Tänast saadet salvestame me Tartus ja kutsusin stuudiosse külla kaks muusika loolast kes elavad Tartus ja on uurimas Tartu muusikalugu. Keiu Rämmeria, Virge Joamets. Mõlemad olete avaldanud artikleid Tartu muusikaloo teemadel ja ilmselt ka edaspidi on plaanis sel teemal uurimusi jätkata. Kui me arutlesime enne, et kuidas me oma vestluse üles ehitame, siis Keiu sinult tuli ettepanek, et me võiksime võib-olla alguses paika panna, milline Tartu muusikaelu on praegu ja siis on võimalik sealt hakata vaatama minevikku. Millisena te siis näete praegu siin elades siin Tartus, milline see Tartu muusikaelu on? Kui me paneme selle kaardi paika, millised on lusikad, määravad institutsioonid praegu Tartus, siis minule esimestena tulevad meelde teater Vanemuine, Heino Elleri nimeline muusikakool. Kindlasti ülikool oma väga kõrgetasemeliste kooridega ja ka õppesüsteemis on muusikal oma koht edasi minnes ka üldhariduslike koolide juurde. Sealne muusikaõpetus on omal kohal kindlasti kiik. Oma muusikaeluga. Aga mis võiks olla Muusikaakadeemia Tartu filiaal? Ja kui me räägime filiaalidest, siis loomulikult Eesti kontserdil tähtav filiaal. Te mõlemad olete elanud ka Tallinnas. Kuidas Tallinna muusikaelu kogemine on mõjutanud seda, kuidas te näete elu Tartus? Mina harjusin Tallinnas väga ära, et seal on palju professionaalseid koosseise. Tartusse tulles ma märkan, et siin on palju selliseid koosseise kes teevad muusikat väga suure rõõmuga. Nad on heal tasemel amatöörkoosseisud aga, aga tõesti väga kõrgel tasemel, kui me toome näiteks, võtame Tartu Ülikooli koorid ja, ja kindlasti on palju, mis mulle meelde ei tulegi praegu. Mina mõtlen muusikaloolasena et kui me võrdleme Tartut ja Tallinnat, siis siis minu meelest väga palju erinevust täna ei olegi. Tan on samad institutsioonid, teater siis küll muusikakõrgkool ehk Eesti muusika ja teatriakadeemia, kirikud, koolid, Eesti Kontsert ja kontserdiorganisatsioonid. Mina omalt poolt ütleksin võib-olla niiviisi, et Tallinnas tõepoolest on kontsert tohutult palju ja kui vaadata ka Tartu kontsertide graafikut, siis ka Tartus on neid tohutult palju. Aga mina isiklikult tunnen need küll nii klassikalisest sümfooniakontserdist kui ka klassikalisest kammermuusikast tegelikult tohutu suurt puudust. Et niisugune klassikalise muusika klassikaliselt välja kujunenud kammeransamblite esinemisi on küll Tartus minu jaoks liiga vähe, Tallinnas piisavalt, aga nüüd ei ole Tallinna elu selle nurga alt ammu kogenud, aga mina isiklikult tunnen puudust nende järele küll ma tunnen praegu. Aga me tulime siia, et rääkida olen natukene selle linna ajaloost sest muusikaloolastena olete te tegelikult leidnud väga huvitavaid asju seoses Tartuga. Ning ma mäletan, et telefoni teel veel virge, sa ise ka kinnitasid mulle, et näiteks 19. sajandil oli see kontserdielu siin eesti pöörane. Mina pean nüüd küll enda kohta ütlema, et mina olen konkreetselt Tartu muusikaajaloo uurimisega tegelenud väga lühikest aega. Keiu, sina oled vist ikkagi üle 10, isegi 15 aastat võib-olla veelgi rohkem selle teemaga tegelenud alates bakalaureusetööst nii, ja mina olen ainuke kaitsesime 98, mina alustasin tööd poolteist aastat tagasi, nii et minu kogemused on võrreldes lina omadega tibatillukesed. Nimelt möödunud aastal toimus Alo Põldmäe juhtimisel konverents ferend lihtkakssada, aga tal oli täpsem pealkiri ka Tartu ülikool ja ferentzynst ja möödunud aasta aprillis ja ta helistas kuus kuud umbes ennem seda mulle ja pakkus, et kas ma ei tahaks ka mingisuguse teemaga seoses Tartu või ülikooliga seal ettekannete ja, ja minu jaoks oli see absoluutselt tühi maa, sest et mina olin õpetanud Elleri koolis eesti muusikalugu küll aga see tähendas ikkagi siis heliloojatele keskendunud muusika ajalugu ja ikkagi kahekümnendat sajandit, ehkki päris palju ma tegelesin seal ka ikkagi tart, too ka, sest et Eesti muusika just nimelt see eestlaste muusika on sündinud Tartus ja õnneks oli siis piisavalt aega, nii