Meie tänases saates tuleb juttu mitmel teemal. Kõigepealt käime ära Emajõe kolhoosis, kus arutleme suvise  piima üle, seejärel sõidame Alatskivile ja jätkame juttu kurgikasvatusest. Meie tänases saates on ka lõik 4500 kilomeetri kauguselt Usbekimaalt. Saate lõpuosas vaeme teie kirjades toodud mõtteid  ja probleeme. Nii alustati viljaveski saateid 30 aastat tagasi. Aastal 1982 alustas saatesari, mis kestis 10 aastat. Tervitame vanemaid traktoriste ja haakijaid 30 aasta  möödumisel esimesest saatest. Traktorist oli Valdu rooli traktoris kõigega. Statistikaameti andmetel töötab Soomes eestlasi 24 pool 1000. See arv on küll suur, kuid kõige suurem on see arv olnud  2010. aastal, mil Soomes töötas 28000 eestlast. Häädemeeste on üks selliseid Eestimaa kohtasid,  kus väga paljud on Soome tööle läinud. Tänase päeva andmetega äädemiste vallast välja kirjutatud  välisriikidesse ilmselt tööle on ligikaudu 100 inimest  ja hinnanguliselt me arvame, et 200 sellele 100-le lisaks  käib nii-öelda veel meie elanikkonda, kes on meile nagu  sisse kirjutatud 300 inimest ja kokku on vallas on 2800  ja natuke peale inimesi ja ademistel 760 millegagi. Kuidas te ise hindate, kas 300 on palju või,  või vähe või on seda normaalselt? 300 on väga palju, sest kogu valla elanikkonnast ütleme  tööealist elanikkonda, me loeme praegu 1300 inimest kuskil,  et 300 on seal ikka väga suur arv. Kuidas see valla elu mõjutab, et osad osad ära käivad? Valla elu mõjutab ju ju tegelikult see, et, Et need, kes on välja kirjutatud, neilt ei laeku meile ju ei  mingit nii-öelda tulumaksu sest valla üks tulu on ju  üksikisiku tulumaksu osa ja need, kes meil sisse on  kirjutatud ja, ja käivad tööl siis nendel tulumaks ikkagi laekub,  aga teine suurem probleem on ju see, et,  et et nendest 100-st ju enamuse pered on siin,  see tähendab seda, et pered ju tarbivad nii-öelda valla  sotsiaalteenuseid aga tegelikult ju pere pealt nagu  sissetulekud või, või tulu vallale ei, ei laeku. Ütleme sedasi, et, et kui meil Kerge kruusatehas ja plokitehas uuesti nagu täismahuga tööd alustas,  siis 100 inimest leiaks seal tööd ja enne kinni panekut oli  see palgatase seal ikkagi üle Eesti keskmine,  nii et, et me arvestame, et kuskil 20 protsenti valla  tulumaksust tuli nagu ühest tehasest, et. Et et selles suhtes loomulikult, kui nad tagasi tulles ei  leia tasuvat töökohta, siis jah, valla jaoks suurt ei muutu midagi. Aga kõik sõltub sellest, et ja eluka näitab sedasi,  et tegelikult ega nad seal hea meelega ei tööta ju. Vaid. Vaid kui kohapeal oleks tasuv töökoht, siis nad tuleksid,  tuleks tagasi. Inimeste ja tööjõu vaba liikumine on Euroopa Liidu üks postulaate. Meil kõigil on õigus töötada kas kodu või välismaal,  kuid ka oma kodukohas elada ja lapsed just siin üles  kasvatada peaks olema iga inimese võimalus. Olenemata sellest, et ka välismaal ei voola kullajõed,  tuleb oma pere äraelamiseks teha karme valikuid. Statistikaameti uuringu juurde tagasi tulles on tänavuse  aasta teises kvartalis Soomes ja mujal välismaal töötavate  inimeste arv tõusnud pea 24 ja poole 1000-ni. Häädemeestes elav kahe väikese tütre isa Tõnu on üks neist. Eelnevalt on ta ka töötanud, aga siis ta oli vaheetapiti,  oli ta Eestis, töötas. Siin äädemeestel samas kergkruusatehases vibu,  aga sealt ta koondati. Siis ta sai uue pakkumise minna Soome nüüd aga eelnevalt on  ta olnud Rootsis. Eelnevatel aastatel, kui pikk see periood on olnud,  pakun, et mingi 10 aastat või. Ikka. Kaua te koos olete olnud sellest ajast? Sellest sellest ajast siis nii-öelda nagu kaks kolmandikku. Jah, jah, tuleb nii välja, jah, hetkel käib ta 10 päeva on  ära ja kolm päeva kodus. Aga kui ta käis Rootsis ja siis olid ikka kuu  ja kaks ära, et siis oli. Pikem sõit, pikem äraolek, et et see kõik seal tasuks nagu  ära ka, et et sõit ja transport ja aeg ja kõik kõik maksab,  et. Kas see tasub ära? Tuleb elada nii, et tasub. Ma