Vikerraadio. Tere päevast eetris on niisiis välistund
ja me räägime täna Süüriast piirkonnast natukene laiemalt ka.
Ja sellega seoses ka Venemaast ja mingis mõttes ka lääneriikidest.
Tallinna stuudios on külaliseks idaeksperte Peeter Raudsik
ja Tartu stuudios on meiega vene ekspert Karmo Tüür
ja mina olen Astrid Kannel.
No Peeter, kiire ja ootamatu torm viis Bashar al-Assadi
Süürias lendu ning tema asemele on maandunud selline
opositsioon mille kohta kõik kohe alguses ütlesid,
et ega sealt midagi head oodata. Ta ei ole, et tegemist on islamivõitlejatega.
Paremaks midagi ei lähe, samas praegune ajutine peaminister
kutsub inimesi üles halastama.
Rõhutab, et Süüriast võiks saada üks normaalne vabariik,
et millest siis uus võim täpsemalt räägib? Tere no päris kõik ei öelnud seda, et nüüd läheb kohe
halvemaks või vähemalt et oleks tohutu hirm olnud,
et pigem oli ikkagi vastupidi, eriti vaadata neid inimesi,
kes on väga vahetult selle regiooniga seotud,
kes Süüriaga seotud, kes on need süürlased,
kes on kõik pidanud Süüriast lahkuma Bashar al-Assadi,
selle meeletu vägivalla ja jõhkrus tõttu?
Nad kõik olid siiralt õnnelikud selle üle,
et Bashar al-Assad on riigist lahkunud, võimult kukutatud
ja nad tegelikult kohe mitte ei hakanud asju tingimata pakkima,
aga väga-väga suur hulk inimesi ootab ja tänaseks läinud tagasi,
kes ei ole seda saanud teha üle tosinakonna aasta. Nii et siin jah, läänes tõenäoliselt oli sellist võbelusi
natukene ebalust rohkem võib-olla ka mingite analüütikute seas,
kes vahepeal võib-olla Süüriat ei ole jälginud
või tingimata ei tea, mis seal nagu täpselt toimub.
Aga kui me ikkagi vaatame valdavat osa nagu regiooni sellist
regiooni inimesi või ka sealseid, nagu kas nüüd on olnud
mingid ideoloogid, kes on olnud Bashar al-Assadi vastu
või ka erinevate inimõigusorganisatsioonide liidrid
ja nii edasi? No kõik ikkagi väga elevil ja vaatamata sellele,
et tõesti seda positsiooni täna seal veab eest veavad ees
siis Süüria islamistid, aga islamistid on Süürias väga pikk ajalugu,
nii et see ei ole täielik võõrkeha ka selles riigis. No kõikvõimalikud revolutsioonid tunduvad ikkagi väga,
nad on väga atraktiivsed, aga nad on väga lihtne nähtus,
võrreldes sellega, et peale revolutsiooni tuleb riiki üles ehitada,
see võit tuli ka mässulistele väga kergesti.
Mis on see, no vähemalt ütleme meile meie jaoks ootamatult
ja kergelt.
Et mis riik võiks nagu olla, neil on olnud aastaid aega mõelda,
mis on. Nojah, 12 aastat kodusõda on ikkagi piisavalt pikk aeg,
süürlast on selle kõik üle elanud, seesama opositsioon on
seda üle elanud.
Riidusham rindejoonel on selle ka kindlasti väga tugevalt
üle elanud, nii et nad on selle ikkagi kätte võidelnud,
nüüd nad ise kindlasti ei näe seda, et see kuidagi nüüd.
No ütleme, et see lõpp tuli sellise kerge kergemini,
aga kõik see pikk aasta 10 selja taga, et see kindlasti on
oma jälje jätnud nendesse inimestesse ka. Ja sellest kantuna, noh, üks asi, mis on,
vajab nüüd arveteklaarimist, on kindlasti selle Bashar
al-Assadi režiimi jäänukid ja just mitte see riigi bürokraatiat,
me näeme tegelikult, kuidas seda riigi bürokraatiat hoitakse,
alles tegelikult tahetakse neid ära kasutada selleks,
et riiki hoida toimimas aga julgeolekuametnik,
kud, vangivalvurid, kõrged sõjaväelased,
eriväelased ja nii edasi, kõik need pashari,
selline laiem sisering, kes käske vahetult täitsid. Neid kindlasti ootab kättemaks nendesamade islamistide
või selle opositsiooni poolt ja ma arvan,
et seal ollakse üsna armutud.
Aga jällegi siin tuleb vahet teha sellel,
kes olid vahetult nende kuritegu seotud.
Ja siis kas tavaliste inimestega näiteks ajateenijatele
kehtestati kohe praktiliselt amnestia.
Ja noh, ka täna need usu- ja rahvusvähemused,
kes Süürias on, tegelikult ju hirmuvalitsuse all ei ole
ja püüavad leida oma õiget kohta selle uue võimu all
ega ei tõtta riigist lahkuma. No kui sa räägid kättemaksust siis silme ette tulevad
näiteks sellised variandid, et avalikud hukkamised kuskil
avalikus kohas, kui selline asi juhtub, siis lääneriikidel
hoobilt on kohe täitsa võimatusele režiimiga normaalselt suhelda. Ma arvan, et see vorm ei ole täna veel otsustatud,
aga me oleme ju ka üht-teist juba näinud. Karmo kui suure kaotusena võtab Venemaa Assadi langemist Noh, ta kindlasti näitab seda väiksemana,
kui see tegelikult on.
Muidugi ei saa kuidagimoodi öelda, et, et Venemaa käed oleks
täielikult seotud ja talle enam ei jätkuks ressurssi aga
üldse mitte millekski muuks kui ainult Ukraina sõjaks.
Et seda seda kindlasti öelda ei saa ja ka Aafrikas
ja laiemalt üle kogu maailma selliste erioperatsioonide
läbiviimine jätkub. Lihtsalt jah, ühe tugipunkti olnud praegu mitte veel päris kaotanud,
aga, aga nad on muutunud väga palju jah,
niimoodi piiratumaksele selle kaotamise või kasutamise mõttes.
Aga kui vaadata seda just nimelt noh, nii nii rahva
suhtumist kui kui ka poliitilist retoorikat siis huvi selle
teema vastu olnud põgus üks viimane noh,
on olemas üks selline gallup, mis mõõdab Venemaal,
et noh, mis seal nädala sündmus ja, ja siis Süürias võimu
kukkumist pidas elanikkonna hulgas nädala sündmuseks ainult
neli protsenti. Siis seal veel umbes paarkümmend protsenti ütles,
et seal kah tähtis, aga, aga noh, mitte eriti.