et ma mõtlesin selle teema üle ja mõtlesin selle väljakutse üle ja hakkasin siis mõtlema, et selline teema võiks olla huvitav, et kes oli esimene eesti pianist, kes ülikooli aulas kontserdi andis? Sest et me teame, et ülikooli aula on väga ilus saal, seal on kontserdielu, praegu toimub toimus siis, kui mina olin väike, aga veelgi varem oli seda ma nagu ei teadnud ja ma mõtlesin, et võiks ju siis püüda sellel teemal midagi uurida. Tükk aega kobasima pimeduses. Ma mõtlesin, et kolmekümnendad aastad ja vaatasin, mis Tartus kontserdielus on toimunud ja ülikooli aulast ma ei leidnud praktiliselt mitte midagi, igatahes mitte ühtegi klaverikontserti. Ja siis võtsin lahti eesti pianismi ajalugu käsitleva raamatu ja vaatasin, mida seal on siis Eesti esimese pianisti Theodor Lemba kohta kirjutatud. Ja seal on siis öeldud niiviisi, et Theodor Lemba Ta andis esimese kontserdi Eestis 12. oktoobril 1903 ja sellele järgnesid esinemised erinevates seltsimajades pianistina, kui siis ka kaamera ansamblis. See oli mul nagu siis järgmine teetähised, kui ta mujal mujal Eestis ka esines, et vaatan siis postimehest, et kas ta siis tartus ka esines. Ja numbrid, mis järgnesid 12. oktoobril neid ma lappasin sealt mitte midagi leidnud. Aga siis millegipärast keerasin natukene tagasi seda lehte. Ja oi, üllatus-üllatus, avastasin, et Theodor Lemba on andnud kontserdi Tartus juba üheksandal septembril aastal 1903, aga mitte üldsegi ülikooli Laulas, vaid hoopiski tõrgermusse saalis. Tollaseid lehti siis veelgi lapates jäigi mulle silma, et 1903. aastal ongi Tartu muusikaelu keskuseks olnud Bürgermusse. Aga et see on iseenesest tore fakt, et me saame jällegi nüüd Eesti muusikalugu natukene siin muud ja Eesti esimese pianisti esinemist esimest esinemist seostada hoopis Tartuga, et niisugune tore, tore muusikaline fakt minu meelest. Võib-olla vahepeal täpsustuseks, et mis asi on musse ja Bergermusse kõrgermusse, oli tegelikult Tartus baltisakslaste hobi, mis oli asutatud juba 1791, aga musse tähendus jahmuse tähenduse musa saksakeelne sõna tähendab jõudeaega ajaveetmist siis linnakodanike ajaviiteklubi oli fürgermasse Jürger EMOsse ja mustasid oli teisigi Tartus 18 sajandi lõpus, 19. sajandil. Aga et see konkreetne bürger musse, mille peale nüüd jutt läks, see oli Tartu olulisim kontserdisaal ka mingil ajal. Ühesõnaga lõpuks medis jõudsin ikkagi ka niisuguse tulemuseni, et Tartu Ülikooli aula oli väga pikalt Tartu muusikaelu keskne kontserdipaik 1840.-test aastatest kuni täpselt aastani 1891 augustis avati renoveeritud Bürgermusse ja siis kolis kontserdielu sinna. Et baltisakslaste kontserdil hakkas toimuma Bürgemuse sajandivahetusel ja kontserdid olid seal siis ka 20. sajandi alguses ja omakorda, kui 1906 rajati Tartus Vanemuine siis eestlaskonna omandanud spordisaal oli see Vanemuine ja nii, et ülikooli aulas kontsert ei toimunud alates 1891.-st aastast. Neid toimus seal väga vähe, üksnes üliõpilaste esinemised olid seal. Kuna meil jutt selle aula peale läks, siis virge lugedes sinu artiklit, mis veel tuleb avaldamisele. Järgmise aasta alguses on nii. Jah, ilmselt küll, sest et siis on seal ka väike tähtpäev. Siis ma märkasin seal seda niisugust huvitavat momenti, et mitu korda oli mainitud nende nendes vanades arvustuste, sest et ega see ülikooli aula akustika need suurem asi ei ole, et ma tahtsingi küsida, et mis selle aula akustika on ja miks teda ei peetud nii heaks, kontserdipaigaks. Vaat selle ülikooli aula kallinud niiviisi, et ega ta tegelikult ju kui sellisel kujul ei ole, nagu ta toona oli, sest et ülikooli aulas oli ju tulekahju. 