Tere õhtust kõigile, meie oleme tagasi ja siin nüüd igal argipäevaõhtul,  et teieni tuua kõige paremad palad kultuurimaailmast. Päevapüük alustab. Vaatame aga nüüd, mida põnevat pakuvad Grete Marko  ning ringvaade. Aga nüüd on meil samuti saates mehed, kelle diviis on,  laske mind lavale. Muidu muidu nad ei tunne ennast hästi, muidu nad surevad ära. Ma saan aru, et ei piisa sellest igapäevasest teatritööst,  mida te teete, tahaks ikkagi rohkem lavale minna  ja panna oranži ja lilla ülikonna selga. Tööriided? Ilu, väga ilus, ma nen, väga ilusad,  pintsakud on, Ma ei ütleks. Meile väga tele, vaata meil televisioonis just värv väga meeldib. Kõik on aset alati väga sellised, tumedad  ja mustad ja keegi on nagu sellise sellise,  sest meil teeb küll alati tuju heaks. Jahimeestel on sellised kommu. Nende tööriided. Erinevalt jama siin väga, väga sümpaatne jah. Aga jah? Selles mõttes, et minul oli õnneks teatris sel hetkel väike  paus ja ma hea meelega löön kaasa projektides,  mis koosnevad mis on siis komöödialised või noh,  komöödiaprojektidesse ja see siis see sketšisari on komöödia sketšisari. Ja see noh Lihtne elu, sina seda lihtne elu kannab pealkirja sina seda lavastajad,  kas sa ise kutsusid need näitlejad kohale,  kes, kes seal hakkavad nalja viskama? Ei, ei, ei, ärge nüüd. Nuttis telefoni otsas kell kolm öösel, tule tuleb. Ei olnud, see, see on niimoodi, et produtsendid Marek  Toompere ja Tarmo Kiviväli lihtsalt ütlesid,  tegelikult see asi on ammu susisenud, kuna me kunagi tegime,  eks ole, seda komöödiaõhtut televisioonis  siis seda tehes meil jäi mingeid hunnik sketše üle  ja siis nad mõtlesid, et võiks teha seda nagu lavalaudadel  nii-öelda või noh, nüüd laval ja. Anne ju, et. Minu arust see, see žanr on tegelikult väga-väga vähe kasutatud,  nagu et jah. Tühi koht on nagu olemas ja no ja need sketšid,  mis üle jäid, minu meelest on head ja, ja  siis nad palusid, et noh, et kas, kas mina oleksin nõus seda  nagu nii-öelda juhtima. Ja siis ma ütlesin, et muidugi ma olen nõus näitlejaid juhendama,  et noh, et et. Mis juhtnöör, oled sa siis Sepo Seemenali juba andnud,  siin katketeid proovis näeme, mida siis Tiit sulle ütles,  kui sa proovi tegid? ABC tead, ma nagu poleks varem kunagi laval käinud,  tead, tule sealt, räägi sinna, tee seda,  ole niimoodi, hoia ennast. Ikkagi kompek lõppu ja noh, elementaarse, Lubate, kuulge, te lubate, et ajate inimesed seal naerma,  neid peatus, see on päris pretensioonikas lubadus,  aga inimestel ei ole tegelikult kerge naerma aeda mis. No aga kuidas sa, kuidas sa saad lubada,  oled sa kindel, et sinu mõni nali, mis sa seal ette kannad,  ajab inimesed naerma. Ma ei ole kindel. Ma kindlasti ei ole, ma ei saa ju praegu lubada,  et. No aga te luba saan ma piletiraha tagasi,  kui tulen ja ükski nali naerma ei aja, mind ei saa. Ei, aga no siis nutad ja naerad korraga. Ei tähendab selle selle kogu selle projekti mõte on see,  et see on sketšide rida, neid sketše on umbes 16. Seal on paar laulu, paar. Ma ei ütleks tantsu, aga siis liikumiskava,  et me esitame seda ja, ja tegelikult meie eesmärk on see,  et pärast pika tööpäeva lõppu, kui lapsed on koju saadetud  ja poes on käidud, et siis saaks nagu minna saali,  istuda, maha ja lõõgastuda ja loodetavasti  ka siis naerda, sest tegelikult nende sketšides on,  need on kõik väga elulised