Ja, ja siis selle riigi vähemalt ametlik ametlikke selliste
häälekandjate poolt noh eelkõige seltsimees Peskov kes on öelnud,
et meie absoluutne prioriteet on siis see niinimetatud
sõjaline operatsioon ja Süüria on siis selle nagu foonil,
et noh, tegelema niipalju kui kui parasjagu hädapäraselt vaja,
et suhelda siis uute võimudega selleks, et säilitada oma kohalolu. Et Venemaa ametlik narratiiv on see, et Venemaa kohalolu säilib,
see tuleb lihtsalt uute tegijatega kokku leppida. No kas üldse üritati Bashar al-Assad ite aidata,
et kas see, kas see põhjus kui nüüd vaadata,
mida analüütikud võib-olla ikkagi arutavad omavahel oli selles,
et Venemaal ei jätkunud jõudu või, või oli näiteks Bashar
al-Assad kuidagimoodi olnud Venemaa suhtes tänamatu
või et äkki seal oli ka mingeid muid põhjuseid,
kas selliseid variante on keegi näinud? Ei mingeid tänamatuse narratiivi ma küll kohanud ei ole,
aga noh, lihtsalt kuna Assadi võim sulaselge vähemuse võim
enamuse üle pühismit sisemistel jõu hoobadel
ehk siis noh, alaviidid pluss shiidid olid väga väikene vähemus,
kes valitsesid sunniitlike enamuse üle eelkõige jõu baasil
ja mitte niivõrd omaenda armee jõu baasil,
sest armeest oh üllatus enamasti tennisist sunniidid.
Mis on, neid on enamik ja kes väga väikese palga eest seal
umbes kümmekond dollarit kuus oleks pidanud siis kaitsma
Assadi režiimi omaenda usuvendade vastu,
mida nad muidugi ei olnud motiveeritud tegema,
aga väliskaks peamist jõudu, kes siis olid Assadi selja taga? Iraan ja Venemaa mõlemad tähelepanu ja ressursid on seotud
muuga Iraani oma praeguses Iisraeliga ja Venemaa oma
Ukrainaga ja seetõttu lihtsalt jah, see väline tugi kadus
ära ning seetõttu selle kaardimajakese kokkukukkumine ei
olnud üllatav.
Ja kui niimoodi natuke laiemas plaanis võtta,
siis me mingis mõttes, et mind alati hämmastab see,
kuidas me oma kitsast tähelepanuvõimekuses alati kipume
sündmusi dramatiseerime, et mõelge vaid,
mis nüüd juhtus midagi esmaerakordset. Vabandust, sellel territooriumil, sest noh,
Süüria ei ole väga palju riik, pigem territoorium,
kus on sündinud väga palju erinevaid riike
ja nii edasi.
On kuningate kukutamine, uhke, võimul tulemine,
noh ütleme viimased mitu mitu 1000 aastat olnud teemaks. Peeter, kas sa oled nõus sellega, et Süüria territoorium Ma isegi sellesse kohe ei hüppaks, hüppaks,
lihtsalt võtaks selle Bashar al-Assadi teema korra siia.
Ja kuidas Venemaaga teibaga on käitunud see vene režiimi sees,
seda ma ei oska hinnata, aga väga huvitav oli näha Süüria
saadik Moskvas Bashar Jaafari kellega Eesti on ka muideks
väga tihedalt kokku puutunud, olles siis New Yorgis ÜRO
Julgeolekunõukogu ajal pidanud kuulama Chafari väga
pikk-pikk triaad teemal, kuidas Süüria valitsus teeb õigeid
asju ja kuri lääs kiusab ja Bashar al-Assad seisabki selle
Süüria ühtsuse eest ja nii edasi ja nii edasi
ja nii edasi. Kuidas ta siis niukistaks ära, kas Damaskusesse oli seal lühidalt,
aga nüüd ta on siis saadik Venemaal ja väga huvitav oli näha
siis siin mõned päevad tagasi, kuidas siis Erte CRJ-d
araabiakeelne versioon tegi Chafariga intervjuu kus nad siis
küsisid ka ja kuidas ta seal tekitada maha
ehk siis tegelikult vene propaganda selle regiooni suunas
võttis väga selgelt Bushari isiku ette ja tegelikult noh,
väga selgelt häbistas teda tema üks kõige lähedasemaid
liitlasi vähemalt välispoliitika vallas oli sunnitud nentima,
et see oli argpükslik, põgenemine ja nii edasi
ja nii edasi, et noh, see ikkagi näitab,
et Venemaa on tegelikult Bošarlased. Maha pannud Karmo, kas sul on jäänud kusagil silma see,
et Bashar al-Assadi nimetatakse argpüksiks? Ei, seda ma ei ole kohanud, aga mis puudutab saadiku
või saatkonna formaalselt käitumist, siis mind hämmastas,
millise kiirusega võeti vana maha siis Assadi poolt muudetud
ametlik süürialipp ja pandi üles siis vana
ehk siis nii-öelda päris päris õige siis Süüria lipp kolme
tähega ja, ja noh, järelikult see pidi neil kuskil pildi,
kuidas kapis valmis olema.
Nii uus lipp kui ka, kui ka siis mingid uued portreed olid
kapis valmis ja riputati kohe üles kui, niipea,
kui, kui asi muutus. Ja noh, ütleme ma isegi ei ole päris päris kindel,
kas Assad ikkagi on Venemaal selle kohta ei ole pidavaid
tõendeid esitatud, küll aga on teada seda,
et ta on perekondlikult väga lähedalt seotud,
noh, kasvõi kõige lähem seos on see, et Assadi poeg lõpetatud,
kuidas Moskva riiklikus ülikoolis matemaatika
või kaitses just matemaatika valdkonnas kaitsekirja oma väitekirja,
vabandust, et nüüd alles novembri lõpus vahetult enne seda,
kui ta lisarežiim Süürias kukkus. Nii et noh, perekondlikult on Assadi Venemaaga vägagi seotud,
seal on palju kinnisvara väidetavalt kandis sinna üle päris
suures koguses sularaha.
Nii et noh, suure tõenäosusega on, kordan ametlikult seda
kinnitust ei ole.
Suure tõenäosusega Venemaal tuleb ennast seal hästi
ja miks peaksid Vene võimud siis hakkama oma liitlaste moodi
argpüksiks nimetama? Aga teisest küljest võttes, kui ta seal nüüd elab,
siis mis elu see on?