21. detsembril 1965 puhkes seal tulekahju ja ülikooli peahoonest väga palju tules maha aula täies ulatuses sealjuures ja aulat ja ülikooli hoonet hakati Sis taastama seal ikkagi niivõrd oluline arhitektuuriobjekt, et seda kiiresti hakati taastama. Ja seda tööd tehtigi siis tõesti nagu teaduslikult, nii palju, kui mina olen aru saanud, et väga-väga uuriti neid detaile, mis algselt oli ülikooli aulas olnud, taastati ta võimalikult algsel kujul. Aga et selle ümberehituse käigus ka muutus ülikooli aula akustika ja väidetavalt siis paremaks, et kui aula oli renoveeritud ja seal oli toimunud esimesed kontserdid, siis ajalehe arvutustest saab lugeda, et varem oli aulas hästi erinev, missugune oli akustika siis, kui muusikud tegid seal proovi ja missugune ta oli siis, kui aula oli publikut puupüsti täis, et muusikud esialgu lihtsalt nagu ehmatasid, ei suutnud selle akustikaga kohaneda ja et nüüd on see aula akustika nagu ühtlasem ja ta ei sõltu ka nii palju publiku hulgast, et olenemata sellest, palju seal inimesi on, ta on ikkagi nagu nagu ühtlaselt hea ta ülikooli aula. Akustika on väga hea. Aga jah, et 19. sajandil on seal mõeldud, et näiteks diktsioonist, lauljate diktsioon, Konist ei saa aru, seda on mitmel puhul kritiseeritud. Ja siis näiteks 1888. aastal on seal olnud Julius laupäev kapelli kontserdid. Julius laupäev Hamburgist andis seal kolm kontserti ja noh, esimese kontserdi järel küll kirjutati, et nad mängisid Stahli lõhki, et ühesõnaga, see kollektiiv ei sobinud sinna. Ja ma tean kaste viiuldajat. Kas see oli aastal 1285, kes esines aulas kõigepealt August Wilhelm, kuulus viiuldaja andis aulas aasta alguses kaks kontsert. D ja need kontserdid olid väga menukad. Kolmanda kontserdi veel, aga ta ei olnud aula akustikaga puhul ja ta otsustas anda kontserti Bürgermuses. Ja sügisel ta tuli, siis mäletan, ma ei ole selles veendunud, aga ma oletan, et ta tuli tagasi, siis Venemaalt esines Tartus uuesti, aga siis andis ta kontserdi Türger muuseas, nii et tema on üksainus interpreet. Ma ei ole nagu rohkem täheldanud, kes oleks tõesti kohe konkreetselt eelistanud Bürgermused. Et 1800 kaheksakümnendaid aastaid, mida ma tõstid täpselt läbi vaatasid, ikkagi valdav enamik kontsert oli ülikooli aulas, taastas, oligi kusagil kuni 40 kontserti ja vähemalt kolmveerand nendest olid ülikooli aulas ja praktiliselt kõik Tartu külalisesinejad esinesid ülikooli aulas. Üks teema, millest tahtsin kindlasti rääkida, teiega oli siis seotud sellega, et mis toimus 170 aastat tagasi. Hiljuti avati ülikooli peahoones üks mälestustahvel. See tähendabki seda, et möödus 170 aastat sellest, kui kantslist esines meil Tartu Ülikooli aulas. Keiu, sina oled selle kohta teinud artikli. Võib-olla sa räägid raadiokuulajale paari sõnaga nendest sündmustest, mis toimusid 170 aastat tagasi. 170 aastat tagasi alustas Firenze list väga ulatusliku kontserditurneed, talud alustas seda Berliinist, sõitis läbi erinevate linnade, teatas Königsbergis. Kas ka miitovis ehk tänases Jelgavas ja Riiast sõites Peterburi vahepeal peatus Tartus. See oli tüüpiline külalismuusiku teekond sel ajal, kui sõideti postideldadega. Ja tõepoolest, tas andis Feressist kontserte, neist kaks andis ta Tartu Ülikooli aulas ja mälestustahvlil on kirjas, et et see on pühendatud veereslistile, kes andis Tartus kolm edukat kontserti. Aga kolmas kontsert ei olnud siis mitte ülikooli aulas ja tegelikult üldse mitte Tartu linn taas, vaid juriidiliselt Tartu linnast väljas Karlova mõisas, mis aastal 1242 kuulus Fadeibulgaarinile vene kirjanikule publitsistile. Nii et see on seesama mõis, mis on seal praegu selle pisi-peda juures. Jah, jah, et seal oli olnud valge. Ma ei tea, mis seisus see praegu on? 400 kohaga. Ja tegelikult ta selle kolmanda kontserdi andis koos üliõpilasega Aleksander Bernardiga, kes oli Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilane, väga andekas klaverimängus ja kolmanda kontserti. Ettepaneku tegi Fereslist ise sellele üliõpilasele ja mängisin ise kaasa ja nad mängisid ka neljal käel seal kontserdil. Kui palju publikut tal siin oli, kas see on teada? Hääleteadetes ehk siis tollasest Tartu lehest ütles, et sa Aitungis mainitakse Tartu Ülikooli aula oli täis ja kui mõned aastad hiljem on mainitud, et täis aula tähendab üle 1000 kuulaja, siis võib arvata, et umbes nii palju oli ka lifti kontsert. Tedel kuulajaid ehk siis mõlemal kontserdil Carlo maise kontserdil pidi olema kuni 400 kuulajat ehk see seltskond kuule, seltskond oli erinev, väiksem alitum. Mina võin jällegi 80.