ja seal on, ma olen täiesti kindel,  et igalühel saalis tekib vähemalt pooltest sketšidest,  tekib äratundmist. Me palusime teil mõlemal ka, et te valiksite oma lemmit  sellised naljasketšid välja, noh, sellisest meie Eesti nalja varamust,  mis sa välja valisid, siis Sepo Oi, neid on nii palju, tegelikult peaks reveransi tegema,  meil on au kuuluda umbes samasse jadasse,  nagu alates seal Ervi abelitest ja ja Sulev Nõmmikutest  ja Baskin loomulikult ja kes seal kõik kitsad kingad,  kreisiraadiot, tujurikkujad, Tan põldroos,  Jan Uus. Aga sa valisid ühe päris omapärase asja välja,  mis sa valisid? Tead, see tekkis niimoodi, et, Ikka ju lappad kusagil nagu Youtube'i avarustest  või mida iganes, aga see oli täitsa selline nagu mitte kas,  nagu ajatu uudiste, ilma väga sõnadeta klipp,  mis sobib isegi tänasesse päeva. Ma ei tea, kas me peame vabandama. Vabandame, vabanda. Ma arvan, et see on, see on natukene uudne  ja võõras, igal juhul. No me vabandame, et me seda naljaklippi nüüd näitame,  väga väga vabandame ära siis on tehtud ja seda tehtud,  vabandame. Me vabandame, et me seda näitame. Uudistesaame. Näitame seda, mis laias maailmas uudist Ove Petersellile sõitis Pärnust külla Endla teatrist,  Märt Avandi. Tere, Märt, tere, Ove Rõõm näha samad sõnad,  sa tulid seal nii. Nii kaunilt, se tuli sul ilusad saapad, aitäh,  sul on ka ilusad võrrelda saapa. Väga kihvtid on tõesti meil, meil on väga hästi läinud. Aga jutuajamise juurde ja alustuseks paar sellist,  noh, soojendusküsimust. Kas on kunagi võimalik tujurikkuja kamback? Jõulude ajal tekib ikka see küsimus. Ja praegusel hetkel ütlen ma siiski kindla ei,  on ju, aga. No ajalugu on näidanud, et sellised kooslused võivad aegade  möödudes siiski kokku uuesti tulla, nii et ma seda noh,  välistada ei saa, et kui me oleme kuuekümnesed  ja ja ikka veel edevad, siis me võib-olla tahame. Noh, mis sa hiilid seal Mis ma ikka hiilin? No aga mis me siin õues ikka passime, lähme parem tuppa. Mul on küll tohutult kiire kusagile, aga hea küll. Vaat see tuju rikkuja, ta seisis püsti entusiasmi najal  sest et ega me ju seal nagu Palka ei saanud keegi ja ja, ja see see teha tahtmine oli  niivõrd tohutu suur, et me läksime läbi halli kivi,  aga tead, ma arvan, praegu võiks sellega saada maru rik,  sellepärast et nüüd on nagu ootus, nii suur,  et vaata, aga nüüd on tahtmisest jälle vähem väheke vajaka  natukene sellepärast, et kõigil on omad elud,  oma oma pered ja, ja lapsed kasvatada ja nii. Aga jällegi võib-olla ka see aeg saab ümber,  kus lapsed on suured ja siis me Vahime vasakule ja paremale ja nokime nina  ja siis mõtleme, et võiks jälle kokku tulla,  sest aega on üle. Mine tea, see ei ole võimatu. Oota, aga praegu ma ütlen ei. Aga ütle, kas sinu arvates sellist teravat kriitilist huumorit,  kas seda on praegu liiga vähe? Jah, noh, ütleme niimoodi, et huumorit ma leian,  et ei ole ehk liiga vähe aga, aga sellist ühte mingisugust  nii-öelda lipulaeva mida oodatakse, hirmsasti armastatakse  või siis vihatakse, et seda ei ole ja see on puudu. Tere, oleme tagasi siin olümpiastaadionile koos minuga on  äsja võistluse lõpetanud Jaanus Saare Jaanus,  täna siis viimane koht ja täielik häving,  kuidas ise kommenteerib? Ei oska öelda, mis vahest läks, et et stardis oli tunne  tegelikult väga hea ja esimese kilomeetri poole võib täitsa  