Põhimõtteliselt sa elad nagu hiiglasuures vanglas,
kus ta nagu väljas saab käia või, või kuidas,
kuidas see elu seal nagu välja võiks näha? Oh, ma ei usu, et ka Süürias nii väga vabalt niimoodi ise
turu peal käis ja ringi tatsas nagu hariliku inimesena,
kuigi väidetavalt oma algusaastatel olnud seda praktiseerinud,
et olla nagu harilik inimene, käinud väljas,
aga istunud kohvikutes ja aga viimasel ajal oli ta ikka jah,
väga niimodi turvatud meetmetele, nii et täpselt sama
turvatud meetmetel lihtsalt teises geograafilises kohas
jätkab ta eksisteerimist istudes päris luksuslike korterites. No selle erinevusega loomulikult, et Süüria,
siis presidendina sai ta ikkagi regioonis ka ringi reisida
veel sellel samal novembris oli tariaadis.
Aasta vältel tagasi vaadates on korduvalt käinud ka Abu Dhabis,
kus teda on väga kõrgelt võeti veel vastu,
et kuna käis ju ikkagi Araabia riikide ja Süüria vaheline
selline suhete normaliseerimine mis loomulikult on ka
tänaseks Joone alla saanud, kui ta ei oleks Venemaal,
kus ta veel olla võiks. Võib ta võib vabalt ka surnud olla, selles mõttes,
et noh, vähemalt ühe infopina visati ju kõigepealt õhku see
et see lennuk, millega ta pidi liikuma, et see lahti
nii-öelda kogemata siis Vene enda õhutõrje poolt alla.
Ega see selles mõttes see sobiks suurepäraselt Brigošiniga
ühte pilti, et kui kremlile kasulikust tegelasest muutut
muututakse tülikaks, et siis ta kaob radariekraanilt koos lennuga. Aga samas, see on just täpselt selline jutt milletaolised
Moskvas väga kergesti levima lähevad, sest sedasorti Juta
nemad armastavad levitada ka.
Selles mõttes on seda ka segane asi.
Kui nüüd tulla tagasi Damaskusesse, kus praegu on siis uus
võim siis ikkagi, mida see opositsioon-koalitsioon endast kujutab,
seal on ikkagi siis juhtivaks jõuks.
Peeter, paranda mind, kui ma valesti hääldan,
Hayanta Rillal, saami, mida on hakatud siis lühendina
Haatess nimetama, tema, mis ma saan aru,
on terrorist liig liikumine USA, Venemaa vist ka Euroopa nimekirjades,
et et väidetavalt siis lahknenud al-Quaedast seotud ISIS. Ega ma ei tea, kas see ISISe seos on tõsiseltvõetav,
et kuivõrd nad siis terroristid on. Tuleks seda vaadata nii et Süüria opositsiooni kaalukeeleks
kõige tugevamaks jõuks on islamistid kujunenud selle,
nende sõja-aastate vältel.
Need sellised demokraatliku maailmavaadet esindavad jõud on
jäänud tahaplaanile.
Ja mis puudutab Tahriri, siis nad on väga selgelt olnud
seotud sealhulgas Al-Qaedaga, aga noh, ma arvan,
et oluline nüüd paika panna ikkagi, mis pidi need sündmused
kõigepealt juhtuvad ka nende istamistidega on see Süürias on
kogu aeg 50 pluss aastat olnud islamistlik opositsioon olemas,
peamiselt siis moslemi vennaskonna ideoloogiast kantuna,
kes pidasid tegelikult ka võitlust juba Bashar al-Assadi isa vastu. Ehk siis seal on väga pikk islamistliku opositsiooni ajalugu
Süürias koha peal, see nüüd alguspunkt.
Meil tuleb peale siis Araabia kevad, mille järel algab see
kodusõda 2011 12.
Ja selle kodusõja vältel tuleb ka sinna tegelikult need
välised jõud sekkuvad ISISe näol Al-Qaeda näol
ja ühel hetkel islamistlik opositsioon seal osa sellest
kaldub Nende väliste jõudude toel najal. Võtab sellise äärmusliku pöörde, mis ei olnud see esialgne
versioon ja noh, ideoloogiliselt loomulikult need erinevad
sellised istamistlikud jõud, et kui nüüd detaili hakata vaatama,
et need, need erinevused on üsna üsna väikesed päeva lõpuks
väga palju taandubki sellele, et kes, kui palju on oma
eesmärkide saavutamiseks valmis kasutama vägivalda.
Et kui moslemi vennaskonna jaoks on see vähem siis
ilmselgelt äärmusrühmituste jaoks rohkem. Aga noh, kui me räägime, et on võimalik radikaliseerumine
nii-öelda mõõdukast radikaalsemaks äärmuslikumaks siis miks
mitte ei või olla ka võimalik tagurpidi liikumine,
ehk siis antud juhul selliste sellistest äärmuslikust jõust,
mis oli väga selgelt ja seda on see Abu Mohammed Yolaani ise
ka öelnud. Et gaasi tuleb panna aja konteksti
ja see on väga jõhker sõda, kus kontekstis ISIS Süürias vahas.
Et kui nüüd see ära võtta, et siis tee Raidikaliseeruda
muutuda taas mõõdukaks justkui või ise vanemaks saades,
nagu ta on siin intervjuudes öelnud, et jällegi
ideoloogiliselt see ei ole nüüd selline,
et nii tohutu hüpe, mida inimene peab läbi tegema,
et seda pidada justkui täiesti võimatuks. Et pigem, kas nad võiksid liikuda sellise riigi suunas,
mis on türgi või pigem nagu Afganistan. Ei, ma arvan, see türgi mudel on kindlasti väga oluline
ja see on kindlasti see lähtepunkt siin ja see,
mida Jordani partei on ka teinud, tegelikult ju ise
samamoodi olles selle moslemi vennaskonna ideoloogiast väga
selgelt inspireeritud moslemi vennaskonda regioonist toetanud.
Aga noh, kui siit kohe edasi hüpata, siis tavaliselt see
probleem nendel tekib selles demokraatlikus valimiste kontekstis,
kus ühel hetkel võidakse võim läbi valimiste kaotada,
sest nad on valmis valimisi austama. Aga noh, see paradoksaalne või natukene nagu naljakas hetk
on see, et Nad on valmis valimisi austama nii kaua,
kui nad neid valimisi võidavad, aga siis kui nad peaksid kaotama.