-te aastate kohta lisada seda, et ka siis kirjutatakse ka paljude Tartut väisanud muusikute kohta. Aula oli täis, aga kes olid tollased kuulajad? Eelkõige ikkagi haritlased, see tähendab siis kõige baltisakslast kond, eks ole. Ja neid oli tegelikult Tartus, tollal mõtlen. Tartus oli 81. aastal 35000 elanikku. Sellest umbes 10000 olid baltisakslased kõik. Aastal 1242 oli Tartus 12000 elanikku jahedus, elanikkond väga kiiresti tõusnud. Just, aga et vaatame, kui tohutu suur protsent tegelikult siis tollasest siinsest elanikkonnast kontserdile jõudis, kontserdist osa sai, et võrreldamatult tänase päevaga. No siis ei olnud jah, ei olnud elektroonilist meediat. Ja tõesti muusikast osa saamiseks tuli kohale tulla. No ja kontsert oli ka seetõttu oluline või kontserdielus osalemine, oli oluline. Et teatrit ju kaua aega Tartul ei olnud. Tartus oli kehtestatud 19. sajandi algul, täpsemalt aastal 1812 teatrikeeld ja seltskondlik elu oligi domineerimist kontserdi kaudu. See teatrikeelt ju kehtis ka päris kaua, vist 67. aastani. Kui mäletad. Käisime nüüd ajas nii palju tagasi, kui kui te söandate rääkida tõst, milline muusikalinn veel olnud, me praegu oleme rääkinud, milline ta on praegu, siis me hüppasime 19.-sse sajandisse. Aga Keiu, sina oled seda asja natukene uurinud või natuke vist natukene liiga vähe öeldud selle kohta. Mis ajast peale sa saadaksid meile Tartu muusikaelust rääkida? Esimesi andmeid Euroopast jõudnud kunst maasikast võib oletada 13.-st sajandist seoses Tartu toomkirikuga aga sealt sealt peale kuni 18. sajandi lõpuni olema tõesti ainult natukene ennast kurssi viinud sellega, mis siin oli uurinud, ma ei ole allikaid. Allikaline uurimistöö algab minu jaoks 18 sajandi lõpust ja kestab siis 19. sajandil. Edasi. Aga jah, kui me alguses panime paika, millised muusikali institutsioonis, et praegu on Tartus määravad siis kõige algusesse võiks tõmmata neist välja niidina kiriku. Kiriku on kirik, on olnud esimene muusikaga seotud institutsioon. Ja no ja kui me läheme ajas edasi, siis hakkab kiriku juurde kiriku juures olemas oma lahutamatuks osaks kool oma muusikaõppesüsteemiga ja kirik ja kool on olnud lahutamatult seotud. Koolipoisid on laulnud kirikuid teenistustel ja need on õpetanud kontor ja laat on olnud protestantlike kirikute puhul ka määravaks muusikaelu keskuseks kuni 18. sajandi lõpuni. Ja oleneb väga palju linnade puhul sellest, mis tüüpi linnaga on tegu, et kas seal on olnud õukonda. Tartu puhul võib öelda, et siin ei ole õukonda kunagi olnud samuti kui õukonda pole olnud linnaelu juhtine traad rae teenistuses tüüpiliselt on olnud linnamuusikud. Tartus on linnamuusikutest andmeid alates 16.-st sajandist kuni 19. sajandi alguseni, kui, kui see institutsioon üleüldiselt ka hääbus. Nii et ütleme, Kuueteistkümnendal sajandil on meil kolm alguses nimetatud keskustest kirik, kool ja raad. Aga kapell linna juures on olnud veel kaua aega. Nad ei ole lihtsalt sama põhimõttega tegutsenud ja ei ole, ei ole mänginud. Sarnastel sarnastes olukordades ja repertuaari. Hilisem linnakapell on tähendanud ikkagi meelelahutuslikku muusikakollektiivi. Aga jutus natukene tagasi minnes Tartu puhul võrrelda teda ka selliste linnadega selliste linnade muusikaeluga, kus on olnud ülikool. Aga peab küll ütlema, et et seitsmeteistkümnenda sajandi seitsmeteistkümnendal sajandil kui Tartus ka oli ülikool see muusikal või mõjutanud vastupidi, linna muusik oli muusikadirektori kohal lühikest aega Academia Gustavo-Carolina juures. Ja, ja põhjasõjaga Ülikooli tegevus üldse katkes ja siis terve sajand Tartus ei olnud ülikooli. 