse? Tõepoolest, sellist juhtumit ei ole olnud,
isegi mitte ligilähedast?
Jah, on olnud Ühe korra suurem mittevaralise kahjuhüvitise
summa olnud Eesti kohtu dokumendis aga see oli läbi omaksvõttu,
ehk siis see nii-öelda süüdiolev pool võttis omaks.
Aga tõepoolest kõigist muudest asjadest sellist sellist
juhtumit Eestis varem poleks ole, pole olnud,
kus on 100000 eurot mittevaralist kahju väljumist? Ja 10 kuud karistust siis vangla mõistes,
aga noh, kaks kuud tuleb ära kanda, miks see inimene,
kelle ettevaatamatuse tõttu see erakordselt ränk õnnetus
juhtus mille tulemused on seda Sandrat, et ikkagi
tõenäoliselt terve tema järgneva elu saatmas?
No miks ta peab ainult kaks kuud vanglas olema? No karistus tuleb, vaata kokku.
Esmalt rekordiline mittevaraline kahju, mis on muidugi lõpux tsiviilhagi,
eks ju, see ei ole nii-öelda karistusähvarduse täideviimine
riigi poolt nii-öelda selle kuriteo toimepanemise eest aga
seda tegu tuleb vaadata ikkagi tervikuna seal
ettevaatamatusest kahju tekitamine, ehk siis ei ole olukorda,
kus isik tahtlikult ässitas koera, ta oli ettevaatamatu
ettevaatamatuks loomulikult ei ole vabandus kui
ettevaatamatusest koer ja koer on meil tegelikult nagu
sõiduautod on suurem ohuallikas. Ehk siis nagu ka autoomanik, nii ka koeraomanik,
loomapidaja, tema vastutab kõige eest, mis selle suurema
ohuallikaga juhtub, ei ole ühtegi vabandust kuskilt varnast võtta.
Kui ostad auto ja sõidad kellelegi otsa,
siis on kahju toimunud, tegu on toime pandud sama koeraga.
Aga miks, miks selline?
Miks selline vangistus?
Tegelikult ma ütlen, et loomapidamise puhul
ettevaatamatusest kellelegi tervisekahjustuse tekitamine
ja tõepoolest antud juhul tervisekahjustus on õudne,
et see on 44 haava on inimese kehal. Et sellega tuleb tulevast elu elada, saabki olema raske,
aga reaalne vanglakaristus kaks kuud ettevaatamatusest toime
pandud teo puhul ka see on tegelikult pretsedenditu. Kui me sellest tsiviilhagist räägime sellest 100-st 1000-st,
siis tegelikult tänases Eesti Ekspressis on see lugu lahti kirjutatud.
Noh, selle raha saamine on sisuliselt võimatu. Sellise raha saamine On võimatu või väga raske,
ma arvan, 95-lt protsendilt Eesti inimestelt.
Et ega seal palju vahet ei ole.
Aga see ei tähenda, et see pole võimalik,
et ma saan aru, et seal on ka kinnistu, jah,
seal on ilmselt mingid hüpoteegid ja nii edasi,
aga kinnistu kinnistu, et ma, ma igatahes soovin edu.
Kannatanule igatahes käia see tee lõpuni. Et kui kohus on selle välja mõistnud, muidugi ka see
kohtuotsus pole ju jõusvel, et seda on võimalik edasi kaevata.
Loodame, et järgmistel astmetel jätkub seda südikust.
Aga kui ma nüüd päris ausalt ütlen, ma kahtlen selles. Aga ikkagi, mis sinu hinnangul ained, tingimused
ja asjaolud, et selline pretsedent karistuse osas vähemalt
praeguses astmes tehti, sest see on väga kohutav sündmus,
aga no see ei ole ju kõige hullem asi, mis viimase 30
aastaga on juhtunud.
Miks just? Nüüd ei, see pole kindlasti kõige hullem asi,
mis on viimase 30 aastaga juhtunud ja ma arvan,
et ma olen väga selle poolt, et kriminaalkohtutes
mittevaralise kahjuhüvitised tõuseksid.