Ja noh, see on see, mida me oleme näinud islamistide ka just
sellist poliitilist islamit moslemi vennaskonnast
inspireeritud kujul, näinud Egiptuses, kuidas seal
tegelikult moslemi vennaskond klammerduvad võimu külge
suutmata minna sellega demokraatliku protsessiga edasi. Me oleme seda näinud Tuneesias.
Nii et noh, see on nagu see keeruline osa,
mis nüüd kindlasti poliitilises plaanis puhtalt süüria-le
ees on. Vot mind just huvitabki, et tegemist on ju ikkagi opositsiooniga,
kes on või nagu koalitsiooni opositsiooni koalitsiooniga,
kes on tulnud võimule.
Et kui kaua nad suudavad koos olla, nii et nad ei lähe
omavahel tülli ja lõpuks ka ja suvitlema. No nüüd ongi küsimus, et kas jõuab välja selle vägi vallani
uuesti või mitte, pigem praegu tundub, et ei jõua.
Ja. Ma arvan, et on need valimised ja see valimiste moment,
et kui see nii-öelda päris siuke eelpoliitiline protsess
lahti läheb, siis see on see koht, kus need pinged võivad
siis tulla.
Aga noh, ma ei tea, see nagu iseenesest ei tule tõenäolist
kellelegi üllatusena, kuna demokraatia teadupärast ongi täis
selliseid poliitilisi pingeid ja selliseid mittetoimiva
või vahelduva eduga toimivad valimistsüklite ka
või ka katkiste valitsustega riigikesi on meil ju seal
kõrval veel, et kui me vaatame Iraagi suunas,
vaatame Liibanoni suunas. Et noh, ka see on üks võimalus, et ongi selline
düsfunktsionaalne demokraatia nagu siis Iraagis
või Belgias. No mul näiteks tuleb meelde ka, et kas see oli 2006 vist,
kui Gaza sektoris valiti mu meelest täiesti demokraatlikult
Hamas võimule ja siis ma mõtlesin, et mis siis nüüd nagu mis,
kuidas siis seda protsessi hinnata, inimesed valisidki Hamasi? No täpselt ja esimene kord või mingi hetk võidakse valida,
aga noh, tavaliselt demokraatias on omane ikkagi see,
et ongi järgmised valimised toimuvad ja siis nendel
valimistel iga kord on võib-olla ka erinev tulemus.
Aga vot nende erinevate tulemuste austamisega on tavaliselt
seislamistidel jookseb see nii-öelda juhe natukene kokku,
et kuidas seda ikkagi teha ja seal on loomulikult väga
selgelt ideoloogilised põhjused, miks need,
miks see nii on, on see, et noh, nad näevad seda poliitilist
protsessi või ka valimisi vahendina võimule pääsemiseks,
selleks et siis tegelikult luua Luua religioonil põhinev riik, aga selle asemel,
et teha seda vägivallaga, nad valivad siis selle poliitilise
tee see nagu osa sellest ideoloogiast.
Aga siis, kui valimised kaotada sisse kuidagi ka nende
tegevust ju tegelikult noh ütleb, et see tegevus on olnud vale,
kuna inimestele kaasa tulnud ja seal nad ei suuda
aktsepteerida seda, et see on vale ja siis vaadatakse
igavalt poole mujale, vaadatakse, süüdistatakse välisjõude
ja nii edasi selles, et nad võimult kukutatud. Karmo no Venemaa on tunnistanud seda, et ta peab Süüriasse
uue reaalsusega arvestama ja tõesti Kremli pressiesindaja
Peskov on seda ka otse välja öelnud.
Kuidas. On vaatlejate hinnangul õnnestunud Moskval praegu Süüria uue
opositsiooniga suhelda, et kas, kas, kas on tekkinud mingi
mingi arvestatav sõbralik kontakt, kui suured on lootused,
baasid näiteks see oli ikkagi säilitada,
sest et tegelikult nende, kes on ju täna võimule tulnud,
on ju väga hästi meeles, mida Venemaa nende vastu teinud. Ja hüppan natukese sammukese tagasi või kõrvale,
selles mõttes, et et nii paradoksaalne kui see ei ole,
siis Süürias toimunu, kui me nüüd jätame kõrvale riigi nimed
ja isikute nimed ja siis nende valitsevate osapoolte nimed
ja nimetused.
Et mis siis toimus, toimus ju väga klassikaline riigipööre,
ainult et riik keegi ei pööranud, tähendab võimu ei võtnud ülemit,
et riigi enda sõjavägi vaid ja nüüd ma ütlen midagi
paradoksaalset vaid võttis üle tsiviilühiskond. Ehk siis kohalik nägemus kodanikuühiskonnas,
kes ei tahtnud alluda vanale režiimile ja võttis selle võimu üle,
tõsi küll, mitte väga tsiviliseeritud meetodil
ja ammugi mitte tsiviilmeetodil, noh, selles mõttes,
et nad tegid seda sõjalisel meetodil.
Aga ikkagi võttis üle, eks ole, tsiviilühiskond inimesed,
kes ei ole tegelenud riigi juhtimisega, kes on tegelikult
omavahel paraku parandamatult paratamatult tülis. Ja seetõttu ka nüüd see kirju seltskond,
kes peaks praegu hakkama midagi riigilaadset üles ehitama,
sealhulgas ka siis välispoliitilisi otsuseid vastu võtma,
et kellega läbi rääkida, millest läbi rääkida.
See kõik on alles välja kujunemas ja seetõttu ka Venemaal on
praegu väga keeruline midagi peale omaenda soovide väljendada.
Et Venemaa soov on see, et tema sõjaline kohalolek säiluks
kui mitte kahe faasi ehk siis lennujaam merebaasina mereväebaasina,
siis vähemalt merebaasina ainult küll kindlasti jah,
nad tahavad seda säilitada. Reaalsus on muidugi see, et ega see baas kõlab sõnades uhkemalt,
kui ta seda päriselt on seal noh, suhteliselt selline paar kaid,
mille äärde on suhteliselt keeruline tulla
ja enamik laevu seisab niikuinii kuskil kaugemal meres
ja ühesõnaga, see on jah, väga-väga keeruline.
Aga igal juhul praegu veel Venemaa ei ole selget osapoolt,
kellega läbi rääkida.
Ja siis selle, need võimalikud keegid, kellega siis võiks
läbi rääkida, on loomulikult mõista praegu pigem
kättemaksuihast kättemaksuihast, nii šiiitliku,
vähemuse kui alaviitide kui venelaste kui türklaste kui juutide,
oh issand kui kelle vastu kõik veel, nii et hetkel Venemaa
ja avaldab. Jällegi Fjodor Luciano siin kirjutas pikalt just sellest,
et kuidas see võiks välja näha ja, ja mitmed venemeelsed
väljend väljaanded on siis kirjutanud, et noh,
pealkirjad, umbes sellised uued Süüria võimud ei soovi minna
venemaaga konflikti ideed.