mäletan seda päeva, kui. Kui see oli nüüd, siis kuus aastat tagasi või? Jah, kuus aastat tagasi, kui ta läks Rootsi. Et mina tahtsin kooli minna, meil oli vanem laps,  oli kuue kuune ja ma sain kooli sisse ja läks hetk mööda,  ta ütleb mulle, et telefonikõne, et tead,  ma lähen Rootsi. Ja siis ma olin nagu noh, ei osanud nagu seisukohta võtta,  et. Et mis teha, aga õnneks sain koolist akadeemilist võtta,  nii et. Sain järgmine aasta oma õpinguid jätkata. Praegu te käite ka koolis? Ei lõpeta siin eelmine aasta. Pärnu kolledžis sotsiaaltöö eriala Kuidas see võimalik on, et naine käib koolis lapsed  lasteaias ja mees välismaal tööl? Ja ja ma käisin tööl ka veel. Aga sealt ma tulin nüüd kaks kuud tagasi. Et. Kõik on võimalik, tuleb ise tahta. Ja aega planeerida ja ja mida rohkem teed,  seda rohkem jõuad. Kuidas igatsusega lood on? Eks ta ikka on, et ütleme niimoodi, et alguses oli ikka suurem,  et nüüd juba oled selle ütlemegi elustiil,  et oled nagu ära harjunud, et nüüd ta läheb  ja siis ta tuleb ja. Et võibolla see Soome, et see vahemaa ka ei ole  nii pikk, eks me ju arvutis räägime iga päev ka,  et. Aga siis, kui ta ikka kaugemal oli Rootsi  ja siis oli ikka küll niisugune. Sa rääkisid telefoniga ka, klimp tuli ikka kurku,  et. Et noh, nii ta on, kui tihti te omavahel sidet peate? Iga päev? Õhtuti hommikuti, kuidas õhtul ikka õhtul arvutis,  peale tema tööpäeva, ja siis, kui meil on kõik Siis klõpsata lahti ja kas Skype'is või MSN-is,  et kuidas juhtub. Et Skype on tal nagu, ütleme niimoodi, et mitu paarilist on toas,  et siis ta väga ei taha seal niimoodi avalikult,  et siis. Vaikselt. Jah. Ja siis lapsed ka toksivad arvutis, et issile suurem kuue  aastane Pille in, et tema siis kirjutab ise,  aga väiksem, siis saadab nägude ikooni, et. Maile sinna. Jah, just. Aga kuidas väiksed lapsed seda tajuvad või võtavad,  et isa käib, siis jään pikalt jälle ära,  siis jälle tuleb. Väga hästi, saavad aru, eks algusaastatel oli väga raske see  nendele et ikka pisar silmis, et kõvasti. Aga nüüd juba kasvavad suuremaks ja saavad aru,  et, et, et ta tuleb tagasi jälle ja et just suurem tüdruk,  et kes on nüüd kuuene. Et oskab ilusti lugeda need 10 päeva, et issi on ära,  on ju, et üks nädal on seitse päeva, et siis tuleb see  järgmine nädal, et siis on see neljapäev on 10 päeva täis  ja nüüd ta siis tuleb, on ju, et noh Et siis ta on see kolm päeva kodus, et ja  siis jälle niimoodi, et, See võtakse koos midagi ühiselt ette, midagi lõbusat  ja noh Et nii, ta on Vaatan, et aed on teil väga, väga suur ja korras  ja see ka kuidagi aitab. Vot see aed võib-olla aitab mõtteid eemale viia,  et kui tal tekib siuke igatsus ja siis nokitsed  ja teed, et kui tihti seda igatsust tekib. Ikka iga päev tekib. Olgem ausad, et. Just õhtul, ma arvan, et päeval on see, et sa toimetad  ja rahmeldad ringi, et, et eks ta ikka käib,  mõtled, et mis ta nüüd teeb või et kuidas tal on,  on ju. Aga et jah, just õhtul. Ja loomulikult ka siis, kui on tüdrukutega,  läheb väikseks siin. Nügelemiseks ja sõneluseks, et, et ju siis on seda abikätt  nagu vaja ja. Ka meie järgmine näide ei ole Eestis haruldane. Marjamäe peres saadab oma poegi Soome tööle ema-Kai vanem  poeg Lauri otsustas välismaal töötamiseks lausa oma firma  luua ja praegu käib ehitustööd Ahvenamaal. Eks alguses nad töötasid ikka mõlemad ikka küll ühe all  ja teise all ja aga nagu ikka teise teise firma all töötades,  siis on. Probleeme on küll igasuguseid, aga leidis,  et on vaja teha ise firma, olla ise peremees ise otsustada. Ise valida omale töölised, tundus nagu väljakutse talle  ja ja ta on sellega ilusti hakkama saanud. Ja võttis siis noorema venna ka oma omale niimoodi tiiva  alla või. No nooremal vennal paremaid mõtteid ei olnud sel hetkel  siis läks suure vennaga kaasa ja praegu töötab juba tema juures. Nii mitmed ki meie sugulased ja sõbrad. Ja et on niisugune tore tore meeskond, meil. Minu