Iluuisutamisega alustas Ly piir 15 aastaselt  ja mis seal salata, tõusis ka kohe tippu. Aga tegelikult oli Lisaerakordse sportlik tüdruk. Enne kui ta uisutalla sai, oli ta tegelenud õige mitme  erineva spordialaga. Iluvõimlejana kuulus ta lausa Eesti koondisesse  ja uskuge või mitte, aga ta proovis isegi motosporti. Mulle istus iga ala, ainult mitte 100 või 100 meetrit,  ma ei saanud kiirust sisse. Aga selle eest ma jooksin neljasadat ja 800,  väga hästi ja ujusin, suusatasin. Ratsutasin no tegelik põhjus, miks me siin oleme,  on see, et Eesti iluuisutamine saab 100 aastaseks. Et kuidas Li piirist sai üldse iluuisutaja,  kuidas see juhtus, olen isegi imestanud,  et mikspärast ma valisin. Iluuisutamise ja selles on süüdi ikka soonja eine  ja Vaike Paduri. Ma käisin reaalkooli kõrval oli liuväli kus vaike esines. Ma käisin tema esinemist vaatamas, ma oli vaimustatud. Aga kuna ma ema käest küsisin, ema kasvatas mind üksinda,  mu isa oli surnud. Ja emal ei olnud võimalik uiske osta. Aga ma võimlesin ja olin spordiga koos ja vaike seal mind kohtasi. Vaike küsis, kas sa küsida, et oskad. Ja ma ütlesin, et oskan küll, kuigi ei osanud. Aga mõtlesin, et, et ta kutsub mind ja õpetab mind uisutama  ja ta kutsuski. Ma ütlesin, mul ei ole uniske. Ta ütles, et ma kingin sulle uisud aga ainult uisud  ja ma keerasin nad suurte suusasaabaste alla  ja läksin jääle. Ja sõitsin. Aga ühtepidi ringi, kui ta ütles mulle, et proovi nüüd  teistpidi ringi, ma ütlesin, et see on võimatu  ja tagurpidi see on üldse võimatu sõita. Ja siis hakkas arenema. Ta pani mind ikka nende suusasaabastega sõitma  ja siis oli seminar ja seminaril ma sain valged saapad. Ja siis saadeti mind kohe Venemaale, oli üleliiduline  iluuisutajate õppelaager. Iga päev oli mitu, vist kuus tundi, olime jääl  ja ma käisin igal õhtul oma hüppeliigeseid. Tehti arsti juures, kui ma Venemaale läks,  siis ma ei osanud peaaegu sõita, aga kui ma tagasi tulin kuu  aja pärast, siis keegi ei tundnud mind ära. Kui me aastaid. Hiljem läksime. See oli Seljabinskis, oli see laager õppelaager aga esimesed võistlused,  üleliidulised võistlused olid Tšelja binskis  ja seal me ilutsesime oma kleitidega. Me olime teine nagu teine maailm. Toona neid trikke iluuisutamises polnud ju  nii palju nagu tänapäeval, et mis oli teie leivanumber? Ilusasti sõitmine, see leivanumber, nagu oli ilusasti sõitmine,  jah. Siin fotograafidele ka ma erilisi trikke ei,  ei olnud võimeline tegema. Isegi kolmikhüpe oli mul selle sain selgeks,  milline vaike paduri oli, et oli ta karm,  treener oli karm. Näiteks ta ütles mulle, kui ta pani mind baaris sõitu sõitma,  et sa oled nagu jahukott, keda Peab hinnama üles. No see on näide üks. Kui te küsiti, kuidas ta oli, ta oli väga sõbralik,  väga hea, aga kui tahtis midagi näha tulemust siis. Vastavalt sellele ka. Väljendas ennast. Aga mida te peate selle iluuisutaja karjääri jooksul oma  kõige suuremaks saavutuseks? Mina loen oma saavutuseks, õpilaste saavutused. Mina ei olnud suur sportlane. Ma olin paaris sõidus Eesti meister ja olin jäätantsus Eesti meister. Üle kõige on Li nautinud õpetamist treeneritööd  ja selles oli ta vägagi edukas. Tema treeneri käe alt on tulnud sellised tegijad nagu Peeter  