Mina olen peamiselt tsiviilkohtutes ja mittevaralise
kahjuhüvitised täiesti tavapärane on näiteks,
et kui me siin raadioeetris ütleks nüüd kellegi kohta
tõeliselt halvasti siis mittevaralise kahju hüvitis kuni
10000 täiesti võimalik. Samas kriminaalõiguses inimkaubanduse ohvrite mittevaraline kahju,
see tähendab seda, et inimene on olnud ilma vabaduseta,
teda on väärkoheldud, teda vägistatud, teda ilmselt on
pekstud selline keskmine keskmine on nagu oluliselt madalam,
kõige kõrgem mittevaralise kahjuhüvitisi inimkaubanduse
ohvril Eestis läbi aegade on 50000.
No mõelge. Vägistamise ohvrile kõige tavapärasem viis kuni 10000.
Ehk siis see 100000 on tõepoolest väga eriline number,
mida ma arvan, et kahjuks ma kardangi, et sellepärast ei saa
kehtima jääda ja miks ma seda ütlen, on see,
et kohtute kohustus on loomulikult alati võtta arvesse kõiki asjaolusid,
mis kaasust ümbritsevad. Ja tõepoolest, ma arvan, et Kohtunik kond soovis natukene
ühiskonda ka raputada ja ma arvan, et kohtul tekkis
siseveendumus seal saalis istudes vaadates seda kannatanut vaadates,
ma arvan ka seda süüdistatavat tema võib-olla käitumist seepärast,
et mittevaralise kahju puhul, mida peab kohtunik arvesse
võtma kõiki asjaolusid, mis seda ümbritsevat kahju ulatust,
mis on olemas üleelamised, see inimene ilmselt ei julge enam
elus ühtegi koera ühegi koeraga ühes ruumis olla. Aga kindlasti ka kahju tekitaja käitumist kannatanu suhtes
nii selle toimepanemise ajal kui ka pärast.
Ma saan aru, et kohtus viimasel istungil ta vabandas,
ütles, et tal on kahju, aga tema käitumine on olnud ilmselt selline,
mis kohtus tekitas selle veendumuse, aga kohus on ikkagi
seotud sellega, et mittevaralise kahju hüvitis peab siis
vastama ühiskonna heaolu tasemele.
Kõik mittevaralise kahjuhüvitised Eesti kohtades peavad
vastama sellele samale tasemele. Ehk siis ma kardan, et kõrgema astme kohtud ütlevad,
et see 100000 sellise kuriteo puhul on niivõrd teisest
mastist võrreldes kõigi teiste väga raskete kuritegude
ohvritele välja mõistetud mittevaralise kahjuga.
Aga see ei tähenda, et et kohtud ei võiks praegu sellele
kindlaks jääda ja võib-olla soovitataksegi teha nagu hästi
tugevat muutustest.
Kui kuskil peaks olema suuremad mittevaralise kahjuhüvitised,
siis ma arvan, et seda peaks olema kriminaalõiguses
võrreldes siis tsiviilõigusega, sest kriminaalõigus tähendab seda,
et need on need teod, mis me oleme ühiskonnas kokku leppinud,
mis on need kõige raskemad teod ühiskonnas,
millele see karistus peaks järgnema. Oluliselt karmim tsiviilnõue on, noh, mina sulle,
sina mulle, sina mulle sotamina sulle 50,
et sealse karistus peakski olema väiksem. Aga no ikkagi ma olen kuulnud siin ka selle karistusmäära
mõnda oponenti rääkimas, et see viib, võib viia selleni,
et kuna seal oligi ettevaatamatuse, et mingid inimesed
hakkavad provotseerima koer ja siis pahandust nii palju
ja kes selle asja teeb selgeks sa usud, et,
et see on ikkagi selline väga erakordne näide ühiskonnale,
et see ei ole kuidagi mingi uus. Uus joon, ma kahjuks küll kardan, kardan seda,
sest nagu õigesti ütles, et see on ettevaatamatusest toime pandud,
see pole isegi tahtlik tegu.