ema muretseb alati, kui ma kodust ära lähen,  ise iseenesest, kui ma sõidan kuhugi välismaale,  siis ta satub, läheb eriti närvi. Kas teil on ka kuidagi nii, et ema süda on ema süda  ja kui pojad lähevad Ahvenamaale, siis ma ei tea,  valutab ta kuidagi veel rohkem. Ma ei oska öelda, ma ei ole väga pabistaja tüüp. Aga. Eks selline mure ja mõte on ikka nendega,  et mis nad seal teevad, kuidas neil läheb. Kui on ka mingeid probleeme seal olnud, et noh,  ühes mõttes ma ütlen õnneks, eks nad seda kohe emal ei räägi,  nad räägivad siis, kui see probleem on lahendatud  siis kui sellest on saanud lugu jah, täpselt siis,  kui sellest on saanud lugu, et ei peagi muretsema  nii palju, et. Aga muidugi, kui nad olid Norras ja Ja kuskil kaugel seal põhjas, et vot siis oli küll nagu  hästi mure, kuidas nad seal keelega ja kuidas nad seal elavad,  ma ei tea, mitmekesi ühes ühes ruumis, et et see oli nagu  hästi raske periood, et. Aga nüüd ma usun, et nad on ennast hästi sisse seadnud. Aga kas ei tahaks mõnikord noh, koju kutsuda neid just  sellepärast nad hakkaksid saaksid siin kodus teha  ja oleks teil võib-olla natuke lahedam elu siin. Noh, selleks ma arvan, peab, peab siin Isegi ma ei oska, kas, kas töö või ärikorraldus  või mis siin peaks muutuma natukene nii-öelda ettevõtjasõbralikumaks. Kodus ootab vendi noorem õde ning ka tööd koduõuel kuid  naispere kannatus on enamasti üsna pikk. Siin katusevahetatud aknende vahetus, maja värvimised,  eks need ikka kõik me oleme nii-öelda kolme peale teinud kokku,  et. Aga kas need tööd saaksid ka kiiremini valmis,  kui ma ei tea. Poisid oleksid Eestis. Otseloomulikult, mis seal üldse rääkida,  et kui nad oleksid siin, küll nad siis küll nad  siis teeks. Et nüüd võtab iga iga iga tegemine niimoodi,  et, Noh, nüüd teeme kiiresti kiiresti kaks päeva,  siis tuleb jälle minna, siis ootad mitu nädalat,  kui koju tulevad, siis on jälle need kaks päeva,  mis saab tööd teha, et ja teinekord rikub ilm sellegi ära. Mida teie sellest arvate, et lapselapsed niiviisi tihedalt  ära käivad ja pikalt ja kaua? Kui ma hakkan võrdlema seda, et kui minu oma lapsed kasvasid siis,  siis ma näiteks praegu ei kujuta ette, et ma peaksin oma  lapsi praegu koolitama ja, ja ja saatma neid kusagile tööle  niimoodi kaugele, sellepärast et raha ei ole. Minul on eluaeg olnud ka väga väike palk. Aga, aga ma jõudsin ikka paremini sellega hakkama saada,  ei pidanud väljamaale minema. Et ma leian, et see ei ole päris õige, sest et kui noored  pered hakkavad peret looma, siis siis sellest ikka midagi  head ei tule, kui noored inimesed koos ei saa elada. Kas teie suures aias ja majapidamises on tööd  ka kuidagi eriliselt teatatud tänu sellele,  et. Ei jaotatud, minu arust küll ei ole, aga see,  kes jõuab, see teeb ikka jõudumööda. Minul näiteks on minu ürdiaed siin kus siis tulevad kõik  teed ja, ja, ja mõningate rohtude tegemiseks taimed ja. Aga naised meeste töid tegema ei pea. Teate, ma ei julge seda siin ekraani ees välja öelda,  aga ma ei ole eluaeg puid lõhkunud, aga praegu ma lõhun puid ka. Mitte sellepärast, et mind keegi sunniks  nii vanainimest ja, ja siis ongi niimoodi,  et ma pean siis niimoodi minema, vahel puid lõhkuma,  kuigi ühtegi kodus pole, muidu nad ajavad mu sealt minema. Aga ma vaatan seda tööd on vaja teha ja kui mul kirves veel  käes seisab ja jõudu on, siis ma lõhun neid puid. Te olete Häädemeeste lasteaias õpetaja. Kui suur teie rühm on? 20? Kui paljudest nende laste isadest käivad välismaal tööl,  kas te ka teate? Eelmisest rühmast võiks öelda, et üks kolmandik. Et olid need reeded, kui täna tuleb isa,  täna tuleb isa koju, et. Et. Nagu hästi, hästi suur selline selline ootusi  ja siis tavaliselt esmaspäeval lapsi lasteaias ei olnud,  sest isa polnud veel ära läinud, sai kodus olla. Ja kas teinekord, ma ei tea. Emad kurdavad ka teile lasteaias, et näed,  et mees on juba kaks või kolm nädalat