Tere õhtust. Eelmisel aastal sündis Eestis rohkem kui 1000 last vähem kui  aasta varem. Miks on sündimus nii väike? Millised tegurid mõjutavad lapse saamise otsust  ja kui toetav on Eesti ühiskond laste ja perede suhtes? Esimene stuudio alustab. Ja tere tulemast saatesse Mare Ainsaar. Tere õhtust. No tõepoolest eelmine aasta taaskord vähem sünde kui 10000  nii nagu ka 2023. aastal, kas see nii-öelda sündide arv on  nüüd see uus reaalsus, kus me oleme? See sündide arv on jah, meil sajandi rekord  ja sündimusstaasi mõõdetakse kahte moodi,  et absoluutarvus ja on ka selliseid käitumuslikud kordajad,  seda kordajat ei ole välja arvutatud veel eelmise aasta jaoks. Aga ma arvan, et kui see välja arvutatakse,  ka see tuleb tegelikult Eesti jaoks läbi aegade rekordmadal. Kas see on uus reaalsus, sõltub tegelikult kahest tegurist sellest,  kui julgelt, et inimesed siis julgevad või tahavad lapsi oma  perre saada. Ja teine oluline tegur on muidugi jah. Kui palju meil üldse potentsiaalseid lapsevanemaid oleks  ja kui tulevikku võib-olla vaadata, siis järgmiste aastate mõttes. Olukord on keeruline, sest lapsevanemaid meil tõepoolest  jääb vähemaks, sest niimoodi sünnitus ikka jõuavad. Need põlvkonnad, kes siis sündisid üheksakümnendatel madal,  sündida madalseisus ise, et et paremaks kergemaks midagi ei lähe,  et ainuke lootus on, et soov ja tahe lapsi saada suureneb kuidagi. Mis sa aastate aastane sündivuste arv võiks olla,  sündide arv võiks olla siis ütleme 10 aasta perspektiivis. 10 aasta perspektiivis põhimõtteliselt see sõltubki nüüd sellest,  et kuidas inimesed meil käituvad, et Meil on olnud aastaid,  kui on 12000, väga kaugetel aegadel oli 25000 meie  põlvkonnad muutuvad väiksemaks, aga võib-olla tähtis on  öelda seda, et tegelikult eelmise aasta madala sündimuse  taga ei olnud iseenesest see, et oleks vähem sünnitusealisi olnud. Et tänu rändele isegi sünnitusealiste inimeste arv oli kõrgem,  aga lihtsalt see käitumine muutus. Nii et mida me ootame, me ootame tegelikult käitumise ootust,  mis võiks tuua mingi positiivse siis signaali või,  või suuremad arvud, et ma arvan, kõik asjad üle 10000  oleksid juba väga hea. No täpselt 20 aastat tagasi võrdles politoloog Rein Taagepera. Siis Eesti demograafilist olukorda. Tualetipotiga, kus ühel hetkel on rahvastiku vähenemine  lihtsalt pöördumatu, kas see hetk on nüüd tegelikult käes,  juba? See hetk sõltub tegelikult rahvastiku kogustruktuurist  ja kogu rahvaarv sõltub tegelikult Eestis  siis sündimusest, mis on väga tähtis suremusest,  aga ka rändest. Nii et siin on tegelikult üks oluline komponent,  mis võib muuta kogu Eesti rahvastiku struktuuris,  on siis sisseränne Eestist alates aastast 2015 on meil tegelikult,  et ränne positiivne ja kuna tulevad enamasti nooremad inimesed,  siis see on nüüd üks selline. Niisugune salajane tegur, mis võib numbreid  ka muuta, et iseasi on ka see muidugi see,  et kuidas me neid proportsioone sooviksime,  et kui palju oleks siis Eestis sündinud inimesi  ja kui palju oleks sisserännet, mis kindlasti tulevikus  omakorda mõjutab struktuuri ja sündimust. Muide, kui erinev on sündimus eesti rahvusest  ja teistest rahvustest naiste puhul Läbi aegade on see alati olnud nii, et Eesti eesti rahvusest  inimestel on see kõrgem ja mitte eesti rahvusest,  eriti vene rahvusest on siis see madalam? Statistikaameti