Nii et noh, avaldatakse sellist mõõdukat
ja ettevaatliku valmisolekut, et me oleme valmis läbi
rääkima küll, jah. Aga näidake meile seda teist osapoolt. Venemaa jaoks ja teine osapool on olemas selles regioonis
ja see on Türgi, et nad on ilusti just ja see on kogu aeg
olnud Türgi ja Iraan aastane formaat ju selle loogika peale
on üles ehitatud ja noh, tegelikult ka Türgi välisminister
nüüd ikkagi nentis, et ka vahetult enne Sispashari
kukutamist noh, käis arutelu ära, et nüüd te ei sekku
ja läheb, läheb naa, et Venemaa oleks loogiline partner on olemas,
selleks on türgi. Täpselt sellel põhjusel, et Süüria enda valitsus veel ei ole
üldse nii, nii terviklik.
Aga mis selle Süüria siis tekkiva uue võimu nagu
välispoliitikat puudutab, noh, ma arvan,
et need põhisambad on seal ikkagi väga paigas
ja see tuleneb juba ainuüksi sellest, et kõik need aastad on
neid mingi teatud riigid toetanud ja ei ole põhjust arvata,
et nendele siin selga hakatakse keerama. Ehk siis me räägime Türgist ja räägime Araabia poolel
Katarist kes on seda islamistliku opositsiooni hoidnud
veepinnal üleüldse, kelle kõik tegelikult olid ammu juba
maha kandnud ka seal ideebis.
Et need riigid kindlasti jäävad ja hakkavad domineerima ka
selle uue, Süüria siis välispoliitilise joonega. Karmo Moskva on väga lihtne, ütleme niiviisi konflikteeruda Ameerikaga,
Ameerika on teadupoolest vaenlane number üks.
Süüria ka võib-olla, et noh, see on niisugune riik olnud,
mida on saanud nagu ära kasutada.
Türgi on nüüd selline riik, kes tegelikult näiteks Ukraina
sõjas on võtnud sellise neutraalse positsiooni.
Ta tegelikult on justkui mingis mõttes tulnud Venemaale vastu.
Samas nüüd praegu on ta tõmmanud nagu Venemaal vaiba alt ära
kuidasmoodi suhtutakse Moskvas Türgisse. Suhtutakse kasutan vabanduseks veidrat sõna ambivalents selt
umbes samamoodi nagu viimased 400 aastat vist umbes on
Venemaa Türgiga selles piirkonnas kogu aeg jagelenud
ja kord üks on peale, kord teine peal.
See väide, et Türgi on võtnud konfliktis Ukrainas toimuva
sõja suhtes neutraalse hoiaku, see nüüd päris tõele ei vasta.
Ta on ikkagi, pigem on ta Ukraina poolel kasvõi sellepärast
Türgi ei tunnusta Krimmi annekteerimist Venemaa poolt. Ja nüüd noh, ühesõnaga ehk siis kergelt oponeerib Venemaale
Ukraina küsimuses ja nüüdisSüüria küsin muuseas taga
kindlasti kohe väga oponeerib, ma kujutan ette,
et Türgi soovib üle võtta, mingis mõttes ütles Venemaa rolli selle,
noh, kui Venemaa, ütleme, oli ennem Süürias aktiivne toetaja
on aktiivne konflikti osapool, eks ole, ilmselgelt
sõjaliselt rünnates opositsiooni rünnates nende võidame
pommitamiste näol ka kohalikke linnu, siis nüüd võtab seda
natuke üle Türgi ja kusjuures veidral kombel mingil Molga,
Iisrael, Iisrael võtab üle Süüria territooriumid,
noh, mitte küll väga suures ulatuses, aga laiendab oma
okupatsioonitsooni Golani kõrgendikel ja Türgi nüüd järjest
rohkem võtab samamoodi üle siis ütleme, Süüria siseprotsessi
kontrolliva jõu rolli, kuid varem tegi seda Venemaa,
nüüd teeb seda rohkem Türgi. Türgil on seal väga otsene huvi kanda, et mitte lasta
tugevneda kurdi jõududel ja seetõttu nüüd praegu on hetkel
Venemaal kõige loomulikum, mina istuksin Venemaa
kindralstaabis siis kõige loomulikum, mida ma saaksin teha,
hetkel on see, et ma hakkaksin vaikselt toetama kurde.
Kurdid on siis niimoodi pinnuks tagumikus Türgil
ja ei lase Türgil seda rolli valutult teha. Aga siis peaks tegema koostööd ameeriklastega. Keerulisem ja üleüldse, eks ole, ameeriklaste jaoks on
liitlased olnud nii Iisrael loomulikult mõista kõige suurem
nii Türgi kui ka kurdid.
Ja kõik need kolm osapoolt olnud praegu omavahel tülis,
ennustatakse vähemalt venekeelses meedias ennustatakse seda,
et Iisrael ja Türgi võivad nüüd omavahel minna sõna otseses
mõttes sõjaliselt kokku.
Ehk siis Türgi võib anda sõjalisi lööke Iisraeli pihta,
juhul kui Iisrael hakkab oma okupatsiooni veelgi rohkem
laiendama ja veelgi rohkem hävitama Süüria seniseid sõjavõimsusi. Ja Süüria enda opositsioon on muuseas Iisraeli peale
sellepärast väga pahane. Aga nad on tunnistanud, et neil pole jõudu,
et midagi vastu teha. Jah, seda küll, aga täiesti selge argumendiga ütlevad,
et kuulge, mis asja, EDT purustati nüüd neid sõjalisi võimekusi,
mida meil läheb vaja, et need on süüria rahva omand,
meil on vaja seda oma julgeoleku tagamiseks
ja nüüd Iisrael pommitab ja kusjuures väga võimsalt
sealsamas Tartusi linnas toimunud plahvatus,
see oli ikkagi hiiglaslik konfliktide pundar,
kus jah, situatiivne poolte vahetamine ja ilmselgete
vaenlaste vaheline koostöö ei ole mitte midagi uut siin
päikese all. Mingis kaudses mõttes Venemaale on praegu kasuks mängida USA
pooled natukese ja kurdide toetamiseks. Jah korra sõidan vahel, et Karmo, kui vaadata seda olukorda nüüd,
nagu, mis toimub seal Süüria ümber siis,
ja Türgi käitumist, siis tuleb nentida, et Türgi on olnud
see riik, kes on suutnud Venemaad ohjeldada. Ja selles piirkonnas on regionaalne dominant,
on Türgi, Türgi ja Venemaa, ma kordan oma ajaloo jooksul
olnud sõdades väga palju kordi ja nad on olnud ka,
eks ole tõsi, geneetilises kontaktis.