19. sajandil ülikool avati Vene keisririigis ja selle sajandi puhul on ta küll peaaegu lõpuni oluliselt mõjutanud ka avaliku muusikaelu. Nii et ülikool on üks kohtadest, mis on varasematel aegadel Tatu muusikalist linnaruumi mõjutanud. Ma lugesin teie mõlema artikleid ja soovitan teistel ka nii huvitav koguteos on 2000 vihis. Aastast 2005 Tartu ajalugu ja kultuurilugu. Ja seal oli väga huvitav see, et ajaloolastele on jäänud andmeid sellest, kuidas töötasid üldse need erinevad muusikainstitutsioonid mitmesugustest sellistest konfliktidest ja vaidlustest, kus räägiti selgeks, mis roll seal ühel või teisel. Võib-olla sa Keiu isegi paari sõnaga räägiksid mõnest sellisest huvitavast seigast, mis on andnud kannud võimalust sellest kirjutada. Seoses kiriku ja, ja kooli ja linnamuusikutega on tõesti raeprotokollidest tulnud palju selgustest tülide kaudu, sest need on siis fikseeritud. Ma ei ole ise allikaid lugenud. Sellest teemast on kirjutanud 1900 kolmekümnendatel aastatel baltisaksa päritolu päritolumuusikateadlane Elmar Arro oma artiklis Tartu linnamuusikud. Ja mul ei ole arvulise täpsusega ühtegi see ikka meeles, aga üks, mis mulle esimesena meelde tuli, on ehk 1770.-test aastatest kus linnamuusik ja organist tülitsesid, sellepärast et teenistusel Jaani kirikus mis sai linnapeakirikufunktsiooni juba 16. sajandil jäänud pidulik muusika mängimata. Ja põhjus oli selles, et linamuusika ei olnud jõudnud kohale ja kui ta siis kohtu ees seletas, et miks ta ei olnud jõudnud kohale, ütles ta, et, et õpetaja Ta peab jutlust tavaliselt päris kaua, et ma vaatasin, et veel on aega, et ma teen oma kodulinna kvartalis veel tiiru ja siis lähen ja ja mängin, aga, aga seekord oli õpetaja teinud lühema jutluse. Näiteks selline seik Ja seal oli vist nii mõnelgi korral küsimus selles, et kes võib minna mängima sellisele sellisesse kohta, kust saab nagu lisateenistust umbes nagu keset. Nojah, et lihtsalt lisateenistust hankida, et selle üle vaidlesid sageli kaantorid, kui neid oli mitu kiriku juures, suuremates kirikutes olija ja Jaani kirikus ja üks oli siis Kantar koraalis ja teine Kantar kuraalis. Ehk siis üks, kes koraale juhatas, ja teine, kes reaalselt kunst maasikat juhatas, reguleeris selle esitamist. Ja, ja need kantorid sageli vaidlesid, et, et kes kes võib muusikat teha näiteks matustel, koolipoistega ja loomulikult tahtis teha, taheti seda teha, sest see oli lisatuluallikas. Milline oli Tartu muusikaelu 18. sajandil või mis siin toimus? 18. sajand on väga oluline sajand sest sellest ajast me saame sisse tuua uue märksõna kontsert. Nii nagu mujal Euroopas ja, ja eriti Tartuga punastes väiksemates Saksa linnades hakkas kujunema linnakodanik, aja veetmine ka kosmositseerides. Nagu virge mainis, oli ratas pöörgermusse, mis asutati aastal 1791. Selle kõrvale oli asetatud ka teine lihtsalt mosse võib törtsemuse tattumuse. Nende kaemuse liikmeskonna erinesid. Ja seal toimus ka kontserte ja muusikaõhtuid. Tartus saab hakata regulaarsemalt kontserdielust rääkima 18 sajandi lõpust aga kogu liikumine jõudis siia valgustusajastuga, mis, mis toonitas siis igakülgselt haridust ja ja sisuliselt linnakodanikud hakkasid matkima aadlike eluviise, sealhulgas ka koosnesitseerimist, kontserte. Senimaani olid kontsertid kuulunud lossidesse ja kirikutesse. Ja need mussad. Nimetatud mossed olid olulised külalismuusikute vastuvõtjatena. Mina tahtsin Keiu sinu käest küsida, vaat need seoses ülikooli aula ka me saamegi tähistada ka ilusat kahesajandad sünnipäeva ülikooli peahoone on valminud 1809, siis sinu artiklist pärineb see fakt, et esimene kontsert oli seal 1813 jaanuaris. Et kust sa selle fakti leidsid ja kas on äkki võimalik, et see esimene kontsert oli veel varem, et mis allikaid võiks jällegi otsida või on see välistatud, et keegi varem siin veel esines? Aulas ma arvan küll, et see on välistatud, sellepärast et kaks kaks allikat lisaks ajalehes ilmunud kontserditeatele et saksa noor muusik, arm ülenhelde ülikooli aulas esineb 1813. aasta jaanuaris lisaks laiali teatele on, on kirjutatud seoses selle kontserdiga ülikooli õppejõudude ja rektori