Laur Liivo ja Ardo Rennik, perekond Gross,  Hannes Teder, Olga Volažinskaja ja paljud teised. Aga Libiri suurimaks saavutuseks oli toonaste talleksi  iluuisutamise turniiride korraldamine. Mind aitas, meil oli suurepärane föderatsiooni juht Kalju Lauri. Seda meest ma hindan kõige rohkem ta tegi iluuisutamise  jaoks väga palju. Ta oli tehase ase direktor, kus talle jää,  kes tegi tal tallesi jää ja tema Viis läbi aitas viia läbi neid 10 aastat. Teie pere on sportlaste pere, kuidas teie  siis iluuisutaja ja jalgpallur omavahel kokku saite? No me saime niimoodi kokku. Nagu ma käisin tennist mängimas ja võimlemas  ja uisutamas seal dünamos ja tema mängis dünamo jalgpalli. Ja siis kutsuti mind ükskord sinna pidulikule hooaja  jalgpalli väetisele millegipärast. Noh, see oli huvitav minna ka, palju noori poisse seal kõik  ja ja. Nii ta algas, kui ma läksin Unole külla,  siis kui te juba olite tuttavad, läksin,  läksin külla ja ta näitas oma pilte ja ja ma ütlesin,  mul on ka niisugune pilt ja terve selle. Kamba hulgas meie kahekesi keskel kükitame keskel. Mina ei tundnud teda, aga ta pärast ütles,  et ta oli juba pilgu heitunud mu peale. Ma trügisin viimsel hetkel oma naise kõrvale,  kuna ma nägin, et siit teiste seast ei olnud  ka midagi paremat, vaata. See lugu jäi settima, see oli 47 ja 50, abiellusime  nii et natuke ikka dünamo staadionil ja Kadriorus  ja kui sport käis, seal me ikka kohtusime ja. Ah niimoodi ütlesite, et ei ole teist. Aga siis te ei tundnud ju veel 11, ei, ei. Aga Liisel tooli peal on üks kleit. Mis see nüüd on siis, mis puhul see seljas oli? No see oli esinemise kleit. See on üks, mis mul järgi on jäänud. Kõik olen välja jaganud, aga see on ja mälestus kavandas need. Agu püüman. Ja nagu muusika tegi meile virve pulber kui kaks inimest on  nii kaua Kas te tihti vaatate pilte ikka vaatame. Aga selleks peab võtma pikalt aega. Kui me kõik oma uisutamise jalgpallipildid välja toome,  siis üheks ühest päevast võib väheseks jääda. Mu lapselapsed, nüüd mängivad kõik jalgpalli tüdrukud ka,  sest see on tükk maad odavam. Vot siis, kuhu armastus viis? Ja. Kuidas see on see, et jalgpall on parem kui  mis iganes No eks ta mõlemad head asjad Mis on see, mis hoiab teid nii kaua koos? Meid hoidis koos väga kaua, see, me harva kohtusime. Tema tuli, tema hooaeg lõppes, minul algas. Mina lõpetasin, temal algas. Sõitis ära laagrisse, see on nii nagu mul,  mees, ma olen õppinud, tema armastab seda musta huumorit. See käib ka selle all. Aga mis see on, mis teid püsti hoiab? No lapsed Nii tore on neid vaadata, kõige vanem on 42  ja kõige noorem on. Saab kaheksa jaanuaris siis see on juba lapse lapselaps või. Kas te vahetevahel näete veel unes, kuidas te jääl liuglete või,  või seda ilusat iluuisutamise aega? Põhiliselt mu unenäod? Seisnevad reisimises ja olen näinud oma. Ema väga palju ja. Treenereid ja seda Kadriorgu ja, ja, ja tõesti,  olen ule näinud neid. Ma pean ütlema, et ma armastan nüüd hommikuti kauem vedeleda voodis. Sest et ma elu on olnud nii, et algab kell kaheksa  lumeviskamisega ja kui oli jäähall, siis kolmveerand seitse  olin juba jäähallis. Ja nüüd ma naudin seda, et mõtlen neid aegu  ja keeran teise külje ja ei tule veel voodist välja.