andmetel hakkas sündimus järsult Eestis  vähenema 2021. aastal. Miks nii? See oli koroona aeg, et ja tõepoolest, et koroona aeg oli  keeruline ja need keerulised ajad on jätkunud  ka peale, siis tervisekriisi Maailm on sõjas, meil on globaalsed kriisid,  energiakriisid. Toimetuleku ja rahandusprobleemid, et ma arvan,  mitte ükski nendest võib-olla ei ole julgustav lastega  perede jaoks. Ja võib-olla üks tegur on veel, mis võib-olla sai väga  ilmseks seoses koroonakriisiga, on see, et,  et meie nooremate inimeste põlvkonnad on väga teistsugused  eelkõige oma just vaimse tervise probleemide rohkuse tõttu,  et see kuidagi avastati nagu koroona ajal. Aga siis avastati natuke selle pärast, et see,  võibolla tendents oli alanud juba varem,  et millest see täpselt tuleb, ei julge, võib-olla teadlased  100 protsenti öelda, võimalik, et see on meedia,  sotsiaalmeedia, teine kasutus, aga ärevushäired,  depressioon, kõikvõimalikud vaimse tervise probleemid on  siis see, mis kimbu neid põlvkondi ja ei ole  siis üle läinud. Mis on võib-olla need põhjused, miks laps laste saamist  edasi lükatakse, lisaks sellele, kui on needsamad  majanduslikud põhjused, üks kriis järgneb teisele vaimse  tervise mured. Mis need põhjused veel on nii-öelda tänapäeva ühiskonnas? Kui mõelda sellest, et kust üldse see laste arv tuleb,  et siis kõige tähtsam muidugi on, kui palju üldse soovib  keegi endale lapsi. Sellega on, Eestis võib olla enam-vähem hästi järgmine asi. Kui palju, muide Eestis tavaliselt noored lapsi mehed  või naised soovivad, et mis see arv on? See läbi aastate on üllatavalt võib-olla stabiilne,  see on ikkagi üle kahe, 2,2 2,3 keskmiselt,  et võib-olla nüüd kõige viimased uuringud näitavad,  et need päris noored põlvkonnad tahavad natuke vähem,  aga mitte üle kahe keskmiselt. Et sellega on nagu hästi, aga siis järgmised sammud on  ikkagi see, et tuleb endale partner leida,  et pikaajaline, kindel, kõige parem, kõige ilusam,  kõige targem. Ja siis on terve hulk igasuguseid asjaolusid,  et inimesed otsustasid, et nüüd on õige hetk see laps ikkagi saada. Ja neid põhjusi on siis nüüd uuritud, et,  et mis selle hetkega nüüd valesti on, et meil lapsi  nii vähe on. Ja kaks põhjust on peamiselt, et üks on siis ebakindlus,  mis võib-olla ei ole üldse üllatav ja teine on ikkagi st  majanduslikust sellised raskused või ma arvan ka,  et pigem niisugune ebakindlus, et Pole selget arusaamist,  et kui see lapse saamise rõõm ja vastutus võetakse,  et kas siis sellega nagu toime tulla või mitte  ja sealt see otsus nagu tuleb et edasi lükata  või siis ka loobuda. Ma arvan, et enamasti nooremast peast arvatakse,  et lükka, lükkame edasi. Aga pärast see võib siis muutuda millekski muuks. Te juba mainisite ka, et siin üheks teguriks võib-olla  ka see, et, et ei ole sobivat partnerit leitud,  kellega võib-olla iseenesest kui soov on lapsi saada,  siis partnerid lihtsalt ei ole. On selline tänapäevane ühiskond, inimesed elavad väga tihti  ka sotsiaalmeedias. Füüsiliselt inimesed kokku enam ei saagi. Kui palju see võib-olla seda pilti muudab tegelikult? See võib muuta, et uuringud näitavad seda,  et meil ei ole nagu suhete puudust, et suhteid on aga,  aga nüüd lapse saamine ja pere loomine võib-olla selles  mõttes jälle eriline, et suhe peaks siis olema niisugune  kindel ja pikaajalisem ja ma arvan, et selle