Lõpp kogusti türgi laskis alla vene lennuki,
mille Venemaa niimoodi sügava ohkega sisuliselt alla neelas ja,
ja ütles. Las ta siis olla, et jah, Türgiga praegu hetkel,
see on selles pikaajalise tantsu järjekordne samm. Miks ma seda ütlen, on lihtsalt see, et me näeme,
kuidas me tahaks, et Ukrainas suudaks lääneriigid ohjeldada Venemaad,
nüüd me näeme, kuidas Türgi tegi seda Süürias,
Peeter, ma segasin sind enne. Ei, ma jäin lihtsalt korraks selle peale lisaks siia
pingpongi juurde veel, et mis need hoovad ka veel on veel Türgil,
Venemaad tegelikult nagu kaudselt vajadusel mõjutada,
aga miks võib-olla ka Venemaa jaoks tänane Süüria valitsus
on ikkagi natukene ebamugavam kui võib-olla mõni teine isegi opositsioonijõud,
kes oleks võinud või jõud, kes oleks võinud Assadi asendada
on see, et see islamism, mis täna Süürias on,
ütleme selles kõige jõulisemas positsioonis just see sama
moslemi vennaskonnast inspireeritud See on selline ideoloogiliselt hästi-hästi ebamugav
Venemaale olnud, kuna sellel on ka väga kõla,
tugev kõla kaukasuses ja, ja see, et nagu Kaukaasias nüüd me
siin järgmise aasta vältel ei näeks mingit jõnksatust,
et noh, lihtsalt miks ma seda ütlen, on see,
et kui ISIS tuli võimule, siis me nägime,
kuidas Kaukaasia neid äärmuslikke islamiste saadeti
Süüriasse või nad ise ka läksid Süüriasse võitlema. Et nüüd, kui kaardid on pöördunud ja teistpidi,
et miks siis ei võiks taas mängida välja seal
ja ma arvan, et see võib seal, kuskil Dagestanis Tšetšeenias
praegu ikkagi tekitada ka päris palju sellist peamurdmist,
et kas ja kuidas me sellega hakkama saame,
sest et tõenäoliselt Süüria täna võimule tulnud siis
islamistlikku mässulised ei pane väga suurt kätt ette sellele,
et kui keegi tahab minna näiteks tagasi koju Venemaale
või keegi tahab minna ka seal sedasama kättemaksu läbi viima,
et see moment ja see mõõde on täna veel ei ole väga kuidagi
liiga palju tähelepanu saanud, aga lihtsalt kui vaadata seda
konflikti ajas sisse Kaukaasia oma roll on selles olnud
kõrval käib kaasas käinud, et jällegi üks hoob,
mida ka Türgi iseenesest saab ära kasutada,
vajadusel. No USA ja ka Suurbritannia on tunnistanud siin viimastel päevadel,
et neil on olnud otseühendus Süüria uute võimudega
ja Süüria võimudega on rääkinud ka ÜRO.
Ma saan aru, et Euroopa liit saadab sinna kõnelustele oma eriesindaja,
et missuguseks võiks kujuneda siis nüüd lääne ja,
ja Süüria uue võimusuhe tegemist on ju ikkagi seltskonnaga,
kes on nendes nimekirjades, kus on siis terroristid,
et kas siis me näeme sellist pretsedenti,
kuidas terroristid hakkavad nagu headeks,
oletame, et nad valitakse, valitakse aegade lõpuni neid
ja kõik on hästi aus ja demokraatlik. Nii juhtubki nagu muinasjutus või, või siis
või siis mis toimuma hakkab, tähendab, põhimõtteliselt peab
lääs nad siis võtma sealt terroristide nimekirjast ära. Ja, ja mis seal siis keerulist siis võetaksegi nimekirjast ära,
et selles, kui palju seda on juhtunud enne ikka neid
teelistimisi olnud, aga noh, siin loomulikult kõik taandub
päeva lõpuks ka nendele tõenditele nendele intsidentidesse,
milles kedagi süüdistatakse.
Et Ma ei, ma ei arva, et see nüüd on nagu mingi täiesti ületamatu,
kesin kuidagi läänes, et kui juba Talibaniga tegelikult
ameeriklased suutsid mingisugusele mõistmisele jõuda
Talibani näol on ikkagi tegu palju, palju palju jäigema
ja palju ohtlikuma seltskonnaga siis just lääne enda vaatest. Et noh, Biolani ei ole rääkinud sellest,
et korraldada terrorirünnakuid Pariisis või Washingtonis.
Et see mingi globaalset ambitsiooni seal tegelikult tema
näol ei ole olnud, et on ikkagi see samadhrošemm on väga
selgelt ütleb Levandi vabastuse organisatsioon
ja Levanton siis Süüria, Palestiina, Liibanon see regioon,
et see on ikkagi võitlus selle piirkonna vabastamiseks
ja mitte midagi enamat. Et eks see normaliseerimine nii algabki.
Ühel pool on siis Süüria valitsuse uued teod,
mis täna me näeme ikkagi, et süürlased ise näevad,
et nendest lubadustest peetakse kinni, sellist laiapõhjalist
tagakiusamist ei toimu, inimesed lähevad tagasi,
mingit uut põgenikelainet tekkimas ei ole.
Ja kui need teod on sellised, siis Euroopa
ja lääs laiemalt kriit suhteid hakkab selle pinnalt normaliseeruma. Et me võimegi näha sellist riiki, kus siis headeks hakanud
terroristid tulevad võimule teevad kõik õigesti
ja samas riigis saavad rahulikult edasi eksisteerida.
Ameerika sõjaväebaasid. Ameerika sõjaväebaaside kohta on, selle otsuse teeb
tõenäoliselt Ameerika ühendriigid ise ja trump on ikkagi indikeerinud,
et ta tahab sealt välja tulla.
Ja kindlasti on see ka Süüria ja Türgi huvi täpselt nende
samade kurdide tõttu, kellega koos ameeriklased seal täna on.