poolt. Rida kirju, mis arutavadki, seda, et hetkel ei ole linnas ühtegi kontserdisaali linnas pidi olema musse oli ka Bürgermusega tollal põrgemustes kontserte ei toimu peale peale siis oma muusikaõhtute ava millegipärast muuseas kontsert ei saanud teha võib-olla remondis näiteks. Ja see ei olnud ka niiviisi bürger musse just kolis 1803 teada kooliski sellesse majja, kuhu nad jäid kuni 1944 41 pommitlejate. Ja siis koliti aga Tartumusse siis teine mus asus raeplatsil ja ja, ja selles mõneks aastaks kontserdielu katkeb. Ja, ja siis sellest õppejõudude ja rektorivahelisest kirjavahetusest tuleb välja jah, et, et ei ole saali kasutada ja et, et kas ei, võiks aulas teha kontserti ehk siis ole öeldud meie suures auditooriumis. Ja lepiti nii kokku, aga õnneks õnneks need ühelt õppejõult, Karl orgensternilt on tema enda päevikus üks väike lõik sellest teda, kuidas seda kontserti mainitud kontserti, mida me peame esimeseks ja ütleb veel alla joonides, et see oli esimene kontsert aulas üleüldse. Et selles me õnneks võime olla kindlad. Et kui teinekord Me paneme fakte ritta ja vaatame, et et sellest ajast on esimesed teadaolevad andmed, siis antud juhul me saame isegi öelda, et see tõesti oli esimene kontsert. Aga et kas 1800 kümnendatel ja kahekümnendatel oli siiski rohkem kontsert akadeemilises muses, mis rajati 1814 või ülikooli aulas akadeemilises muuseas tähendab vaadelnud just aula elu või kontserdielu nagu ütleme, väiksemas Taanis 19. sajandi jooksul. Ja sealt tuleb välja küll selline tõusude-mõõnadega, et selline natukene laines liikumine. Et kui see esimene kontsert aastal 1213 oli ära olnud, siis veel 14 ja 15 oli ka kontserte, aga siis, kuni kuni 40. aastani külaliskontserte seal ei olnud, olid ainult oma kohalikud pühadekontserdid, mis olid seotud ka ülikoolitegijatega. Ja, ja ütleme, et siis jah, külalismuusikute vastuvõtjatena hakkas domineerima akadeemiline muse ehk siis Tartu kolmas musse, mille liikmed olid ülikooli õppejõud ja üliõpilased. Teenistujad aga, millega seotud see oli siis, et 1800 neljakümnendatel oli mingil hetkel ju suisa külalisesinejate plejaad, Te võiksite ka nimetada, kes seal esinesid ja miks see just siis oli, kas see oli seotud kuidagi maailma kontserdielu hoogustamisega või siiski mingite tartu seismiste toimumistega. Keiu, sa kirjutasid ka, et 1838. aastal esines muses Sigismund Taalberg ja seejärel piidi külalisesinemised aulasse. Mus juhtkond vaatas, et, et nii kuulsa muusiku puhul on nende ruumid väiksed, liiga väiksed ja tegid ülikoolile ettepaneku, et kas edaspidi suurte kunstnike puhul võiks neid kontserte pidada aulas. Järgmine suurkuju oli aastal 1240 Adolf Renselt ja kaks aastat hiljem juba jutustanud Fereslist ja temast kaks aastat hiljem käis Tartus Clara Schumanni koos abikaasa Robert Schumanni ka. Ja nende kontsert aulas õieti arsruumani kontsert, ta andis samuti kaks kontsert nagu liist ja, ja kolmanda andis mõisas, aga mitte siis Karlova mõisas, vaid hoopiski Raadi mõisas. Ma ei usu, et see, et kuidagi Tartu Tartuoludega oli seotud, see ei ole nii, et nad liikusid tsaaririigi pealinna bet jah, ja siis sattusin noh võib-olla ütleme klaverikunstnik hakkas küll sellest majast umbes rohkem olema, et klaver ise vist. Aga et seal sajandi lõbusteniuga viiuldajad ja lauljad väga paljud neid interpreet tõesti lihtsalt liikuski palju ja nad ei, seda küll jah. Aga ma mõtlen, jah, praegu mõtlesin peaniste. Aga e-külalismuusikuid on olnud omal ajal väga nimekaid ikka varem ka, et noh, niimoodi seda joont ei saa, vist ei piiri tõmmata. Kas ma võin küsida muljet, et näiteks sajandi lõpust just 80.