kindluse  ja pikaajalisusega on siis see, kus meil nagu probleem on. Et sageli me statistikas mõõdame muidugi suhteid  või peresuhteid registreeritud abielude ja lahutuste kaudu,  aga Eesti puhul see nüüd ei ole kõige parem näitaja. Et pigem võiks arvata jah, et eriti laste saamise  seisukohast vaadates, et enamik lapsi meil ikkagi Sünnivad normaalselt paari suhtest, et lapsel on ema  ja isa. Et isata lapsi on väga-väga vähe, aga jah,  et küsimus on siis see, et et kui pikad need suhted on  ja kas lisaks ühele lapsele tuleb veel teine  või kolmas või, või, või jäävad üldse nad tulemata. Ja seda on ka teadlased uurinud, võib-olla  mis on tore ja võib-olla huvitav on siis see,  et kui vaadata mehi ja naisi ja küsida, et kumb  siis seal paari suhtes nagu tähtsam on et on  siis arvatud, et võib-olla esimese lapse puhul,  et naise otsus või naise kindlustunnet on nagu tähtsam,  järgmiste puhul on siis ikkagi väga tähtis mehe naise  koostöö ja võib-olla isegi mees on tähtsam,  sellepärast et naised on mõnes mõttes sarnasemad oma pere  käitumise puhul, et aga mehed on erinevamad  ja nüüd on väga tähtis, et palju siis isa tegelikult aitab  ja panustab pere ellu, et sellest sõltub,  kas sünnib teine ja kolmas ja nii edasi,  laps. Kui palju mõjutab Eesti puhul näiteks sedasama sündimust see,  et meil ikkagi on see hariduslik Erisus meeste ja naiste haridustaseme vahel. Haridusliku erisusi tõttu nüüd väga ei kurdeta,  et selle üle mõeldakse, see meil on olemas. Ja ma võib-olla ei kurdaks, et jah, Eesti naised liiga  haritud on, et ma arvan, et Eesti mehed peavad oma võib-olla  mõningat hariduslikku laiskust kompenseerima,  siis tõepoolest hoolitsuse ja armastusega pere vastu,  et. See on olnud Eestis probleemiks nagu sõjajärgsetel  ja eriti karmidel aegadel ja see on probleemiks teatud piirkondades,  et maapiirkondades, et kuna meil on teadupärast sedasi,  et naisterahvad eelistavad linnaõhku ja,  ja mehed võib-olla elaksid ka rahulikumalt maal,  et sealt need vahet tulevad nii-öelda partneriturule,  aga aga see võib olla ei ole kõige suurem probleem. Et pruut i otsi linnast ja peigmeest maalt Jah, ja tänapäeval kindlasti sotsiaalmeedia kõikvõimalikud  suhtluskanalid aitavad, et kaasa, aga, aga eks ta ole,  et ta on. Ma arvan, et Eestis ei ole sellest võib-olla see ei ole  ka nii suur probleem, aga ta on näiteks Lääne-Euroopa  paljudes riikides ja ka Aasia riikides, et  kus siis koguni riik, riigid aeg-ajalt tegutsevad sellel rindel,  et Eestis ma võib-olla hästi võib-olla ei kujutaks ette,  et me ootaks me, et riik sellega tegeleks,  aga, aga iseenesest on see tähtis muidugi. No kui te nii-öelda teadlasena analüüsida seda,  et kuivõrd on siin viimaste aastakümnete jooksul nooremas  generatsioonis üldse muutunud selline väärtusruum  või laste tähtsus selles maailmas, kus me elame inimese enda jaoks,  siis kuidas see muutunud on või kas üldse on muutunud Ma arvan, et laste tähtsus väga ei ole, et kuna meil on endiselt,  et et nii noored kui vanad tahavad lapsi,  et kõige suurem võib-olla oht oleks see,  et mida me ka osades riikides näeme, et see soov lapsi saada  läheb üldse üle. Et tahetakse kõike muud elus teha, aga, aga 10 kuni 20  protsenti inimestest päris noorest peast teeb väga teadliku otsuse,  et nad ei taha lapsi saada ja et elu on ilus  ja kõik, võib-olla, aga palun mitte