ära olnud. Ei ei ole, ei ole, sest naised saavad hakkama,  naised peavad hakkama saama. Et ei, sellist kurtmist ei ole, et, et näiteks mina jälle  olen mõelnud seda, et et võib-olla, mis on oht nagu selles,  et sellega harjutakse nii ära, et kui kui mees tulebki koju nüüd,  et siis on see, et ei osata enam koos elada. See on siis naiste poolt vaadates no ka meeste poolt kõik on  ju harjunud ainult ise oma eest seisma, ise oma eest mõtlema. Et minu meelest on siin hoopis selline probleemi koht,  mis võib-olla tore, kui ei ole. Kas te näete oma vallas ringi käies ja teistes valdades  ringi käies, et teil siin on olu ja, ja? Ma ei usu Sellepärast, et maapiirkonnas ei ole vist ilmselt valdasid,  kus ei käida välismaale tööle, et kõik sõltub nüüd sellest. Võib-olla arvust, et kui suur nüüd kogu töötajaskond,  aga ma arvan, et mida mida kaugem Tallinnast  ja Harjumaast, seda rohkem see protsent,  et tööl käijaid käibki välismaal tööl. Aga mida siis teha? Ega ei olegi, selles suhtes ei olegi midagi teha,  et, et tegelikult ju ju noh, siin me oleme siin palju  rääkinud ja kaasa arvatud ju arstid, õpetajad,  kõik need täna nagu päeva päeva teemal on ju see lugu,  et, et et võrreldes Põhjamaadega meie töötasu ongi väiksem  ja peale palga on ka kogu sotsiaalpool Põhjamaade oluliselt tugevam,  kaasa arvatud ka lastetoetused ja muud asjad. Nii et et motivatsioon peredel ka järgi minna on,  on tegelikult täiesti olemas. Sarnast elurütmi, kus mees on pikalt välismaal  ja vähe kodus, elab ka kuusiku talu Raplamaal,  kuid sellest hoolimata nomineeriti neid sellel aastal  parimate talude hulka. 1905 on esimesed andmed meie suguvõsa käesse talu olnud aga  esialgu oli siin siis viljamaa või loomad või. Juttude järgi oli see põld siin olla kõik metsa olnud  ja vanaisa mäletab, kui oli põletatud seda metsa  ja alet tehtud ja ja üks selline juttki,  et mõisahärra oli käinud seda alepõletamist vaatamas  ja ja vanaisa oli küsinud, et sul siin hobusevarsti kaasas,  et anna mulle hobusevarss. Mõisahärra oli ütelnud, sa oled nii väike poiss,  et ma sulle hobuse varssa ei anna, et aga kassi poja võin  sulle kinkida ja siis oli kassipoja kinkinud. Et selline mälestus või selline jutt on veel vanaisal rääkinud. Aga nõukogude ajal nõukogude ajal elas ikka vanavanaisa kahekesti,  elasid siin ja, ja noored läksid kõik linna laiali. Vanaisal oli neli last. Kõik läksid linna ja, ja üksinda nad elasid siin kuni kuni  90.-te alguseni, kui mina siia tulin. 90.-te alguses tulid jah, kust, kust, kust ma tulin,  ema, isa juurest tulin ja ka linnast või ütleme,  mis linnast väikelinnast Raplast ja, ja vanaisa oli  nii vana juba ja, ja oli kedagi appi siia  ja ja kutsus suguvõsa kokku, kes tahab, kes,  kes on nõus tulema ja kõigil olid omad tegemised,  kellel majad, kellel uhked korterid ja keegi ei olnud nõus  tulema ja. Ja ja siis otsustati sina, Rainer, pead tulema ja. Ja tegema, aga millal oli see turismitalu algus? Turismitalu algus oli. Oli üks neli kolm-neli aastat tagasi, kui naine sai majja  toodud ja temaga tulid ka igasugused äriideed ja,  ja ettevõtlikkus ja mina olen niisugune rahulik,  nokitsen omaette tööd teha ja ja, ja naine on kael just,  aga naine sai võetud, siis tema siin pani igasugused  projektid käima ja ja, ja utsitab mind tagant  ja teeme seda ja teeme toda, et kõik on tema süü. Kristiina on pärit Lõuna-Eestist ja Raineri juurde kolimine  tähendas kogu senise elu ümberkorraldamist. Tegus naine võttis end alustuseks töötuna arvele,  kasutas võimalust osaleda ettevõtluskoolitusel  ning sealsete nõuannete tõukel, kirjutas äriplaani ülejõe  ranž asutamiseks. Kogu selle protsessi ja selle, ütleme poole aasta jooksul  nagu nii-öelda tekkiski see täielik idee,  nagu teha turismitalu. Alguses me plaanisime küll ainult nagu kanuusi Ma mäletan, kusjuures neid esimesi kliente,  kes meile tulid, see oli siis nüüd 2010 aasta kevad,  kui me