On vähe olendeid, keda loodus oleks nii halvasti relvastatud võitluseks elu eest. Termiidil pole mesilase nõela ega sipelga oma viha saima, vaenlase hirmsat kitiin rinnasoomust. Tavaliselt pole tal tiibu ja kui tal need on, siis nagu pilkene ainult selleks, et viia teda tapatalgutele. Ta on raske ja kuna tal puudub lobedus ei suuda ta hädaohu eest pääseda põgenemise teel. Niisama haavatav kui uss, langeb ta kaitsetult ohvriks kõigile neile, kes lindude, roomajate putukate maailmas himustavad tema mahlakat, liha. Ta võib elada üksnes ekvatoriaalsetes maakondades ja milline vastu. Oksus. Ta hävib niipea, kui satub päikesekiirte mõju alla. Ta vajab tingimata niiskust ja on peaaegu alati sunnitud elama maades, kus seitsme või kaheksa kuu jooksul ei 100 ühtki tilka vett. Ühesõnaga loodus on tema suhtes olnud peaaegu niisama ülekohtune, pahatahtlik, isemeelne, mõistusevastane või salakaval kui inimese suhtes. Kuid niisama hästi ja vähemalt tänapäevani mõnikord paremini kui inimene on termiidi osanud kasutada ainust soodustust. Unustav, uudishimulik või lihtsalt ükskõikne võõrasema on heaks arvanud temale jätta väikest võimu, mida ei näe. Mida me tema juures nimetame vaistuks ja endi juures, ei tea, mispärast arukuseks selle väikese võimu abil meil ei ole veel hästi defineeritud nimegi saanud muunduda ja enesele luua relvi mida ta loomupäraselt omas niisama vähe kui meie omi relvi. Ta ei osanud organiseeruda end vallutamatuks teha oma linnades alal, hoida soojust ja niiskust, kus tal on tarvilised kindlustada tulevikku, arvutult, paljuneda haaval, muutuda püsivaimaks, parimat juurdunuks kardetavaimaks meie maakera vallutajate ning võitjate seas. Seepärast ei tundunud mulle üle arusena hetkeks huvituda sellest putukas, kes on sageli vihatav kuigi vahel imeteldav ja kõigist meile tuntud elavatest olevustest. See, kes on osanud viletsusest võrdselt meie omaga tõusta kultuurini, mis teatavas suhtes pole madalam meie praegusest kultuurist. Kõige harukordsem on austraalia termiidipesad. Kordan lihtne krobeline küngas, mille aluseümbermõõt on umbes 30 jalga kõrgus kolmest nelja meetrini ja mis paneb rikutud ning vigastatud suhkruveaga. Teisal on pesadel määratute mudakuhjade välimus tähelepandava mant neist ehitistest, mida leitakse üksnes Austraalias kuuluvat kompassi magnetilisele või meridiaani Andermiidile keda selliselt nimetatakse, sest et ta elamud on alati täpselt põhjast lõunasse asetatud laiem osa lõuna poole kitsam põhja poole. Selle huvitava paigutuse puhul on putukateadlased riskinud mitmesuguste oletustega kuid pole veel leidnud paika pidavat seletust. Terava Otsaliste tornidega oma harjade metsaga oma tugibiitidega, oma mitmekordsete tugimüüridega üksteisest üle ulatuvate tsemendikihtidega tuletavad nad meelde ajahambast näritud toomkirikuid varemeis varisenud lossi, mida kujutas või viirastuslik alevik, mida Victor Hugo maalist kingi või kohvipaksu laiku hõrendades. Teised ehitusviisilt tagasihoidlikumad esitavad segi paisatud hulgad lainetavaid sambaid mille tipuni ei küüni odaga varustatud ratsanik või paiskavad mõnikord kuue meetri kõrgusele kõhnunud püramiidide na või vaarao egiptuse omist laastavamata aastatuhandete mõjul puretud ja lõhestatud gobeliskidena. Säärast ehitusviiside veidrusi seletab seed termiit oma maju ei ehita mitte nagu meie väljastpoolt, vaid seestpoolt. Mitte ainult ta pime olles ei näe, mida te ehitab, vaid isegi, kui ta seal näeks, ei võiks ta endale sellest aru anda sest ta kunagi ei välju. Teda huvitab üksnes oma elamu sisemus ja sugugi mitte selle välimine ilme. Mis puutub viisisse ehitada sarnaselt intra ja kobades, nagu ükski meie