lapsi. Eestis see õnneks nii ei ole, mis see protsent Eestis Eestis  on kuskil neli, kuus protsenti, kes ütleksid,  et vabatahtlikult nad ei taha. Et Eestis pigem on ikkagi probleemiks see,  et vahe siis soovitud laste ja tegeliku selle soovi  realiseerimise vahel. Ja me mõõdame enamasti siis seda lapse soovi  ja sellega, et palju inimesed ütlevad, et nad tahaksid ja. See on olnud kuskil kaks ja rohkem last,  et tegelikkus on siis meil nüüd viimastel aastatel 1,3. Et ehk siis see on see näitaja, et juhul kui inimesed kogu  oma elu jooksul käituksid nii nagu sellel aastal kõik  põlvkonnad käitusid, siis tegelik tulemus oleks 1,3. Mis on siis nagu kaks korda väiksem kui,  kui tegelik soov ja noorte puhul me näeme,  et võib-olla see soov on mõnevõrra väiksem,  aga mitte väga oluliselt, et mis nüüd võib-olla on ohtlik,  et et viimased aastad on meil sündimuse mõttes sellised  hõredad olnud, et, et kui see Väga madal sündimus väga kaua kestab, et seda me oleme  ka teistest riikidest näinud, et see võib  ka omakorda siis mõjutada neid, et väärtus  või norme. Et normide mõttes võib-olla tavaliselt, mida  ka küsitakse või mõeldakse, et kas lapse  ja perenorm võitleb võistleb kuidagi omavahel näiteks  karjäärinormiga ja siin on võib-olla hea hetk teha reklaami  järgmisele inimarengu aruandele, mis tegeleb hariduse  ja väärtustega muude teemade hulgas ja sealt andmetest me  juba näeme, et tegelikult karjäär ei ole tähtsamaks muutunud  Eesti inimeste jaoks, pigem vastupidi, mis võib olla  ka väike probleem, ehk see ei ole see põhjus,  miks me vähem lapsi saame. Võib-olla mis võib-olla mingi seletus lisaks sellele,  et on objektiivsed probleemid, ebakindlus,  majanduslikud raskused on see, et, Inimesed muutuvad edonistlikumaks, see tähendab seda,  et, et neile meeldib rohkem nautida elu ehk see,  et, et elu ongi hea ka enda jaoks muutub rohkem väärtuseks. Aga praegu me ei näe, et see tooks kaasa nagu päriselt  lastest loobumist veel. Aga räägime nendest meetmetest, mis võiksid  siis päriselt võib-olla toimida, erinevad riigid ju kogu  maailmas tegelikult arenenud ühiskondades üritatakse  selle probleemiga kuidagi lahendusi leida. Mis on need tegurid, mis võib-olla noorte puhul ikkagi  võiksid töötada siis, et nad oleksid nii-öelda  positiivsemalt meelestatud selle selles suhtes,  et saada lapsi ja võib-olla ka rohkem lapsi? No ma arvan, et üldine strateegiline asi võib-olla on see,  et kui kuidagi meelitada inimesi natuke varem lapsi saama et  ehk siis praegu, mis ju juhtub, on see, et et lapse saamise  vanus kogu aeg lükkub vanemasse ikka, mis iseenesest ei ole  mingi probleem, et et inimesed soovivadki enne Õpinguid lõpetada, maailma näha, igasugu asju kogeda,  kui siis pereelu alustada ja teiselt poolt on  siis ees ikkagi võib-olla neljakümnendat,  50.-te eluaastate ja tervis. Ja ehk siis aeg, kui lapsi saada, muutub väga ahtakeseks. Nii et selle üle on demograafid väga pikki aastaid vaielnud,  aga lõpuks minu meelest ikkagi järeldusele jõudnud,  et kui laste saamist natuke varem kuidagi Alustada ja seda innustada, et keskmiselt tuleb see  ka kasuks. Laste arvule, et ehk kõik need meetmed, mis kuidagi  julgustaksid nooremast peast, kus ongi tegelikult kõige  raskem pere moodustada ja lapsi saada, ehk  siis tooksid nende noorte inimeste ellu olla kindlustunnet,  sedasama rahalist kindlustunnet