-test aastatest, ma panin tähele ka seda, et üks ja sama interpreet on Tartus esinenud kohe korduvalt. Et kas näiteks Alfred Raisenauer pianist, ma sain ta Tartus käinud seitse korda või siis lauljanna kuulusaltist omaalia Joachim. On olnud Tartus vähemalt viis korda andnud kokku 11 kontserti. Või siis näiteks ka fon, püülow on Tartus olnud vähemalt kaks korda, ma ei ole kõiki aastakäike läbi vaadanud, et kas sama asi on tegelikult ka siis sajandi esimesest poolest, et esinejad tulid siia korduvalt. Oleneb, mis ajavahet ajavahe tagant need kontserdid on antud. Mina olen küll märganud ja sellest sellest on juttu olnud ka muusikakirjanduses, et et muusikute sõitsid Peterburi tagasi tulles andsid taas kontserti, vahel sõideti ka lihtsalt ilma kontserti andmata läbi. Aga see ajaline intervall on olnud siis ütleme kas pool aastat või aasta kuni nad siis on ringiga tagasi jõudnud. Teel olemine oli päris aeganõudev. Ma seostaksin küll sellega. Aga kindlasti, kuni Jaani Mil sõideti posti tõldadega. Kui Tartu sai juba raudteeühenduse seitsmekümnendatel aastatel ehk avati Tartu-Tapa harude siis oli ühendus Tallinna Peterburiga ka teisiti olemas ja siis ei pidanud tegelikult muusikud ilmtingimata Tartust läbi sõitma. Kiirteede võrgustik nagu natukene, aga nad sõitsid, suundusin seeski sajandi lõpul. Aastal 1899 sõitis seeski Tartust läbi näiteks väga kuulus orkester Berliini Filharmoonikute. Nad ei pidanud siia tulema, hakkad selliseid. Ja andsid ka siin kaks kontserti. Aga sismite ei aulas. Aulisendi saareke on Douglas, ei olnud 99. aastal kontsert, eks ju. 91.-st aastast alates ei olnud komitee pöörgermuses, vaid paistab, et tolle aja kõige suurem kontserdisaaliks sobiv saal oli Tartu Saksa käsitööliste seltsi suveteatril mida praegu ei ole olemas. See asus praeguses Vanemuise pargis et seal oli umbes 500 kohta. Sellise kuulsuse siia sattumisel pidi otsima linna kõige suurem osa. Ma siin enne mainisin Julius laupäev kapell, kes 88. aastal esines aulas, et nemad tegelikult siis ei olnud Tartus sugugi mitte esimest korda. Vainud esinesid ka siin 1886, kaks aastat varem just sealsamas saksa käsitööliste suvel Möldrit. Nii et see Berliini Filharmoonikute kontserdid ei olnud juhused, nad toimusid seal väiteid, et seal oligi kond, orkestri kontserdid ja isiklikud kontaktid on olulised sageli õpetajad, õpilased on siia tulnud ja, ja muud moodi. Tartuga seoses olnud. Muusikud jah, et kui veel seda isikut omavahelist suhtlemist hakata harutama, siis avaneb täitsa kohe müstiline vaatepilt. Too lähedal Raadi mõisas tegutses 1829 kuni 35 liparti kvartett, keelpillikvartett ja, ja selle isegi Taali Ferdinand David. Tartust läks ta koos Raadi mõisniku tütre Sofiega ära Laidzigisse ja, ja oli seal kevand House orkestris esi nii-öelda ja seoses Ferdinand Davidi nimega ma olen näinud veel aastakümneid hiljem seda seostamist, et, et nüüd tuleb viiuldaja ja kes on Ferdinand Davidi õpilane. Ja isegi isegi ühel puhul oli nii, et traadi, mõisnik, liparti ise kirjutas ajalehes, et, et minge kindlasti sellele kontserdile, et, et ta on selle kuulsa Ferdinand taoidi õpilane. Ja just 80.-te ajakirjandusest ilmselt ka siis varasemast ajakirjandusest tuleb see välja, kuidas väga tähelepanelikult jälgiti, kes siin on ja kirjutati ka nende varasematest kontsertidest, et kuna interpreedid korduvalt käisid, et meenutati, siis ikka, kuidas ta siin eelmine kord oli, arvustati need ja sõnaga niisugune väga hoolikalt jälgiti ajalehe veergudel, mis toimub. Alati märgiti ka ära, kui oli mingi suurema teose esiettekanne. Siin Eestis näiteks. Siin olekski mul endal huvi küsida, et ma noppisin artiklist välja, et siin oli selline Tartu Ülikooli muusikaõpetaja nagu Heinrich sõlgner, kelle loomingut kanti ette. Mul tekkis lihtsalt selline huvi, et kas see loomingut säilinud, kas. Kas seda on? Ma ei tea, partituuri või midagi, olete näinud? Millisel hailist seller oli Tartu Ülikooli muusikadirektor aastatel 1278 kuni 1885 ja nii nagu tema puhul on ülikooli muusikadirektorite looming osalt säilinud ja seda hoitakse Tartu Ülikooli raamatukogus. Aga sa ilmselt leidsid viite Hainlast Sarneri oratooriumile Lutter, mis on kirjutatud Tartus 1283. Sellega on küll niisugune lugu, et meie kooli raamatukogus on käsikirjalised partiid olemas ja trükkis koos