rahule jääda, aga siis siis pärast ei jaksanud üldse. Kui esimeses vahepunktis olid teistest tunni  ja veerandiga maas, kas oli selline tunne,  et võistlus lõppes juba liiga vara? Ei, eks ma ikka lootsin, et panen ülejäänud distantsi kiiremini,  aga seal kuskile kaheksanda killi peal vaatasin,  et jooksususs oli maha ja see pani päris kõva paugu,  aga samas tunne oli hea, minekut oli, mõtlesin,  panen lõpuni. Selle natukene kurikuulsa teema saab ka siia sisse tuua  ehk identiteedikabaree. Kas sina läheksid, kui kutsutakse? Ma usun küll, et läheksin ja ma olen seda näinud mitte sel aastal,  nii et, et seda, seda tohutut tohuva puu,  mis sellega nüüd on kaasnenud, seda ma ei saa kommenteerida otseselt. Küll aga tean ma seda, et et kui mees paneb naise riided selga,  siis maailm ei hakka selle pärast teistpidi pöörlema  ja me ei peaks nii hirmus endast välja minema. Selle. Aastasadu mina noh, jumala hoidku, ma isegi olen pannud. Väga paljud artistid suurema, et, et miks me sellest  nii suur Suurt probleemi teeme õigemini miks me nii vihaseks läheme,  selle peale, selles on ju, tegelikult on ju probleem selles  seesama Eero Epneri väga hästi kokku võetud artikkel,  mida ma soovitan lugeda, ma sellistel puhkudel see ei ole  esimene kord, kui me vihastume hästi suurelt  ja hästi tugevalt millegi peale mille, mille peale ei oleks  põhjust vihastada, kas selle taga on ikkagi see,  et noh, see on kellegi nagu kampaania, et on tarvis noh,  kuidagi nagu õhutada seda tuld või valada seda tuld  selle kollase kollase meedia toimimismehhanism muidugi  tekitab seda. Ja vat see on ka minu meelest Ma olen seda alati arvanud,  et see ei peaks niimoodi olema ja eriti meie praegusel ajal  on see eriti Küüniline sellepärast, et rahu, rahu säilitamine on  väga-väga oluline, eks ole, me teame seda kõik me justkui  nagu teame, seda, aga ei anna sellest sellegipoolest  piisavalt aru. Sest et liialdamata see on ju ka julgeoleku küsimus,  sest et mida killusti. Ja üksteise vastu üles ässitatum, siis seda lihtsam saak ta  ju on, selles mõttes, et see allutamise ja iseseisvuse  kaotamise üks agressori üks meetodeid on see,  et, et ässitame 11 üksteise vastu üles, aga mulle tundub,  killustame, aga mulle tundub, et me teeme  selle töö vahel ise ära. Et seetõttu mind hämmastab tegelikult see,  et me ei anna sellest aru. Miks me läheme nii endast välja nii lihtsalt  ja hakkame otsekohe boriga loopima, kas siis kunstiakadeemia  rektorit või lavakunstikooli tudengeid, see,  see on minu meelest tõsine mõtlemise koht. Järgmisel nädalal hakkab dokumentaalfilmide festival Doc  Point ja kohe kuuleme, mida huvilistele sel korral näidatakse. Stockpoint Tallinna programmis linastub kokku 41 dokfilmi  üle kogu maailma, nende seas Rumeenia eksperiment  komentalisti radu, sude reklaamidest kokku pandud  arhiividokumentaal kaheksa postkaardi utoopiast  ja festivali mulluse erikülalise Mark Casinsi Karlovi vaari  festivali parimaks filmiks valitud pilguheitsügavikku  festival näitab ka Palestiina ja Iisraeli ajakirjanike  koostöös valminud teost pole muud maad, mis põhjustas läinud  aasta Berlinale esilinastuse järel suure furoori. Võitis parima dokfilmi Euroopa filmiauhinna  ja on praegu üks põhilisi Oscari kandidaate. Selle ümber on toimunud väga suur selline furoor  ja tegu on ainulaadse filmiga, mida