nii-öelda hooaja esimese avasime siis 2010 aasta  jaanuaris sain ma siis luua firma lõpuks,  kui ma olin koolituse läbinud ja toetuse nagu kätte saanud,  töötukassalt. Ja siis me ostsime ka nuud ja ja, ja käru  ja rakise. Ja siis need esimesed kliendid tulid. See oli meie jaoks nagu see nii eriline sündmus,  ma mäletan seda emotsiooni, ma helistasin kõik mu tuttavad  vist läbi, meil tulid esimesed kliendid. Et hästi lahe tunne oli. Ja tänaseks päevaks on see nii, nii tavaline üks osa meie  elust suvel on, on see, et meil praktiliselt iga päev  ka nuutajad sees. Kanuu mõte voolas aga mööda jõge edasi ning kui  ka jõe õue poolne kallas sai puhtaks rassitud,  viis pererahvas loodust, ristidele mõeldud muud tegevused  maja juurest kaugemale. Kristiina. Mis plats, see siin on? See on nüüd Puhkeplats. See on tegelikult üle rantso nii öelda. Just see, see koht, kus kliendid saavad oma üritusi läbi  viia ja puhata ja looduses olla aga tegevuse suhtes saab  siin mängida võrkpalli, siin saab saunas käia. Saun on siis selle eesmärgiga, et mitte ennast pesta,  vaid ikkagi jõkke hüpata. Et pesuruumi meie saunamajas ei ole või selles nii-öelda  haagis saunas on leil on eesruum ja, ja jõgi,  et ikkagi nautida seda ehedat saunamõnu. Pesta võib inimene ennast kodus, eks ju. Ja, ja siis saab siin jalggolfi mängida. Jalggolfi, see on tegelikult üks selline eestlaste endi  väljamõeldud mäng, ma küll peast enam nimesid ei mäleta aga  Google leiab selle üles ja meie seda endale muretsesime. See on selline põnev mäng, kus ei ole nagu vanus oluline,  ega füüsiline ei ole oluline. Oluline on nagu õieti mängida seda mängu. Ja ja lapsed mängivad seda, suured inimesed mängivad vanad  inimesed mängivad, et see on selline päris meeldiv aja  ajaviitmise võimalus, mis ei nõua sult, eks ole,  füüsilist ja, ja aga samas. Samas nad on tore ja põnev. Hasarti tekitab. Ja siin platsi peal saab ka vibu lasta. Ja vibu laskmine on ka vibu laskmist, kusjuures sellel  hooajal on meeletult tõusnud, et esimene hooaeg oli vibu,  mõned vist ainult käisid laskmas. Ja nüüd vibu püüab kinni mul juba kanurvu,  et väga moodi on läinud vibu laskmine. Seda kätte mõtle niimoodi siia. Siis sul tekib käes vibratsiooni, rakendu kogu jõu hoidmisele. Aga proovi. Ja nüüd sihib. Oo päris hästi ju kohe värvi sisse. Enamus inimesed alguses üritavad musta mati sisse saada. Päris tõsiselt ja selle selle kauguse pealt. Me oleme harjunud sellega, et taludes peetakse loomi ja,  ja kasvatatakse vilja, aga tegelikult võib ju talus  ka midagi muud teha. Loomulikult võib, miks, miks ei või minu arust on tunduvalt  lihtsam tegeleda turismiga kui loomade ja põllumajandusega. Põllumajandus on väga riskantne tegevus. Eks ole, ilmast mõjub. Kuigi turism mingil määral ka ilmaga käib käsikäes,  aga sellel suvel me näeme, et kanuutavad nad ikkagi ütlevad,  ma ei ole suhkrust, ma tulen vihmaga kanuutama,  eks, et aga põllumajanduse väga riskantne  ja loomad loomad, noh ega seal on ka päris suured,  peab tegutsema. Turismi võib väga väikselt teha, tasakesi alustada ja,  ja, ja jõuabki kuskile ja jõuab kaugele. Kui on tahtmist. Et ise peab tegutsema, vaadake, mis teil olemas on. Kasutage seda, mis teil on, tooge esile seda,  mis teil on ja polegi muud. Võta labidas, kirves ja mine seda võsa maha võtma. Eks eks ole? Tegutsema peab ise, siin elus ei juhtu midagi. Juulis nimetas Eestimaa Talupidajate Keskliit kuusiku  loodust rismi talu kolme parima alternatiivtalu hulka. Edu taga on kindlasti kogu pere kannatlikkus  ja üksmeelne tegutsemine sest igas kuus on palju päevi,  mil isa Rainer on kodust kaugel eemal. Kes see tänapäeval jõuab siis niisuguse väikese  turismitaluga ennast ära elatada, et eks ta rohkem niisugune  hobi korras meil, et tuleb ikka iga päev tööl käia,  et pere ära elatada ja mis see põhitöö on? Transport, transport ja jah, juhtival kohal juhtival töökohal,  olen transpordifirmas, auto