klaveriga lõpukoorist. Aga partituuri ei käsikirjana, egaa trükisena ma ei ole leidnud. Seda kahjuks pole ka hailist Elleri noodilises Brandis Münchenis Baieri riigiraamatukogus. Sinna on viidud selleri materjalid, aga ka seal ei ole ja ma tegelikult olengi selle oratooriumi partituuri otsingutel juba mõni aasta olnud, aga isegi andmebaasidesse ei tule kuidagi ette. Ja ometi seda teost korduvalt kandnud jäta veel ka 20. sajandil. Ja no kuidas seda siis tehti? Vaat siit hakkab tegelikult argnemaks teine hästi huvitav teema. Et missugused heliloojad Tartus 19. sajandil tegutsesid ja mida nad kirjutasid ja kui palju seda ette kanti, sest jah, mainitud sõlmeri Lutter kanti siin ette, aga lisaks sellele olid sõlmeril veel kolm autorikontsert ja sellerit. Väga palju esitati siin aga teist muusikaõpetajat, riidexprenerit väga palju esitati, Brenner töötas siin ju ka veel väga palju aastaid. 36. aastal ta siia tuli ja läks, kolm alles lahkus et tohutult palju aastakümnete siin oli. Tartes kirjutati juba 19 sajandi jooksul päris palju. Ametid olid sellised, et vana kontoriamet oli selline, mis eeldas muusika kirjutamist, komponeerimist, aga kui ülikooli muusikadirektor aastal 1807 Woody 1202 avati ülikool uuesti siis siis ja ikkagi ülikooli nõukogu arutab, et ta võiks ikkagi komponeerida kaasata. Ja, ja ja ametisse saamise proovid olidki kompositsioon. Vaat siin väga huvitava koha peal peame me oma vestluse lõpetamas, aga võib-olla siinkohal oleks hästi tore, et kellel tõesti tekkis huvi, kes kikites kõrva anda mingeid viiteid, kust saab praegu lugeda Tartu muusikaajaloo kohta, mis on juba välja antud ja mida tasuks jälgida, mis on lähitulevikus välja tulemas muusikaajaloo teemadel. No esimeseks soovitakse ikkagi Tartu koguteost aastast 2005, mis linnamuuseumilt välja antud, selle esimese poole olen kirjutanud mina ja teise poole virge sellest artiklist seal on veel palju erinev ja, ja virgelon peagi, eks ulatuslik kardid. Kell ilmumas, tegelikult mina võin nüüd öelda seda, et kes tahab lugeda Tartu muusikaajaloo kohta, siis lugegu kõiki keev kirjutatud artikleid, need on väga head. Ja, ja see minu tulevane artikkel sisaldab viiteid kõikidele sinu artiklitele, ma usun. Mul on olnud au olla mõni aeg Eesti muusika ja teatriakadeemia teatri kohal tööl ja sellega seoses ma olen tõesti üht-teist kirjutanud juba pärast bakalaureusetöö kaitsmist ja kaks suuremat on ilmunud eesti muusikale toimetiste sarjas. Eks käsitleb Tartu muusikaelu 18. sajandi lõpul ja seitsme sajandi algul ja teine Berliini Filharmoonikute külaskäiku Tartusse aastal 1299 esimeses Eesti muusikateaduse seltsi väljaande selles muusikas on arti kell Tartu Ülikooli muusikadirektori ametikoha loomisest. Seoses listi 200. sünnipäevaga ilmus ajakirjas muusika artikkel listi kontsertidest Tartus akadeemilisest mussast. Sealsest muusikategevusest on ilmunud artikkel ajakirjas tuna ja hetkel ma olen küll akadeemilisel puhkusel, aga, aga sisuliselt Eesti muusika ja teatriakadeemia õpilaste nimekirjas doktorandina ja minu doktoritöö peaks ka tulema Tartu muusikaelust. 19. sajandil. Mina jah, olen kirjutanud tõesti ainult ühe uurimuslikku sele pretendeeriv artikli Tartu muusikaelus on, puudutab 1930.-te aastaid ja niisugust kontserdisarja nagu Tartu helikunsti seltsi kammermuusikasari, mis toimus ülikooli aulas. Aga jah, niisugune ülevaatlik artikkel ülikooli aula ajaloost ootab alles ilmuma. Artikkel, mis ilmub tõenäoliselt järgmise aasta jaanuaris, ilmub ajakirjas teater muusika, kino, aga see 30.-te aastate uurimus oli ka teater, muusika, kino mainumbris. Sellel aastal lõppema hakkava saatetunni külalised olid too muusikaajaloolased Keiu Rämmeria, Virge Joamets. Kell 14 kuulete uudiseid ja pärast seda on salli tallaja saade. Berk Vaheril on taas kaks stuudiokülalist. Kirjanik, lavastaja Urmas Vadi ja kujundaja Andres Rõhu kes mõlemad osalesid Tuusi uute maine trükiste loomises ja nad kõnelevad Tartu nägudest kuvanditest.