See kurdi küsimus saaks nagu selgema lahenduse,
sest täna kurtidele on ebaproportsionaalne mõju selles
regioonis tänu sellele, et Ameerika ühendriigid nende selja
taga kohe, kui sa lubad. Kui see, et ära langeb, siis kurdid üsna kiiresti,
ma eeldan, pakivad oma asjad kokkusena. Karmo jah, et sa kasutasid tegelikult ennem saate alguses
poole ühe väga huvitava sellise võrdlus baari,
et kumb stsenaarium tõenäolisem, kas Türgi
või afganistani oma.
Siis Peeter praegu räägib pilti, kuidas Türgis stsenaariumit,
ehk siis suhteliselt positiivne stsenaarium,
kus siis see olukord normaliseerub ja inimesed hakkavad siis noh,
meie mõistes enam-vähem riigina käituma ja me saame neid
aktsepteerida partnerina. Mina, noh, esiteks, et aga, aga kas, kas
ja miks ei või olla ikkagi Afganistanis stsenaarium,
kus siis ei toimu normaliseerumist noh näiteks praegu ÜRO
afganistani tool ÜRO-s on piltlikult öeldes tühi seal küll
minust kedagi vist nad tunnustavad enam-vähem,
aukusid plaani mitteametliku esindajana ka ikkagi vähemalt
Afganistan on praegu hetkel mitte valitsetav territoorium,
kelle esindajad ei ole rahvusvaheliselt aktsepteeritud,
et täiesti kujutan ette, ka Süürias võib välja kujuneda
selline interreegnum kus siis mingi periood ei ole
aktsepteeritavat keskvalitsust ja näiteks ei ole sedasama
esindust ÜRO-s. Et no mitte kuidagi väga traagiline. Mitte miski sellele ei viita lihtsalt selles ongi probleem,
et kui me nüüd vaatame, see riigi bürokraatia on tööl hoitud
ja ta toimib nii hästi kui halvasti pärast kahtteist,
aastat kodu, kodusõda saab seda teha.
Need, kes on võimu haaranud, Ma mõtlen, et nad ikkagi peavad
oma lubadustest kinni ja ma arvan, see kõige suurem erinevus
kahte piirkonda või kahte riiki võrdleme.
Kui Taliban tuli võimule, siis kõik sellised läänelikult
või ütleme, avatult mõtlevad afgaanid, nad pagesid sealt
riigist ära, mulle endale ka väga palju tuttavaid,
neil jälle jätsid oma kodu maha, nad läksid nende eest ära. Süürias me näeme täna vastupidist trendi,
et kõik need ka välismaal üles kasv või üles kasvanud
või noh, enamus aja oma täiskasvanu elust väljaspool Süüriat
elanud inimesed lähevad täna tagasi ja nad lähevad tagasi
mitte tuhandete kaupa, vaid miljonite kaupa.
Kokkuvõttes, et see ongi see erinevus, et need inimesed ise
täna näevad, et see uus võim annab, on hoopis midagi muud.
Ja nad kartsid ikkagi Bashar al-Assadile. Bashar al-Assad oli see põhjus, miks nüüd seal riigis,
miks nad seal olla ei saanud, täna Bashar ei ole
ja nad lähevad sinna riiki tagasi, et see kinnitab mulle
ikkagi seda, et nad näevad seal palju suuremat võimalust kui
needsamad afgaanid, kes Talibani eest kõik põgenesid. Peeter, sa mainisid enne, et ikkagi Levante vabastamine on eesmärk.
See tähendab ju ka seda, et vabastama minnakse alasid
vähemalt ideaalis siis, kui ühel päeval ollakse piisavalt
tugevat selleks, mis, mida Iisrael peab täna enda omadeks.
Kas siia sisse ei ole juba üks väga-väga suur konflikt programmeeritud. Võimalik tõesti, et see sinna mingis kaugemas tulevikus tüürib,
et noh, selles suhtes, kui me vaatame ka nagu,
kuidas islamistide või moslemi vennaskond Egiptuses tuli
võimale võimule, kui tihedad suhted neil olid Hamassiga
ja kuidas see väga Iisraeli häirisija tegelikult Gaza
sektori sellel ajal ka õitses.
Ja Iisraeli vaadetest kindlasti negatiivses võtmes.
Et kõik, arvestades seda salakaubandust,
relvade ja kõige muu ülevedu, mis seal toimus,
et ideoloogiliselt, need ei ole nüüd nii erinevad jõud oma põhi-põhialustelt,
et see oht kuskil kaugema tulevikuvaates kindlasti on seal. Aga noh, täna ka juba on ikkagi süüriavõim ju öelnud,
et esialgu ei, praegu nende fookus on ikkagi täielikult
suunata riigi sisse, et see riik kuidagi üles ehitada,
kuidagi tööl hoida.
Ja välisvaenlastega mingisugust konflikti tegelikult ei soovita. No see ilmselt on ikkagi põhjus, miks Iisrael pommitab
praegu Süürias relvaladusid, et ma saan aru,
Iisraeli poole pealt on ka tekkinud selline olukord,
et kõigepealt löödi lohel üks pea maha soli Hamas siis üllatuslikult,
et ma julgen siiski öelda, et eemalt vaadates tundus,
et väga kergelt läks ka Hezbollah olid palju suuremad hirmud
seotud selle organisatsiooniga ja täiesti ootamatult nendest
samadest protsessidest sündinud siis nagu süüria vabanemine
on tekitanud Iisraelile nagu lohele, kolmanda pea,
millega nad tegelevad, võib-olla nagu isegi reageerivad üle. Just nimelt, et see on väike pea veel, aga vaata,
ma arvan, see probleem nagu regiooni jaoks täna on ka see,
et tegelikult keegi ei ole saanud ju testida päriselt seda.
Et milline see Araabia riik on, mida juhivad islamistid tegelikult,
et kui see poliitiline islam tegelikult seal saab olla
võimul või võimul hästi lähedal, et mis sellest riigist
tegelikult üldse saab, et tegelikult keegi ei ole tahtnudki
seda riski võtta, et me oleme näinud, kuidas
kiiresti-kiiresti on nad võimult tõrjutud sealhulgas ka
välisabiga nagu egiptuse näitel see oli. Et noh, lõpuni nagu ei tea, et siin on võimalik eeldada,
et see ei lõpe hästi ka Iisraeli vaatest.
Aga tegelikult päeva lõpuks me ei tea, sest meil neid
näiteid ei ole ja nad Türgi on võib-olla kõige lähedasem sellele,
aga ka ikkagi natukene erandlikume tulenevalt oma geograafia
Eesti ajaloos. Nii et see on üks väga suur eksperiment.