müürseppadest ei julgeks riskida siis on see saladus, mida pole veel hästi selgitatud. Keegi pole veel termiidipesa ehitamise juures olnud. Laboratooriumi vaatlused on rasked, arvasse termiidid kohe alguses katavad klaasi tomat tsemendiga või vajaduse korral teevad selle tuhmiks erilise vedeliku abil. Ei pea silmist kaotama. Termiit on ennekõike maa-alune putukas. Oleneb kõigepealt maa pinnasse kaevab seda ja nähtavale ilmuv küngas, siis pole muud kui manuslik, aga vältimatu pealisehitis ära koristatavast mullast. See muutub järjest suurenevaks elamuteks, nagu seda just asunduse tarbed nõuavad. Teatavaiks paigus Queenslandis või Ida-Austraalias, peamiselt Yorki nina all ja eriti Albany pässi ümbruses katavad termiidipesad ligi kaks kilomeetrit maad mida nad asustavad tasamõõduliste ja korrapäraselt üksteisest temal asetsevate püramiididega. Need pesad tuletavad meelde otsatuid, välju kaetud Rõukudega, Jossafati oru haudu, hüljatud savinõude tehast või kummalisi rivistusi karnackis pretani poolsaarel. Ja panevad imestama reisija Neid kes laeva laialt vaadates ei suuda uskuda, et need on mesilasest pisema putukatooted. Tõepoolest on ebaproportsioon reaalsus teose ja tegija vahel peaaegu uskumatu. Keskmine nelja meetri kõrgune termiidipesa näiteks võrduks inimese mõõtudes kuue või 700 meetri kõrguse ehitisega see tähendab sellisega, milliste inimene pole iial ehitanud. On teisteski maakera kohtades analoogilisi kokku kuhjumisi, kuid nad kipuvad kaduma tsivilisatsiooni mees, mis kasutab nende materjali eriti teede ja majade ehitamiseks, kuna sellest saab võrratut. Tsementi. Termiit on küll õppinud end kaitsma kõikide loomade vastu ja polnud ette näinud tänapäeva inimest. Aastal 1835 leidis uurija haaran põhja Paraguay üheneid ühisasustusi, mille ümbermõõt oli neli penikoormat ja kus termiidipesad olid asetatud nii tihedasti, et nende vahele ei jäänud üle 15 kuni 20 jalaruumi. Eemalt vaadates kujundasid nad määratu suure loendamatust väikestest hurtsikuist ehitatud liinid linna ning andsid maastikule, ütleb naiivselt meie reisija. Täitsa romantilise ilm. Kuid suurimad termiidipesad leiduvad Kesk-Aafrikas, eriti Belgia kongos kuue meetri kõrgused pole haruldased ja mõnede kõrgus on seitse või kaheksa meetrit. Montanas valitseb ümberkaudsed tasandiku künka taolisele termiidipesale püstitatud haud. Elizabeth Willis ülem katangas näeme ühel puiesteel, millest maantee üle käib. Termiidipesa, mis on kaks korda kõrgem kui vastas asuv panga lõu ja Sakani ja raudtee ehitamisel tuli dünamiidiga õhku lasta mõningad termiidi künkad mille varemed olid kõrgemad veduri korstnast. Samal maal leidub veel kääpakujulisi termiidipesi, mis lahastatuina sarnanevad tõeliste kahe või kolmekordsete majadega, kus inimene võiks end sisse seada. Need ehitised on nii tugevad, et nad peavad vastu suurimate puude kukkumisele, mis nii sage seal keeristormide maal ja suured koduloomad ronivad julgesti nende peale sööma harjal kasvavat rohtu, sest muda või õigemini mingisugune tsement, millest nad on moodustatud ei hoia üksnes alal ehitise sisemuses hoolega säilitatavat niiskust vaid on ka haruldaselt viljakas, kuna putukas on seda peenestanud ja läbi oma sisikonna lasknud. Mõnikord kasvab seal koguni puid. Mida imelik küll, hardalt säilitab termiid, kes muidu hävitab kõik, mis aga teele ette juhtub. Avagem üks neid ehitisi, kus kihab miljoneid elusaid, olgugi et väljas pole näha mingit elujälge ja ehitised näivad niisama elutuna kui raudkivist püramiid ning miski ei ilmuta imetaolist aktiivsust, mis neis käärib. Ööd ja päevad. Näritud ja Sõmerdatud puust kupli all, kus kiirtekujuliselt arvukaid