või ka kindlustunnet,  et, et nad ei pea katkestama oma tööelu või karjäärielu. Saavad võrdsete ühiskonna liikmetena edasi eksisteerida  võib-olla isegi rõõmsamalt ja ja paremini kui enne,  et, et see oleks kõik, need meetmed oleksid head. Mida konkreetselt teha, et? Ei võluvitsa ei ole, et Eesti Eestis me oleme siin  katsetanud erinevaid asju ja selles mõttes võib-olla on  ikkagi positiivne sõnum, et mingid asjad töötavad,  et on katsetatud siin lasterikaste perede toetustega. Me kohe jõuame toetusteni ka, ma küsin enne,  et kuidas mõjutab noori või tegelikult eelkõige noori naisi,  võib-olla selline ühiskondlik foon, mis selles samas olukorras,  kus me oleme, kus iga aasta sünnib vähem lapsi,  justkui nõuab neilt, et te peate lapsi saama riigi jaoks. Ja nõudmised tekitavad trotsi, et see on nüüd,  ma arvan, see on üks väga niisugune, võib-olla halb asi,  mis on Eestis juhtunud, et lapsed ja, ja pere pere käitumine,  toetused on meil muutunud väga poliitiliseks,  et on teatud erakonnad, kes siis väga jõuliselt tegelevad  selle teemaga ja mingid teised erakonnad,  kes on ennast väga, võib-olla teadlikult  või distantseerunud sellest ja see toob sellele kohe sellise  poliitilise maitse külge ja, ja siis tõepoolest,  et vahel kostub ka väga jõulisi nõudmisi,  mis kindlasti noorte seas tekitavad trotsi. Et see hetk, kui ma oma tudengitega tavaliselt Üritan rääkida, et selliste, et kuidas teised mõjuvad  või propagandast või on see koht, kus, kus noored inimesed  nagu ütlevad, et, et palun, palun mitte ja  ja tahaksid sellest mõttest üldse loobuda,  nii et ma arvan, et see on nagu õppetund  selle kohta, et et kindlasti ühiskonna huvides on,  et peredel oleks lapsi, aga seda tuleks siis nagu  delikaatselt toimetada, et need võimalused luua. Ja kui me poliitilistest meetmetest räägime,  siis viimastel aastatel Eestis on peretoetustest omajagu räägitud. On peretoetusi tõstetud, siis jälle vähemaks võetud. Milline mõju sellel ikkagi lõpuks võiks olla komplektina  sellel nii-öelda pideval arutelul suurendamisel vähendamisel,  sellele, mis, mis sündimusega juhtub? Ja seal on väga lihtne, et üldiselt midagi vähendada ei tasuks,  sest miks, sest see tekitab ebakindlust ja ebakindlus  ja ebakindlus on siis üks nendest teemadest,  mis on perede jaoks nagu, nagu tähtis. Aga miks igasuguseid toetusi üldse vaja on,  on siis seotud sellega, et no mina ütleks,  et lapsed on ikkagi nagu riigi kodanikud  või ka? Inimesed ja, ja me ütleme, et neil on siis no otsesed  otsesed sellised nagu vajadused või. Mis tuleb ka kuidagi katta, et selleks, et kasvada täisväärtuslikuks,  ühiskonna liikmeks Et haridus, toit, huviringid ja nii edasi  ja see on siis selliste peretoetuste või lastetoetuste  esmane eesmärk Kui hästi on Eestis samad peretoetused sihitud,  kus meil tegelikult on nii-öelda rõhk võib-olla rohkem  kolmandale ja järgnevatele lastele, kui me mõtleme  selle lastetoetuse suuruse peale, et esimene  ja teine laps On ka öeldud, on vähem väärtuslikud justkui  riigi silmis, kui mõelda selle summa peale,  et kui hästi need sihitud on selles vaates,  et sünniks esimesi teisi ja siis ka kolmandaid lapsi. No mina arvan, et kõik lapsed on tähtsad,  et võib-olla seal on ka oma põhjus, miks need lasterohked,  pered saavad praegu teatud eritoe toetusi. Et võib-olla rohkem seda kompenseerida, seda