juhtival, just. Just käin Euroopa vahet. Ütleme, mis siin salata jah, Euroopast sõiduautosid Eestisse toomas. Iga kuu reisikaks ja siis ülejäänud aja majandan kodus siin  niita ja trimmerdada ja puit saagi teha. Nii et selles mõttes ei ole üheksast viieni tööpäev,  et iga õhtu jõuad, jõuad koju. Ei, ei, ei. Aga kas see koju jõudmine tänu sellele, et vahepeal tuleb  selline pikem reis, vahel on ka kuidagi magusam,  loomulikult loomulikult oled juba viis päeva ära,  siis hakkavad igatsema, et saaks juba seda teha  ja seda teha ja ja selline koduigatsus ja pereigatsus  ja ja, ja kui reis on ikka 10 päeva juba pikk,  siis on see koju jõudmine ikka väga mõnus,  väga magus. Aga kui palju sa teel olles reisil olles mõtled  selle peale, et ta, et nüüd mul on vaja kodus see töö ette  võtta ja, ja siin on vaja ehitada just seal need plaanid  paika pannakse, seal on aega mõelda ja pikad õhtud  ja ka, et päevad sõites ja, ja, ja plaane maha panna,  mida ma teen ja, ja ja naine vist teeb ka kodus plaani. Iga kord, kui ma koju tulen, on A4 valmis kirjutatud,  meil on see, see, see, see töö valmis või aja ära teha,  et et mina panen seal oma plaanid paika,  tema paneb kodus üksinda oma plaanid paika  ja siis me leiame mingi kompromissi, kelle töö me nüüd ennem  ära teeme, kas minu või tema, aga nii, et see koosolek  peetakse siis pärast teelt, tuleb, mitte mitte niiviisi  kauge kõne vormis kusagil maantee peale naine,  kodu. Ei, ei, ei, tema mõlgutab oma mõtted  ja plaanid, mina omad ja siis pärast paneme need kokku  ja ja, ja vaatame, mis me teeme, millal ja miks. Ja siiamaani on asi toiminud, ma saan aru. Ma saan ka. Ma saan ka aru, et toimib ja Töökus visadus. Mitmekülgsus on ka märksõnad, mis iseloomustavad tänaseid  aasta põllumehe kandidaate. Aasta põllumehe kandidaat Teet Kallakmaa juhib Järva-Jaani  külje all paiknevat metstaguse agrot. Peale EPA lõpetamist tuli mees kodukanti tagasi  ja on suutnud siin kiratseva piimakarja tipptasemele  ning teraviljapõllud viljelusvõistlusele viia. Meil oli siin uue lauda avamisel esimesed paar aastat oli probleeme,  suuri, karja taastootmisega, loomade arv vähenes. Sigivus oli, oli halb ja, ja, ja siis võtsime tõsiselt asja käsile. Tellisime sigivusauditi, saime head nõu,  muutsime alates kaadrist kui ka tehnoloogiast mitmeid asju ja,  ja asi hakkas kohe-kohe paranema ja, ja täna oleme jõudnud sinnamaani,  et et paari aastaga on põhikarja lehmade arv 300 Et eks ikka. Nagu öeldakse, kaadrid otsustavad kõik, et,  et põhi, põhifaktorid ikkagi on, on, on töö tegemised ja,  ja, ja, ja ja sealt algab kõik pihta, et,  et, Siis tuleb juba juba juba ka kindlasti tehnoloogia. Viimasel ajal oleme käinud väga uhketes lautades,  kus on robotlüps ja teil on siin platsilüps. Samuti on see külmlaut ja samas tulemused pole üldse kehvemad. Meie laut on juba seitse aastat vana, uus laut  ja tol ajal veel see robotlüps oli alles niisugune uus asi. Meie laut on jah suhteliselt suhteliselt lihtne ja,  ja midagi väga nagu erilist ei ole ja aga samal ajal kõik  toimib ja, ja, ja, ja, ja. Lihtsalt oleks, tahan lihtsalt seda, et,  et, et kõik kõik, mis, mis investeerib, et kõik tooks  ka tooks ka tagasikõik, et, et ei, ei, ei ole nagu väga  tarbetuid suuri kulutusi, mida, mida nagu arvad,  mis ei pruugi asja tagasi tulla, ei ole nagu teinud. Töökollektiiv on suuremas osas olnud see 20 aastat sama vähemalt. Meeskollektiiv põllu peal traktoristid mehaaniline pool on,  on meil praktiliselt kõik. Kogu aeg sama olnud laudas on nooremad kaadreid,  laudas on mingil määral toimunud vahetust,  aga, aga, aga põhimõtteliselt on meil kõik. Stabiilne oma oma kaader juba siin ja, ja  ka kohalikud inimesed, suurem osa, kõik kas ma olen siin  eluaeg nagu ise seda asja nagu aretanud ja,  ja, ja, ja oma oma ideid siin ellu viinud ja,  ja ja nagu nagu nagu. On professioon juba arvatavasti tõusnud,  piisavalt, et ma arvan, et