käike laiali läheb seisab linna keskel 15 kuni 30 sentimeetrit alusest kõrgemal ümmargune tomp, mille suurus vaheldub termiidipesa tähtsuse järgi. Kuid mis inimese mõõtudeni suurendatuna oleks suurem ja kõrgem kui Peetri peakirik Roomas. Tomp moodustub õhukeste kihtidena asetsevat puiest üsna pehmest ainest. Kihid on kontsentrilised kokku rullunud nagu pruun paber. See on see, mida inglise putukateadlased nimetavad nöögheriks, mida meie nimetame pesaks ja mis vastab meie mesilaste haudumis kärgedele. See on harilikult täis miljoneid väikeseid tõuke, mitte suuremaid kui nööpnõela pea. Kuna seinad on nähtavasti õhupuhastuseks läbi puuritud tuhandetest tillukestest ava austust. Soojaseis on seal tunduvalt kõrgem kui termiidipesa teistes osades sest nähtavasti on termiidid ammu enne meid tundub mingi keskpütte kasulikkust. Igatahes, kui välimine õhu jahedus tunduvamaks saab. On pesas sisalduv soojus selline, et tiišei Sävitši, kes kord kaunis järsku avas keskme suured käigud ja tahtis üsna lähedalt sisse vaadata taandus näkku rabavast soojuse puhangust, mis temal pidanud hinge kinni matma ja mis ta prilliklaasid, täitsa ähmastanud. Kuis hoitakse alal seda muutumatut, sooja seisu, mis on termiitidele elu või surma küsimuseks. Kuna 16 kraadisest kõrvale kalduma sellest jätkub, et neid tappa. See võIts seletab seda termosifooni teooriaga. Sooja ning külma õhu ringvool on kindlustatud sadade käikude varal mis läbivad kogu elamut. Mis puutub soojuse allikasse, milleks tundide ning aastaaegade järgi ei saa olla ainuüksi päike siis sünnib see arvatavasti rohul, asude või niiskete jäänuste käärimisest. Mõlemal pool seda lastetuba, kust käigud viivad ilusamate kambrite suunas on valgeid, piklike mune väikestesse hunnikutesse kuhjatud. Nagu liivateri. Laskudes jõuame lõpuks ruumi, millesse kuninganna on suletud. Võlvid toetavad seda niisama kõrval olevaid tube. Põrand on siin täiesti sile ja madal ning kumer lagi sarnaneb uuri klaasi kumerusega. Kuningannal on võimatu sellest kambrist lahkuda. Tema eest hoolitsevad ja teda valvavad töölised ning sõdurid käivad aga vabalt sisse ja väljakuninganna on Henri smanni arvutuste järgi 20 kuni 30000 korda suurem kui tööline. See näib õige olevat ülemate liikide kohta, sest kuninganna suurus on harilikult otseses suhtes asunduse tähtsusega. Mis puutub keskmistesse liikides ja siis on Dioi seal näidanud, et pesas, kus tööline kaalub 10 milligrammi ulatub kuninganna kaal 12000 milligrammini. Algeliste liikide juures seevastu on kuninganna vaevalt suurem kui tiibadega termiit. Kuninglik kong on peale selle venitatav ja seda laiendatakse seda mööda, mil määral kasvab valitsejanna all keha. Kuningas elab seal ühes kuningannaga, kuid teda on vaevalt näha, kuna ta on peaaegu alati hirmul ja peitub alandlikult oma abikaasa määratu kõhu alla. Me kõneleme veel selle kuningliku paari saatusest õnnetustest ning eelistest. Nendest kongidest laskuvad suured teed maa-alustesse, kuhu avaneb avaraid saale, mida toetavad sammastikud. Nende sisseseade on vähem tuntud, sest nende uurimiseks peab nad enne purustama kirve või Kabliga. Ainult seda teatakse, et seal nagu muidu ümber kongide on ülestikul asendamatuid kambreid, milles asub tõuke ja nukke mitmesuguseid arenemisastmes. Mida enam laskuda, seda suuremaks muutub noorte termiitide arv ja nende keha. Kogu. Seal asetsevad ka laod, kuhu kuhjatakse näritud puu ja üsna väikesteks raasudeks puretud rohi. Need on asunduse tagavarad. Peale selle pakuvad nälja ajal, kui puudub värske puu, kogu ehitise seinad ise, nagu muinasjuttudes, tarvilikke toiduaineid. Need on moodustatud välja heitilisest ainest, see tähendab