Eetris hambartaal tehnoloogia kommentaari esitleb Kristjan Port.
Nik postrummi esmakordselt 2003. aastal esitatud
simulatsiooniargument äratas maailma kujutlusvõime kaaluma
veel üht kõige äraseletamise võimalust.
Kusjuures argumendist otseselt ei tule need me elame simulatsioonis,
vaid pigem sunnib mõtlema, miks see on võimalik.
Arutelu käik on iseenesest lihtne ja loogiline,
trilemma ehk valik kolme alternatiivse väite vahel,
milledest üks peab olema tõene. Esimesena on vaja vastata, kas tsivilisatsioonid surevad
enne välja, kui saavutavad sellise tehnoloogilise
arengutaseme mis on võimeline looma vajaliku keerukusega.
Simulatsioone.
Antud küsimus puudutab konkreetselt meid.
Isegi kui me pole simulatsiooniproduktiks,
asume enda arvestustes inimkonna teatud arengutasemel,
milles hindame tehnoloogilist arengut inimkonna
tippsaavutusena ning usume, et inimese heaolu
ning säilimine sõltuvad tehnoloogia jätkuvast arengust. Hoolimata enamuse seni elanud eluvormide väljasuremisest
loodame jätkuvalt inimese erandile.
Pakkudes nüüd optimistlikult, et inimkond saavutab
simulatsioonivõimelise kõrgtehnoloogilise arengutaseme. Peame kaaluma järgmise väite tõesust.
See väidab, et kirjeldatud võimekuse saavutanud
tsivilisatsioon kaotab huvi simulatsioonide käivitamise
vastu või vähemalt ei korraldaks märkimisväärsel hulgal
omaenda evolutsiooni.
Ajalugu. Kordavaid simulatsioone leidub igast köögist. Kunagi väga suure innustusega hangitud seadmeid mida pole
pärast esimest paari korda enam kunagi kasutatud.
Kui tõenäoline on, et ükski tsivilisatsioon ei vaata oma
arenguloole tagasi või kui ta seda teeb,
siis jätab parimat töövahendit kasutamata?
Noh, raske uskuda.
Ja siiani jõudes oleme pidanud eitama kahte väidet,
et tsivilisatsioon sureb enne olulise arengutaseme
saavutamist välja. Mida eitades selline tase siiski saavutatakse,
aga siis jäetakse simulatsioonide loomine katki.
Kui ka seda eitada, seisame paraku kolmanda alternatiivi ees.
Ja siin pole enam midagi eriti vaagida, sest nagu Postram sõnastas,
peab üks kolmest väitest olema tõene milleks on siis alles
jäänud kolmas tees. Me ei tea maailmakõiksusest kuigi palju.
Möödunud aastal esitatud uued tõendid seadsid tõsise
kahtluse alla, kas aastakümneid õpikutes ära trükitud väide
universumi vanusest peab paika.
Uued tõendid viitavad umbes kaks korda pikemale vanusele.
Lisaks vaieldakse teemal, mis pidi olema enne suurt pauku
ja üpris jõuliselt argument tellitakse ka tumeaine
ning universumi laienemise paikapidamise küsimustes. See tähendab, me ei tea, kas universum teeb juba mitmendat
eksistentsiaalset ring. Ja nii edasi.
Loomulikult ei saab väita millegi fantastilise kehtivust
pelgalt teiste seletuste nõrkuse toel.
Ent postrumi pakutud trilemma põhjal peab olema tõene kahe
eelmise ehitusest tulenev kolmas alternatiiv.
Et me elame peaaegu kindlasti arvutisimulatsioonis. Hüpotees on ahvatlev mitmel põhjusel.
Esiteks pakub intellektuaalset, sügava ja intrigeerivalt
rahutust tekitava seletuse kõige olemasolule mis pole kuigi
palju erinev mõnest filosoofilisest või bioloogilisest käsitlusest.
Kuid veelgi rohkem pakub see võimaluse mõtestamaks
käimasolevaid tehnoloogilise edusamme ja nende suundumusi
millega seoses väärib tähelepanu Google'i tehisintellekti
arendava üksuse tiitmandi suunalt kostub eesmärk simuleerida
kogu meie maailma. Seda esialgu tehisintellekti mõistuses aga võimalikult. Realistliku ette kujutusena.
Siia peab lisama nüüd huvitava diskussiooni teemal,
kas kirja pandud sõnalisest maailmakajastusest piisab,
et tehisintellekt õpiks reaalsust tunnetama. Ja selles kujuneks vajalik füüsikaline intuitsioon.
Kui inimkond pole kõike kirja pannud, siis ilmselt sõnalisest. Teabest ei piisa, sõnu asendavad tihti vaatamine,
mõtted ja fantaasiad.
Pealegi räägitakse inimestega. Selliste andmete kas juba realiseerunud või peatsest
otsalõppemisest mõne päeva eest väitis sedasama ka Ilon mask.
Ent samal ajal arenevad jõudsalt kaks fenomeni.
Üheksa on tehisintellektile õppimiseks, loodavad maailma
toimimist ja selle liikmeid ning osi kajastavad
sünteetilised andmed.
Ja teiseks on tehisintellekti videomaterjali loomise võimekus.
Sest elav pilt on olemuselt. Füüsikalise reaalsuse 11 keskkond palume masinatel seda tööd
teha enda huvides, et paremini maailma mõistes,
muutes endale kasulikumaks ja ohutumaks.
Simulatsiooni hüpoteesid tõesuse tuvastab,
neid on probleemne.
Küll aga ei tohiks olla probleemiks märgata,
et me ju püüame seda igal võimalusel teha.
Meie loodud simulatsioonid on lihtsad ja algelised end iga
tegutsejad ju innustab. Õnnestumise optimism. Kuule järele, Eesti raadio pist.