milles muus võib-olla ei suudaks  läbi lüüa ja kindlasti ma ei tahaks ka kuskil mujal olla,  lihtsalt kuskil keskmine lüli mingis ahelas. Aasta põllumehe kandidaadi Koit Kulli hoole all on 1700 maelammast,  kes peavad ühtlasi korras hoidma 450 hektarit  poollooduslikke karjamaid Saaremaa looderannikul  ning Vilsandil rannakarjamaadele sobib selline  majandamisviis hästi. Nii Eesti ajal kui kui ka isegi nõukogude ajal oli ju Saare Saaremaa,  eriti Lääne-Saaremaa oligi nagu lambakasvatuspiirkond,  et, et, et ilmselt sellesse kutsumus tuligi. Kus kohta te oma liha turustate? Meil ju räägitakse, et eestlane eriti seda lambaliha ei armasta,  et saate ikka oma lammastest lahti. Jah. Kui, kui on ikka kvaliteet tagatud ja kui kvaliteet on,  siis ilmselt iga tootja saab oma toodangust nagu toodangust  nagu lahti, et, et on paremaid ja halvemaid aegu,  aga aga meie liha läheb. Väga palju jääb Eesti turule. Samas enamus ilmselt noh, kui võtta üldiselt Eesti lambakasvatus,  siis ma arvan, et enamus liha läheb ikkagi Eestist välja  ja see läheb kas Türgi või või Saksamaale,  nii et et selles suhtes lambaliha on tõesti lambakasvatus on  selles suhtes unikaalne äri, et, et et lihanõudlus on,  on nagu. Väga suur. Meil on juba maitsestatud lambaliha. Sest nad söövad terve suve läbi ürte, joovad soolast mere  vett ja, ja, ja ilmselt see mõju avaldab suurt mõju nagu  ka sellele lambalihale. Ja, ja pluss veel see, et, et kui me vaatame neid karjamaid  ja neid alasid, siis loomad on vabas looduses naudivad  ja nad on täiesti stressivabad. Saaremaa ökoküla kari on Eesti mustapealise  ja sufolki ristandid, mis tähendab, et väärtustatakse  nii lihalamba kui kohalikus keskkonnas hästi hakkama saava  lamba omadusi. Lambakasvatuse tulu saamiseks tuleb majandada intensiivselt. Ka see intensiivistamine, see tähendab seda,  et, et meil on pidev karja kontroll pidevalt,  kaalume loomi, meil on loomad, kõik elektrooniliselt  kiibistatud automaat, sorteerid ja kaalud,  siis arvutavad välja kõik juurdekasud me  selle juurdekasvuga, me saame aru, kuidas ta kasvab,  kui palju ta on juurde võtnud, on ta alla võtnud,  on tal mingi probleem, ei ole probleem, nii et,  et et sellise tipptehnoloogiaga me saame  selle informatsiooni nagu kätte, mis on hästi oluline,  et, et seda analüüsides me saame aru, mis meie karjas nagu toimub. Meil on plaan aastaks 2014 oma põhikari viia kahe poole 1000 uteni,  et see on selline mõte, plaan ja eesmärk,  et, et see tuleb nagu ellu viia, et see. See kaks ja pool 1000 või või 2000, mis iganes,  nagu aga ütleme, et ühe sellise ettevõtte jaoks selline see  number peaks olema selline, millest siis alates nagu  tegelikult hakkab selle lambakasvatuse tasuvus pihta. Kui Häädemeeste kanti sattuda, soovitavad kõik inimesed  tulla Marge kolloaeda. Tulime meiegi, et vaadata, millised on sügisesed teod  ja toimetused. Kuidas teie aed üleüldse nii suureks saanud,  on see ikka päris päris suur see, mis me siin ümberringi näeme. See on tõesti päris suur. See siin oli vana õunaaed. Sest talu on, on pea 100 aastane ja siin oli,  oli, oli õunaaed. Kas väiksest jupist ja sai väga suureks? Kuidas see käis siis, mis teil kõigepealt oli,  oligi üks roos ja? Ja kõigepealt oligi mul tõesti mõni roos. Ja ja. Siis tulid. Vorstad siis tulid elupuud. Ja nüüd on. Kõike. Mis teeb ühe taime või lilleteie jaoks huvitavaks  mis tal olema peab, selleks, et ta laadal teie pilku püüaks. Huvitav õis. Ja kindlasti ka ka nimi. Talvel vaatan ja kirjutan sordid üles ja,  ja siis suvel ostan. Kuulge, te olete siin oma aias puud puuri pannud miks nad  vangis on? Sellepärast, et mul on väike õlakas koer,  kellel meeldib pissida igale poole ja, ja  siis ma neid koonikaid kaitsen. Et ei tekiks aukusid ja, ja talvel lume suhtes on  ka hea, et lumi ei, ei kuku pahvaki, vaid siit läbi võrede. Tasapisi sibiseb. Peale. Et, et puud ära ei lamanduks, lume all Nii et