meid huvitavas maailmas kõrgemail määral söödavast ainest. Teatavate liikide juures on suur osa ülemisi korruseid varutud eriliste seente kasvatuseks mis asendavad algloomi, kelle, nagu seentega ülesandeks on muundada vanad puud või kuiva rohtu, et teha seda seeditavaks. Teistes asundustes leidub tõelisi kalmistuid. Künka ülemises osas tohib oletada, et kuna õnnetuse või taudi puhul Nende asunduste termiidid ei suuda surmaga sammu pidada ega parajal ajal ära süüa laipu, mida on üle rohkesti siis kuhjuvad nad neid välispinna lähedale, et päikese soojus neid kiiresti kuivataks. Selle ära hõõruvad nad laibad pulbriks ja moodustavad nõnda toitainete tagavara, millega söödavad linna noorsugu. Trepano Termes Silvestril on koguni elavaid tagavaru jalul olevat liha kuigi see väljendus siin on sootuks ebakohane, sest kõnealustel liha loomadel pole enam mingit liikumisvõimalust. Kui meile teadmata põhjustel termiidipesa salajane valitsus arvab, et nukkude arv ületab vajaduse siis suletakse ülearused erilistesse kambritesse. Enne lõigatakse neilt jalad, et nad ilmaaegu liikudes lihavust ei kaotaks. Siis süüakse nad järk-järgult ühiskonna vajadust mööda. Samade trepanodermeste juures leidub tervishoidlikke asutusi. Väljaheiteid kogutakse peidukohtadesse, kus nad kõvastuvad ja muutuvad kahtlemata maitsvamaks. Vastupidi, sipelgat, kes vabalt liikleb maa välispinnal, ei lahku termiidid oma hauasoojast ning niiskest pimedusest. Erandiks on tiivulised täiskasvanud, kellest me varsti räägime. Nad ei kõnni iial avalikult ja sünnivad, elavad ning surevad päevavalgust nägemata. Ühesõnaga pole olemas salajasemaid putukaid. Nad on pühendatud igavesele pimedusele. Kui neil moonaga varustamisel viib tee üle takistuste, millest nad läbi ei saa. Siis pannakse sunniviisil tööle asunduse insenerid ja pioneerid. Nad ehitavad osavasti sõtkutud puutükikestest ja väljaheite aineist moodustatud tugevad käigud. Need käigud on toru kujulised, kuid neil pole tuge. Kuid termiitide tehnikud kasutavad tähelepandava osavusega vähemaidki asjaolusid, mis võimaldavad pisimadki töö ja tooraine kokkuhoidu. Nad suurendavad õdvendavad ühendavad poleerivad tulutoovaid pragusid. Kui käik jookseb piki mõnd seina, siis muutub see pool torukujuliseks. Kui see võib minna kahemüüri moodustatud nurkapidi, siis kaetakse see lihtsalt tsemendiga, mis säästab kaks kolmandikku tööst. Neisse käikudesse, mis vastavad täpselt putuka suurusele tehakse aeg-ajalt meie kitsaste mägiteedetaoliselt kõrvalteed et võimaldada toitainetega koormatud kandjail hõlpsasti üksteisest mööduda. Mõnikord, kui liiklemine on suur, varuvad nad ühe teetulekuks teise minekuks. Sellest maa-alusest elamust lahkudes juhtisime tähelepanu ühele kummale isemale salajaisemale iseärasustele ses maailmas, mis sisaldab nii palju kummalist ning salapärast olen juba vihjanud üllatavale muutumatule niiskusele, mida neil õnnestub oma elamus kuumutatud õhu ja maapinna kuivuse kiuste alal hoida. Samuti otsatute troopikaliste suvede armuta palavuse kiuste, mis kuivatab allikad, hävitab kõik maa peal elava ning paneb juurteni kuivama suured puud. Nähtus on nõnda ebatavaline. Et David Livingstone, suur uurija ning ühtlasi äärmiselt hoolikas loodusteadlane eneselt jahmatanud, küsis kas mitte termiidipesa elanikel meili senitundmatu menetluste varal korda ei lähe, ühendada õhuhapnikku oma taimtoidu vesinikuga. Nii et nad sedamööda, kui säärane aurab uuesti valmistavad vett, mida vajavad. Küsimus pole veel lahendatud, kuid oletus on täitsa tõenäoline. Meil tuleb edaspidi enam kui ükskord sedastada, et termiidid on keemikud ja bioloogid, kellelt meie võiksime õppida.