on teinud  siis koos siis üks Palestiina aktivist ja Iisraeli  ajakirjanik ja toimumispaik on siis olles noh,  Jordani jõe läänekallas ja seal olev siis asum ja,  ja seal olevat siis pinged, sõda, mis iganes sõnad  selle kirjelduseks nagu sobivad, aga aga see on selline väga  inimlik ja humaanne ja sügav film, mida võiks võimalikult  palju inimesi näha, et selle konflikti sõja nagu tuumale  rohkem pihta saada. Eesti filmidest jõuavad festivalil publiku ette Riho  Västriku päikesekodanik vendadest muusikutest Tarmo  ja Toomas Urbist, Peeter Prambat ja Liina Keevalliku film  Lind priid, mis avab samanimelise neljatunnise telefilmi  tagamaid ning Kiur Aarma ja Jaak filmi dokfilm Jumin da  miini lahingust. Festivalil saab esmakordselt näha ka Madis Ligema  portreefilmi muusik Henrik Sal-Sallerist,  kus saab värske materjali kõrval näha rohkelt  ka bändi enda, 90.-te ja 2000.-te aastate jäädvustusi. Et mulle tunduvad lihtsalt Kaamerasse rääkivad inimesed liiga lihtsa lahendusena,  et tahan midagi keerulisemat leida, seetõttu ma ei ole väga  võtnud neid nii-öelda nagu kaasteelisi kaamera ette  ja siis palunud neil rääkida Hendrik Sal-Sallerist. Meil on pigem sellised momendid, kus me oleme kas ansambliga  kuskil välja reisil või back stagees või,  või kontserdil või, või lavalt just tulnuna. See on nagu pigem see moment, kus ma usun,  et me me oleme suutnud tabada sellise hetke,  kus ta on tema ise ennekõike. Dokfilmide festival DocPoint toimub Tallinnas neljandast  kuni üheksanda veebruarini. Täna on 70. sünnipäev, lavastaja ning näitleja Madis Kalmetil. Palju-palju õnne sünnipäevaks. Kuule reeglitega mees, ütle millal sa viimane,  viimane kord pisarad. No. Kõkuta t? Ma ei tea. Kas ma, kas ma nüüd viimasel ajal teatris või,  või kinos või kuskil, ma kindlasti olen. Aga aga kui siin, nüüd kui siin me meenutada,  mis nagu sageli toob mingisuguse spontaanse naeru või,  või imestuse esile siis et meil on lihtsalt üks väikene  omamoodi selline kloun kodus, meie noorem poeg,  kes üllatab oma oma absurdsete seostega peaaegu et iga päev. Endale võib-olla aru andmata, kui tõsiselt tema seda seda  mõtleb ja, ja teeb, aga see meid kogu aeg alati väga-väga  ootamatult naerma paneb, aga mis ongi üldse naer,  see ongi see, et kui, kui luuakse mingisuguseid asju  nii kummalises seostes ja nii, et ma seda ette ei aima  või kuidas see Shakespeare ütles seda, et kuidas komöödiat  tuleb mängida näitlejatele teen väikse testi,  sulle? Täiesti ebaõnnestus teatud põhjustel vastust ei tule. Ma, ma ütlen sulle siis, et noh, teised teavad,  et see on komöödia, näita, et komöödiat tuleb mängida nii,  nagu. Pime püüaks jänese kinni, kõrvu pidi suure põllu peal. Mul olid mõtet praegu mujal, ma kammisin läbi järgmist lõiku,  mida, mida me kohe hakkame meie koduteleviisorist vaatama. Aga muide, see on ja hakkame kohe vaatama,  aga muide, siin on see aspekt veel juures,  et et ma nüüd iga pidasin väikse sellise tunnustava tiraadi  nooremale pojale, aga ma tean, et vanem poeg ütles kodus ka,  et palun räägi minust ka paar sõna, tema  ka tema on ka tubli poiss. Ja lastega. Muidu mina palun, isa, no räägi paar sõna meist ka. Eesti Kultuurkapitali 100.