koera ja lume vastu Koera ja lume, selle ma istutasin nüüd kuu aega tagasi  ja siis panin ka võre kohe peale. Aga mis see aeg on, enne kui nad nii-öelda kaela kandma hakkavad,  kui enam enam ei pea seda võret neile lume ja,  ja ka koerte jaoks panema. Ma arvan, et kaks aastat siia ma panen ka  selle võre külge, ma panen päiksekaitse ka,  et, et kevadine päike ei, ei teeks liiga. Nii koonikatele. Nüüd me oleme labidaga kaevama tulnud ja  mis see järgmine üleka? Sest on vaja üles võtta iitead, sindid, varved,  oleme lõiganud. Septembri lõpus peale õitsemist ära ja nüüd on vaja mugulad  üles võtta kuna nad ei kannata külma. Kas nii hilja, oktoobris veel võib selliseid asju teha? Külmasid ei ole olnud, selles mõttes küll ei ole,  ei näe takistusi. Hästi hästi suure mugulae, kuna lõikan ära õied peale õitsemist,  siis ei hakata seemneid üleval kasvatama. Ja niimoodi panen kuivama esialgu. Ja kui ta ära kuivab, närtsib. Vars pealt. Siis võtan varred ka ära ja panen korvi ja jätangi talveks  lihtsalt seisma. Tuppa. Tuppa jah, sest külma ei tohi mukul saada. Ja kui kevad tuleb, siis paned. Kevadel kevadel toon veebruaris juba välja,  istutan pottidesse. Siis õitsevad nad varakult, suvel ilusad pikad valged õied. Ja aga panete siia nendesse samadesse aukudesse,  mis, mis praegu tekivad või ei siis vaatan,  kus jälle ruumi on. No kus seda ruumi tuleb, siis vahepeal, kas te tegelete  palju sellise ümber tõstmise ja? Sellega ma tegelen palju siia, võib-olla tulevad sügisel  nüüd hoopis tulbid. Korvidega. Täpselt ei tea. Nüüd me oleme päevaliiliate juures, mis siin teha tuleb? Siin ma lõikan ära õitsentvarved ja ka võtan. Kuivanud kuivanud lehed, nokin ka kõik välja  ja ja ma ei lõika mitte mulla pealt, vaid natukene kõrgemalt. Aga miks see hea on? Miks mitte? Mulle? Vot see on hea küsimus. Te nii ta Ma nii talitan, kuna olen kuulnud targemaid  inimesi niimoodi rääkimas. Et äkki, kus, kust või kes selle nipi teile ütles,  et natuke kõrgemalt, mitte päris mulla peal? Ma olen üks suur maahommiku vaataja ja seal toimuvad  ka aiasaated. Teie saatest. Ja tasub ära või on see nipp ennast õigustanud? Jah, ta jääb aiale, jääb ta ilus ja kindlasti võib olla  sellepärast ka väiksed tüükad üles, et ta hakkab lund peale  endal koguma. Kui, kui on, on lumine talv. Et siis talvel jääb siia ilus valge puhmas aga nüüd see ära  lõigatud osa, kas see läheb komposti või põletate  või mis te teete sellega? Need, ma viin põletamisele, neid ma ei komposteeri,  aga miks? Sest ma arvan, et äkki on siin haigusi. Arvate arvan jah. Et, et vahel on kuivavad liiga varakult need varved ära,  et, et ma mõtlen, et äkki on neil midagi viga  ja siis ma viin põletamisele kuuseoksad,  ma panen alla okste alla siia, et, et lumi neid ära ei vajutaks. Mädanikud ei tuleks alt okste peale. Kopi niimoodi alla, et et mullaga kokkupuude oleks,  oleks väiksem. Aga miks see oluline on, et ei, ei, tuleks mädanike  siis ta jääb natukene lendu, õhk jääb alt liikuma ja,  ja ta ei lähe ja ähe koledaks. Kui kevadel lume alt välja tuleb, võsas tuleks,  peaks ta natukene nii jääma, et ta jääb pingesse,  et ta kuskilt ka ei murduks. Aga, aga et jah tuul, tuul, õhk läbi. Ja see on jah. Aga see on siis igaühe nagu oma tunnetuslik küsimus,  et nüüd ma näen, et, et õigesti hakkab õhk läbi käima. Ja iga, jah, nii ma täpset retsepti ei ole,  muudkui panen. Nii, kuidas on kuuseoksi ja, ja jagan ja kuuseoksad,  te saate ka siitsamast oma aiast, osa saan,  aga enamat jaolt toob abikaasa. Millistele taimedele kuuseoksi panna tuleb? Mina panen roomavatele ja siis ka, mis on,  mis on väiksed, mis vajavad kevadel päiksekatet,  mis on alles aastased või kaheaastased taimed,  osa on ebaküpresse ja, ja, ja elupuid on  ka selliseid. Ja rododentronid. Ei ole Marge ainuke hobi, lisaks sellele peab ta veiseid. Loomadest räägime kuu aja pärast, maahommik on tagasi,  aga nädala pärast laupäeval kell 10.