Kuigi noh, ma ütlen, et muidugi, kui vaatad kõrval siin
kaugemale lähemale naaberriikidesse.
Et ma just eile vaatasin, mulle tundub, et vist kõige suurem
hüvitis koerahammustusest, mis on välja mõistetud,
loomulikult see on teisel pool ookeani. Aga see on nagu ikkagi hämmastavalt hämmastav number,
et see on 20 miljonit mittevaralist kahju
ja seal oli veel väga huvitav juhus, et tegemist oli endine
endise politseikoeraga ja lõpuks selle mittevaralise
kahjuhüvitise maksis see, kuigi see koer oli selleks ajaks
erru läinud politseiniku omandis, siis trahvi sai
politseiamet selle eest, et nad ei olnud seda koera enne
selle edasimüümist erru läinud politseinikule piisavalt treeninud. Kas selle kaasuse puhul ei olnud seal mingisuguseid Raskand
raskendavad asjaolusid, mida nagu tagantjärele räägitud,
et ega see ei olnud nüüd esimene kord Nende koertega
selliseid inimeste ründamise juhtumeid lihtsalt varasemalt
ei olnud see kõik nii drastiline ja, ja kuivist kannatanu ei
oleks saanud mingit osa Telefoni videolindile,
siis oleks olnud ka põhimõtteliselt sõna sõna vastu. No nii, koerarünnakuga lõpuks on, et et kriminaalkohtunik
saab ju otsustada ainult nende tõendite baasil,
mis tema ette tuuakse.
Ning ta peab lähtuma eeldusest, et see, kes on kohtu alla
pandud ta meie lähtume juht, ta on süütu,
kuni kõik tõendid veenavad kohtuniku vastupidises.
Sest see on kriminaalõigus.
Me ju oleme võimelised võtma ära inimeselt vabaduse. Sa ütlesid, et kohtunikud tõenäoliselt tahtsid selle
pretsedendi loomisega veidi raputada ühiskonda.
Kas see ikkagi nii palju raputab, et need inimesed,
kes oma lemmikloomade eest ei vastuta ja on ette vaatamatud
ja ei mõtle selle peale, et nad vastutavad nende loomade eest?
Nüüd hakkavad natukene ikkagi mõtlema?
Sellepärast et hirm on, et asi läheb tõsiseks,
et ei ole mitte niimoodi, et lihtsalt vaadatakse mööda. Ma arvan, siin aitab paljugi kaasa see, kuidas ajakirjandus
seda kajastab.
Kui kõik ajalehed sellest kirjutavad, sest ma arvan,
et kõige tõsisem probleem on on ju tõepoolest,
et suur probleem on maakohtades, kus ei ole lihtsalt
piirdeaedu inimesel ei ole raha, et panna oma
kahehektarilise krundile ümber elektriaeda
või siis lippaeda, mida nad teevad ja maal linnainimesena
võib-olla ei mõtle sellele iga päev, aga maal ilma koerata
elada on keeruline ja need koerad ei saa elada siseruumides. Loomulikult see ei muuda mitte midagi selles,
et kui sa võtad omale koera, siis sina vastutad,
et see koer ei tee kahju, mitte kellegile.
Aga no kui te olete ka, ma arvan suvel kuskil maakohas
ja mõtled, et läheks, teeks hommikul mõnusa Sergi metsa
vahel kruusateed päike, päike tõuseb, onju.
Kas ta on, kas ta on lehtede peal siis tegelikult ma arvan,
et me kõik jookseme niimoodi, et ühes käes on kivi
ja teises on pipragaas, aga mitte sellest,
et me kardame inimesi, vaid sellest, et need nunnud naabri naabri,
Pontud ja lontud võivad iga hetk hüpata sulle kuskile säärde,
sealt kastelise muru vahelt. Karmen Turk suur aitäh.