-ks sünnipäevaks loodi lühisari kultuurikodu,  mis koondab oluliste kultuuritegelaste lugusid. Viimati pajatati Eesti grand old ladist Ita Everist. Nii mõnelgi on hirm metsa ees. Oma osa on selles kindlasti filmi nukitsamees. Teame, et kui liiga kauaks metsa jääda, siis läheb pimedaks. Ja tuleb ita Eva. Ja siis ta naerab. Veidi soojemalt naerab ta vanaemana. Leo kandis. Kui inimene on sündinud esimesel aprillil,  siis on selge, et talle meeldib naerda. Aga sama hästi võib ta suu kriipsuks tõmmata,  sest kui naine kütab sauna, ei ole selles midagi naljakat. Ita Ever töötas terve pika elu Eesti draamateatris,  kus ta võis mängida rolle kuningas liirist,  Vana Teepakini. Aga mida aasta edasi, seda keerulisemaks läheb. Kui ma praegu vaatan oma tööd, mida ma teen,  siis kusagilt vahel mulle tundub, et kõike seda ma olen juba teinud,  kõik see on juba nagu tuttav vaatajatele  ja nagu oodatakse juba minu staažika näitlejalt võib-olla. Mingisugust uut plahvatust tekivad suuremad kahtlused,  varem ma olin nagu enesest palju rohkem. Kindel. Mulle tundus, et kui ma tulen proovi et ma oskan  nagu proovi teha. Ma nagu kiiresti haarasin rolli tundus mulle. Aga nüüd ma näen märksa rohkem juba vaeva,  mulle tundub, et kõik need Võtted, mida ma ühe või teise rolli puhul kasutan,  need on kõik juba olnud. Niisugune niisugune pidev kahtlus on mind saatnud siiski  kogu aeg mu näitlejatöös. Oma esimese suure rolli tegi ta kümnendas klassis näiteringis. Seda nähes tuli tema juurde rekvisiitor,  ütles kallis laps, teist saab ju näitleja. Kuigi peale keskkooli mõtles Ever minna ka arsti õppima,  siis nii, nagu Tšehhovi näidendites unistatakse Moskvasse. Moskvasse läks Ever kitisesse ja sealt suunati ta draamateatrisse,  mis jäi tema kodulavaks elu l. Need ongi need kõige ilusamad päevad olnud. Kui sina istusid paadi nina. Meie tänane sünnipäevalaps tähistab seitsmekümnendat juubelit. Ta on muusikapedagoog, helilooja ning laulusõnade autor. Suured, suured suured õnnesoovid Kaari Sillamaale. Teatakest võta. Siis. Telliskivisse kolinud Artro verd galeriis saab näha Sandra  Sirbi ja Tauno Ostra maalida ning installatsioonide näitust. Paralleelid, mille ruumi keskel saavad kokku kunstnike  tasakaal ja kasvamine. Sandra Sirbi ja Tauno Ostra tööd näitusel paralleelid  eristuvad teineteisest selgelt, samas ei võistle  ega trumpa 11 üle. Minu seeria koosneb 36-st maalist ja need moodustavad kõik  ühe terviku. Selle seeria nimi on kasv ja, ja see räägibki kasvamise  protsessist käänakutest, erinevatest toonidest  ja kuidas siis tagasivaates saab moodustada nendest  erinevaid kompositsioone? Vastasseinal vastu peegelduvat ostra tööd otsivad tasakaalu. Erinevalt sirbi rahulikust värvipindade t on tema töödes  rohkem liikuvust ja dünaamikat. Põhinevad kõik füüsikalistel nähtustel nii teoreetilistel  kui nagu tõestatud versioonides. Et niisugune formaat kahe kunstniku nii-öelda dialoognäitus  on iseenesest minu jaoks huvitavam vahel isegi kui ühe  inimese näitus. Et ruumis tekivad niisugused Dialoogid ja Sandra tööd siia ruumigi toovad pigem nagu  niisugust tasakaalu ja vaikust ja rahu ja  ka minu omad on rohkem niisugused dünaamilised  ja hüplevad ja kerlevad ringi ümber oma telje. Kunstnike sõnul on läbiv joon nende mõlema töödes korduv  motiivide kasutamine. Dialoognäitus jääb avatuks kuni veebruari keskpaigani. Ja ongi meie aasta esimene saade läbi meie anname oma järje  edasi nüüd Joonas Hellermale head plekktrummi  ja meie kohtume juba homme.