Kas Süürias praegu ei lähe NATO kaks suuremat riiki USA
ja ja Türgi, noh siis Trump ja Erdoğan laupkokku
laupkokkupõrkesse kurdide pärast. No minu arvates nad läheksid sinna, kui Donald Trump oleks
väga selgelt väljendanud, et kurtide õiguste eest
ja nende kaitsmine on tema jaoks väga-väga suur prioriteet,
mida ta ei teinud oma esimese presidentuuri ajal
ja vähendades seal USA USA kohalolu juba selles regioonis,
tahtes vägesid ju täiesti välja tuua küll jättes selle
lõpuni tegemata ja ka praegu, et mingit laupkokkupõrget seal
ei paista, Türgi on olnud väga kannatlik,
nad teavad, et neil on aega, sest et nemad seal kuhugi ei
ole kadumas, nende riik on see niikuinii seal piirneb
sellega erinevalt ameeriklastest, keda nad on näinud siin
viimase 10 aasta jooksul lahkumas väga paljudest kohtadest. Vaadates, kuidas neil on seda strateegilist kannatust,
siis nad kindlasti mingeid punaseid jooni ületama
ameeriklastega seoses seal ei hakka, pigem ootavad,
et ameeriklased lähevad ise ära, et siis kurdi küsimusele anda.
Selline lahendus. Kas see ei lähe jälle nii, nagu on juba aastate eest räägitud,
et Ameerika ilmub sinna kurdide juurde välja,
kui on vaja, et kurdid võitleks, siis kurde reedetakse,
et läheb siis nagu seekord jälle samamoodi. No raske on öelda, kas täpselt nii läheb,
aga seda mustrit me oleme jah, seal piirkonnas näinud
kordumas küll. Ja teisest küljest ikkagi kurdid on seal kogu aeg olnud,
see, et neil pole oma iseseisvust, ei tähenda,
et neil ei ole nagu, ütleme de facto seal nagu iseseisvust.
Võib-olla nad on sellest nagu üle.
Mulle tundub mõnikord. Kord ei ole ju ainult seal, kurde on lõppkokkuvõttes
jagunenud piirkonnas nelja riigi vahel ja pluss neid on sõna
otseses mõttes.
Nii veider kui see ka ei ole, nii ta miljoneid on ka näiteks
Saksamaal ja mujal. Aga kas mitte Süürias ei ole neil nagu kõige kindlam
sihukene oma piirkond, mida nad ise valdavad? Iraagi Kurdistani on ikkagi täiesti autonoomne Iraagi
Föderatsiooni osa, et seal nagu seadusevaatest on neil
ikkagi kõvem pidamine kui Süürias.
Aga noh, me oleme näinud ja Türgi, ma arvan,
eelistus lihtsalt.
Ja see, mille poole nagu liigutakse, on see kurdid võivadki olla,
neil võibki olla autonoomne piirkond, nagu neil näiteks
Iraagis on. Aga nad peavad olema Ankara ka ikkagi sellises eri suhtes
ja Iraagi kurdid seda on, ei olnud. Peavooluosa seal, mitte töölispartei, siis,
ja Süüria puhul on see eesmärk saada midagi sarnast,
et seal olevat kurdid ka võivad seda kultuuriautonoomiat
viljeleda ja nii edasi.
Aga nad ei, nende nagu Nendest lähtuv julgeoleku oht peab
olema viidud miinimumini. No positiivne on kogu selle asja juures praegu see,
et kurdid on öelnud, et nad ei taha Süüria uute võimudega
võidelda sest vahepeal nad jõudsid juba omavahel ka tülli minna.
Küsiks lõpetuseks teiega seda, Karmo kõigepealt sinu käest,
et kuidas sina näed, mismoodi see Süüria juhtum praegu
Venemaa jaoks võiks lõppeda või edasi areneda? See on jah üks selline huvitav mõttekäik,
et noh, selline soovmõtlemise korras, et oh,
näed kukus assaad järgmine Putin, et umbes tehakse paralleele,
et üx türannia ühel pool, teisel pool, mis vahet küll,
noh, see läheb nii.
Noh, Süüria olukord ja, ja Venemaa olukord on selles mõttes
kardinaalselt teistsugune, kui Süürias on olnud läbi aastakümnete,
kui isegi mitte pikemalt see nii-öelda vabandust väljenduse eest,
tsiviilühiskond, kes relvad käes oma õiguste eest võitleb,
siis Venemaal seda tsiviilühiskonda ei ole. Nii et otsest mõju otsest peegelpilti, et Süüria arengud
toovad kaasa endaga mingisuguse arengu Venemaal sees?
Oh ei, seda ma ei näe, aga välispoliitiliselt küll jah,
Venemaa on saanud praegu puht kuvandi mõttes kõva hoobi,
et ta ei suuda hoida oma positsioone, vaid ta peab kui mitte pagema,
siis vähemalt väga tunduvalt oma kohalolekut kärpima
ja teada on, et Süüria ei ole lihtsalt asja on omaette,
vaid see oli ju nii-öelda vahemaandumisjaam,
kuskohast projetseeriti edasi jõudu Aafrika erinevatesse piirkondadesse. Et igal juhul Venemaa on pidanud oma välispoliitikas tegema
praegu suure sammu tagasi. No siin ei olegi muud kui nõustuda, et see on ikkagi selline
õppetundide saamine ja nende üle mõtisklemine tõenäoliselt
praegu käib, sest see tegelikult on tõesti selle
geopoliitilise kaardipaki seal läbi seganud,
aga lisaks sellele jah, territooriumi kontrollile
või mis neil seal oli ja nendele tugipunktidele
ideoloogiline moment, et nüüd on tulnud võimule need
sedalaadi islamistid, keda tegelikult ka Venemaa kõige
rohkem pelgab. Et ka see, ma arvan, täna ikkagi teeb inimesi Moskvas murelikud. Kas ma küsin Peetri sinu käest seda ka veel,
et Venemaa ja USA vahel tõenäoliselt Ukraina sõja tõttu
ootavad ees kõnelused, mis võib-olla juba käivad.
Kas Süürias vene baaside säilitamine ei või olla mingi asi,
mis tuleb siin äkki kauplemise kohaks? Võib, aga jällegi, nagu ma jõuan ikkagi sinna,
et Venemaa jaoks loogiline vestluspartner on türgi kõiges
selles Nonii sellega meie saateaeg läbi, mina tänan kuulajaid
ja tänan oma külalisi, Karmo Tüür ja Peeter Raudsiku,
mina, Astrid Kannel.
Olin saatejuht ja me rääkisime täna Süüriast,
Venemaast ja piirkonnast ka laiemalt.
Soovin kõigile ilusat päeva jätku.