suurt vahet,  et mis on tegelikud vajadused ja see väike toetus,  mis riik siis nagu anda suudab. Iseenesest on kõik lapsed väga tähtsad ja see on,  ma arvan ka nagu signaalina oluline välja tuua,  sest 40 protsenti on siis meil esimesi lapsi  ja 30 on teised lapsed ja siis on 20 kuskil kolmandat lapsi  ja sealt edasi on hoopis väga väike, nii et kogu  demograafilise pildi tegelikult kujundavad esimesed  ja teised. Ja kui me nüüd veel, kui küsisime,  et mis siis viimastel aastatel juhtunud on,  et, et kust see madal sündimus tuleb, et  siis võib-olla nüüd viimastel aastatel erakordne on see,  et kõik kõik need esimesed, teised kolmandad on vähem  sündinud ja edasi, et ei ole vahet. Ehk tegelikult toetust vajavad kõik. Ma küsin ka vanema toetuse kohta, mil, mis Eesti puhul öeldakse,  et on olnud siin aastaid Euroopas üks heldemaid  nii pikkuse mõttes kui ka toetussummade mõttes,  aga pärast seda, kui on poolteist aastat läbi,  siis kardinaalselt see riigi tugi justkui vanematele kukub  ja tihti pole ka last kuskile lasteaeda panna,  mis selles süsteemis on, vajaks muutmist  või kuidas ta muutma peaks? No praegu süsteem on muidugi paindlikumaks muutunud,  nii et vanemad võivad siis kombineerida seda kolme aasta jooksul,  aga põhimõtteliselt see küsimus on nagu õige,  et kui lapsed meil kasvavad 18 aastat või tegelikult kauemgi,  et kui nad vajavad ikkagi vanemlikku või kellegi hoolt et  siis need esimesed kolm aastat on väga lühike periood  ja küsimus on, mis tuleb peale seda peale seda tuleb  ikkagist lapsetoetus, mis tegelikult tuleks võib-olla ümber  nimetada lapse rahaks, et, et oleks võib-olla selgem,  et see on siis nagu see raha, mis lapsele kasvamiseks on,  on mõeldud ja, ja siis ongi küsimus, et et kui suur ta peaks olema,  sest üldiselt Eesti peretoetuste süsteemi. On heaks loetud seda põhimõttelist struktuuri. Meie põhiprobleem on see, et, et selle rahaline maht  või eriti just lapsetoetuse puhul ei jõua kuidagi tegelikult  elule ja inflatsioonile järgi, mis läheb kohutavalt kiirelt  kiirelt kapate seest ära. Nii et mis oleks lahenduseks, on siin pakutud indekseerimist,  aga võib-olla selline pehmem variant, et kord aastas,  nii nagu näiteks miinimumpalga puhul või ikkagi on kokku lepitud,  tulevad kõik osapooled kokku ja arutavad,  et mis lapsetoetus võiks olla õiglaselt ja mõistlikult. No ei tahaks lõpetada nii võibolla sellised murelike nootidega,  et ühiskondlikust vaatest, kuidas asetada kogu see sünni  laste teema pisut nagu rõõmsamates, võibolla värvides,  et eestlased ei muretseks ainult lapsi ja pärast ei  muretseks laste pärast, vaid rõõmustas ka ühiskondlikult,  sellepärast et meil ikkagi sünnib lapsi ja et neid juurde sünniks. Ja tegelikult on hea uudis kõigile kõhklejatele kahklejate kahele,  et et. Andmed näitavad, et tegelikult lapsi omada  või olla lapsevanem Eestis on hea asi, see teeb rõõmsamaks  ja eluga rahulolevamaks. Kõigis riikides see nii ei ole. Eestis on nii, et kõik teised lapsed, esimesed,  kolmandad on tegelikult väga teretulnud,  et et see on parem elu kui, kui ilma lasteta näitavad  siis nagu sellist tagantjärgi andmed. Nii et selle rõõmsa sõnumiga täna õhtul on hea lõpetada,  aitäh selle huvitava intervjuu eest. Homme õhtul on esimeses stuudios hoopis teised jutud  ja Mirko Ojakivi külaliseks on siseminister Lauri Läänemets. Head õhtut.
